B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava
Vastu võetud 05.06.2001 nr 62
RTL 2001, 72, 979
jõustumine 22.06.2001
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
19.04.2004 nr 83 (RTL 2004, 60, 1007) 15.05.2004
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 28 lõike 4 alusel.
§ 1. Määrusega kehtestatakse B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava (juurde lisatud).
§ 2. Õppekava on kohustuslik hiljemalt kaks kuud pärast
määruse jõustumist koolituskursust alustavale B-kategooria ja
B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitajale.
1
Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24. 08. 1991,
lk0001–0024).
Teede- ja sideministri 5. juuni 2001. a määruse nr
62 «B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi
ettevalmistamise riikliku õppekava» lisa |
B-KATEGOORIA JA B1-ALAMKATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI ETTEVALMISTAMISE RIIKLIK ÕPPEKAVA
1. EESMÄRK JA NÕUDED
1.1. Üldalused
1.1.1. Riiklik õppekava püstitab B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi (edaspidi juhi) ettevalmistamise eesmärgi ja määrab selle saavutamiseks kohustuslikud õppeained, nende mahud, vajalikud õppevahendid, õpetamise korralduslikud alused, õppeprotsessi iseloomu ja nõuded õppetulemuste hindamisele.
1.1.2. [kehtetu]
[RTL 2004, 60, 1007 - jõust. 15.05.2004]
1.2. Juhi ettevalmistamise üldeesmärk
1.2.1. Juhi ettevalmistamise eesmärk on anda õpilasele sellised teadmised ja oskused ning hoiakud, et juht tunneks nõutud määral liiklusalaseid õigusakte, oskaks valitseda autot, jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda. Juhi ettevalmistamine toimub kahel astmel – algastmel ja lõppastmel.
1.2.2. Algastme koolituse eesmärk on anda õpilasele auto juhtimiseks sellised teadmised, oskused, juhtimisvilumus ja oma võimete hindamise oskus, et ta oleks võimeline autot iseseisvalt, ohutult, keskkonda säästvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt juhtima ning lõppastmes esmase juhtimisõigusega juhina iseseisvalt sõitu edasi harjutama.
1.2.3. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning iseseisva juhina piisava liiklemisvilumuse saavutamine, mis annab valmiduse lõppastme koolituse läbimiseks koolitaja juures. Lõppastmekoolituse käigus täiendatakse juhiomast tähelepanuvõimet, ennustavat mõtlemis- ja sõiduviisi, riskiolukordade etteaimamise oskust, juhioskuse arenemisega kaasnevate riskide vähendamise oskust ning arendatakse rasketes (nt pimeda ajal ja libedal teel sõit) ning riskiolukordades tarvilikku sõiduoskust. Lõppastme õpingutel peab selguma, kas juhi teadmised, oskused ja hoiakud on arenenud kaitsliku sõidukijuhtimise tasemele. Kaitslik juhtimine on juhi oskus täpselt orienteeruda pidevalt muutuvas liikluses, näha olukorda enda ees ja ümber, selgitada välja silmnähtavaid ohte, aimata ohuolukordi ette, vältida riske ja tegutseda äkkolukordades õigesti.
1.3. Juhi koolituse õppe-eesmärgid
1.3.1. Juhi koolitus jaotatakse järgnevaks viieks eraldi tervikuks, mida rakendatakse nii teooria- kui sõiduõppes, kus õpetaja suunab õpinguid õppeeesmärkide kohaselt.
1.3.1.1. Sõiduoskuse õppimine
Sõiduoskuse õpingute sisu tuleneb sõiduki juhtimise tegevusest liikluse
tavaolukordades, milleks on:
1) sõidukijuhtimisliigutused ja juhi
otstarbekohane tegevusjärjekord;
2) liikluse jälgimise oskus,
juhile vajaliku tähelepanuvõime kujundamine;
3) teeolude
hindamise ja sõiduteekonna valiku oskus.
1.3.1.2. Liiklejate vastastikuse mõju tunnetamine
Üks õppe-eesmärke on õpilase suunamine teiste liiklejate tegevuse ettenägemisele ja oma tegevuse mõistetavaks tegemisele. Õpilane peab tajuma, et ohutuks ja häireteta liikluseks on vaja liigelda sujuvalt, aimata ette teiste liiklejate tegevust, vältida nende vigu ja endal hoiduda ootamatute olukordade tekitamisest.
1.3.1.3. Juhi toimetuleku oskus mitmesugustes liiklusolukordades
Juht peab õppima toime tulema mitmesugustes liiklusolukordades, oskama tajuda kaasliiklejate kaugust, liikumiskiirust ja -suunda. Mida mitmekesisemates ja keerukamates liiklusolukordades, tee- ja ilmaoludes toimub sõiduõpe, seda kindlamaks ja liikluse võimaluste piire tundvamaks muutub juhi tegevus liikluse tavaolukordades.
1.3.1.4. Oma tegevuse hindamise oskus
Juhile on väga tähtis oskus hinnata oma sõiduoskust ja liiklusolukordi. See on eriti tähtis siis, kui juht alustab iseseisvat sõitu, kus tagasiside oma tegevusest ei ole nii kättesaadav, kui koolitaja õpetaja juhendusel sõites. Tuleb osata arvestada ka väsimust ja emotsionaalset seisundit ning enda kui juhi hetkeolukorra hindamise võimet. Oma käitumise ja võimete arvestamise oskuse kujundamine on koolituse üks tähtsamaid ülesandeid.
1.3.1.5. Juhi oskus vältida riski
Juht peab õppima riski ette aimama ja vältima. Risk võib olla põhjustatud juhi hoiakust, seisundist, teiste liiklejate tegevusest, liiklusoludest ja sõiduki tehnoseisundist. Riski ette nägemise ja ennustamise ning selle kaudu liiklusohu vältimise ja tegutsemise oskus on kogu sõiduoskuse keskne teema. Juhil peab välja kujunema võime aimata tekkivat ohtu, mis on väljaspool juhi vaatevälja, kuid võib avalduda igal järgmisel sekundil, igal järgmisel meetril.
2. VASTUVÕTUTINGIMUSED
2.1. Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria ja
B1-alamkategooria auto juhtimisõigust taotlev isik, kes:
1) on
Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel
Eestis viibiv välismaalane;
2) omab mootorsõidukijuhi
tervisetõendit B-kategooria või B1-alamkategooria auto juhtimist lubava
märkega;
3) on juhiloa saamise ajaks:
– B-kategooria auto
piiratud juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana,
–
B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 18 aastat vana,
–
B1-alamkategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat
vana.
Üksikkorras juhtimisõiguse taotlemisel peab koolitust sooviv õpilane end registreerima koos mootorsõidukijuhi õpetamise luba omava isikuga.
2.2. Koolituskursusele võib võtta õppima kuni 6 kuud enne punktis 2.1 toodud tähtaegu.
2.3. Isik peab koolitajale esitama passi või muu elamisluba tõendava dokumendi ja punktis 2.1 nimetatud tervisetõendi.
3. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID
3.1. Õppetulemuste saavutamise eeldus on see, et õppimine ja hindamine toimub etappide kaupa, kusjuures enne järgmist õppeetappi tuleb kontrollida õpilase teadmisi ja oskusi. See kergendab uute teadmiste ja oskuste omandamist. Igal etapil hinnatakse õpingute edenemist ja edasipääs õpingutes sõltub hindamise tulemusest. Hindamise kaudu toimub ka õpingute suunamine. Hindamine toimub «sooritas» – «ei sooritanud» põhimõttel.
3.2. Auto valitsemise ehk auto juhtimise liigutuste hindamine
Auto valitsemise oskuse kontrollimine toimub õpingute algusosas õppeplatsil vastavate sõiduharjutuste sooritamise oskuse hindamise teel. Selle tulemusena peab selguma, kas õpilane oskab piisava vilumusega autot juhtida võimaldamaks sõiduõppe alustamist liikluses. Kui liiklemisel kasutatavad tüüpilised juhtimisliigutused on omandatud hästi, siis edeneb ka liikluses antav õpetus paremini.
3.3. Teooria- ja sõidueksam
Koolituse algaste lõpeb teooria- ja sõidueksamiga koolitaja juures. Eksamil hinnatakse, kuidas õpilane on õpitava omandanud ja kuivõrd ta on võimeline paindlikult ja ohutult liiklema.
3.4. Sõiduoskuse hindamine lõppastmekoolituses
Esmase juhtimisõigusega juht, kes on omandanud vajaliku sõiduvilumuse, läbib koolitaja juures lõppastme koolituse. Lõppastme koolitusel hindab õpetaja koossõidu käigus juhi tugevaid ja nõrku külgi. Hindamise alusel võib õpetaja soovitada juhile mõnede olukordade harjutamist, teatud asjaoludele tähelepanu pööramist või isegi õpetajaga koos õppimist. Selliste hindamismeetoditega saab juhile selgitada tema tegelike oskuste taset, sõidukogemuse arenemisega kaasnevaid uusi riske ning motiveerida teda hindama oma sõiduoskust ja seda edasi arendama.
3.5. Õppematerjalid
Õppe-eesmärkide saavutamisel on oluline, et õpilane saab iseseisvaks õppimiseks kasutada selleks otstarbeks koostatud ja heaks kiidetud õppematerjale. Õppematerjalide abil on õpilasel võimalik iseõppimise teel omandada osa teooriaõppes antavast materjalist. Õppekava ja õppematerjal aitavad õpetajal õpet suunata.
3.6. Õpetamise põhimõtted
Õpetamisel on vajalik järgida järgmisi põhimõtteid:
1)
õppematerjali esitamine siirdega lihtsamalt keerukamale
(mitmetahulisemale);
2) õppematerjali esitamine etappide kaupa;
3)
õpilase aktiivsuse ja iseseisva õpingu osatähtsuse suurendamine;
4)
ühisürituste ja rühmatöö osakaalu suurendamine;
5)
mitmekesiste õppemeetodite kasutamine;
6) õppesõit mitmesugustes
liikluspiirkondades, liiklus- ja teeoludes;
7) etteantud sihtkohta
sõidu õpetamine õpilasepoolse sõiduteekonna kavandamisega;
8)
õppeprotsessist saadav tagasiside; õpetajahinnangu ja õpilase
enesehinnangu arvestamine.
4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS
4.1. Õppekava struktuur
Koolitus toimub kursuse vormis, kus teooriaõpe vaheldub praktiliste harjutustega. Õppekava jaguneb kaheks, alg- ja lõppastmeks. Algastme järel Riiklikus Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) büroos toimuva teooria- ja sõidueksami sooritamisel väljastab ARK juhikandidaadile esmase juhiloa. See annab juhile õiguse lõppastme ajal arendada iseseisvalt oma sõiduoskust. Lõppastme käigus saab esmase juhiloa omanik lühiajalise lõppastme koolituse koolitaja juures. Igal astmel on oma õppe-eesmärk ja kindel osa kogu juhikoolituses.
4.2. Algaste
Algaste moodustab põhiosa kogu juhikoolitusest. Selle eesmärk on anda õpilasele sellised oskused ja valmidus, et ta on võimeline liiklema ohutult ning suhtuma oma sõiduoskusesse realistlikult ja et ta soovib ning suudab end jätkuvalt arendada iseseisva juhina.
Algastmes vahelduvad klassiõpe, kodune iseseisev õppimine ja praktiline sõiduõpe. Teemad on grupeeritud selliselt, et teoreetilisele klassiõppele järgneb iseseisev õppimine ning sellekohased praktilise sõidu harjutused õppeplatsil ja seejärel liikluses. Igale praktilisele sõiduõppele eelneb teemakohane teooriaõpe.
4.3. Lõppaste
Lõppaste algab pärast esmase juhtimisõiguse omandamist ja hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluses. Lõppastme koolituse viimase 12 kuu jooksul peab juht läbima koolitaja juures juhi ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse süvendamise koolituse. Selle käigus toimub juhi sõiduoskuse ja käitumise hindamine, viimistletakse tema üldisi sõiduoskusi ning sõitu pimeda ajal ja libedal teel. Peamine eesmärk on anda tulevasele juhile valmidus ohtlikku olukorda ette aimata (ennustav mõtlemise viis), seda vältida ja tõkestada selle teket ning ootamatult tekkinud ohuolukorras osata õigesti toimida, et liiklusõnnetuse tagajärgi võimalikult kergendada. Juht peab saama oma oskustest ja võimetest reaalse pildi, tunnetades auto teelpüsivuse piiri. Tüüpilistes riskiolukordades tegutsemise harjutamine annab oskuse ootamatuste korral liiklusõnnetust vältida.
4.4. Koolituse kestus
Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 41 teooriatunnile ja 40 sõidukorrale. Kursuse pikkus on vähemalt kuus nädalat. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidukorra pikkus on 25 minutit. Õpilane võib päevas osaleda kuni kahes sõidukorras, kuid alates 20. teemast – sõltuvalt õpilase võimetest ja vajadustest – ka enam, tingimusel, et iga sõidukorra kohta on puhkepaus vähemalt 5 minutit. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidu- korra pikkus on 25 minutit.
4.5. Juhikoolituse teemad
4.5.1. Enne õpingute algust antakse õpilastele üldteave õpingute ja
kursuse korralduse kohta, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1)
kursuse kava ja kestus;
2) juhiloa saamise eeldused;
3) koolituse
maksumus;
4) nõutavad dokumendid.
4.5.2. Juhikoolituse alg- ja lõppaste hõlmab järgmisi õppeaineid:
Tabel
ALGASTE – ALGASTME KOOLITUS |
|||||
Teooriaõpe |
Sõiduõpe |
||||
Jrk nr | Põhiteema |
Õppe- tundide arv |
Jrk nr | Põhiteema |
Sõidu- kordade arv |
1. | Sõidukijuhi koolitus, auto ja auto käsitsemine | 3 | 2. |
Sõiduks valmistumine ja auto käsitsemis- harjutused õppeplatsil |
6 |
3. | Liiklus tänapäeval | 3 | 4. | Juhtimisliigutuste vilumuse omandamine õppeplatsil | 2 |
5. | Liiklus kui juhitud süsteem, liikluseeskiri | 4 | 6. | Linnasõidueelne sõiduoskuse hindamine | 1 |
7. | Ohutu liiklemise juhised | 5 | 8. | Sõiduõpe individuaalprogrammi järgi | |
SÕIDUÕPE VÄHESE LIIKLUSEGA TEEDEL |
|||||
9. | Liiklejate vaheline suhtlemine | 1 | 10. | Ohutu liiklemise juhised ja liiklejate vaheline suhtlemine | 4 |
11. | Liiklusvooluga liitumine ja selles sõitmine | 2 | 12. | Liiklusvooluga liitumine ja selles sõitmine | 4 |
13. | Sõidu lõpetamine ja parkimine | 3 | 14. | Sõidu lõpetamine ja parkimine | 4 |
15. | Paiknemine ristmiku ületamisel | 2 | 16. | Sõiduõpe individuaalprogrammi järgi | |
17. | Juhi tegevus ristmiku ületamisel | 2 | 18. | Ristmiku ületamine | 6 |
19. | Sõidu kavandamine riski vältimise eesmärgil | 1 | 20. | Sõidu kavandamine riski vältimise eesmärgil | 4 |
SÕIDUÕPE INTENSIIVSE LIIKLUSEGA TEEDEL |
|||||
21. | Olukorrakiirus | 1 | 22. | Olukorrakiirus | 2 |
23. | Maanteesõit | 1 | 24. | Maanteesõit | 2 |
25. | Möödasõit ja vastusõitjaga kohtumine | 2 | 26. | Möödasõit ja vastusõitjaga kohtumine | 1 |
27. | Sõitmine rasketes teeoludes | 1 | 28. | Sõiduõpe individuaalprogrammi järgi | |
29. | Sõitmine pimeda ajal | 1 | 30. | Sõitmine pimeda ajal | 2 |
31. | Inimene sõidukijuhina | 2 | |||
33. | Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral | 2 | |||
35. | Auto tehnoseisund, auto kasutamisega seonduv ja ökonoomne sõiduviis | 4 | |||
37. | Algastme liiklusteooria eksam | 1 | 32. | Algastme sõidueksam | 2 |
Õppetunde kokku | 41 | Sõidukordi kokku | 40 | ||
LÕPPASTE |
|||||
ISESEISVAD ÕPINGUD ESMASE JUHTIMISÕIGUSEGA JUHINA |
|||||
Teooriaõpe |
Sõiduõpe |
||||
Jrk nr | Põhiteema |
Õppe- tundide arv |
Jrk nr | Põhiteema |
Sõidu- kordade arv |
39. |
Tüüpilisi riskiolukordi (toimub pärast sõidu- oskuse hindamist) |
1 | 34. | Sõiduoskuse hindamine ja viimistlemine lõppastmes | 2 |
41. | Libedasõidu riskivältimise õpe | 3 | 36. | Libedasõidu riskivältimise harjutused | 6 |
43. | Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis | 1 | |||
Õppetunde kokku | 5 | Õppetunde kokku | 8 |
[RTL 2004, 60, 1007 - jõust. 15.05.2004]
4.6. Algastme õpingute metoodiline jagunemine
Algastme õpingute ülesehituses on peetud silmas õpetuse üldisi
põhimõtteid:
1) õpetuses on lähtutud auto juhtimise
tegevusest ja õpitava aine omandamise järjekorrast;
2) enne
konkreetse teema õpetamist räägitakse õpilasele, millist osa etendab
õpitav osa kogu õpingumahus. Sellega tõstetakse motivatsiooni teema
õppimiseks (edaspidi nimetatakse ühe teema õppimist osaoskuse
omandamiseks tervikoskusest);
3) õpingute teemad on valitud
selliselt, et iga järgnev teema peaks haakuma eelmistega.
Selline õpingute ülesehitus kergendab uue teema omandamist ja ühtlasi motiveerib uue aine õppimist, kuna õpilane, tunnetades teemade vahelist sidet, mõistab, et kõik teemad moodustavad ühtse loogilise terviku.
Õppekava teemade järel on toodud nii teooriaõppe kui sõiduõppe osas õpingute minimaalsed mahud.
4.6.1. Teema 1 annab ülevaate kogu kursuse eesmärkidest, õpingute korraldusest, õpingute metoodilisest ülesehitusest, õpilase osast õppeprotsessis, hindamisest, õpitavast kutsest, auto juhtimisseadmete kasutamisega seonduvalt auto ehitusest ja võimalikest õpiraskustest.
4.6.2. Teema 2 sisaldab harjutusi auto juhtimisseadiste käsitlemise õppimiseks. Juhtimisliigutuste õppimine jätkub kuni linnasõidueelse sõiduoskuse hindamiseni, kusjuures auto paigutamisega seotud harjutused (täpsussõidu harjutused) jätkuvad õpilase vajadusi arvestades kuni kursuse lõpuni, sest silmamõõdu kujunemine nõuab pikemaajalist harjutamist. Nende teemade all on esitatud kõik harjutuselemendid, mida kasutatakse auto käsitsemis- ja paigutamisoskuse omandamisel.
Nende õpilaste tarvis, kes ei ole õpitavat vajalikul määral omandanud, peab õpetaja välja selgitama lisaõppe sisu ja mahu ning teatama sellest õpilasele.
4.6.3. Teema 3 sisaldab ülevaadet teeliiklusest, liiklusõnnetustest ja auto kasutamisega seotud küsimusi.
4.6.3.1. Õpilane peab tunnetama, et:
1) sõidukijuhina liiklemine
nõuab märksa suuremat korrektsust, tegevuse täpsust ja vastutust, kui
enamus elukutseid, millega on tegeldud;
2) siin saab selgeks, kui
vajalik on omandada auto juhtimisliigutused teatud vilumuseni, et saaks
alustada õpinguid liikluses (linnasõidu eel kuni teemani 6 omandatakse
selline juhtimisvilumus, et õpilase tähelepanu ei kontrolli oluliselt
juhtimisseadmete kasutamist, vaid on rakendatud peamiselt
liikluskeskkonna jälgimisele. Auto paigutamise oskuse ja manööverdamisel
silmamõõdu kujundamise harjutuste sooritamine jätkub nii õppeplatsil kui
liikluses autot parklasse paigutades kuni kursuse lõpuni).
4.6.3.2. Õpilane omandab liiklusalased mõisted ja terminid ning nendega koos üldteadmised teest, sõidukite paiknemisest, sõidujärjekorrast, reguleerimata ristmikest jne. Kõik need õpingud hakkavad korduma uutes osaõpingutes järk-järgult põhjalikumalt ning vana korrates ja teadmisi kinnistavalt.
4.6.4. Teema 4 sisaldab auto juhtimisliigutuste vilumuse omandamisega seotud harjutusi.
4.6.5. Teema 5 annab ülevaate liikluse juhtimisest, liiklusmärkidest, fooridest ja teekattemärgistusest.
4.6.6. Teema 6 sisaldab autojuhtimisliigutuste õppimiseks vajalikke harjutusi, mis on aluseks ka sõidueksamil koolitaja juures ja ARK büroos. Hinnatakse auto käsitsemisvõtete oskust. Õpilane peab oskama sooritada juhtimisliigutusi sellise vilumusega, et ta tähelepanu on nendest põhiliselt vaba ja ta on võimeline jälgima nii liikluskorraldusvahendeid kui ka kaasliiklejaid. Auto paigutamise oskuse ja manööverdamisel silmamõõdu kujundamise harjutuste sooritamine jätkub nii õppeplatsil kui liikluses autot parklasse paigutades kuni kursuse lõpuni).
4.6.7. Teema 7. Seni toimusid õpingud tervikõpingute kitsaste lõikudena. See teema õpetab juhti nägema ja mõistma liikluses mitte üksnes seda, mida näeb silm, vaid enamat. Teema ohutu liiklemise juhised alateema «Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis» õpetab piiratud nähtavusega teelõikudel ja mujal kujutlusse looma pilte võimalikest ohtudest ja olukordadest, mis võiksid tekkida. Selle teemaga õpetatakse juhti ette kujutama võimalikke liiklusolukordi ja sedakaudu ohte ennetama. Antud teema all toimub ohutuks liiklemiseks vajaliku kompleksse juhitegevuse õppimine koos varemõpitu kordamisega.
4.6.8. Teema 9 hõlmab liiklejate vahelise suhtlemise ning liiklejate ühistöö õpetust. Õpetatakse ka sujuva ja kaasliiklejaid arvestava liiklemise oskust. Teema haakub hästi teemaga nr 7. Seepärast on sõiduõppe osa teemadel 7 ja 9 ühine ja tähistatud numbriga 10.
4.6.9. Teema 11 ja sellele järgneva sõiduõppeteema nr 12 eesmärk on anda varemõpitule lisasuunitlus. See tähendab ohutu liiklemise juhiste õppimist sõidu alustamisel ja liikluses manööverdamisel. Algaja juhi oskused on selles osas veel tagasihoidlikud.
4.6.10. Teema 13 ja sellele järgnev sõiduõppeteema nr 14 hõlmab ohutu liiklemise juhiseid parkimiskoha valikul ning auto paigutamisel. Antud teema all käsitletakse ka liikluseeskirjakohaseid peatumise ja parkimise nõudeid.
4.6.11. Teemade nr 15 ja nr 17 all toimub teooriaõpe (sõiduki paiknemine ja sõidujärjekord ristmikul) eraldi, kuid nendekohast sõiduõpet hõlmab teema 18. Antud teemad liidavad osaoskused ühtseks oskuseks.
Ka järgmiste teemade all korratakse varemõpitut ja liidetakse sellele uusi oskusi, mille tulemusena kujundatakse ühtne tervikoskus. Seepärast ei vaja järgmised teemad enam selgitamist.
5. ERISUSED RIIKLIKU ÕPPEKAVA RAKENDAMISEL
5.1. Kui isik omab automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimisõigust, peab ta saama koolituse teooriaõppes vähemalt 3 õppetunni ja sõiduõppes 10 sõidukorra mahus. Selles mahus antavas õppes peab käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi käsikäiguvahetusega auto juhi koolitamisel võrreldes automaatkäiguvahetusega auto juhi koolitamisega.
5.2. Kui isik omab C- või D-kategooria auto juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B-kategooria auto juhtimisõigust, peab ta saama koolituse teooriaõppes vähemalt 5 õppetunni ja sõiduõppes 2 sõidukorra mahus. Selles mahus antavas õppes peab käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi B-kategooria auto juhi koolitamisel võrreldes C- või D-kategooria auto juhi koolitamisega.
5.3. BC1-kategooria auto juhtimisõigust taotlev isik peab saama koolituse teooriaõppes vähemalt 55 õppetunni ja sõiduõppes 50 sõidukorra mahus. Selles mahus antav õpe peab lisaks käesoleva õppekava ainetele hõlmama need C1-alamkategooria auto õppekava õppeained, mis käsitlevad erisusi C1-alamkategooria auto juhi koolitamisel võrreldes B-kategooria auto juhi koolitamisega.
6. KOOLITUSKURSUSE ALG- JA LÕPPASTME LÕPETAMISE KORD
6.1. Algastme kursus lõpeb teooriaeksamiga ja sõidueksamiga õppeplatsil ning liikluses.
6.2. Koolitaja teooriaeksami piletis peab olema vähemalt 35
küsimust järgmistest valdkondadest:
1) ohutu liiklemine (10
küsimust);
2) liiklusreeglid (10 küsimust);
3)
liikluspsühholoogia (5 küsimust);
4) sõiduki kasutamist
sätestavad õigusaktid (5 küsimust);
5) lisanõuded (5
küsimust).
Küsimus peab olema lühike ja kitsast teemat haarav ning kiiresti ja üheselt mõistetav. Õigeid vastuseid peab olema vähemalt 90%.
6.3. Sõidueksami kord ja hindamine on käesoleva kava teema 32.
6.4. Koolituskursuse lõpueksamid sooritanud õpilane saab koolitajalt mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse, mis annab õiguse taotleda esmast juhtimisõigust ARK büroos.
6.5. Pärast lõppastme koolituse läbimist koolitaja juures teeb koolitaja punktis 8.4 nimetatud tunnistusele kande esmaõppe lõppastme koolituse läbimise kohta. See on aluseks ARK büroos juhtimisõiguse taotlemisel.
7. NÕUDED KOOLITAJALE, MOOTORSÕIDUKIJUHI ÕPETAJALE JAÕPPESÕIDUKILE
Koolitaja, mootorsõidukijuhi õpetaja ja õppesõidukid peavad vastama teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri, mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljastamise kord» (RTL 2001, 55, 761) 3. peatükis sätestatud nõuetele.
8. ÕPPEAINETE LOETELU TEEMADE JA ALATEEMADE KAUPA
Õppeainete loetelu hõlmab iga teemat eraldi, teema numbri ja sisu järjestuses. Iga teema nimetuse järel märgitakse taotletavad eesmärgid. Sellele järgnevad alateemade nimetused ja kirjeldused. Teoreetilise ja praktilise õppuse teemade paremaks eristamiseks on teoreetilise õppuse pealkiri vormistatud püstkirjas, praktilise õppuse pealkiri aga kaldkirjas; seejuures teoreetilise teema number on paaritu, praktilise õppuse teema number aga paaris.
8.1. Algastme koolituskursus
1. TEEMA: teooriaõpe |
JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane mõistma:
1) sõidukijuhi
õpetuse eesmärke ja sisu;
2) sõidukijuhile esitatavaid
nõudmisi oskuste ja võimete osas;
3) sõiduõppe astmeteks
jaotamise vajalikkust ja saama aru nende eesmärkidest;
4) oma
osa õppeprotsessis;
5) et juhi võimed on piiratud;
6)
autoga liiklemise tegelikku olemust ja seda, et liiklusoskuse
omandamiseks on vaja kujundada endas õige suhtumine ja teha endaga palju
tööd;
7) auto sõidueelse kontrolli ja õige juhiasendi
vajalikkust, auto juhtimisseadiste otstarvet ja käsitsemist, sõiduki
juhtimisseadmete kasutamise õigete võtete tähtsust;
8)
auto juhtimisseadiste otstarvet ja käsitsemist.
1.1. Sõidukijuhi koolitus ja õppekava sisu
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kursuse sisu ja
kestust;
2) koolituse struktuuri ja astmelisuse vajalikkust;
3)
koolituse mahtu.
1.2. Sõidukijuhi koolitamise eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane oskama põhijoontes selgitada:
1)
juhi koolituse eesmärke ja sisu;
2) õppe-eesmärke.
1.3. Ametiisikute tegevus
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ametiisikute tegevust:
1)
sõiduki tehnilise ülevaatusega seonduvalt;
2) juhieksamite
sooritamisega seonduvalt;
3) liikluse reguleerimisega ja
korraldamisega seonduvalt;
4) liiklusalase koolitusega seonduvalt.
1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus
1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et autojuht kui suurema ohu
allika valdaja peab liikluses:
1) oskama kontrollida auto
valmisolekut sõiduks;
2) oskama hinnata oma seisundit ja
valmisolekut liiklemiseks;
3) tundma ja oskama juhinduda
liikluseeskirjast ja teistest liiklemisega seotud õigusaktidest;
4)
omama juhile vajalikku tähelepanuvõimet;
5) oskama autot
juhtida ja sooritada üheaegselt mitut toimingut;
6) oskama
jälgida liiklust, hinnata liiklusolukordi ja hinnata oma tegevust
objektiivselt;
7) oskama ennustada teiste liiklejate tegevust ja seda
arvestada;
8) oskama olla oma käitumises teistele mõistetav ja võtta
arvesse teiste võimalusi ning vajadusi;
9) oskama kiiresti
otsustada, vältida riski, õigesti tegutseda ja toime tulla mitmesugustes
liiklusolukordades;
10) oskama kavandada sõiduteekonda;
11)
valdama keskkonda säästvat, sujuvat ja ökonoomset sõidustiili.
1.4.2. Juhi võimed on piiratud
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et:
1) inimesel
on tahteline ja tahtmatu tähelepanu;
2) juhi tähelepanu peab
töötama valivalt;
3) juht peab olema võimeline tegelema
üheaegselt mitme tähelepanu nõudva asjaoluga;
4) aju
on loominguline organ, kuid väsib kiiresti;
5) oma
tähelepanuvõimet peab oskama ratsionaalselt kasutada;
6)
igas olukorras peab oskama säilitada tasakaalukust;
7) juhi
võimed ja hoiakud on kujundatavad;
8) hälbed käitumises sõltuvad
juhi soost, east ja sõidustaažist.
1.5. Õpetamine ja hindamine
1.5.1. Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et:
1)
õppematerjal esitatakse siirdega lihtsamalt keerukamale, kus uus
teadmine haakub varemõpituga ning aitab seda kinnistada; nii kujuneb
arusaam, et need teadmised moodustavad terviku;
2) õppimine,
kordamine ja teadmiste kontroll (ka enesekontroll) teenivad ühist
eesmärki;
3) iseseisval tööl ja eriti rühmatööl on õpingutes
oluline osa.
1.5.2. Õpetaja peab esitama õppematerjali õppekava kohaselt etappide kaupa, rõhutades olulist.
1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis
Pärast koolitust peab õpilasele selgeks saama, et:
1)
õpitavat saab omandada tahtlikult ja eesmärgistatult või tahtmatult ning
eesmärgita;
2) õpitavat saab omandada kas iseseisvalt või
õpetaja ja õpilase ühistöö tulemusena;
3)
mida mitmekesisem on õpetus ja õpitava ainega tegelemine, seda
põhjalikumalt aine omandatakse;
4) õpiprotsessis on oluline
õpitu õigeaegne kordamine, objektiivne ja õigeaegne tagasiside.
1.7. Auto ja auto käsitsemine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mootorsõidukite
liigitust;
2) auto üldehitust ja juhtimisseadmeid;
3)
mootorsõiduki näidikute tähendust;
4) kuidas teostada
auto sõidueelset kontrolli;
5) kuidas kasutada auto
juhtimisseadmeid.
1.7.1. Mootorsõidukite liigitus
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
mootorsõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse;
2)
mootorsõidukite liigitust juhtimisõiguse seisukohalt.
1.7.2. Auto üldehitus ja juhtimisseadmed
Pärast koolitust peab õpilane teadma auto üldist ehitust, mootori, jõuülekande, rooli, pidurite, veermiku toimet.
1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas teostada
sõiduki sõidueelset kontrolli ja valmistuda sõiduks;
2)
mis kuulub auto varustusse ja kuidas seda kasutatakse;
3) auto
komplekti kuuluvaid turvaseadmeid ja nende kasutamise nõudeid;
4)
auto tulede, tahavaatepeeglite, ventilatsiooni, klaasi- ja istmesoojendi
otstarvet;
5) istme reguleerimisega seotut;
6) auto
juhtimisseadiste kasutamist;
7) autol kasutatavaid hõõglampe ja
kaitsmeid.
1.7.4. Auto käsitsemine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millist
informatsiooni edastavad auto näidikud;
2) kuidas kasutada kõiki
auto juhtimisseadiseid ja lüliteid:
– millal ja kuidas sidurit
kasutada ja käike valida ning vahetada,
– millal ja kuidas
pidurdada,
– gaasipedaali kasutamisel toimuvat,
– rooli
kasutamisel toimuvat.
2. TEEMA:
sõiduõpe |
SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kontrollida auto
sõiduks valmisolekut,
2) oskama kasutada auto juhtimisseadiseid,
alustada sõitu, muuta auto suunda ja kiirust.
2.1. Auto ettevalmistamine sõiduks
Pärast koolitust peab õpilane lähtudes aastaajast, teeoludest ja
sõiduteekonna pikkusest oskama:
1) kontrollida auto varustust,
liiklusohutuse seisukohalt tehnilist seisukorda ning kasutada
ohutusseadmeid;
2) kontrollida auto pidurite, juhtimisseadiste,
rataste ja rehvide, klaasipuhasti ja valgustite tööd ning korrasolekut;
3)
kontrollida kütuse, õli, akuvedeliku, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja
klaasipesuri vedeliku olemasolu;
4) teostada hõõglampide, kaitsmete
ja rataste sõidueelset kontrolli;
5) hoida tulede, numbrimärkide
ja tuuleklaasi puhtust.
2.2. Sõiduasend ja uksed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kontrollida auto
uste suletust;
2) kasutada juhiistme ja tahavaatepeeglite
reguleerimisvõimalusi parima ja ohutu sõiduasendi ning nägemisvälja
saavutamiseks;
3) kinnitada ja pingutada turvavööd ja reguleerida
peatuge.
2.3. Juhtimisseadised ja kontrollmõõteriistad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ära tunda ja
jälgida kontrollmõõteriistade näitu;
2) kasutada
kõiki lüliteid ja juhtimisseadiseid (pedaale, lülitada käike).
2.4. Tahavaatepeeglid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) reguleerida kõiki
tahavaatepeegleid nii, et saavutataks õige nägemisväli juhtimiseks
sobivas istumisasendis;
2) kontrollida tahavaatepeeglitest mitte
nähtavaid (nn pimedaid) alasid pea pööramisega.
2.5. Turvavööd
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada turvavööd
õigesti;
2) aidata sõitjatel kinnitada turvavööd ja neid
vabastada;
3) aidata eri vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust.
2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine
2.6.1. Käivitamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama mootorit käivitada ja seisata
mitmesugustes tingimustes:
1) soe/külm mootor;
2)
soe/külm/niiske ilm;
3) pärast mootori seiskumist tasasel teel
ja kallakul.
2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada järgmisi
eeltoiminguid:
– toiminguid pargitud autoga sõitu alustades,
–
toiminguid sõitu lõpetades auto juurest lahkumisel (rakendada abinõud,
mis väldiks sõiduki iseeneslikku liikuma hakkamist ja tõkestaksid selle
omavolilise kasutamise);
2) valmistuda liikuma hakkamiseks:
–
jälgida ümbritsevat liiklust,
– teadvustada tegevuskava,
–
anda suunamärku;
3) sujuvalt kohalt võtta ja jääda seisma
sidurit ja pidurit kasutades ning jälgides ümbritsevat liiklust.
2.7.Võimalikult aeglane sõit, püsiv sõidukiirus ja sujuvad kiirendused
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) autoga võimalikult
aeglaselt liikuda, selleks sõita autoga võimalikult aeglaselt
seismajäämise piiril edaspidi, pärast tagurdamisharjutusi ka tagurpidi,
sirgjooneliselt ja pärast roolimisharjutusi ka pöördeid sooritades
(lahutades sidurit ja enne seisma jäämist seda taas sujuvalt ühendades,
et säilitada minimaalset sõidukiirust);
2) pärast sõidu
alustamist hoida püsivat sõidukiirust;
3) pärast sõidu
alustamist sooritada sujuvaid kiirendusi.
2.8. Juhtimine
2.8.1. Roolimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hoida õigesti
rooli;
2) sooritada roolimisliigutusi mitmesuguse kiirusega.
2.8.2. Slaalom
Pärast koolitust peab õpilane oskama gaasipedaaliga püsivaid mootori pöördeid hoides reguleerida siduri abil sõidukiirust ja sõita slaalomit edaspidi ja tagurpidi mitmesugustel teekallakutel nii sirget kui kaart mööda.
2.9. Pöörded ja auto paigutamine parkimiseks
Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada igasuguseid pöördeid:
1)
pärisuunas eri laiusega teedel;
2) tagurdades eri laiusega
teedel.
2.10. Parkimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama parkida autot parklas:
1)
määratud parkimiskorra kohaselt;
2) kõnniteeääre lähedal
paremal ja vasakul teepoolel;
3) parkivate sõidukite ees, taga ja
vahel.
2.11. Sõit kitsastes kohtades
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) juhtida autot
kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest takistustest ja tee
ebatasasustest;
2) sooritada tagasipööret piiratud alal;
3)
arvestada auto mõõtmetega;
4) sõita vasakpoolsete
(parempoolsete) ratastega teekattemärgistuseni, samuti esiratastega
teekattemärgistuseni ja peatuda.
2.12. Tagurdamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) võtta tagurdades
sellist juhiasendit, mis võimaldaks jälgida kogu ümbrust, kasutada
tahavaatepeegleid ja vaadata üle õla mõlemale poole autot;
2)
tagurdada kõrvalekaldumatult otse; vaheldumisi vasakule; paremale ja
otse;
3) juhtida autot kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest
takistustest ja tee ebatasasustest.
2.13. Käiguvahetus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) vahetada käike
üles ja alla, vajaduse korral käike vahele jättes, kasutades samaaegselt
gaasi ja pidurit;
2) valida sobivat käiku sõltuvalt sõidukiirusest ja
mootori pööretest;
3) lülitada mootoriga pidurdamiseks
madalamat käiku;
4) vähendada tõusul sõidukiirust, vahetades
käike kõrgeimast esimeseni;
5) vahetada käike nii, et oleks
tagatud vähim kütusekulu ja mootorimüra.
2.14. Sõidu alustamine kallakul
2.14.1. Sõidu alustamine tõusul
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) alustada sõitu eri
kallakutel nii edaspidi kui tagurpidi, käsipiduri abiga ja ilma;
2)
väikesel tõusul vähendada sõidukiirust seismajäämiseni, hoides autot
gaasi ja siduri abil paigal.
2.14.2. Sõidu alustamine langul
Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu käsipiduriga peatatud autoga nii edaspidi kui ka tagurpidi, valides sobiva käigu.
2.15. Pidurdamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada õiget
pidurdamisetehnikat, pidurdades sujuvalt ja tugevalt eri teekatetel;
2)
pidurdada kuni seismajäämiseni ette määratud kohas sujuvalt ja ka
tugevalt kuni võimalikult lühikese pidurdusteekonnani.
3. TEEMA:
teooriaõpe |
LIIKLUS TÄNAPÄEVAL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) oskama selgitada
teeliikluse olemust ning aru saama teeliiklussüsteemi osateguritest –
inimene « sõiduk « keskkond – ja nendevahelistest seostest;
2)
mõistma teeliiklussüsteemi olemust nii ühiskondlikult kui ka üksikisiku
seisukohalt ning tunnetama oma vastutust liiklusohutuse tagamisel
jalakäijana ja sõidukijuhina;
3) teadma, milliste
õigusaktidega on määratud teeliikluse korraldus;
4)
teadma enamlevinud liiklusõnnetuste põhjusi;
5) tundma
liikluses kehtivate õigusaktide osa üldises liikluskorralduses, aru
saama liikluseeskirja üldsätetest.
3.1. Liikluskeskkond
Pärast õpinguid peab õpilane:
1) teadma teeliikluse
osategureid ja nendega seotud riske (juht, sõiduk, liikluskeskkond ja
teised liiklejad, liikluskorraldus);
2) teadma, et ohutu liiklemine
eeldab kõikide teeliikluse osateguritega arvestamist;
3) teadma
juhi võimalusi ja õiget tegevust, kui juht oskab hankida liiklusinfot
õigeaegselt, kui liiklusinfot saadakse hilja ja kui liiklusõnnetus pole
välditav.
3.2. Liiklemise olemus avalikult ja üksikisiku seisukohalt
Pärast õpinguid peab õpilane teadma tavasõiduki ja ühistranspordiks kasutatava sõiduki eeliseid ja puudusi üldises liikluses.
3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud
Pärast õpinguid peab õpilane omama ülevaadet:
1)
liiklusõnnetuste statistikast;
2) liiklusõnnetuste liikidest;
3)
tüüpilistest liiklusõnnetuste põhjustest.
3.4. Liiklusohutuse parandamine
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, kuivõrd liiklusohutus sõltub:
1)
juhi koolituse tasemest ja juhikandidaadi enda tegevusest;
2)
liikluskorraldusest teedel ja tänavatel;
3) autole kehtivatest
tehnonõuetest.
3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted
Pärast koolitust peab õpilane mõistma:
1) liikluse
üldisi põhimõtteid;
2) juhti, sõidukit ja keskkonda
puudutavatest õigusaktidest juhindumise vajalikkust;
3)
liikluseeskirja põhireegleid ja liikluskorraldusvahendeid;
4)
liikluseeskirja üldsätteid;
5) vastutust «Liikluseeskirja»
ja teiste õigusaktide nõuete eiramise korral.
3.6. Auto käsitsemise vilumuse omandamine
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et auto käsitsemisvilumust
omandatakse järgmiselt:
1) teema 2 kohaseid auto
käsitsemisliigutusi sooritatakse üksikelementidena aeglaselt ja
järkjärgult kiiremini varem omandatud teadmiste poolt juhituna;
2)
auto juhtimise komplekse tegevuse sooritamine (üheaegselt liiklusümbruse
jälgimisega sooritab vajalikke juhtimisliigutusi käte ja jalgadega)
mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile,
pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti.
4. TEEMA:
sõiduõpe |
JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada juhtimisliigutusi piisava
vilumusega eri sõidukiirustel mitmesugustes tingimustes ja olukordades
autot juhtides ning:
1) lugeda kontrollmõõteriistade näite nii, et
see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna
hoidmist;
2) kasutada lüliteid ja juhtimisseadmeid nii, et see ei
tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist;
3)
jaotada tähelepanu eri asjaolude vahel ja anda juhimärguandeid nii, et
see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna
hoidmist.
4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine
4.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada teema 2 kohaseid auto käsitsemise harjutusi eri kiirusega sõitmisel. Üheaegselt juhtimisliigutuste sooritamisega tuleb osata hoida tähelepanu mitmesugustel liikluses olulistel asjaoludel.
4.1.2. Õpilane peab olema omandanud linnasõiduks piisava auto
käsitsemisvilumuse, sooritades teema 2 kohaseid auto käsitsemisliigutusi
üksikelementidena aeglaselt ja järkjärgult kiiremini varem omandatud
teadmiste poolt juhituna:
1) kohalt sõit ja peatumine;
2)
slaalom intensiivse rooli keeramisega;
3) käiguvahetused alt üles ja
ülevalt alla;
4) pöörete sooritamine;
5) sõidu ajal
abiseadmete ja lülitite kasutamine, pidades silmas komplektse tegevuse
kvaliteeti.
4.1.3. Õpilane peab olema omandanud auto juhtimise (komplekse tegevuse
sooritamine) üheaegselt mõttetegevuse suunamisega järgmisena
sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse
kvaliteeti:
1) kohalt sõit ja peatumine üheaegselt liiklusümbruse
jälgimisega ja sellest juhindumisega;
2) auto roolimine sujuvalt
ja aeglaselt järkjärgult intensiivsemale roolimisele üheaegselt
liiklusümbruse jälgimise ja suunamärguande andmisega;
3)
sujuvad käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla aeglaselt soorituselt
järkjärgult kiiremale sooritusele üheaegselt liiklusümbruse jälgimise ja
sellest juhindumisega;
4) pöörde sooritamise eel liiklusümbruse
jälgimine, teiste liiklejate tegevusest juhindumine, suunamärguanne,
sõidukiiruse sobitamine, sobiva käigu valik;
5) erisuguste
sõiduharjutuste sooritamise ajal auto abiseadmete kasutamine, jaotades
tähelepanu erinevate asjaolude vahel.
5. TEEMA:
teooriaõpe |
LIIKLUS KUI JUHITUD SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade:
1)
liikluseeskirja nõuetest;
2) ametiisikute (reguleerija,
liiklusjärelevalve töötaja) volitustest ja tegevusest;
3)
liikluseeskirja põhireeglitest (peab oskama tuua näiteid liikluse
põhireeglite kohta ja lahendada liiklusülesandeid);
4)
tüüpilistest eksimustest sõidujärjekorra määramisel eri
liiklusolukordades;
5) jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide
ohtlikkuse eripärast liikluses;
6) invaliidisõiduki eriõigustest;
7)
juhi kohustusest ühissõidukile eesõiguse andmisel;
8)
liiklusest õuealal;
9) eritalituse sõiduki eriõigustest.
5.1. Liiklussüsteemi juhtimine ja liiklusalased õigusaktid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
liiklussüsteemi osategureid – inimene, sõiduk, tee;
2)
selgitada liikluse osategureid puudutavaid õigusakte ja nende
vajalikkust;
3) selgitada liikluses toimivaid üldisi põhimõtteid,
ristmike ületamise põhireegleid ja liiklusolukordade ennustatavust.
5.2. Liiklusmärgid, foorid ja teekattemärgised
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) eristada erineva
rühma liiklusmärke nende kuju ja mõjuala osas;
2)
selgitada valgusfooride tähendust ja tööd;
3)
selgitada reguleerija märguannete tähendust;
4) selgitada
teekattemärgistusega seonduvat.
5.3. Erilised kohustused jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu
5.3.1. Vähekaitstud liiklejad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada juhi
ettevaatusabinõusid ja tegevust, kui tuleb mööduda vastutulevatest või
pärisuunas liikuvatest jalakäijatest, jalgratturitest ja
mopeedijuhtidest;
2) selgitada juhi kohustusi jalakäijate ning
jalgratturite kui vähekaitstud liiklejate suhtes:
– kõnniteel,
–
jalgrattateel,
– sõiduteel,
– õuealal,
–
hoovist väljasõidul,
– teepeenral,
– nende trammi
ja bussi sisenemisel ning väljumisel,
– reguleeritud ja
reguleerimata ülekäigurajal ning jalgrattatee ületamise kohal;
3)
selgitada, milline on sobiv sõiduviis ülekäiguraja ja jalgrattatee
ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse ja nähtavuse ning eri tee- ja
ilmaolude korral;
4) kirjeldada olukordi, kus juht on kohustatud teed
andma jalgratturile ja mopeedijuhile;
5) selgitada probleeme, mis
tekivad liikluses:
– vanuritel,
– kuulmishäiretega inimestel,
–
vaimsete puuetega inimestel,
– liikumispuuetega inimestel;
6)
ära tunda ja mõista puuete sümptomeid;
7)
invaliidisõiduki eriõigusi ja teiste sõidukijuhtide õiget käitumist
invaliidisõiduki juhi suhtes;
8) selgitada, kuidas mõjutab
liikluskeskkond laste ohutust;
9) selgitada, millega on seotud laste
probleemid liikluses;
10) pöörata tähelepanu liikluskeskkonnale ja
osata selgitada, kus enamasti ilmuvad lapsed ootamatult sõiduteele;
11)
selgitada pildi abil laste tüüpilisi tegevusmalle;
12)
selgitada, kuidas mõjutab sõiduki tehniline seisukord ja sõiduviis
ümberkaudsete elanike ja teiste liiklejate heaolu ning tervist.
5.4. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad olukorrad
5.4.1. Ristumine trammiteega ja raudtee ületamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada jooniste
abil raudteeülesõidukohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid;
2)
kirjeldada liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende
mittekorrasolekust johtuvaid ohte;
3) selgitada trammiteega ristumise
koha ja raudteeülesõidukoha ületamisega kaasnevaid tüüpilisi ohte ning
juhi tegevust neis kohtades:
– tähelepanu jaotamine ette ja külgedele,
–
kiiruse valimine olulisi asjaolusid arvestades,
– tõkkepuuga ja
tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ületamine linnas ja maanteel,
–
hädapeatumine raudteeülesõidukohal või trammiteel.
5.4.2. Sõitmine õuealal
Pärast koolitust peab õpilane teadma õuealal liiklemise ja parkimise korda.
5.4.3. Sõiduki pukseerimine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) juhi õiget
tegevust, kui teel olles tekib sõidukile rike, millega ei või oma jõul
sõitu jätkata;
2) juhi õiget tegevust sõiduki pukseerimisel.
6. TEEMA:
sõiduõpe |
LINNASÕIDUEELNE SÕIDUOSKUSE HINDAMINE |
Linnasõidu all mõeldakse sõitu, mis toimub asula teel.
6.1. Enne kui alustada õpilasega linnasõitu, peab õpetaja
käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane
sõiduvilumus ja õpilane:
1) oskab muuta sujuvalt auto
sõidukiirust ja -suunda, oskab hinnata auto ruumivajadust;
2)
oskab sooritada teema 2 kohaseid sõiduharjutusi küllaldase vilumusega ja
ilma oluliste vigadeta;
3) valitseb autot sel määral, et on võimeline
alustama õppesõitu liikluses;
4) oskab autot juhtida
komplekse tegevuse sooritamisena mõttetegevuse suunamisega järgmisena
sooritatavale tegevuskomponendile ja tajuda liikluse tervikolukorda.
6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral
liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:
1) sõidu alustamisel;
2)
suunamärguandmisel;
3) sõiduteel paiknemisel;
4) pöörete
sooritamisel;
5) manööverdamisel;
6) sõiduki peatumisel
ja parkimisel.
7. TEEMA:
teooriaõpe |
OHUTU LIIKLEMISE JUHISED |
Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid:
1)
ennustav mõtlemis- ja sõiduviis;
2) õigesti kavandatav
sõidujoon;
3) õige sõidujärjekord;
4)
liiklusoludele ja liiklusümbruse jälgimiseks sobiva sõidukiiruse valik;
5)
õigeaegse suunamärguande vahendusel teistele liiklejatele mõistetavus;
6)
liiklusjuhiste järgimine.
Pärast koolitust peab õpilane olema võimeline iseseisvalt liigeldes täitma ohutu liiklemise põhieeldusi.
7.1. Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas
liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused:
1) on
hangitud liiklusümbrusest vajalikku teavet õigeaegselt;
2)
on valitud õige sõidurada ja sellel paiknetakse õigesti, kaugus ees,
taga ja küljel paiknevatest sõidukitest on õige;
3)
täidetakse liikluseeskirja nõudeid sõidujärjekorra määramisel;
4)
kasutatakse sobivat olukorrakiirust;
5) antakse õigeaegselt suuna- ja
teisi märguandeid;
6) täidetakse liikluskorraldusvahendite
nõudeid;
7) säilitatakse piisavat tähelepanu ja
liiklusolukordade ennustamise võimet.
Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis tähendab osata näha ja tunnetada seda, mis liikluses toimub, s.t mõelda kujuneda võivaid liiklusolukordi ette, osata arvestada inimvõimeid enda ja teiste liiklejate puhul ning neist tulenevaid võimalusi kujunevates liiklusolukordades toime tulla.
Õpilasi on vaja õpetada mõtlema ja jälgima olulisi asjaolusid. Kogenud juht teeb seda automaatselt.
7.1.1. Tähelepanu ja ennustamine
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik:
1)
suunata pilku ette lähedale, kaugele ja peeglitesse;
2) näha
liiklust tervikuna;
3) otsida probleeme;
4) olla teistele
liiklejatele nähtav;
5) olla oma tegevuses teistele liiklejatele
mõistetav;
6) püüda olukordi ennetada;
7) hoida
ohutut piki- ja külgvahet;
8) ennustada teiste võimalikku
tegevust.
7.1.2. Sõidujoon
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:
1) sõitmisel on
ohutuse seisukohalt väga tähtis sõiduki asukoht;
2) ta
peab sõitmise ajal olema teadlik oma asukohast ja veendunud, et see on
õige ja otstarbekas enda ning teiste liiklejate suhtes.
Sõidujoon on mõtteline joon, mida mööda sõiduk liigub või mida mööda juht kavatseb oma sõidukit suunata.
Näiteid liiklusest.
7.1.3. Sõidujärjekord
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses on alati vaja teada enda ja kaasliiklejate sõidujärjekorda.
7.1.4. Sõidukiirus
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:
1) alati on
soovitatav sobitada oma sõidukiirus antud teel ja liiklusoludes
väljakujunenud sõidukiirusega;
2) kiiruse sobitamine on
alguses raske; sellest ülesaamiseks tuleb õppida jälgima ümbritsevat
liiklust ja teiste sõidukite paiknemist.
Näiteid liiklusest.
7.1.5. Juhimärguanded
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:
1) paindlik ja
ohutu liiklemine põhineb heal liiklejate vahelisel mõistmisel,
juhimärguannete andmise oskusel ja liiklejate vahelisel ühistööl;
2)
liikleja peab nägema teisi ja olema teistele liiklejatele nähtav.
Näited liiklusest.
7.1.6. Liikluskorraldusvahenditest juhindumine
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:
1)
liikluskorraldusvahendite järgimine ja käitumine liiklusreeglite
kohaselt võimaldab ohte ennetada;
2) liiklusreeglite eiramine
põhjustab riskiolukordi.
8. TEEMA:
sõiduõpe |
ÕPPESÕIT INDIVIDUAALPROGRAMMI JÄRGI |
8.1. Taotletavad eesmärgid on varemõpitu kinnistamine ja täiendava sõiduõppe vajaduse väljaselgitamine.
8.2. Õpetaja ülesanne on kinnistada igal õpilasel just tema puhul täiendamist vajavaid sõiduvõtteid.
8.3. Nende õpilaste tarvis, kes ei ole õpitavat vajalikul määral omandanud, peab õpetaja välja selgitama lisaõppe sisu ja mahu ning teatama sellest õpilasele.
9. TEEMA:
teooriaõpe |
LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) mõistma, miks liiklejate
omavaheline suhtlemine on tähtis ja kuidas see toimub;
2) oskama
arvestada eri liiklejate rühmade käitumislaadi ja toimida selle kohaselt.
Õpitav teadmine annab õpilasele ka oma tegevuse hindamise ja enda kaasliiklejatele mõistetavaks tegemise kogemuse.
9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et juhina:
1)
peab ta olema kaasliiklejatele nähtav;
2) peab tema tegevus
olema kaasliiklejatele ennustatav;
3) peab ta oskama sobitada oma
sõidukiirust liiklusvooluga;
4) tuleb sõidukiirust muuta
sujuvalt;
5) tuleb osata näha liiklusolukordi ja liigelda
liikluskorraldusvahendite kohaselt;
6) tuleb osata ennustada teiste
liiklejate tegevust;
7) tuleb võtta arvesse liiklejate eri rühmade
võimeid ja kalduvusi;
8) tuleb olla eriti tähelepanelik
vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältida nende ohustamist ja neile
kahju tekitamist;
9) peab ta mõistma suurte ja väikeste sõidukite
erinevast ruumivajadusest tulenevaid raskusi;
10) peab ta olema
valmis andma alarmsõidukitele sõidueesõigust ja mõistma algajate juhtide
raskusi.
9.2. Teemakohane sõiduõpe liikluses
Sõiduõpe toimub teema 8 kohaselt.
10. TEEMA:
sõiduõpe |
OHUTU LIIKLEMISE JUHISED JA LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE |
Taotletavad eesmärgid
Õpingute käigus peab õpilasele saama selgeks, et alates sellest õppusest
peab ta koostöös teiste liiklejate ja õpetajaga õppima täitma ohutu
liiklemise juhiseid. Sõiduõppe käigus annab õpetaja nii õpilase kui ka
kaasliiklejate tegevuse kohta vastavaid selgitusi. Seejuures märgib
õpetaja ära nii õpilase kui teiste liiklejate õige ja vale tegevuse.
Sõiduõppe käigus harjutatakse:
1) ennustavat mõtlemis-
ja sõiduviisi;
– tähelepanu;
– sõidujoone valikut;
–
õige sõidujärjekorra järgimist;
– sõidukiiruse
valikut;
– juhimärguandeid;
– liikluskorraldusvahendite
jälgimist;
– ruumivajaduse arvestamist;
2)
kaasliiklejatesse mõistvat suhtumist;
3) liiklejate ühistööd.
10.1. Tähelepanu ja ennustamine
Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta
jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele:
1)
suunata pilku ette ja mõlemale poole lähedale ja kaugele ning
peeglitesse;
2) hinnata auto seisukorda (mõõteriistad, mootori heli,
rool jms);
3) näha liiklust tervikuna;
4) otsida probleeme;
5)
olla teistele liiklejatele nähtav;
6) olla oma tegevuses
teistele liiklejatele mõistetav;
7) püüda olukordi ennetada;
8)
hoida ohutut piki- ja külgvahet;
9) ennustada teiste võimalikku
tegevust.
Suur osa juhi tähelepanust liiklusest kulub vajaliku informatsiooni saamisele. Õpilane peab õppima saadud informatsioonist eraldama kõige olulisemat, mis on vajalik edaspidiseks tegutsemiseks. Kogenematu juhi tähelepanu kinnistub ebaolulisele ja sageli üksikobjektile, jättes olulise täpsustamata. Kogenud juhi pilk haarab tervikut lähedalt ja kaugelt, see lubab ennustada liiklusolukordade kulgu ette. Õpetaja peab suunama õpilase tähelepanu (mõtet) ka nendele ohtudele, mida õpilane hetkel ei näe. Kui õpilane möödub parkivatest sõidukitest ja teistest ohtlikest kohtadest nendele tähelepanu pööramata, on see märgiks, et õpilane ei täida ohutu liiklemise juhiseid ja ei oska eristada olulist informatsiooni ebaolulisest.
10.2. Kiirus
Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse:
1)
liikluseeskirja sätteid;
2) liikluse keerukust;
3) teeolusid;
4)
ilmaolusid;
5) oma juhioskusi ja kogemusi.
Õpilane peab oskama valida sõidukiirust vastavalt liiklusolukorrale. Kõikides liiklusoludes ühtne põhjendamatult aeglane sõidukiirus väljendab, et õpilane ei valda ohutu liiklemise juhiseid ja ei erista ohtlikke liiklusolukordi vähemohtlikest.
10.3. Juhi märguanded
Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav:
1)
suunamärguandega;
2) suundumisega vastava sõiduraja äärele;
3)
kiiruse sobitamisega;
4) vajadusel käeviipega;
5) tulede
vilgutamisega;
6) vajaduse ja lubatavuse korral helisignaaliga.
Kui õpilane hilineb korduvalt suunamärguandega, siis on see tingitud enamasti puudulikust liikluse jälgimise oskusest.
10.4. Kaugus teistest liiklejatest
Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistest liiklejatest on enamasti
tingitud:
1) ebaõigest sõidukiirusest, sest sõiduki ruumivajadus
sõltub sõidukiirusest;
2) puudulikust sõiduki valitsemise
oskusest, sest sõiduk kaldub vähese juhtimistäpsuse tõttu teistele
liiklejatele lähemale kui soovitud;
3) väljakujundamata
silmamõõdust (kauguse hindamise võime on välja kujundamata);
4)
puudulikust tervikpildi nägemise võimest (kaldub kaasliiklejatele liiga
lähedale, sest ei teadvusta korraga silma vaatepiirkonda jäävaid
sõidukeid).
10.5. Liiklejate ühistöö
Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et täites liikluseeskirja
nõudeid, tuleb ohutu ja sujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult:
1)
lugu pidada teistest liiklejatest ja looduskeskkonnast;
2) arvestada
teiste liiklejate oskuste, tahte ja võimalustega liikluses toime tulla;
3)
näidata valmidust anda raskesse või ohtlikku olukorda sattunud
liiklejale sõidueesõigust.
11. TEEMA:
teooriaõpe |
LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus:
1)
sõiduks valmistumisel;
2) sõidu alustamisel;
3)
liiklusvoolus sõitmisel.
11.1. Sõiduks valmistumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valmistuda sõiduks
juhina;
2) kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki
vastavust ohutusnõuetele;
3) arvestada liiklus-, tee- ja
ilmaoludega;
4) enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse
võtta selle iseärasusi.
11.2. Sõidu alustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jälgida tagant
lähenejaid ja ennustada nende tegevust;
2) enne sõidu alustamist
koostada hangitud informatsiooni põhjal tegevuskava, näidata
suunamärguannet ja olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav;
3)
liituda sujuvalt ja ohutult liiklusvooluga;
4) jälgida veel kord
liiklusvoolu sisenemise ajal ees ja külgedel toimuvat.
11.3. Sobiva sõiduraja valik
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jälgida
liiklusolusid ja teiste liiklejate tegevust;
2) suhelda teiste
liiklejatega;
3) ennustada teiste liiklejate tegevust;
4) valida
liikluseeskirja kohaselt ning enda ja teiste liiklejate suhtes
otstarbekalt sõidurada.
11.4. Liiklusvoolus sõitmine ja ümberreastumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita
liiklusvoolus:
– jälgides korduvalt liiklust lähedalt, kaugele ette,
taha ja kõrvale, et sobitada oma sõidukiirus üldise liiklusvooluga;
–
sõites sujuvalt, teisi liiklejaid arvestades ja kontrollides, kas teised
teda näevad;
2) vahetada sõidurada, seejuures osata
liiklusvoolus ümber paikneda sujuvalt ja ohutult teades, kus sõiduraja
vahetamine on lubatud, ohutu ja kus see on keelatud või ohtlik.
11.5. Sõiduki asukoht sõites
11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel, sõidurea valikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, mis on
sõidukite ja ühissõidukite erirajad ning milline on nendel liiklemise
kord;
2) joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknema
sõiduk asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt sõiduki kategooriast ja
sõidukiirusest;
3) joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu
ajal paiknema sõiduk ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel sõltuvalt
sõiduradade arvust, samuti enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;
4)
selgitada rööbasteta sõidukite paiknemise korda pärisuunalisel
trammiteel.
11.5.2. Pikivahe enda ees sõitva sõidukini
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
küllaldase pikivahe hoidmise kohustust ja selle olulist tähtsust
erinevates olukordades;
2) selgitada, kuidas määratakse sobivat
pikivahet enda ja eessõitja vahel;
3) selgitada 3-sekundise
pikivahe põhimõtet.
11.5.3. Erisuguste sõidukite ruumivajadus
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada järgmiste sõidukite
lisaruumi vajadust sõiduteel ja sõidurajal:
1) buss;
2)
veoauto;
3) sõiduauto;
4) kaherattalised sõidukid
(mootorratas ja jalgratas).
11.6. Juhi märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
märguandmise aega ja kestust;
2) selgitada märguandekohustust
enne:
– sõidu alustamist,
– manöövrit,
–
peatumise alustamist;
3) põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna
juhile eesõigust.
11.6.1. Helisignaal
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas võib juht anda märguannet helisignaaliga.
11.6.2. Tulede vilgutamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas võib juht anda märku tulede vilgutamisega.
11.6.3. Suunamärguanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas
antakse suunamärku sõidu alustamisel sõidutee servast, pöördel, sõidurea
vahetamisel ja muude manöövrite korral;
2) selgitada riske,
mis võivad tekkida sõidu alustamisel sõidutee servalt, sõidurea
vahetamisel ja muude manöövrite korral;
3) selgitada,
millal tuleb kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka.
11.6.4. Peatumismärguanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kuidas muuta peatumismärguanne pidurdamisel paremini märgatavaks.
11.6.5. Kohustus olla tähelepanelik
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks peab juht lisaks juhimärguandele ka veenduma oma järgneva tegevuse ohutuses.
11.7. Liiklusmärgid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
liiklusmärkide rühmitamist eesmärgi järgi (hoiatusmärgid,
eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid jne);
2)
selgitada, kuidas liiklusmärgirühmi eristatakse märgi kuju ja värvuse
järgi;
3) selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite
tähendusi;
4) näidata liiklusmärkide mõjupiirkonda ja
kehtivusaega.
11.8. Teekattemärgised
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) joonise abil
selgitada teekattemärgise sisu;
2) näidata teekattemärgiste
mõjuala.
12. TEEMA:
sõiduõpe |
LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus:
1)
liiklusvooluga liitumisel;
2) liiklusvoolus sõites.
12.1. Sõiduks valmistumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valmistuda sõiduks
juhina;
2) kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki
vastavust ohutusnõuetele;
3) arvestada liiklus-, tee- ja
ilmaoludega;
4) enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse
võtta selle iseärasusi.
12.2. Tähelepanu ja ennustamine
12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast
Õpilane peab oskama:
1) jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja
kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt tahavaatepeeglitest, üle õla
vaadates, et kavandada oma tegevus;
2) hinnata teiste liiklejate
sõidukiirust;
3) kontrollida vahetult enne sõidu alustamist
pimedat ala;
4) liituda liiklusvooluga sujuvalt ja ohutult, veendudes
seejuures, et ta ei takista tagant lähenejaid;
5) kiirendada ja
valida oma võimete ja tee- ning ilmaoludega sobivat sõidukiirust;
6)
teha oma kavatsusi teistele ennustatavaks õigeaegse suunamärguandega ja
oma paiknemisega sõiduteel.
12.2.2. Sõit liiklusvoolus ja sõiduraja vahetamine
Õpilane peab oskama:
1) jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja
kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt;
2) korduva vaatamisega
ette ja peeglisse hinnata ja sobitada oma sõidukiitust kõrvalrajal
sõitjate sõidukiirusega;
3) teha oma tegevust teistele
ennustatavaks:
– õigeaegse suunamärguandega,
– oma
paiknemisega sõiduteel,
– sõidukiiruse sobitamisega;
4)
valida uut sõidurada varakult, hinnates teiste liiklejate kaugust ning
liikumiskiirust, ja vahetada seda sujuvalt ning ohutult alles küllaldase
pikivahe tekkimisel.
13. TEEMA:
teooriaõpe |
SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) tundma peatumist ja
parkimist käsitlevaid õigusakte;
2) oskama autot peatada ja
parkida ohutult, takistamata muud liiklust ning täites liikluseeskirja
nõudeid.
13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mis erinevus on
peatumisel ja parkimisel;
2) milliste ohtude ja asjaoludega peab
autojuht arvestama enne peatumist ja parkimist;
3) kus kehtivad
peatumise ja parkimise keelud ning piirangud.
13.2. Tähelepanu ja ennustamine
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:
1) sobiva ning
ohutu peatumis- ja parkimiskoha leidmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja
auto paigutamiseks vajaliku ruumi hindamise oskust;
2) peatumise ja
parkimise eel tuleb jälgida ja ennustada kaasliiklejate – eriti tagant
lähenevate sõidukijuhtide – tegevust, tekitamata seejuures liiklusohtu;
3)
peatumiseks ja parkimiseks tehtava manöövri kavatsusest teatatakse
teistele liiklejatele aegsasti ja selgesti suunamärguandega, sõiduki
paiknemisega ja sõidukiiruse sujuva vähendamisega.
13.3. Peatumine ja parkimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
peatumise ja parkimise üldnõudeid ja nõudeid, mida kehtestatakse
liikluskorraldusvahenditega;
2) selgitada joonise abil võimalikke
peatumise ja parkimise võimalusi asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt
nähtavusest ja tee valgustatusest:
– ristmiku,
–
ülekäiguraja ja jalgrattatee,
– raudteeülesõidukoha või
trammiteega ristumise koha,
– piiratud nähtavusega koha,
–
teega külgnevale alale sisse- või sellelt väljasõidu koha,
–
tähistatud parkimiskoha,
– ühissõiduki peatuse,
–
aeglustus- või kiirendusraja,
– liikluskorraldusvahendi (foor,
liiklusmärk, teekattemärgis)
läheduses;
3)
selgitada peatumise või parkimise võimalusi kõnniteel ja teepeenral;
4)
loetleda ja iseloomustada kohti, kus peatumine on keelatud;
5)
põhjendada sõiduki peatumisel või parkimisel rakendatavaid
ohutusabinõusid ja juhi vastutust sõiduki paigutamisel ja sõidukist
väljumisel (ka kaasasõitjate tegevuse osas);
6) kasutada
valvega parkimiskohti;
7) selgitada teekattemärgisega «puudega
inimese sõiduki koht» tähistatud parkimiskoha kasutamist;
8)
selgitada juhi kohustusi ja tegevust sõiduki hädapeatumise korral.
14. TEEMA:
sõiduõpe |
SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) oskama autot peatada ja
parkida kõnnitee ääres, teelaienditel, parklates, kallakutel ja mujal;
2)
mõistma, et juht, kes oskab teisi liiklejaid takistamata autot õigesti
ja ohutult parkida, on võimeline autot valitsema ka muudes
liiklusolukordades, sest tal on hea manööverdamise ja liikluse jälgimise
oskus ning ta tunnetab auto ruumivajadust.
14.1. Tähelepanu ja ennustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näha ja ennustada
teiste liiklejate tegevust, et teisi liiklejaid ohustamata ja
takistamata peatuda või parkida, võttes arvesse tee valgustatust ja
nähtavust;
2) valida sobivat ning liikluseeskirja nõuetele
vastavat peatumis- ja parkimiskohta.
14.2. Juhimärguanne, sõidujoon ja -kiirus
Pärast koolitust peab õpilane oskama teha sõidu lõpetamise kavatsust
teistele liiklejatele mõistetavaks:
1) suunamärguandega;
2)
sõidukiiruse vähendamisega;
3) oma sõiduki paiknemisega.
14.3. Auto paigutamine ja selle juurest lahkumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) paigutada autot
ohutult, võttes arvesse selle ruumivajadust;
2) peatuda ja
parkida kallakul, vältides auto iseeneslikku liikumahakkamist;
3)
võtta arvesse ohutusabinõusid sõidukist väljumisel ja seda selgitada ka
kaasasõitjatele;
4) enne auto juurest lahkumist rakendada
abinõusid, mis tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.
15. TEEMA:
teooriaõpe |
PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust õpilane peab oskama:
1) valida enne
ristmiku ületamist sobivat sõidurada;
2) säilitada valitud
sõidurada ristmikul;
3) valida sobivat sõidurada ristmikult
väljudes;
4) ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemise
juhiseid (teema 7).
15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon
Pärast koolitust peab õpilane teadma
1) kuidas peab sõiduk
paiknema ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel enne ristmikku, kui
ristmikult sõidetakse:
– otse,
– paremale,
–
vasakule,
– tagasi,
arvestades seejuures sõidujoont
ristmikku ületades ja ristmikult välja sõites;
2)
kuidas määratakse sõidukite paiknemine, kui teekattemärgistust ja
liikluskorraldusvahendeid pole;
3) kuidas määratakse sõidukite
paiknemine teekattemärgistuse ja liiklusmärkidega tähistatud teel;
4)
kuidas pöörata ringristmikul või siis, kui sõiduki pöörderaadius on suur.
15.2. Sõiduraja valimine ristmikule lähenedes
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:
1) järgida
ohutu liiklemise juhiseid;
2) ristmikule lähenedes mõelda
liiklusolukordi ette;
3) näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;
4)
võtta arvesse enda ja teiste liiklejate soove, vajadusi, õigusi ja
võimalusi liikluses toime tulla.
15.3. Sõiduraja valik ristmikult väljudes
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:
1) järgida
ohutu liiklemise juhiseid;
2) näha ja tunnetada ristmikuliikluses
toimuvat;
3) juhinduda liikluskorraldusvahenditest;
4) kuidas
valida õiget sõidurada sõltuvalt:
– kavatsetavast
sõidusuunast,
– sõiduradade hõivatusest,
–
oma sõidukiirusest,
– liiklejate ühistööst.
15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud
Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid:
1)
liikluskeskkond ja liikluskorraldusvahendid;
2) liikluse
reguleerimise põhimõtted;
3) liikluse reguleerimise
märguanded;
4) sõidujärjekord teekatte järgi;
5)
sõidujärjekord parema käe reegli järgi;
6)
sõidujärjekord eesõigusmärkide järgi;
7)
sõit ringliiklusega ristmikul;
8) sõidujärjekord fooritulede
järgi;
9) sõidujärjekord reguleerija märguannete järgi;
10)
sõidujärjekord alarmsõiduki lähenedes.
15.5. Teeandmiskohustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada joonise
abil üldisi ohutusnõudeid sõiduteede ristumisaladel ja sõidujärjekorda
nendel;
2) selgitada joonise abil, kes on kohustatud andma teed
sõiduteede ristumisaladel, kus kehtib parema käe reegel;
3)
selgitada joonise abil liiklemise korda ringristmikul vastavate
liiklusmärkidega («Anna teed» ja «Sõidurajad ja suunad») või ilma
nendeta;
4) selgitada tarvilikke ohutusabinõusid olukorras, kus juht
kavatseb sõita peateele, maanteele ja kiirteele, kus puudub
kiirendusrada;
5) selgitada joonise abil juhi tegevust, kui juht
sõidab välja sõiduteele
– parklast,
–
õuealalt,
– bensiinijaamast,
– kiirendusrajalt,
–
teepeenralt,
– üle kõnnitee;
6) kirjeldada, juhi
tegevust tee andmisel;
7) selgitada liikluseeskirja nõudeid, mis
kehtivad ristmikul pöörde sooritajale;
8) selgitada, kuidas
vältida teiste liiklejate takistamist ristmikule sõidul;
9)
selgitada juhi tegevust kiirendusrajalt peateele sõitmisel;
10)
selgitada juhi tegevust lähenemisel peatusest väljuvale ühissõidukile.
15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada,
millised riskid tekivad, kui juht tajub lähenevat mootorratturit või
läheneb aeglasele sõidukile (jalgrattur, traktor);
2)
selgitada, millistes olukordades eksitakse sõidujärjekorra määramisel;
3)
selgitada tüüpilisi ohtusid ja eksimusi pööretel, tagurdamisel ja
manööverdamisel;
4) selgitada oma tegevuse teistele
liiklejatele mõistetavaks tegemise ja teiste liiklejate kavatsuste
mõistmise võimalusi.
16. TEEMA:
sõiduõpe |
ÕPPESÕIT INDIVIDUAALPROGRAMMI JÄRGI |
Taotletavad eesmärgid:
1) varemõpitu kinnistamine;
2)
täiendava sõiduõppe vajaduse väljaselgitamine.
Õpetaja ülesanne on kinnistada igal õpilasel just tema puhul täiendamist vajavaid sõiduvõtteid.
Nende õpilaste tarvis, kes ei ole õpitavat vajalikul määral omandanud, peab õpetaja välja selgitama lisaõppe sisu ja mahu ning teatama sellest õpilasele.
17. TEEMA:
teooriaõpe |
JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma liikluseeskirjaga
määratud ristmiku ületamise reegleid;
2) teadma,
kuidas ületada ristmikku ohutult ja paindlikult;
3) ristmiku
ületamisel oskama järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).
17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ristmiku ületamise
põhireegleid reguleeritaval ristmikul ja reguleerimata ristmikul;
2)
trammile tee andmise kohustust;
3) et tal on õigus loobuda oma
sõidueesõigusest ja et seda tuleb teistele liiklejatele arusaadavaks
teha;
4) nõudeid raudtee ületamisel ja ristmikel (eesõigusmärkidega),
millele suubub tee vahetult raudteeületuskohalt.
17.2. Jalakäijatele ja jalgratturitele tee andmise kohustus
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ta peab juhina andma teed:
1)
ristmikul pööret lõpetades jalakäijale ja jalgratturile;
2)
jalakäijale reguleeritud ja reguleerimata ülekäiguradadel;
3)
jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab tema teed mööda jalgrattateed
ristmikul ja ristmikevahelisel alal.
17.3. Ristmikule lähenemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ristmikule
lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;
2) näha ja tunnetada
ristmikuliikluses toimuvat;
3) võtta arvesse nii enda kui teiste
liiklejate võimeid ja võimalusi, et ristmikuliikluses toime tulla;
4)
juhinduda ristmiku ületamise reeglitest;
5) järgida ohutu
liiklemise juhiseid (teema 7).
17.4. Ristmiku ületamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama jälgida liiklusümbrust ristmikule lähenedes ja ristmikku ületades.
Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama:
1) hankida
teavet, mida ei saanud ristmikule lähenedes;
2) veenduda saadud
informatsiooni põhjal ristmiku ületamise võimalikkuses ja ohutuses;
3)
ristmikku ületades jälgida ristmiku seda osa, kuhu on nähtavus halvem ja
kus võib olla oht.
18. TEEMA:
sõiduõpe |
RISTMIKU ÜLETAMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida enne
ristmiku ületamist sobivat sõidurada;
2) säilitada
ristmikul valitud sõidurada;
3) valida sobivat sõidurada
ristmikult väljudes;
4) ristmiku ületamisel järgida ohutu
liiklemise juhiseid (teema 7).
18.1. Tähelepanu ja ennustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu
liiklemise juhistest:
1) näha ja mõelda liiklusolukordi ette;
2)
suunata pilku kordamööda ette, taha ja mõlemale poole ning teha
kindlaks, et teised liiklejad on ohutus kauguses;
3) valida õiget
sõidurada ja paikneda sellel õigesti;
4) saada aru eesoleva
ristmiku ületamise õigest järjekorrast;
5) saada aru,
kes on kõrvalteel ja peab andma temale teed (vajaduse korral peab ta
olema võimeline loobuma oma sõidueesõigusest).
Õpetaja aitab õpilasel teha õigeid tähelepanekuid.
18.2. Sobiv olukorrakiirus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida oma
võimetele ja liiklusoludele sobivat sõidukiirust nii, et ta jõuaks
omandada edasisõiduks vajalikku teavet;
2) sobitada sõidukiirust
ristmiku nähtavusega;
3) raudteeülesõidukoha ees valida
sõidukiirust, millelt on võimalik vajaduse korral ohutult peatuda.
18.3. Juhi märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama teistele liiklejatele oma
kavatsusest anda õigeaegset teavet:
1) suunamärguandega;
2)
sõidukiiruse vähendamisega;
3) paiknemisega sõiduteel.
18.4. Sõidujoon
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ristmikule
lähenedes valida aegsasti õiget sõidurada kooskõlas liikluseeskirja
nõuetega;
2) säilitada ristmikul valitud sõidurada;
3)
valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes;
4) järgida
ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).
18.5. Sõidujärjekord
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) juhinduda
sõidujärjekorra määramisel liikluseeskirja nõuetest;
2)
loobuda vajaduse korral oma sõidueesõigusest liiklusohutuse ja
liiklussujuvuse huvides;
3) anda kiiruse sujuva vähendamisega
jalakäijatele ja teistele vähekaitstud liiklejatele aegsasti märku oma
teeandmise kavatsusest;
4) anda raudtee ülesõidukohal teed rööbastega
sõidukile.
19. TEEMA:
teooriaõpe |
SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane
1) teadma, et sõiduteekonna
kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja
hilinemist sihtkohta jõudmisel;
2) veenduma oma võimes läbida
teekond iseseisvalt.
19.1. Sõiduteekonna kavandamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta:
1)
teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;
2) tee-
ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;
3) teede seisukorda,
ohtlikkust ja liiklustihedust.
19.2. Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) eriti pikkadel
teekondadel teha valikut:
– kaardi järgi,
– valida teed
teenumbri järgi,
– juhinduda teeviitadest ja teistest
liiklusmärkidest;
2) võtta arvesse:
– sõiduki tehnilist
seisukorda ja komplektsust,
– tee sõidetavust, teeninduspunktide ja
sõiduki tankimise võimaluse olemasolu;
– juhile ja
kaassõitjatele vajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti;
–
juhile ja kaassõitjatele vajalikku riietuse ja muu varustuse olemasolu.
Teekonna kavandamise oskus säästab aega, raha ja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutult sihtkohta.
20. TEEMA:
sõiduõpe |
SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma, et sõiduteekonna
kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja
hilinemist sihtkohta jõudmisel;
2) veenduma oma võimes läbida
teekond iseseisvalt.
20.1. Sõiduteekonna kavandamine
20.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta:
1)
teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;
2) tee-
ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;
3) teede seisukorda,
ohtlikkust ja liiklustihedust.
20.1.2. Sõidu kavandamise õping on mõeldav siis, kui õpilane oskab näha liiklusolukordi ennustavalt. Käesoleva teema läbitöötamise ajal tuleb korrata ka varem õpitut – vajaduse korral ka õppeplatsil õpitut. Käesoleva teema all seotakse varemõpitud osaoskused ühtseks, terviklikuks sõiduoskuseks. Näiteks kiiruse õige valimise oskus omandatakse lõplikult vaid siis, kui hakatakse sõitma õpilase jaoks keerulistel ja võõrastel teedel, suure kiirusega maanteesõidult üle minnes kitsastele asulateedele ning kogetakse kiiruse valimisel tehtavaid vigu.
20.1.3. Harjutussõidus võib osaleda korraga mitu õpilast, kes sõidavad kordamööda. Õpilaste sõitu analüüsitakse ühiselt.
20.1.4. Sellest teemast alates peab õpilane tunnetama senisest enam vastutust sõidukijuhina nii liiklusohutuse, kui teekonna läbimise õnnestumise seisukohalt.
20.1.5. Selle teema käigus otsustatakse ühiselt, millisesse sihtkohta soovitakse sõita. Õpilane kasutab teekonna määramisel kaarti ja otsustab, milliseid teid mööda soovitakse sihtkohta jõuda. Teekondi valitakse õpilase jaoks lihtsamalt järkjärgult keerukama järgi. Õpilane põhjendab teekonna valikut. Iga teekonna läbimise järel toimub arutelu.
20.2.Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) eriti pikkadel
teekondadel teha valikut:
– kaardi järgi,
– valida teed
teenumbri järgi,
– juhinduda teeviitadest ja teistest
liiklusmärkidest;
2) võtta arvesse:
– sõiduki tehnilist
seisukorda ja komplektsust,
– teesõidetavust, teeninduspunktide ja
sõiduki tankimise võimaluse olemasolu,
– juhile ja
kaasasõitjatele vajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti,
–
juhile ja kaasasõitjatele vajaliku riietuse ja muu varustuse olemasolu.
Teekonna kavandamise oskus säästab aega, raha ja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutult sihtkohta.
21. TEEMA:
teooriaõpe |
OLUKORRAKIIRUS |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu liiklemise üheks
peamiseks nõudeks on õige sõidukiiruse valik ja selle valikul tuleb
teada:
1) milliseid asjaolusid tuleb võtta arvesse õige sõidukiiruse
valikul;
2) õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust
mõjutavaid tegureid;
3) liikluseeskirja nõudeid.
21.1. Sõidukiirus ja sellega kaasnevad riskid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised
tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja
peatumisteekonda:
1) kineetiline energia;
2) tsentrifugaaljõud;
3)
haardetegur;
4) juhi reaktsiooniaeg.
21.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta
sõidukiiruse valikul arvestama:
1) liikluseeskirja sätetest
tulenevaid:
– üldisi kiirusepiiranguid,
–
liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,
–
sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,
– juhile
kehtestatud piiranguid;
2) olukorda, mida iseloomustavad:
– tee-
ja ilmaolud,
– nähtavus,
– konkreetne liiklus,
–
liikluskorraldus.
21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub:
1)
tee jälgimise oskusest;
2) kiiruse õigest valikust;
3)
sõidukist;
4) veose liigist.
21.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu sõidukiiruse valikul peab
arvestama:
1) pika sirge tee monotoonsusega;
2) kurvilise tee
ohtudega;
3) mägitee ohtudega.
21.5. Sõidukiirus, kiirusepiirangud
Pärast koolitust peab õpilane mõistma:
1) õige ja
ohutu sõidukiiruse määramise põhimõtteid;
2)
kiiruse piiramise ja soovitusliku kiiruse kehtestamise põhimõtteid;
3)
liikluseeskirjaga määratud üldiste ja liiklusmärkidega kehtestatud
kiirusepiirangute järgimise vajalikkust.
21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada lubatud
suurima kiiruse ja liiklusoludele vastava kiiruse erinevust;
2)
arvestada ohutu sõidukiiruse valikut mõjutavate teguritega;
3)
selgitada põhjusi, miks peab allpool esitatud oludes sõidukiirus olema
madalam kui mujal tihedalt asustatud piirkonnas ja halva või piiratud
nähtavusega kohtades;
4) järgida ohutu liiklemise juhiseid
(teema 7).
22. TEEMA:
sõiduõpe |
OLUKORRAKIIRUS |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et olukorrakiirus on kiirus, mille
puhul on tagatud ohutus konkreetses liiklusolukorras, arvestades:
1)
õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust mõjutavaid tegureid;
2)
liikluseeskirja nõudeid
ja oskama neid teadmisi praktilises
sõidus rakendada.
22.1. Sõidukiirus ja sellega kaasnevad riskid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised
tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja
peatumisteekonda:
1) kineetiline energia;
2) tsentrifugaaljõud;
3)
haardetegur;
4) juhi reaktsiooniaeg.
Selle teema käigus valitakse sõiduharjutusi selleks sobivatel teedel nii, et õpilane tunnetab autole mõjuvate jõudude suurusi sõltuvalt sõidukiirusest ja kurvi raadiusest.
Teema käigus sõidetakse ka lubatud suurima sõidukiirusega ja sooritatakse sujuvaid ning äkkpidurdusi autole mõjuvate jõudude tunnetamiseks.
22.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta
sõidukiiruse valikul arvestama:
1) liikluseeskirja sätetest
tulenevaid:
– üldisi kiirusepiiranguid,
–
liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,
–
sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,
– juhile
kehtestatud piiranguid;
2) olukorda, mida iseloomustavad:
– tee-
ja ilmaolud,
– nähtavus,
– konkreetne liiklus,
–
liikluskorraldus.
Teema käigus valitakse sõiduteekond selliselt, et õpilane saaks juhinduda sõidukiiruse valikul üldisest kiiruse piirangust, liiklusmärkidega kehtestatud kiirusepiirangust kui ka teistest asjaoludest, kus ei saa liigelda sellel teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. Sõiduteekonna läbimise käigus ja pärast seda õpilane põhjendab tema poolt valitud sõidukiirust.
22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub:
1)
tee jälgimise oskusest;
2) kiiruse õigest valikust;
3)
sõidukist;
4) veose liigist;
5) ohutu liiklemise juhiste
järgimisest (teema 7).
22.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu sõidukiiruse valikul peab
arvestama:
1) pika sirge tee monotoonsusega;
2) kurvilise tee
ohtudega;
3) mägitee ohtudega.
22.5. Sõidukiiruse valiku põhimõtete kinnistamine
22.5.1. Õige sõidukiiruse valikuga peab õpetaja tegelema igas sõiduõppetunnis. Kasutada tuleb mitmekesiseid õppesõiduteekondi nii linnas kui asulavälistel teedel ja pöörata tähelepanu ka ohutust ning olukorrakiirust mõjutavatele asjaoludele.
22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peab õpetaja esile tooma kõik
selle, mis otseselt vähendab liiklusohutust:
1) oludele
mittevastava sõidukiiruse;
2) sõidukiiruse järsu muutmise;
3)
liialt suure kiiruse ristmikule, raudteeülesõidukohale, ülekäigurajale,
ühissõidukipeatusele jms lähenemisel.
23. TEEMA:
teooriaõpe |
MAANTEESÕIT |
Maanteesõidu all mõeldakse siin sõitu asulavälisel teel.
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mis on linna ja
maanteesõidu erinevused;
2) kuidas sõita maanteel muud liiklust
takistamata ja milliste abinõudega saab riski vähendada.
23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust:
1)
suurema sõidukiiruse ja pikivahe;
2) sõidu suurema lihtsuse ja
mugavuse;
3) suure kiirusega harjumise (maanteehüpnoos);
4)
äkki tekkida võivate ohuolukordade;
5) juhtide omavahelise
suhtlemise poolest.
23.2. Peateele sõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohutu
liiklemise juhiseid kõrvalteelt peateele sõidul;
2) kiiruse
sobitamist ja peateele väljasõidu ajastamist;
3) miks ta
peab oma tegevusega märku andma, et ta kavatseb anda peateel sõitjale
teed;
4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma.
23.3. Sõit peateel
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ohutu liiklemise
juhiseid peateel sõites;
2) kuidas ja miks tuleb tähelepanu
suunata olulisele;
3) miks peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos
kiiremini.
23.4. Peateelt kõrvalteele sõit
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ohutu liiklemise
juhiseid peateelt lahkumisel;
2) kuidas vähendada tagant otsasõidu
võimalust;
3) kuidas sooritada vasakpööret.
23.5. Sõit kiirteel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
erinõudeid kiirteel liiklejatele;
2) kiirteele sõitmise ja
sellelt lahkumise omapära;
3) kiirteel liiklemise omapära.
24. TEEMA:
sõiduõpe |
MAANTEESÕIT |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mis on linna ja
maanteesõidu erinevused;
2) kuidas sõita maanteel muud liiklust
takistamata ja mis abinõudega saab riski vähendada.
Pärast koolitust peab õpilane oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.
24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust
järgmistel põhjustel:
1) suurem sõidukiirus ja pikivahe;
2)
sõidu suurema lihtsus ja mugavus;
3) suure kiirusega harjumine
(maanteehüpnoos);
4) äkki tekkida võivad ohuolukorrad;
5)
juhtide omavaheline suhtlemine.
Pärast koolitust peab õpilane oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.
24.2. Peateele sõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada:
1) ohutu
liiklemise juhiseid peateele sõidul;
2) kõrvalteelt peateele
sõidu omapära,
3) kiiruse sobitamist ja peateele väljasõidu
ajastamist,
4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma ja
põhjendama märguandmise vajadust.
24.3. Sõit peateel
Pärast koolitust peab õpilane:
1) oskama rakendada ohutu
liiklemise juhiseid peateel sõites;
2) oskama tähelepanu suunata
olulisele;
3) teadma, et peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos
kiiremini ja oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.
24.4. Peateelt kõrvalteele sõit
Pärast koolitust peab õpilane:
1) valdama ohutu liiklemise
juhiseid peateelt lahkumisel;
2) oskama vähendada tagant otsasõidu
võimalusi;
3) teadma, kuidas sooritada vasakpööret ja oskama
neid teadmisi maanteesõidul kasutada.
24.5. Erinõuded maanteesõidu õpetamisel
Maanteesõidu juures vajab eraldi harjutamist:
1) sõitmine:
–
kõrvalteelt peateele,
– peateel,
– peateelt kõrvalteele,
–
lubatud suurima kiirusega;
2) pidurdamine:
– lubatud suurimalt
kiiruselt kuni seisma jäämiseni määratud kohas,
–
kasutades õiget pidurdamistehnikat pidurdades tugevalt eri teekatetel
lubatud suurimalt kiiruselt seismajäämiseni varem määratud kohas nii, et
pidurdusmaa oleks võimalikult lühike.
Erilist harjutamist ja tähelepanu vajab teiste liiklejate tegevuse ennustamine ja suure sõidukiirusega arvestamine, eriti möödasõidu ja vasakpöörde korral. Ülejäänud maanteesõidul tuleb õpetust siduda teemas 7 käsitletud ohutu liiklemise juhistega.
24.6. Sõit kiirteel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
erinõudeid kiirteel liiklejatele;
2) kiirteele sõitmise ja
sellelt lahkumise omapära;
3) kiirteel liiklemise omapära.
Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada neid teadmisi kiirteede kahetasandilistel peale- ja mahasõitudel.
Maanteesõit nõuab erioskusi. Seoses tunduvalt suurema sõidukiirusega kui linnas peab juhi pilk haarama informatsiooni märksa kaugemalt (vastusõitjate kauguse hindamine, kurvile lähenedes sõidujoone hindamine selles jne). Ka oma kavatsustest tuleb teisi liiklejaid teavitada varem kui linnasõidul (suunamärguandega, sõiduki paiknemisega ja kiiruse sujuva vähendamisega).
25. TEEMA:
teooriaõpe |
MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma võimalikke ohte
möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;
2)
tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;
3)
teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja seda, kuidas hinnata
möödasõidu vajalikkust;
4) oskama mööda sõita ja
mööduda;
5) teadma möödasõidu ja möödumisega kaasnevaid
tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.
25.1. Vastusõitjaga kohtumine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milles seisnevad
ohud vastusõitjaga kohtumisel;
2) kuidas neid vältida.
25.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mille poolest
erineb möödasõit möödumisest;
2) möödasõidu
erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt;
3)
möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel);
4)
kuidas mööduda paremalt poolt.
25.3. Möödasõidu vajaduse hindamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:
1)
möödasõiduga kaasnevaid ohtusid;
2) möödasõidu
vajalikkust.
25.4. Eeldused möödasõiduks
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millest sõltub
möödasõidu teekonna pikkus;
2) möödasõidu teekonna
pikkusega seotud ohtusid;
3) möödasõidu tingimusi liikluseeskirja
järgi;
4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi.
25.5. Möödasõidu etapid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida ta peab tegema:
1)
möödasõitjana;
2) möödasõidetavana.
26. TEEMA:
sõiduõpe |
MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma võimalikke ohte
möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;
2)
tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;
3)
teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja kuidas hinnata
möödasõidu vajalikkust;
4) oskama mööda sõita ja
mööduda;
5) teadma möödumise ja möödasõiduga kaasnevaid
tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.
26.1. Vastusõitjaga kohtumine
Pärast koolitust peab õpilane teadma, milles seisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel ja kuidas neid vältida
26.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) mille poolest
erineb möödasõit möödumisest;
2) möödasõidu
erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt;
3)
möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel);
4)
kuidas mööduda paremalt poolt.
26.3. Möödasõidu vajaduse hindamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata möödasõiduga kaasnevaid ohtusid ja möödasõidu vajalikkust.
26.4. Eeldused möödasõiduks
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millest sõltub
möödasõidu teekonna pikkus;
2) möödasõidu teekonna
pikkusega seotud ohtusid;
3) möödasõidu tingimusi liikluseeskirja
järgi;
4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi.
26.5. Möödasõidu etapid
Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida ta peab tegema möödasõitjana ja mida möödasõidetavana.
Möödasõit on eriti ohtlik manööver ja nõuab juhilt pikemaajalisi sõidukogemusi. Seetõttu ei ole selle põhjalik harjutamine autokoolis mõeldav. Maanteel harjutatakse möödasõitu kahe õppeautoga, milles mõlemas on õpilased. Möödasõitu harjutades peab õpetaja suunama tähelepanu auto paiknemisele ja sõidukiiruse sobitamisele. Igale õpilasele antakse võimalus kogeda möödasõitu nii möödasõitja kui möödasõidetava osas.
Möödasõidul peab õpetaja rõhutama:
1)
tähelepanelikkuse;
2) tekkida võivate olukordade ennustamise;
3)
õigete ja õigeaegsete juhimärguannete;
4) möödasõidu
teekonna pikkuse õige hindamise;
5) vastusõitjate kauguse ja
sõidukiiruse õige hindamise;
6) oma sõidurajale naasmise
võimalikkuse kindlakstegemise
vajalikkust.
27. TEEMA:
teooriaõpe |
SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane:
1) oskama valida teeoludele
sobivat sõidukiirust;
2) teadma, millist sõidutehnikat tuleb
kasutada libedal teel;
3) teadma, millised on juhi tüüpilised
eksimused, kui sõiduk on kaotanud juhitavuse;
4) teadma,
milliste sõiduvõtetega taastatakse külglibisema hakanud auto juhitavus.
27.1. Sõitmine rasketes ja keerukates teeoludes
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) võtta sõites
arvesse ilma-, tee- ja valgusolude muutumist;
2) arvestada
aastaaegadega seotud muutusi liiklusoludes.
27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad:
1)
teepind;
2) rehvitüüp ja turvisemustri sügavus;
3)
sõidukiirus;
4) sõidutehnika (järsud kiiruse ja sõidusuuna
muutmised);
5) ilmaolud.
27.3. Peatumisteekond ja pidurdamisviis
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et peatumisteekonda mõjutavad:
1)
järsk pidurdamine;
2) katkendlik pidurdamine (tippimine);
3)
ABS-pidurid;
4) mootoriga pidurdamine.
27.4. Möödumine ootamatust takistusest
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ootamatu takistuse korral:
1)
pidurdatakse sõidukiirus võimalikult väikseks juhtrataste otseasendis ja
seejärel möödutakse takistusest ümberpõikega;
2)
möödutakse takistusest ümberpõikega, kui ootamatu takistuse ees ei ole
võimalik peatuda ega sõidukiirust vähendada;
3)
tagajärgede vähendamiseks pidurdatakse kiirus miinimumini, kui pole
võimalik ümberpõikega takistusest mööduda ega täielikult peatuda.
27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näha ja ennustada
teekatte libedust;
2) hinnata auto rataste teega haardumise võimet;
3)
saadud informatsiooni põhjal valida ohutut sõidukiirust;
4)
tee libedust arvestades valida ohutut pikivahet;
5) muuta sujuvalt
auto kiirust ja suunda, vältides rataste libisemist;
6) valida
autole rehve sõitmiseks talveoludes;
7) oskama kavandada
sõiduteekonda talvistel teedel.
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milliseid
juhtimisvõtteid tuleb libedal teel sõites rakendada esi- ja tagaveoga
autol;
2) milliseid juhtimisvõtteid tuleb juhitavuse taastamiseks
rakendada esi- ja tagaveoga autol;
3) milliseid juhtimisvõtteid tuleb
rakendada takistusest ümberpõikel.
28. TEEMA:
sõiduõpe |
SÕIDUÕPE INDIVIDUALPROGRAMMI JÄRGI |
Taotletavad eesmärgid on varemõpitu kinnistamine ja täiendava sõiduõppe vajaduse väljaselgitamine.
Õpetaja ülesanne on kinnistada igal õpilasel just tema puhul täiendamist vajavaid sõiduvõtteid.
Nende õpilaste tarvis, kes ei ole õpitavat vajalikul määral omandanud, peab õpetaja välja selgitama lisaõppe sisu ja mahu ning teatama sellest õpilasele.
29. TEEMA:
teooriaõpe |
SÕITMINE PIMEDA AJAL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millised
riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;
2) liikluseeskirja
nõudeid tulede kasutamise kohta;
3) tee nägemise ja nähtavusega
seotud asjaolusid;
4) kuidas vältida teiste juhtide pimestamist;
5)
milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul;
6)
kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral;
7) kuidas anda
teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral;
8)
kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust.
29.1. Pimeda ajal sõitmise ohud
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) miks pimeda ajal
sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal;
2)
miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud
teeosast ette.
29.2. Liikluseeskirja nõuded tulede kasutamise kohta
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) liikluseeskirjaga
määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise
nõudeid asulas ja asulavälisel teel;
2) kuidas tulesid
hooldatakse.
29.3. Tee nähtavus pimeda ajal
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on inimese
silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime;
2) milline on
jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel;
3)
millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites.
29.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas peavad
juhid ajastama tulede ümberlülitust;
2) millest tekib
pimestamise oht;
3) kuhu peab olema suunatud juhi pilk;
4) kuidas
valida sobivat sõidukiirust.
29.5. Tulede kasutamine möödasõidul
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on õige
tegevus möödasõidu korral:
– enne möödasõidu
alustamist,
– möödasõidu ajal,
– möödasõitu
lõpetades;
2) möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitja
vahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid ja vajalikkust.
29.6. Tulede kasutamine parkimisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, millised on tulede kasutamise nõuded parkimisel asulas ja asulavälisel teel.
29.7. Juhi märguanded hädapeatumise korral
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi
liiklejaid hädapeatuse korral:
1) ohutuledega;
2)
ohukolmnurgaga;
3) muul viisil.
29.7.1. Autost väljunud juhi ja sõitjate ohutuse tagamine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas tuleb avada
uksi siis, kui ei ole möödumas teisi sõidukeid;
2) et
ka autojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto;
3)
et seiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei
varjaks oma kehaga sõiduki tulesid.
30. TEEMA:
sõiduõpe |
SÕITMINE PIMEDA AJAL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millised
riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;
2) liikluseeskirja
nõudeid tulede kasutamise kohta;
3) tee nägemise ja nähtavusega
seotud asjaolusid;
4) kuidas vältida teiste juhtide pimestamist;
5)
milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul;
6)
kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral;
7) kuidas anda
teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral;
8)
kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust
ja
oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) miks pimeda ajal
sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal;
2)
miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud
teeosast ette
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.2. Liikluseeskirja nõuded tulede kasutamise kohta
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) liikluseeskirjaga
määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise
nõudeid asulas ja asulavälisel teel;
2) kuidas tulesid
hooldatakse
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.3. Tee nähtavus pimeda ajal
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on inimese
silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime;
2) milline on
jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel;
3)
millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites
ja
oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas peavad
juhid ajastama tulede ümberlülitust;
2) millest tekib
pimestamise oht;
3) kuhu peab olema suunatud juhi pilk;
4) kuidas
valida sobivat sõidukiirust
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal
õigesti kasutada.
30.5. Tulede kasutamine möödasõidul
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on õige
tegevus möödasõidu korral:
– enne möödasõidu
alustamist,
– möödasõidu ajal,
– möödasõitu
lõpetades;
2) möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitja
vahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid ja vajalikkust
ja
oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.6. Tulede kasutamine parkimisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, millised on tulede kasutamise nõuded parkimisel asulas ja asulavälisel teel ning oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.
30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi
liiklejaid hädapeatuse korral:
1) ohutuledega;
2)
ohukolmnurgaga;
3) muul viisil
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal
õigesti kasutada.
30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas tuleb avada
uksi ja väljuda sõidukist ohutult;
2) et ka autojuht peab
kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto;
3) et seiskunud
mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei varjaks oma
kehaga sõiduki tulesid;
4) et autojuht peab tagama ka
kaasasõitjate ohutuse
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal
õigesti kasutada.
31. TEEMA:
teooriaõpe |
INIMENE SÕIDUKIJUHINA |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1)
psühhofüsioloogilisi tegureid, millest sõltub juhi ohutu tegevus;
2)
kuidas hinnata oma võimeid autojuhina;
3) et juht vastutab selle
eest, millises psüühilises ja füüsilises seisundis ta alustab või jätkab
sõitu.
31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on juhi
tegevus sõites;
2) milline on sisetunnetuse olemus ja kuidas ta
areneb kui juhtimistegevuse hõlbustaja;
3) kuidas kujuneb juhil
autokäsitsemistunnetus, nägemistunnetus ja teetunnetus;
4)
millised tegurid (isikuomadused) mõjutavad juhi toimetulekut liikluses:
–
juhi püsiomadused (psüühilised võimed e. kaasasündinud omadused),
–
juhi muutuvad omadused (nt sõidukogemus, koolitus, vanus jne),
–
vahelduvad tegurid (nt väsimus, meeleolu, haigus).
31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine
Pärast koolitust peab õpilane teadma, mis mõjutab juhi ohutut tegevust:
1)
motiivid;
2) juhihoiakud;
3) emotsioonid;
4) stress.
31.2.1. Juhi küpsus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) põhjendada, miks
inimesel tuleb saavutada teatav intellektuaalne ja emotsionaalne küpsus,
et vastata hea liikluskäitumise nõuetele;
2) selgitada,
millist osa etendavad liikluskäitumises järgmised tegurid ja kuidas need
mõjutavad liikluskeskkonda ning liiklusohutust:
– identiteet ja
ideaal,
– reaalsustaju,
– oma võimete tundmine,
–
enesekontroll,
– vastutustunne;
3) selgitada kolme tegurit
(täielik egoism – liikluseeskirja järgimine – ettenägelikkus) isiku
arengus ja seda, kuidas need avalduvad liikluses;
4) kirjeldada
noorte mees- ja naisjuhtide enesehinnangu kohase ja tegeliku sõiduoskuse
erinevusi.
31.2.2. Erilised isikuomadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) miks
võivad liikluses põhjustada negatiivseid ilminguid:
–
impulsiivsus,
– agressiivsus,
– oma mina rõhutamine,
–
ametialase või isikliku positsiooni rõhutamine,
–
pingeseisund,
– negatiivne hoiak,
– hädaldamine;
2)
stressiseisundi olemust ja kirjeldada:
– mis on stressiseisund,
–
põhimõttelist seost stressi ja töövõime vahel,
–
stressiseisundite tüüpe.
31.2.3. Sotsiaalsed tegurid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, millest
tekib noortel grupisurve;
2) tuua näiteid selle kohta, kuidas
grupisurve võib viia liiklusõnnetuseni;
3) kirjeldada nende
inimeste olulisi isikuomadusi, kes alluvad kergesti grupi survel;
4)
selgitada, millist positiivset mõju teiste inimeste käitumisele avaldab
hea eeskuju.
31.3. Juhi väsimus
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) millised
tundemärgid teatavad juhile tema väsimusest;
2) millal on
juhil keelatud sõitu jätkata;
3) kuidas juht saab sõidu
ajal väsimusest üle.
31.4. Alkohol
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas alkohol
mõjutab juhtimist ja käitumist:
– vead liiklusolukordade
ennustamisel,
– reaktsiooniaja pikenemine,
–
koordinatsioonivõime nõrgenemine,
– kiire väsimine,
–
nägemisteravuse vähenemine ja nähtavusala ahenemine;
2)
autojuhtimisvõime sõltuvust vere alkoholisisaldusest;
3)
alkoholi tarvitamise tagajärgi liikluses.
31.5. Ravimid ja narkootikumid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) milline on
ravimite mõju juhile;
2) milliseid ravimeid võib juht kasutada;
3)
millist mõju avaldavad juhile narkootilised ained.
31.6. Juhi haigusseisund
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas mõjutab haigusseisund autojuhtimisvõimet.
33. TEEMA:
teooriaõpe |
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL |
Taotletavad eesmärgid
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) et liiklusseaduse
järgi on juht kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud
abitus seisundis olevaid inimesi;
2) kuidas toimida liiklusõnnetuse
korral.
33.1. Kannatanu abistamiskohustus
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kes ja kuidas peab kannatanut abistama.
33.2. Tegevusjärjekord õnnetuskohal
Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda
liiklusõnnetuse kohal:
1) olukorra hindamine;
2) hädasolijate
abistamine;
3) vältimatu esmaabi andmine;
4) teiste
liiklejate hoiatamine;
5) abi kutsumine – sõltuvalt õnnetusjuhtumi
tagajärgedest;
6) kannatanute toimetamine raviasutusse;
7)
õnnetusjuhtumi vormistamine:
– ainult varalise kahjuga
liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalised on ühel meelel,
–
ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalised on eri
meelt,
– inimvigastustega liiklusõnnetuse korral.
35. TEEMA:
teooriaõpe |
Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis |
Taotletavad eesmärgid.
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kuidas kontrollida
autot liiklusohutuse seisukohalt vaadatuna mahus, mida sisaldab käesolev
õppekava;
2) auto kasutamist käsitlevaid õigusakte ja mõistma
nende sisu.
