Direktiivide loetelu kehtestamine, mille puhul rakendatakse tarbijate kollektiivseid huve kahjustava piiriülese tegevuse lõpetamist ja selleks pädevate asutuste ja organisatsioonide nimetamine1
Vastu võetud 10.05.2004 nr 130
Määrus kehtestatakse « Tarbijakaitseseaduse» (RT I 2004, 13, 86) § 42 lõigete 2 ja 4 alusel.
§1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse, kui:
1) Euroopa Liidu ühes
liikmesriigis tegutseva kaupleja tegevus on vastuolus teatud
direktiivide sätetega sellistena, nagu need on kehtestatud liikmesriigis
kohaldatavates õigusaktides, ning rikkumise tagajärjed ilmnevad Eestis;
2) Eestis tegutseva kaupleja tegevus on vastuolus teatud direktiivide sätetega
sellistena, nagu need on kehtestatud Eestis kohaldatavates õigusaktides,
ning rikkumise tagajärjed ilmnevad teises liikmesriigis.
(2) Määruses tähendab rikkumine igasugust tegu, mis on vastuolus §-s 2 loetletud direktiividega sellistena, nagu need on üle võetud siseriiklikku õiguskorda, ja mis kahjustab tarbijate kollektiivseid huve.
§2. Direktiivide loetelu
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud direktiivid on:
1) Nõukogu
direktiiv 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud
liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250,
19.09.1984, lk 17);
2) Nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ tarbija
kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (EÜT L
372, 31.12.1985, lk 31);
3) Nõukogu dierktiiv 87/102/EMÜ
tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamiseks (EÜT L 42, 12.02.1987, lk 48), viimati muudetud
direktiiviga 98/7/EÜ (EÜT L 101, 1.04.1998, lk 17);
4)
Nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ teatavate sätete ühtlustamiseks
liikmesriikide õigus- ja haldusaktides, mis käsitlevad
teleringhäälingutegevust: artiklid 10–21 (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23),
muudetud direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.07.1997, lk 60);
5) Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja
ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 59);
6)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius
kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001,
lk 67);
7) Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta
tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.04.1993, lk 29);
8) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis
puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute
teatavaid aspekte (EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83);
9) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta
sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT L 144, 4.06.1997, lk 19);
10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja
nendega seotud tagatiste teatavate aspektide kohta (EÜT L 171,
7.07.1999, lk 12);
11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti
elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 19);
12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ tarbijale suunatud
finantsteenuste kaugturustamise kohta, millega muudetakse direktiivi
90/619/EMÜ ja direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk
16).
§3. Rikkumise lõpetamiseks toiminguid algatama pädevad asutused ja organisatsioonid
(1) Paragrahvi 2 punktides 1–5 ja 7–12 nimetatud direktiivide osas on rikkumise lõpetamiseks pädev algatama toiminguid Tarbijakaitseamet.
(2) Paragrahvi 2 punktis 6 nimetatud direktiivi osas on rikkumise lõpetamiseks pädev algatama toiminguid Ravimiamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustest teavitatakse Euroopa Komisjoni.
(4) Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud nimekirjas sisalduvate liikmesriikide pädevatel asutustel ja organisatsioonidel on õigus pöörduda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste poole taotlusega rikkumise lõpetamiseks.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 51)
| Minister Meelis ATONEN |
| Kantsler Marika PRISKE |
Facebook
X.com