Teksti suurus:

Erakooliseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 57, 859

Erakooliseadus

Vastu võetud 03.06.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Erakooli mõiste ja liigid

(1) Erakool on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandil põhinev õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning põhikirjast, kui asutaja on eraõiguslik juriidiline isik, ja oma põhikirjast.

(2) Erakooli liigid on:

1) koolieelne lasteasutus;

2) algkool;

3) põhikool;

4) gümnaasium;

5) kutseõppeasutus;

6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);

7) ülikool;

8) huvialakool;

9) täiskasvanute koolitusasutus;

10) erikool.

§ 2. Õiguslik seisund

(1) Erakool tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku (edaspidi omanik) asutusena.

(2) Erakooliseadus laieneb füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele, kes viivad läbi kursusi, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus on enam kui 120 õppetundi. Kursuste registreerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Erahuvialakoolile kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui õppekavaga kehtestatud õppeaja kestus on vähemalt 120 õppetundi või kuus kuud.

(4) Käesolev seadus laieneb ka neile täiskasvanute koolitusasutustele, kes taotlevad riigieelarvelisi vahendeid õppetegevuse toetuseks vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1996, 49, 953) § 14 lõikele 2.

§ 3. Erakooli nimi

(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.

(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, omaniku ja õigusliku vormi osas.

(3) Oma nimes võib sõna «ülikool» kasutada erakool, kellele Haridusministeerium on väljastanud koolitusload akadeemilise hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel. Eraülikoolis võib toimuda lisaks akadeemilisele õppele ka diplomiõpe.

2. peatükk

ASUTAMINE

§ 4. Asutamine

Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.

§ 5. Koolitusluba

(1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tühistab Haridusministeerium.

(2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.

(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli omanik Haridusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.

(4) Taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava alusel läbiviidava õppetegevuse algust on:

1) ülikooli jaoks -- üks aasta;

2) kõrgkooli ja gümnaasiumi jaoks -- kuus kuud;

3) koolieelse lasteasutuse jaoks -- kaks kuud;

4) teiste koolide jaoks -- neli kuud.

(5) Koolitusloa taotlusele lisatakse:

1) haridustasemele või erakooli liigile vastav õppekava;

2) kooli arengukava;

3) samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud asutatavasse erakooli tööle asumiseks;

4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridusministri kehtestatud nõuetele;

5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele;

6) erakooli põhikiri;

7) Maksuameti tõend omaniku maksuvõlgnevuste puudumise kohta.

(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud andmete esitamist on:

1) ülikoolil -- kolm kuud;

2) kõrgkoolil -- kaks kuud;

3) koolieelsel lasteasutusel, algkoolil, põhikoolil, gümnaasiumil, kutseõppeasutusel, huvialakoolil -- üks kuu.

(7) Haridusministeerium teavitab kümne tööpäeva jooksul koolitusloa väljaandmisest kirjalikult koolitusloa taotlejat ning valla- või linnavalitsust, kelle haldusterritooriumil erakool tegutseb.

(8) Enne koolitusloa väljaandmist esitab erakooli omanik Haridusministeeriumile kviitungi koopia riigilõivu tasumise kohta.

(9) Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed. Keeldumise põhjustest teatatakse koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.

(10) Täiskasvanute taseme-, tööalaseks ja vabahariduslikuks koolituseks koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

§ 6. Põhikiri

(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:

1) kooli nimi;

2) kooli asukoht;

3) kooli struktuur;

4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi direktor) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;

5) nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu kollegiaalse juhtorgani (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;

6) põhikirja muutmise kord;

7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huviala- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;

8) õppekorralduse alused;

9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord;

10) õpilase õigused ja kohustused;

11) pedagoogide ja teiste töötajate õigused ja kohustused;

12) õppekeel ja asjaajamiskeel;

13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;

14) tegevuse lõpetamise kord.

(2) Erakooli põhikirja kinnitab omanik ja see jõustub erakooli kandmisel Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.

§ 7. Arengukava

Arengukavas on esitatud:

1) erakooli arenguprintsiibid ja -suunad, sealhulgas õppe ja kasvatuse põhimõtted;

2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.

§ 8. Õppekava ekspertiis

(1) Haridusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.

(2) Õppekavale teostatavast ekspertiisist teatatakse koolitusloa taotlejale viie tööpäeva jooksul vastava käskkirja andmisest arvates.

(3) Ekspertiisi kulude kandmise otsustab lõikes 1 nimetatud komisjon.

(4) Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.

§ 9. Koolitusloa tühistamine

(1) Koolitusluba tühistatakse, kui:

1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et erakooli tegevus on vastuolus seadusega või erakooli põhikirjaga või ei vasta erakooli õppekavale;

2) erakool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;

3) erakool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;

4) kõrgkooli või ülikooli õppekava akrediteerimisotsus on teist korda negatiivne;

5) pankrotiseaduses (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 30, 411; 36/37, 552) sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli omaniku pankrot;

6) erakooli omanik on teinud otsuse erakooli tegevuse lõpetamise kohta.

(2) Haridusministeerium teatab erakooli omanikule erakoolile välja antud koolitusloa tühistamisest viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine

(1) Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.