35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
35.1.1. rehvide ja amortisaatorite osas:
1) rehvi ja velje valikut
ning kasutamist vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvi markeeringule ja
aastaajale:
– suverehvid,
– talverehvid,
–
naastrehvid,
– veljed;
2) amortisaatorite korrasolekut;
35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja
tehnilist seisukorda:
1) võimalikke rikkeid;
2) pedaali
vabakäiku;
3) ebaühtlase pidurdamise põhjuseid;
4)
käsipiduri seisukorda;
5) ABS pidurite töö kontrollimist;
35.1.3. tulede osas tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:
1)
pirni ja kaitsme korrasolekut;
2) pirnide ja kaitsmete vahetust;
3)
tulede valgusvihu õigeks reguleerimist;
4) tulede puhtuse eest
hoolitsemist;
35.1.4. rooliseadme osas rooliseadme üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust
ja tehnilist seisukorda:
1) õigeaegses kontrollis käimise vajadust;
2)
rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi;
35.1.5. sõidukile veose paigutamise ja kinnitamise osas veose
nõuetekohast paigutamist, kinnitamist, katmist, et veos:
1)
poleks ohtlik ega takistaks juhtimist ega piiraks juhi vaatevälja, ei
varjaks tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid;
2)
ei suurendaks tarbetult kütusekulu.
35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus
Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada
nõuetele vastavat:
1) rehvi siserõhku ja seisukorda;
2)
tulede seisukorda ja tööd;
3) õli ja vedelike tasapinda;
4)
peeglite asendit;
5) näidikute ja hoiatustulede näitu;
6)
pidurite ja rooliseadme seisukorda ja tööd;
7) sõiduki
üldist seisukorda.
35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:
1)
rehvide,
2) aastaajale sobiva õli ja kütuse, ka diiselkütuse,
3)
aastaajale sobiva jahutusvedeliku,
4) auto varustuse
osas;
35.3.2. korralise hoolduse nõuet ja vajadust, hooldusraamatu kohase ja regulaarse hoolduse vajalikkust.
35.4. Registreerimine, ülevaatus, kindlustus
Pärast koolitust peab õpilane teadma, kust saab vajalikku teavet auto kindlustamise, registreerimise ja ülevaatuse kohta.
35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel
35.5.1. Pärast koolitust peab õpilane traktorite ja liikurmasinate
(keskliigendiga ratastraktor, tagumiste juhtratastega liikurmasin,
üheteljeline ratastraktor) juhtimise eripärast tulenevalt teadma:
1)
et erinevate masinamarkidega liikluses osalemise eel tuleb eelnevalt
omandada õiged juhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel;
2)
et aeglane sõiduk peab paiknema sõites sõidutee parema ääre lähedal;
3)
et kui aeglase sõiduki taha on kogunenud sõidukid, mis ei saa tee
seisundi või tiheda vastassuunaliikluse tõttu temast mööda sõita, tuleb
aeglasel sõidukil hoiduda võimalikult paremale ja vajaduse korral
peatuda, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid. Tee andmisel võib
vajaduse korral kasutada teepeenart.
35.5.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) arvestada
traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast ning aeglasest
liikumisest tulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele;
2)
arvestada, et aeglase ja koormatud traktoriga vasakpöörded on erilist
ettevaatust nõudvad;
3) arvestada, et põllult teele pöörde
sooritamisel saavad tekkida ohtlikud olukorrad halvast nähtavusest ja
veose teele kukkumisest;
4) arvestada, et raske veos pikendab
pidurdusteekonda;
5) aeglase liikumiskiirusega masinaid ja agregaate
tähistada vastavalt liikluseeskirja nõuetele.
35.6. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel ja nende hooldamisel
Pärast koolitust peab õpilane olema teadvustanud, et ta:
1)
peab täitma kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad
kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete,
taimekaitsevahendite ja jahutusvedelike kasutamisest;
2) ei või
osaleda teeliikluses, kui traktori või liikurmasina käiguosa on
määrdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusid teistele liiklejatele.
35.7. Ülegabariidiliste masinate ja haakeriistade tähistamise nõuded ja täiendavad teadmised ning kohustused teedel liikumisel
Pärast koolitust peab õpilane oskama ülegabariidilisi masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liikluseeskirja nõuetele ja olema teadlik täiendavatest ohtudest, mis tulenevad ülegabariidiliste masinate ja agregaatidega teedel liiklemisel.
35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, et mootorkelgu:
1)
kasutamiseks tuleb kontrollida selle tehnilist seisukorda ja
valmisolekut ohutuks sõiduks;
2) sõiduohtlikkus suureneb
sõidukiiruse kasvades;
3) kasutamisel peab omama maaomaniku luba;
4)
kasutamise muudab ohtlikuks sõiduki halb juhitavus;
5) enne
kasutamist on soovitatav sõiduk kindlustada.
35.9. Ökonoomne sõiduviis
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma, et ökonoomne
sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;
2) teadma uue auto
juhendiga tutvumise vajalikkust;
3) teadma ökonoomsuse huvides auto
õigeaegse hoolduse vajalikkust;
4) tundma ökonoomse sõiduviisi
eeldusi:
– oskama valida sobivat käiku,
– sõita
sujuvalt,
– peatuda sujuvalt,
– vaadata liikumisel vajaliku
informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,
–
sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.
37. TEEMA: | ALGASTME TEOORIAEKSAM |
37.1. Teema eesmärk on selgitada välja õpilase teoreetilise taseme valmisolek esmase juhtimisõiguse saamiseks.
37.2. Juhi esmaõppe algastme koolituskursus lõpeb koolitaja poolt läbiviidava teooriaeksamiga.
37.3. Koolitaja teooriaeksami piletis peab olema vähemalt 35
küsimust järgmistest valdkondadest:
1) ohutu liiklemine (10
küsimust);
2) liiklusreeglid (10 küsimust);
3)
liikluspsühholoogia (5 küsimust);
4) sõiduki kasutamist
sätestavad õigusaktid (5 küsimust);
5) lisanõuded (5
küsimust).
Küsimus peab olema lühike ja kitsast teemat haarav ning kiiresti ja üheselt mõistetav. Õigeid vastuseid peab olema vähemalt 90%.
32. TEEMA | ALGASTME SÕIDUEKSAM |
Teema eesmärk on selgitada välja õpilase valmisolek esmase juhtimisõiguse saamiseks.
Juhi esmaõppe algastme koolituskursuse lõppedes ning pärast õpilase poolt koolitaja juures teooriaeksami edukat sooritamist peab õpilane sooritama koolitaja poolt korraldatava sõidueksami. Koolitaja viib sõidueksami läbi kooskõlas teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» (RTL 2001, 55, 760) nõuetega.
8.2. Lõppaste
8.2.1. Õpingute üldine korraldamine juhi ettevalmistamise lõppastmel
Juhikoolituse alg- ja lõppaste moodustavad õpetusliku terviku. Lõppastme eesmärgiks on süvendada juhil ettevalmistamise algastmel saadud teadmisi ja oskusi ning tugevdada ohutust suurendavaid hoiakuid.
Lõppaste algab esmase juhtimisõiguse omandamise hetkest iseseisvate õpingutega lõppastmes ja kestab 23 kuud. Lõppastme viimase 12 kuu jooksul peab esmase juhiloa omanik läbima lõppastme koolituse koolitaja juures. Lõppastmekoolitus koolitaja juures toimub kursuse vormis ja algab sõiduoskuse hindamisega, mille käigus tehakse vastavaid märkmeid. Märkmete põhjal koostatakse teema 39 lõplik maht. Lisaks korralisele temaatikale analüüsitakse ja selgitatakse sõidu hindamisel avastatud ohtlikke vigu.
Vajaduse korral määratakse iga konkreetse õpilase sõiduõpetuse maht.
8.2.2. Iseseisvad õpingud esmase juhtimisõigusega juhina
Iseseisvate õpingute alast informatsiooni antakse koolitaja algastme õpingute teooria- ja sõidueksami päeval. Vajaduse korral jagatakse soovijatele välja vastavad õppematerjalid, milles eeskätt kajastatakse järgnevad teemad:
8.2.2.1. Oma liiklemisoskuse arendamine, milles käsitletakse:
1)
esmase juhtimisõiguse olemust;
2) vastutust iseseisva juhina;
3)
liiklemisoskuse harjutamise sisu iseseisva juhina:
– ennustavat
mõtlemis- ja sõiduviisi,
– riski tunnetamist,
–
riskiolukordade ettenägemist,
– analüüsida liiklusolukordi.
8.2.2.2. Oma sõiduoskuse hindamine, milles käsitletakse:
1)
riskile kalduvuse tunnetamist;
2) võimalike riskidega arvestamist,
mis tulevad endale teadmata vähestest sõidukogemustest;
3)
oskust õppida arvestama oma sõiduvõimet mõjutavate asjaoludega.
8.2.2.3. Liiklusjärelevalve, milles käsitletakse:
1)
vajadust järgida liiklusreegleid;
2) liiklusjärelvalvega seotud
asjaolusid;
3) mõjustusvahendeid rikkujate suhtes.
8.2.3. Lõppastme koolituskursus
Esmase juhtimisõigusega juhi lõppastme koolituskursuse eesmärk on juhi ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse süvendamine. Kursuse käigus hinnatakse juhi sõiduoskust ja käitumist teeliikluses ja viiakse läbi teooriaõpe, viimistletakse üldist sõiduoskust ja sõitu pimeda ajal ja libedal teel.
34. TEEMA
sõiduõpe |
SÕIDUOSKUSE HINDAMINE LÕPPASTMES |
Kuna esmase juhtimisõigusega harjutatakse liiklemisoskusi sõidukijuhina iseseisvalt, võib juhioskustes olla erinevusi.
Sõidu hindamine koolitaja poolt läbiviidavas lõppastmekoolituses peab toimuma enne teooriaõpetust, kuid mitte varem kui 10 päeva enne õpingute algust. Sõidu hindamise ajal annab õpetaja vajadusel juhiseid ja õpetust. Samas teeb õpetaja märkmeid puuduste kohta sõiduoskuses.
Õpetaja hindab õpilase:
1) auto käsitsemise oskust;
2)
liiklusolukordade jälgimise oskust;
3) liiklusolukordades
toimetuleku oskust;
4) sõidu teekonna planeerimise oskust;
5)
paindlikkust liiklejatega suhtlemisel.
Väline sõidu jälgimine ei anna juhioskustest täielikku pilti, seepärast peab õpetaja esitama õpilasele liikluse kohta täiendavaid küsimusi, mis annab informatsiooni, kas juhi tähelepanekud liiklusest olid õiged.
Sõidu järel peab jääma aega sõidu aruteluks, et:
1)
analüüsida ilmnenud puudusi;
2) märkida ära ka need
asjaolud, mida õpilane oskas hästi.
Tüüpiliste riskiolukordade teooriatunnis tuleb käsitleda ka sõidus esinenud tüüpilisi puudusi, kuid nii, et õpetus ei oleks suunatud kellelegi isiklikult.
39. TEEMA:
teooriaõpe |
TÜÜPILISI RISKIOLUKORDI
(toimub pärast sõiduoskuse hindamist) |
Juhi võime sõita kaitslikult tähendab võimet tunnetada aegsasti riskitegureid, mis jätab võimaluse ohtu vältida.
Juhil on vaja tunda oma puudusi ja osata näha teiste liiklejate eksimusi. Liigeldes peab juht olema oma tegevuses teiste liiklejate vastu paindlik. Siis on põhjust loota, et ka teised liiklejad muudavad oma käitumist.
Selle teema sees käsitletakse tüüpilisi liiklusõnnetusi nii asulas kui
asulavälisel teel, sidudes neid sõidukijuhtide soo, vanuse ja
sõidukogemustega:
1) mees- ja naisautojuhtide põhjustatud
liiklusõnnetused;
2) liiklusõnnetused juhtide vanuse lõikes;
3)
liiklusõnnetused juhistaaži lõikes;
4) tüüpilised
liiklusõnnetused.
Teemas käsitletakse ka sõitmist pimeda ajal.
Pimeda ajal ja hämaras sõitmise raskused on käsitletud algastme kursuse käigus.
Lõppastme õpingute käigus on oluline näidete kaudu esitada pimeda ajal sõidus esiletulevaid raskusi. Oluline on jõuda õpingutes nii kaugele, et õpilane seda enesele ise teadvustaks.
41. TEEMA:
teooriaõpe |
LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE ÕPE |
Talvised teed on sageli jäised, lumised ja lörtsised. Sellistes oludes juhtub sagedamini liiklusõnnetusi. Juht, kes tunnetab libeda tee omadusi, tuleb toime ka ootamatult libisemisse sattunud autoga.
Õpingute käigus tuleb käsitleda libeda tee tingimustes:
1)
normaalset pidurdamist;
2) pidurdamist rataste blokeerimisega;
3)
pidurdamist kurvis;
4) pidurdamist takistusest ümberpõike ajal, kui
pidurdustee on liiga lühike;
5) õigete sõiduvõtetega ümberpõiget.
Õpingute käigus tuleb tuua välja tõde, et riski vältimiseks libedal teel peab ohtu varakult tajuma. Seda on võimalik tagada, kui juht omab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, on õigeid sõiduvõtteid kasutades võimalus olukorda päästa.
Et libeda sõidu harjutamiseks on võimalusi vähe ja tõelised ohuolukorrad erinevad harjutusülesannetest, siis on ainuõige anda õpilastele teadmine, et libedal teel ohuolukorda sattunul on võimalusi olukorra parandamiseks jäänud siiski väga vähe.
[RTL 2004, 60, 1007 - jõust. 15.05.2004]
36. TEEMA:
sõiduõpe |
LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE HARJUTUSED |
Talvised teed on sageli jäised, lumised ja lörtsised. Sellistes oludes juhtub sagedamini liiklusõnnetusi. Osa õppesõidust peab toimuma libedal teel või libedalsõidu rajal, et õpilane hakkaks tunnetama sõidukiiruse ja rataste haardumise erinevust suvistest tingimustest. Juht, kes tunnetab libeda tee omadusi, tuleb toime ka ootamatult libisemisse sattunud autoga.
Libeda tee harjutuste käigus harjutatakse sõitmist ka külglibisemise olukordades.
Pidurdamisel libedal teel harjutatakse:
1) normaalset pidurdamist;
2)
pidurdamist rataste blokeerimisega;
3) pidurdamist kurvis;
4)
pidurdamist takistusest ümberpõike ajal, kui pidurdustee on liiga lühike;
5)
õigete sõiduvõtetega ümberpõiget.
Õpingute käigus tuleb tuua välja tõde, et riski vältimiseks libedal teel peab ohtu varakult tajuma. Seda on võimalik tagada, kui juht omab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, on õigeid sõiduvõtteid kasutades võimalus olukorda päästa.
Et libeda sõidu harjutamiseks on võimalusi vähe ja tõelised ohuolukorrad erinevad harjutusülesannetest, siis on ainuõige anda õpilastele teadmine, et libedal teel ohuolukorda sattunul on võimalusi olukorra parandamiseks jäänud siiski väga vähe.
[RTL 2004, 60, 1007 - jõust. 15.05.2004]
43. TEEMA:
teooriaõpe |
ENNUSTAV MÕTLEMIS- JA SÕIDUVIIS |
Käesoleva teemaga rõhutatakse, et kaitsliku sõitmise eeldused on
eelkõige:
1) valmidus vältida ohuolukorda sattumist;
2)
oskus ohuolukorras õigesti toimida;
3) ohtu sattununa aga
valmidus vähendada tagajärgi miinimumini.
Teema sisu hõlmab algastme õpingute teemat: «Ohutu liiklemise juhised.»
38. TEEMA: [kehtetu] |
[RTL 2004, 60, 1007 - jõust. 15.05.2004]