HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

HALDUSÕIGUSNoorsootöö ja lastekaitse

Teksti suurus:

Koolieelse lasteasutuse seadus (lühend - KELS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:16.07.2006
Avaldamismärge:

Koolieelse lasteasutuse seadus

Vastu võetud 18.02.1999
RT I 1999, 27, 387
jõustumine 27.03.1999, osaliselt 1. 01. 2000.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.06.2000RT I 2000, 54, 34916.07.2000, osaliselt 1. 09. 2000 ja 1. 07. 2002
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
29.08.2001RT I 2001, 75, 45421.09.2001
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
28.01.2003RT I 2003, 18, 9907.03.2003
12.11.2003RT I 2003, 75, 49613.12.2003
07.04.2004RT I 2004, 27, 18001.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20607.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27605.07.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Koolieelse lasteasutuse mõiste

 (1) Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

 (2) Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

§ 2. Alusharidus

 (1) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

 (2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus.

§ 3. Põhiülesanne

  Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:
 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

§ 4. Õiguslik seisund

 (1) Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks.

 (2) Käesolev seadus reguleerib munitsipaallasteasutuste tegevust.

 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteasutustele ja eralasteaed-algkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859) ei sätesta teisiti.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 5. Lasteasutuse liigid

 (1) Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised:
 1) lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele;
 2) lasteaed - kuni seitsmeaastastele lastele;
 3) erilasteaed - kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele.

 (2) Lasteaiaga võib olla ühendatud algkool (lasteaed-algkool) või põhikool (lasteaed-põhikool).

 (3) Lasteaed-algkooli ja lasteaed-põhikooli tegevust reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125), erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) ning käesolev seadus.
[RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

§ 6. Rühmad

 (1) Lasteasutuse juhataja (edaspidi juhataja) moodustab käesoleva seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad.

 (2) Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.

 (3) Lasteaiarühmad jagunevad:
 1) noorem rühm - kolme- kuni viieaastased;
 2) keskmine rühm - viie- kuni kuueaastased;
 3) vanem rühm - kuue- kuni seitsmeaastased;
 4) liitrühm - kahe- kuni seitsmeaastased.

 (4) Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või neid asendavad isikud (edaspidi vanemad).

 (5) Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

 (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

 (7) Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning sealt väljaarvamise alused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2004, 27, 180 - jõust. 01.05.2004]

§ 7. Laste arv rühmades

 (1) Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine :
 1) sõimerühmas kuni 14 last;
 2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
 3) liitrühmas kuni 18 last.

 (11) Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra.

 (2) Laste arv erirühmas on järgmine:
 1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last;
 2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
 3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;
 4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last;
 5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last.

 (3) Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
[RT I 2004, 27, 180 - jõust. 01.05.2004]

§ 8. Keel

 (1) Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teises keeles võib õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses või lasteasutuse rühmas toimuda kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel.

 (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.

 (3) Lasteasutuse rühmas toimub õppe- ja kasvatustegevus ühes keeles.

 (4) Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe alushariduse raamõppekavas ettenähtud mahus kohustuslik.

§ 9. Põhimäärus

 (1) Lasteasutus juhindub käesolevast seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155), teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.

 (2) Lasteasutuse põhimääruses märgitakse:
 1) lasteasutuse nimetus;
 2) lasteasutuse asukoht;
 3) lasteasutuse struktuur;
 4) hoolekogu ja juhataja pädevus;
 5) hoolekogu liikmete valimise kord ja volituste kestus;
 6) põhimääruse muutmise kord;
 7) lasteasutuse liik;
 8) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
 9) laste ja vanemate õigused ja kohustused;
 10) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused.

 (3) Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

§ 91. Arengukava

 (1) Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava.

 (2) Arengukavas määratakse:
 1) lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad;
 2) tegevuskava kolmeks aastaks;
 3) arengukava uuendamise kord.

 (3) Arengukava kinnitamine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

2. peatükk ASUTAMINE JA KOOLITUSLUBA 

§ 10. Kohaliku omavalitsuse kohustus

  Valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

§ 11. Asutamise ja tegevuse kohustuslikud tingimused

 (1) Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel.

 (2) Lasteasutuse asutamiseks ja tegevuseks on vajalikud:
 1) pedagoogid, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele;
 2) ruumid (hooned) ja maa-ala, mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja vastavad sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele ;
 3) lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 12. Koolitusluba

  [Lõike 1 sõnastus kuni 4. 07. 2004 ]

 (1) Koolituslubade väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  [Lõike 1 sõnastus alates 5. 07. 2004 ]

 (1) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (2) Koolitusluba on tähtajatu.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 4. 07. 2004 ]

 (3) Valla- või linnavalitsus esitab haridus- ja teadusministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt kaks kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses.

  [Lõike 3 sõnastus alates 5. 07. 2004 ]

 (3) Valla- või linnavalitsus esitab haridus- ja teadusministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt neli kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses.

 (4) Koolitusloa taotlusele lisatakse:
 1) andmed käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta;
 2) lasteasutuse põhimäärus.[Lõike 5 sõnastus kuni 4. 07. 2004 ]

 (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja Teadusministeeriumis üks kuu.

  [Lõike 5 sõnastus alates 5. 07. 2004 ]

 (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja Teadusministeeriumis kaks kuud.

 (6) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  [Lõike 7 sõnastus kuni 4. 07. 2004 ]

 (7) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium, kas koolitusloa andmise eest on tasutud riigilõiv.

  [Lõike 7 sõnastus alates 5. 07. 2004 ]

 (7) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 13. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Haridus- ja teadusminister tunnistab kehtetuks koolitusloa, kui:
 1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et lasteasutusetegevus on vastuolus seadusega, selle alusel väljaantud õigusaktidega või lasteasutuse põhimäärusega;
 2) lasteasutus ei ole ettenähtud ajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt tehtud ettekirjutust;
 3) lasteasutus ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud tegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
 4) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse lasteasutuse tegevuse lõpetamise kohta.[Lõike 2 sõnastus kuni 4. 07. 2004 ]

 (2) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  [Lõike 2 sõnastus alates 5. 07. 2004 ]

 (2) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (3) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel valla- või linnavalitsus või maavanem.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 14. Erivajadustega lapsed

 (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.

 (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega.

 (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.
[RT I 2004, 27, 180 - jõust. 01.05.2004]

§ 15. Teeninduspiirkond

 (1) Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui vallas või linnas on üks lasteasutus, on teeninduspiirkonnaks kogu valla või linna territoorium.

 (2) Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti.

 (3) Pärast teeninduspiirkonnas alaliselt elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.

 (4) Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 

§ 16. Õppekava

 (1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.

 (2) Alushariduse raamõppekava määrab kindlaks:
 1) õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid;
 2) õppe-ja kasvatuskorralduse põhimõtted;
 3) õppe- ja kasvatustegevuse sisu, mahu ja selle ajalise korralduse;
 4) lapse arengu hindamise põhimõtted;
 5) lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel;
 6) eesti keele õpetamise põhimõtted, sisu ja mahu lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub teises keeles.

 (3) Lasteasutuse õppekava kinnitab juhataja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

 (4) Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse raamõppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteasutuse tegevus- ja päevakava kinnitab juhataja.

 (5) Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi.

§ 161. Õppeaasta

 (1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.

 (2) Õppeaasta algab 1. septembril.
[RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

§ 17. Laste õigused

  Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 18. Vanemate õigused ja kohustused

 (1) Vanematel on õigus:
 1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;
 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
 3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;
 4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.

 (2) Vanemad on kohustatud:
 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;
 2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

§ 19. Lasteasutuse tööaeg

 (1) Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.

 (2) Lasteasutuse päevase lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

 (3) Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht.

4. peatükk JUHTIMINE JA PERSONAL 

§ 20. Personal

 (1) Lasteasutuse töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse juhataja.

 (2) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

 (3) Personal on kohustatud andma teavet valla- või linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapsekodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

 (4) Juhataja asetäitjaga õppe- ja kasvatusalal, õpetajatega, eripedagoogidega, tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud juhataja.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 21. Juhataja

 (1) Juhataja ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Juhataja on lasteasutuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal.

 (2) Juhatajal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha tehinguid lasteasutuse varaga õigusaktidega kehtestatud korras.

 (3) Juhataja kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (4) Juhataja peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.

 (5) Juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.

 (6) Juhatajaga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (7) Juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.

§ 22. Pedagoogid

 (1) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena juhatajat, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal, õpetajaid ning eripedagooge.

 (2) Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses.

 (3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

 (4) Õpetajate, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning eripedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse juhataja konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu juhataja ettepanekul.

 (5) Õpetajate ning eripedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

 (6) Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 23. Tervishoiutöötaja

 (1) Lasteasutuse tervishoiutöötaja:
 1) jälgib laste tervist, lähtudes s otsiaalministri määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti;
 2) koostab sotsiaalministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab juhataja;
 3) kontrollib laste toitlustamise vastavust sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste toitlustamise nõuetele;
 4) nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.

 (2) Tervishoiutöötajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu juhataja valla- või linnaarsti ettepanekul.

§ 24. Hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga.

 (2) Lasteasutuse iga rühma vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu oma esindaja. Lisaks neile nimetab valla- või linnavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse tegevuse vastavust valla või linna huvidele. Juhataja esitab hoolekogu koosseisu valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates.

 (3) Hoolekogu:
 1) kuulab ära juhataja aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest;
 2) annab juhatajale ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks;
 3) teeb juhatajale ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks;
 4) osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös;
 5) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse;
 6) otsustab teisi käesoleva seaduse või valla- või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi.

 (4) Hoolekogul on õigus saada juhatajalt ning valla- või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

 (5) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.

 (6) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või juhataja ettepanekul.

5. peatükk RAHASTAMINE 

§ 25. Vara

  Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.

§ 26. Eelarve

 (1) Lasteasutusel on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

 (2) Lasteasutusel võib olla oma pangakonto.

§ 27. Rahastamine

 (1) Lasteasutuse rahastamine toimub:
 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest;
 11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) sätestatud alustel;
 2) vanemate poolt kaetavast osast;
 3) annetustest.

 (2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja.

 (3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

 (5) Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad.

 (51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust. 13.12.2003]

 (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

 (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.
[RT I 2003, 75, 496 - jõust. 13.12.2003]

6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE PIDAMINE 

§ 28. Riiklik järelevalve lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle

 (1) Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja maavanem (edaspidi riikliku järelevalve organ).

 (2) Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

§ 29. Riikliku järelevalve põhieesmärk ja riikliku järelevalveorgani ülesanded

 (1) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele lasteasutuses ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus.

 (2) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:
 1) analüüsida ja hinnata lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;
 2) hinnata laste arengu vastavust alushariduse raamõppekavale;
 3) kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
 4) nõustada juhatajat ja valla- või linnavalitsust õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes;
 5) analüüsida alushariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.

§ 30. Riikliku järelevalveorgani õigused ja kohustused

 (1) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:
 1) külastada juhataja teadmisel õppetegevusi ja kasvatusüritusi, osaleda pedagoogilise nõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel;
 2) teha juhatajale ettepanekuid lasteasutuse tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
 3) teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või lasteasutuse juhataja distsiplinaarkorras karistamiseks.

 (2) Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:
 1) tegema juhatajale ja hoolekogule ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;
 2) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;
 3) arvestama lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.

§ 31. Riikliku järelevalve tulemused

 (1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani ettekirjutused on juhatajale täitmiseks kohustuslikud.

 (2) Kui juhataja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse juhatajale teatavakstegemisest.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 32. Dokumentide pidamine

  Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

7. peatükk LASTEASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

§ 33. Lasteasutuse ümberkorraldamine ja ümberkujundamine

 (1) Lasteasutuse korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, lasteasutust ja vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega.

 (2) Lasteasutuse ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteasutuste ühinemises või jagunemises. Lasteasutused ühinevad või jagunevad järgmiselt:
 1) lasteasutused ühendatakse üheks lasteasutuseks, kusjuures ühendatavad lasteasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteasutus;
 2) lasteasutus liidetakse teise lasteasutusega ja liidetav lasteasutus lõpetab tegevuse;
 3) lasteasutus jaotatakse vähemalt kaheks lasteasutuseks ja jagunev lasteasutus lõpetab tegevuse;
 4) lasteasutus eraldatakse teisest lasteasutusest, selle tulemusena moodustatakse uus lasteasutus ja säilib esialgne lasteasutus.

 (3) Lasteasutuse ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud lasteasutuse liigi muutmine.

 (4) Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud lasteasutusele taotletakse koolitusluba.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 34. Tegevuse lõpetamine

 (1) Valla- või linnavalitsus on kohustatud algatama lasteasutuse tegevuse lõpetamise, kui:
 1) lasteasutusel puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
 2) kohaliku omavalitsuse volikogu on võtnud vastu otsuse, et lasteasutuseedasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.

 (11) Lasteasutuse tegevuse lõpetamine toimub käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud korras.

 (2) Lasteasutuse tegevuse lõpetamisel tagab valla- või linnavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 35. Seaduse jõustumise erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 10 jõustub 2002. aasta 1 juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 27 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 11jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

§ 36. Tähtajad

 (1) Tegutsevate lasteasutuste põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

 (21) Seaduse jõustumise hetkel tegutsenud lasteasutused, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate lasteasutustega kuni 2006. aasta 1. jaanuarini. Nimetatud lasteasutuste puhul on koolitusloa taotluse aluseks riikliku järelevalveorgani soovitus ning kontrollaktid, mis on koostatud mitte varem kui kuus aastat enne taotluse esitamist.

 (3) Valla- või linnavolikogu kinnitab käesoleva seaduse § 15 alusel lasteasutuse teeninduspiirkonna kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (4) Vallavanemal või linnapeal või tema volitatud ametiisikul muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva lasteasutuse juhatajaga tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega viis aastat 2001. aasta 1. jaanuariks.

 (5) Tegutseva lasteasutuse arengukava kinnitatakse hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks.
[RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

§ 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud]