Teksti suurus:

Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 56, 838

Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 10.06.1998 nr 129

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitsest (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 02.04.1979), Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Järveküla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Uue-Võidu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala valitsejaks Viljandi Maavalitsus.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129

Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Järveküla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» liigikaitsealana.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Järveküla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks -- sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Tarvastu metskonna 1990. aasta puistuplaani ning tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel 20. augusti 1991. a seisuga ja ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhul sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).

7. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

9. Jahipidamine kaitsealal on lubatud 1. augustist kuni 31. jaanuarini.

10. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

11. Kaitsealal on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

4) jäätmete ladustamine.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

3) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) korraldada rahvaüritusi (üle 50 osalejaga).

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on üks Järveküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tarvastu vallas Tarvastu metskonna kvartali 181 eraldised 6, 10--23 täielikult ja eraldise 24 riigimaale jääv osa, kvartali 183 eraldised 1, 2, 5 ja 13 täielikult, eraldise 3 lääne-idasuunalisest kraavist ja selle mõttelisest läänesuunalisest pikendusest põhjapoole jääv osa ning eraldise 12 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa, kvartali 184 eraldised 1--3 täielikult ja eraldise 4 osa, mis jääb eraldise 3 ja 11 vahelise piiri mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest põhja poole.

18. 1. veebruarist kuni 31. juulini on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel.

19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--12 lubatud tegevus ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:

1) kvartali 181 eraldisel 23 asuva lageraielangi metsastamisega ja noorendiku hooldamisega seotud tööd;

2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

3) kraavide hooldustööd.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

21. Järveküla sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81,1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

IV. PIIRANGUVÖÖND

22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevöönd.

24. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--12 keelatud tegevus. Samuti on keelatud lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

25. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud:

1) uute ehitiste püstitamine;

2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

27. Järelevalvet kaitsealal teostavad kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

28. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129

Järveküla looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Järveküla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tarvastu vallas Tarvastu metskonna kvartali 180 loodenurgast piki kvartalite 180 ja 181 põhjapiiri kuni kvartalis 181 paikneva talu Sulo A64 maa idapiirini. Piir jätkub piki nimetatud talumaa idapiiri kuni kvartalis 183 oleva pinnasteeni ja piki seda edela suunas kuni kvartali 184 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir piki kvartalite 184, 183 ja 182 lõunapiiri kuni Õhne jõeni ja mööda jõe paremkallast põhja suunas kuni kvartali 181 loodenurgani.

Järveküla looduskaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. a maakasutuskaardi (mõõtkavas 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Tarvastu metskonna 1990. a puistuplaani alusel ning tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel 20. augusti 1991. a seisuga ja ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129

Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Uue-Võidu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 «Looduskaitsest Viljandi rajoonis» kohaliku tähtsusega kaitsealana «Karula pargid koos järvega».

2. Kaitseala on loodud Karula järve, Karula (Uue-Võidu) mõisa pargi ja neid ümbritseva maastiku kaitseks.

3. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Uue-Võidu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

5. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel.

8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

9. Kaitsealal metsa kasutamise kord sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Kaitseala metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

11. Kaitsealal on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) jäätmete ladustamine;

5) Karula järve kalda ulatuses (50 meetrit veepiirist) rajada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 meetrit veepiirist);

6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine Karula järve veekaitsevööndis.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) korraldada rahvaüritusi (üle 50 osalejaga);

6) geoloogilised uuringud;

7) uute ehitiste püstitamine väljapoole veekaitsevööndit; teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine;

8) lõppraie (uuendusraie) turberaiena perioodiga alla 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LÕPPSÄTTED

16. Järelevalvet kaitsealal teostavad kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129

Uue-Võidu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Uue-Võidu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Saarepeedi vallas Karula tee Uueveski oja sillast mööda nimetatud tee teemaa põhjapiiri kuni Karula (Uue-Võidu) mõisa juurde viiva allee alguseni Maleva talu maal. Edasi kulgeb piir üle Karula tee ja jätkub mööda selle ääres kasvava allee edelaserva kuni Peetrimõisa--Karula maanteeni ning jätkub mööda nimetatud tee äärse allee idapiiri Karula mõisa pargi kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda pargi teed edela suunas kuni mõisahooneni ja sealt mööda pargi ja viljapuuaia vahelist aeda kagu ja edela suunas ning jätkub mööda aia mõttelist sirgjoonelist pikendust Karula järve kaldani. Piir jätkub mööda Karula järve kirde- ja läänekallast ning Uueveski oja paremkallast kuni Karula tee Uueveski oja sillani.

Uue-Võidu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1937. aasta skeemiliste kaartide alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

/otsingu_soovitused.json