(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.

3. peatükk

ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

§ 11. Õppekava

(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:

1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;

2) õpingute alustamise tingimused;

3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;

4) ainekavad;

5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;

6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.

(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli omanik ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridusministeerium.

(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli omanik. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks.

(4) Erakooli õppekava peab vastama:

1) koolieelsel lasteasutusel -- koolieelse lasteasutuse raamõppekavale;

2) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil -- põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;

3) kutseõppeasutusel -- kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale;

4) kõrgkoolil ja ülikoolil -- kõrgharidusstandardile;

5) huvialakoolil -- üleriigilisele raamõppekavale, kui see on kehtestatud;

6) erikoolil -- põhi- ja keskhariduse riiklikule õppekavale või põhihariduse lihtsustatud õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku õppekavale.

§ 12. Erakooli sisseastumise nõuded

Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.

§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded

(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.

(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.

(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvialakoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.

(4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.

§ 14. Akrediteerimine ja riiklik koolitustellimus

(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning nende õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse avalik-õiguslikule ülikoolile kehtestatud akrediteerimise aluseid ja korda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega.

(2) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava võib esmakordselt akrediteerida, kui kõrgkoolis või ülikoolis õppijad on läbinud 75 protsenti õppekavast.

(3) Kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse akrediteeritud õppekavade alusel.

(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimistunnistus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.

§ 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel

(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas.

(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.

(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga määratud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.

(4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.

§ 16. Õpilased

(1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu, arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid.

(2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli õpilastega.

§ 17. Õpilase ja erakooli vaheline leping

(1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakool andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli õigusakte ja maksma õppemaksu.

(2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega.

(3) Erakool sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekava, õppetsükli või õppeprogrammiga kehtestatud ulatuses.

(4) Lepingu kohustuslikud tingimused on:

1) õpingute alustamise aeg;

2) õppetöö maht või kestus;

3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress;

4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod;

5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;

6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;

7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;

8) vaidluste lahendamise kord.

(5) Lepingu kohustuslik lisa on õppekava.

§ 18. Erakooli lõpudokumendid

(1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded.

(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.

(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis akrediteeritud õppekava alusel.

(4) Erakoolil on õigus väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.

4. peatükk

JUHTIMINE

§ 19. Juhtorganid

Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.

§ 20. Direktor

(1) Direktor juhib ja esindab erakooli, järgides erakooli omaniku ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.

(2) Direktor kannab vastutust erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.

§ 21. Nõukogu

(1) Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu, mille liikmete määramise, tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri.

(2) Nõukogusse kuuluvad:

1) direktor;

2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;

3) koolieelse lasteasutuse, algkooli, põhikooli ja huvialakooli puhul lapsevanemate esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;

4) gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli, ülikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;

5) erakooli omaniku esindajad;

6) teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud.

5. peatükk

FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 22. Finantseerimine

(1) Erakooli omanikul on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.

(2) Algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest riiklikele õppekavadele vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi- või munitsipaalkoolile kehtestatud alustel ja korras.

(3) Riigieelarvest kaetakse kõrgkooli ja ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel ja korras.

(4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(5) Riiklikust koolitustellimusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.

(6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli omanik ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10% kahe õppeaasta vahel, kui erakooli ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.

§ 23. Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle

(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta tema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.

(3) Erakool on kohustatud ettekirjutuse täitma ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavaks tegemist.

(4) Kui erakooli direktor või omanik ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis ühe kuu jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile või omanikule teatavaks tegemisest, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktidega sätestatud korrale.

6. peatükk

TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 24. Tegevuse lõpetamine

(1) Omanik on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:

1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;

2) omaniku vastu on algatatud likvideerimismenetlus;

3) omanik või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.

(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.

7. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 25. Üleminek

(1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.

(2) Pärast positiivse akrediteerimisotsuse tegemist loetakse riiklikuks lõpudokumendid, mille vastav õppeasutus on mitte rohkem kui kaks aastat enne positiivset akrediteerimisotsust välja andnud positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel lõpetanutele.

§ 26. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõnu «riiklikult tunnustatud» sõnadega «või riiklikke»;

2) paragrahvist 18 jäetakse välja sõnad «või uue elukutse omandamiseks».

§ 27. Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678) § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraülikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.»

§ 28. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111) § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.»

§ 29. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1993, 40, 593; 1995, 12, 121; 1996, 49, 953) § 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 7. Käesolevat seadust kohaldatakse koolieelsele eralasteasutustele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.»

§ 30. Huvialakooli seaduse muutmine

Huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953) § 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesolevat seadust kohaldatakse erahuvialakoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.»

§ 31. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553) § 183 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Koolitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt kooli liigile järgmiselt:

1) ülikool, rakenduskõrgkool -- 1000 krooni;

2) gümnaasium, kutseõppeasutus, täiskasvanute koolitusasutus -- 500 krooni;

3) koolieelne lasteasutus, algkool, põhikool, huvialakool, erikool -- 250 krooni.»

§ 32. Erakooliseaduse kehtetuks tunnistamine

Erakooliseadus (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI