Äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 17.06.1998
1. peatükk
ÄRISEADUSTIKUS (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 1. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 5. Ettevõte ja selle üleminek
(1) Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
(2) Ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.
(3) Enne ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üleandnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Kohustuse täitnud ettevõtte üleandnud isikule läheb nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatust erinevad kokkulepped ettevõtte üleandja ning omandaja või valduse saaja vahel kehtivad vaid võlausaldaja suhtes, kes on kokkuleppega kirjalikult nõustunud.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui nõudele ei ole kehtestatud lühemat aegumistähtaega.
(6) Käesoleva paragrahvi 2.--4. lõikes sätestatut ei kohaldata äriühingute ühinemisel, jagunemisel ega ümberkujundamisel.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ettevõtetele, mis kuuluvad isikutele, keda ei loeta käesoleva seaduse kohaselt ettevõtjaks.
(8) Käesoleva paragrahvi 2.--4. lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule sundtäitmise ja pankrotimenetluse käigus.»
§ 2. Paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.»
§ 3. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.»
§ 4. Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.»
§ 5. Paragrahvi 12 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «valla» sõnadega «või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu».
§ 6. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor.»
§ 7. Paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Paragrahvi 22:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «elavate füüsilisest isikust ettevõtjate» sõnadega «asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «elukoht» sõnadega «ettevõtte asukoht»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandeotsuste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse kohta käivas seaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.»
§ 9. Paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) tegemist on käesoleva seadustiku § 59 lõikes 5, § 60 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 61 nimetatud otsustega.»
§ 10. Seadustikku täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
«§ 321. Notariaalsed toimingud ja täiendavad notariaalsed teenused
(1) Notar peab tõestama:
1) osaühingu ja aktsiaseltsi asutamislepingu või -otsuse koos selle lisana kinnitatava põhikirjaga;
2) äriühingute ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava;
3) allkirjad registripidajale esitataval avaldusel, kui avalduse esitaja ei nõua avalduse tõestamist;
4) käesoleva lõike punktides 1--3 nimetatud dokumentidele allakirjutamiseks antud volikirja;
5) registripidajale esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelse tõlke;
6) registripidajale esitatud allkirjanäidised.
(2) Ettevõtja nõudmisel edastab notar avalduse, mille sisu või allkirjad ta on tõestanud, ning avaldusele lisatud kande tegemiseks vajalikud dokumendid registripidajale. Notaril on õigus edastamisest keelduda, kui avaldus ei vasta seaduse nõuetele või kui avaldusele ei ole lisatud seaduses nõutavaid dokumente.
(3) Ettevõtja nõudmisel väljastab notar ettevõtjale kandeotsuse ja § 54 alusel tehtud kohtumääruse ärakirja ja teate kande tegemise kohta notaribüroost, kui otsuse või määruse aluseks oli avaldus, mille sisu või allkirjad notar oli tõestanud.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1--3 nimetatud dokumentide tõestamise eest võetav notari tasu hõlmab nii õigusalase konsultatsiooni ja dokumendi projekti koostamise kui ka dokumentide registripidajale edastamise ja nende ettevõtjale notaribüroos väljastamise tasu, välja arvatud juhul, kui konsultatsioonile ja projekti koostamisele ei järgne tõestamist.»
§ 11. Paragrahvi 33:
1) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Allkirja võib avaldusel tõestada ka välismaine ametiisik, kellel on õigus tõendada allakirjutanu isikusamasust, kui vastava ametiisiku volitusi on kinnitatud dokumendi legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses.»;
2) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
«(9) Avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse kuni selle kohta kandeotsuse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registripidajale notariaalselt tõestatud allkirjadega avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus. Avalduse tagasivõtmisel ei tagastata avaldust ega sellega koos esitatud dokumente.»
§ 12. Paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Paragrahvi 54 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja nõutavate dokumentide esitamist peab registripidaja avalduse läbi vaatama 15 päeva jooksul.»
§ 14. Seadustikku täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
«§ 541. Kandeavalduse läbivaatamise peatamine
Kandeotsuse tegemiseks pädev isik võib peatada kandeavalduse läbivaatamise tsiviilkohtumenetluse kohta käivas seaduses menetluse peatamise kohta käivatel juhtudel ja korras.»
§ 15. Paragrahvi 57 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «ja numbrile» ning teisest lausest sõnad «ja number».
§ 16. Paragrahvi 58:
1) pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 58. Pankrot ja pankroti raugemine»;
2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
«(2) Kohus teatab registripidajale viivitamata jõustunud kohtumäärusest, millega lõpetati pankrotimenetlus ettevõtja vastu raugemise tõttu põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, ning määrati äriühingule dokumentide hoidja.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kohtumääruse saamisel kustutab registripidaja ettevõtja äriregistrist käesoleva seadustiku §-s 60 nimetatud teateid avaldamata ja hoiatust tegemata, järgides käesoleva seadustiku § 59 4. lõikes sätestatut, ning kannab registrisse likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmed.»
§ 17. Paragrahvi 59:
1) lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Füüsilisest isikust ettevõtjat ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud.»;
2) lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «Äriühingut ei või» sõnadega «vabatahtliku lõpetamise korral»;
3) lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad «kustutab registripidaja äriühingu äriregistrist, järgides käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut» sõnadega «võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise».
§ 18. Paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse sõna «algatab» sõnaga «otsustab» ja lõikes 4 sõna «kohus» sõnaga «registripidaja».
§ 19. Paragrahvi 61:
1) lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandeotsusega.»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kande tegemine tooks kaasa äriühingu registrist kustutamise, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.»
§ 20. Paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 62. Registripidajale esitatavad isikuandmed
(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist ja isikul ei ole Eesti isikukoodi, tuleb selle asemel märkida ja registrisse kanda isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks registrikoodile viitama seadusele või lepingule, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.
(3) Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.
(4) Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.
(5) Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).»
§ 21. Paragrahvi 64 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «ärinimi» sõnadega «ja registrikood».
§ 22. Paragrahvi 65 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «ärinimi» sõnadega «ja registrikood».
§ 23. Paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Justiitsminister võib andmete arvutitöötluse huvides kehtestada oma määrusega registripidajale esitatavate dokumentide suhtes vorminõuded.»
§ 24. Paragrahvi 71:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «kohustatud isikule» sõnadega «ettevõtjale ja kõigile andmete esitamiseks kohustatud isikutele»;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Isik, kellele rahatrahv määrati, peab pärast selle tasumist esitama registripidajale viivitamata tõendi rahatrahvi tasumise kohta.»
§ 25. Paragrahvi 73 lõikes 1 asendatakse sõnad «ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest.» sõnadega «kahe kuu jooksul, arvates otsuse allakirjutamisest.»
§ 26. Paragrahvi 731:
1) lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kohtunikuabi otsuse peale võib huvitatud isik esitada vastulause kahe kuu jooksul, arvates otsuse allakirjutamisest.»;
2) lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Kui kohtunikuabi rahuldab vastulause, siis teeb ta uue otsuse.»;
3) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
«(3) Vastulauses peab olema kirjas:
1) vastulause esitaja nimi, elu- või asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
2) kohtu registriosakonna nimetus ja kohtunikuabi nimi, kelle otsuse peale on vastulause esitatud;
3) kandeotsuse registriasja number;
4) kas kaevatakse kogu otsuse peale või mõne selle osa peale (märkida, millise osa peale) ja milliseid muudatusi nõuab vastulause esitaja;
5) milles seisneb vastulause esitaja arvates otsuse ebaõigsus;
6) vastulause esitaja või tema esindaja allkiri.
(4) Kui vastulausele on alla kirjutanud esindaja, tuleb vastulausele lisada volikiri.»
§ 27. Paragrahvi 83 lõike 4 teist lauset täiendatakse sõnadega «, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.»
§ 28. Paragrahvi 88 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna «ühingut» sõnadega «kahju vältimiseks».
§ 29. Paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kulutused» sõnadega «, muuhulgas kulutused ühingu kohustuse täitmiseks».
§ 30. Paragrahvi 93:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «vähemalt pool» sõnadega «üle poole»;
2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui osanike häälte arvu arvutatakse lähtuvalt sissemaksete suurusest, loetakse, et sissemakse iga 10 krooni annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.»;
3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «hääletamisest» sõnadega «ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja» ning pärast sõna «vastutusest» sõnadega «, temaga tehingu tegemist»;
4) lõikes 4 asendatakse sõnad «ühe kuu jooksul otsusest teada saamisest» sõnadega «kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest».
§ 31. Paragrahvis 94 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Osanike otsusel võib piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust, kui on alust eeldada, et see võib tekitada kahju ühingu huvidele.»
§ 32. Paragrahvi 95:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.»;
2) lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «kaks» sõnaga «viis».
§ 33. Paragrahvi 101:
1) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.»;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu.»
§ 34. Paragrahvi 102:
1) lõikes 2 asendatakse sõnad «lahkumist või väljaarvamist» sõnadega «lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist»;
2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 35. Paragrahvi 114 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Paragrahvi 122 lõikes 3 asendatakse sõna «isikukood» sõnadega «isiku- või registrikood».
§ 37. Paragrahvi 123 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Likvideerimismenetluseta lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks peab otsuse poolt olema antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.»
§ 38. Paragrahvi 124 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes.»
§ 39. Paragrahv 137 lõikest 2 jäetakse välja sõna «teovõimeline».
§ 40. Paragrahvi 138:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, mis lõpeb osaühingu kandmisel äriregistrisse»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.»;
3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «asutajad» sõnadega «asutamislepingu lisana»;
4) lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «asutamisleping» sõnadega «ja sellega kinnitatud põhikiri» ning sõna «selle» asendatakse sõnaga «neile»;
5) lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna «asutamislepingule» sõnadega «ja selle lisana kinnitatud põhikirjale»;
6) lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.»
§ 41. Paragrahvi 139:
1) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «miinimum- või maksimumkapitalina» sõnadega «miinimum- ja maksimumkapitalina»;
2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
«71) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed.»
§ 42. Paragrahvi 140 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu».
§ 43. Paragrahvi 149:
1) lõike 2 senine teine lause jäetakse välja ning lõiget täiendatakse uue teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja osaühingu juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele osanikele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ostueesõiguse kohta sätestatut.»
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.»
§ 44. Paragrahvi 150 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Juhatus saadab kahe päeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud muudatuse tegemisest arvates äriregistri pidajale osa võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja.»
§ 45. Paragrahvi 151:
1) lõikes 2 asendatakse sõna «kirjalik» sõnaga «notariaalselt tõestatud»;
2) lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Osa koormamine kasutusvaldusega annab kasutusvaldajale üksnes õiguse osaleda osaniku asemel kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel»;
3) lõike 5 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna «loetakse» sõnadega «osaühingu suhtes».
§ 46. Paragrahvi 152 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «§-s 148» sõnadega «ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150».
§ 47. Paragrahvi 155 lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu «kahjumi katmiseks» sõnadega «, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ja muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel,».
§ 48. Paragrahvi 157:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «puhaskasumist» sõnadega «või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum,»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «puhaskasumist» sõnaga «kasumist»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.»
§ 49. Paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 159. Laenukeeld
(1) Osaühing ei või anda laenu:
1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule osaühingu osa omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.
(2) Emaettevõtja 100-protsendilises omanduses olev tütarettevõtja võib anda laenu emaettevõtjale tingimusel, et laenu andmine ei kahjusta tütarettevõtja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve.
(3) Osaühing ei või ka tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu.»
§ 50. Paragrahvi 161 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «vabast omakapitalist» sõnadega «(eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt)».
§ 51. Paragrahvi 162 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«(5) Osaühing ei või omandada ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, oma osa osaühingu asutamisel ega osakapitali suurendamisel.
(6) Äriühing ei või omandada emaettevõtjaks oleva osaühingu osakapitali suurendamisel selle osa.»
§ 52. Paragrahvi 164 teist lauset täiendatakse enne sõna «omandanud» sõnadega «käesoleva seaduse tähenduses».
§ 53. Paragrahvi 167:
1) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ning tagastab saadud raha arvel osaniku sissemakse» ning senine tekst loetakse esimeseks lauseks;
2) lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule.»
§ 54. Paragrahvi 170 lõikes 2 asendatakse sõnad «vähemalt pool» sõnadega «üle poole».
§ 55. Paragrahvi 171:
1) lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «minimaalne suurus» sõnadega «ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud»;
2) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «nõukogu» sõnadega «või audiitor»;
3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «nõukogu» sõnaga «, audiitori» ja pärast sõna «nõukogul» sõnaga «audiitoril»;
4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, samuti osaniku esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad lisatakse koosoleku protokollile.»
§ 56. Paragrahvi 173:
1) lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «oma» sõnaga «kirjaliku»;
2) lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «hääletamistulemused» sõnadega «(sealhulgas otsuse poolt hääletanud osanikud nimeliselt)»;
3) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
(5) Kui hääletusprotokoll esitatakse äriregistri pidajale, peab see sisaldama osanike nimekirja koos igaühele kuuluvate häälte arvuga.»
4) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Kui osaühingul on üks osanik, võib ta võtta otsuseid vastu, järgimata §-des 170, 172 ja 173 sätestatut.»
§ 57. Paragrahvi 174:
1) lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «vähemalt pool» sõnadega «üle poole»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Kui hääletusprotokoll esitatakse äriregistrile, peab protokoll sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv.»
§ 58. Paragrahvi 176:
1) punkti 1 täiendatakse pärast sõna «vähendamise» sõnadega «või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse»;
2) täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
«11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse»;
3) punktist 2 jäetakse välja sõna «, likvideerimise».
§ 59. Paragrahvi 177:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selle esimest lauset täiendatakse pärast sõna «tegemist» sõnadega «ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist»;
2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata tehingute tegemisele, kui osaühingul on ainult üks osanik. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud olema kirjalikud.»
§ 60. Paragrahvi 179 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «registritoimikus» sõnaga «äritoimikus».
§ 61. Paragrahvi 180 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes.»
§ 62. Paragrahvi 182 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ja -aasta» sõnadega «juriidiliste isikute puhul registrikoodid».
§ 63. Paragrahvi 184:
1) lõike 1 neljandat lauset täiendatakse pärast sõna «nõusolek» sõnadega «, mis tuleb samuti lisada registripidajale esitatavale juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele»;
2) lõikest 3 jäetakse välja neljas lause;
3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 64. Seadustikku täiendatakse §-ga 1921 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1921. Osakapitali suurendamise otsus
Osakapitali suurendamise otsuses märgitakse:
1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus;
2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused;
3) uute osadega seotud õiguste erisused;
4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese;
5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus;
6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse.»
§ 65. Paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «vastutab» sõnaga «osanikuna» ja pärast sõna «tahtlikult» sõnadega «või raske hooletuse tõttu».
§ 66. Paragrahvis 189 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt käesolevas seadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.»
§ 67. Paragrahvi 193 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kõikide osanike osade omandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.»
§ 68. Seadustikku täiendatakse paragrahviga 1941 järgmises sõnastuses:
«§ 1941. Nõude tasaarvestamine
Osakapitali suurendamisel võib uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.»
§ 69. Paragrahvi 196:
1) lõike 1 punktis 5 asendada sõna «bilanss» sõnadega «majandusaasta aruanne»;
2) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «suurendatuks» sõnadega «ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks».
§ 70. Paragrahvi 197 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Kui osakapitali vähendamise käigus soovitakse osade nimiväärtust vähendada või osasid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist osadest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või osade nimiväärtust vähendatakse.»
§ 71. Seadustikku täiendatakse paragrahviga 1971 järgmises sõnastuses:
«§ 1971. Osakapitali vähendamise otsus
Osakapitali vähendamise otsuses märgitakse:
1) osakapitali vähendamise põhjus;
2) osakapitali vähendamise ulatus ja viis;
3) osade uus nimiväärtus.»
§ 72. Paragrahvi 203 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «alusel kohustuslik» sõnadega «, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud».
§ 73. Paragrahvis 209 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.»
§ 74. Paragrahvi 216 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kuue kuu möödumisel» sõnaga «viimase».
§ 75. Paragrahvi 218 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «lõpetamist» sõnadega «, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest».
§ 76. Paragrahvi 219 lõikes 2 asendatakse sõna «isikukood» sõnadega «isiku- või registrikood».
§ 77. Paragrahvi 225 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu «kahjumi katmiseks» sõnadega «, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt,».
§ 78. Paragrahvi 229:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav.»
2) lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele asjaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.»
§ 79. Paragrahvi 232:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Aktsia koormamine kasutusvaldusega annab kasutusvaldajale üksnes õiguse osaleda aktsionäri asemel kasumi ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.»;
2) lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna «loetakse» sõnadega «aktsiaseltsi suhtes».
§ 80. Paragrahvi 235:
1) lõikes 2 asendatakse arv «9/10» arvuga «4/5» ja sõna «ühehäälsuse» sõnadega «suurema häälteenamuse»;
2) lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Otsuse poolt peab hääletama vähemalt 9/10 aktsionäridest, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudetakse.»
§ 81. Paragrahvi 236 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «annab» sõnaga «eraldi».
§ 82. Paragrahvi 240 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «teisiti» sõnadega «või kui aktsiatähe rikkumise või kaotamise eest ei vastuta aktsiaselts».
§ 83. Paragrahvi 241 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «tasuda» sõnaga «rahas».
§ 84. Paragrahvi 242 lõikest 2 jäetakse välja sõna «teovõimeline».
§ 85. Paragrahvi 243:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, mis kehtib aktsiaseltsi kandmiseni äriregistrisse»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.»;
3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «asutajad» sõnadega «asutamislepingu lisana»;
4) lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «asutamisleping» sõnadega «ja sellega kinnitatud põhikiri»;
5) lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub käesoleva seadustiku §-s 300 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.»
§ 86. Paragrahvi 244:
1) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «miinimum- või maksimumkapitalina» sõnadega «miinimum- ja maksimumkapitalina»;
2) lõike 1 punkti 7 täiendatakse sõnadega «mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed.»
§ 87. Paragrahvi 246 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu».
§ 88. Paragrahvi 275 lõikes 2 asendatakse sõnad «1 kuu» sõnadega «15 päeva».
§ 89. Paragrahvi 276:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «puhaskasumist» sõnadega «või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum,»;
2) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «puhaskasumist» sõnaga «kasumist».
§ 90. Paragrahvi 278 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.»
§ 91. Paragrahvi 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 281. Laenukeeld
(1) Aktsiaselts ei või anda laenu:
1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks.
(2) Emaettevõtja 100-protsendilises omanduses olev tütarettevõtja võib anda laenu emaettevõtjale tingimusel, et laenu andmine ei kahjusta tütarettevõtja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve.
(3) Aktsiaselts ei või ka tagada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute poolt võetavat laenu.»
§ 92. Paragrahvi 282 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «aktsiaselts» sõnadega «ega kolmas isik tema arvel».
§ 93. Paragrahvi 283:
1) lõiget 1 täiendatakse enne sõna «omandada» sõnadega «ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid seltsi arvel»;
2) lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest.»
§ 94. Paragrahvi 285 teist lauset täiendatakse enne sõna «omandanud» sõnadega «käesoleva seaduse tähenduses».
§ 95. Paragrahvi 286 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «, kelle nimi kantakse nimelise aktsia puhul aktsiaraamatusse lisaks aktsionäride omadele».
§ 96. Paragrahvi 289 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «vastutab» sõnaga «aktsionärina» ja pärast sõna «tahtliku» sõnadega «või raske hooletuse tõttu».
§ 97. Paragrahvi 292:
1) lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «nõukogu» sõnadega «või audiitor»;
2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «nõukogu» sõnaga «, audiitori» ja pärast sõna «nõukogul» sõnadega «või audiitoril».
§ 98. Paragrahvi 293 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad ka üldkoosoleku päevakorra.»
§ 99. Paragrahvi 294:
1) lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna «saadetakse» sõnadega «tähitud kirjaga»;
2) lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui aktsiaseltsil on üle 100 aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.»;
3) lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna «nädala» sõnadega «, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega».
§ 100. Paragrahvi 297:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «vähemalt pool» sõnadega «üle poole»;
2) lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «kolme nädala jooksul» sõnadega «, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast,»;
3) lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad «milles tuleb näidata» sõnadega «millesse kantakse»;
4) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja; esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.»
§ 101. Paragrahvi 298 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.»
§ 102. Paragrahvi 299:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «vähemalt pool» sõnadega «üle poole»;
2) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek.»
§ 103. Paragrahvi 300 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on lisaks esimeses lauses sätestatule antud vähemalt 2/3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.»
§ 104. Paragrahvi 301:
1) punkti 1 täiendatakse pärast sõna «vähendamise» sõnadega «või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse»;
2) täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
«11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse»;
3) punktist 2 jäetakse välja sõna «likvideerimise».
§ 105. Paragrahvi 303:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selle esimest lauset täiendatakse pärast sõna «tegemist» sõnadega «ja selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramist»;
2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata tehingute tegemisele, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär. Sel juhul peavad aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahel sõlmitud lepingud olema kirjalikud.»
§ 106. Paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
«(7) Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär.»
§ 107. Paragrahvi 309:
1) lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
2) lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu «koosoleku protokoll» sõnadega «ning käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhatuse liikme nõusolek.»
§ 108. Paragrahvi 317 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõna «juhatusele» ja täiendatakse pärast sõna «vajalik» sõnadega «aktsiaseltsi nimel».
§ 109. Paragrahvi 318:
1) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «prokurist» sõnaga «audiitor»;
2) lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «nimekirja» sõnadega «, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid, elukohad ning liikme volituste alguskuupäevad»;
3) lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Nõukogu liikmete nimekirjale tuleb lisada liikme valinud üldkoosoleku protokoll või muu otsus nõukogu liikme määramise kohta ning käesoleva seadustiku § 319 1. lõikes nimetatud nõukogu uue liikme nõusolek.»
§ 110. Paragrahvi 319:
1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «määratakse» sõnadega «ja kutsutakse tagasi»;
2) lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
3) lõikest 4 jäetakse välja kolmas lause.
§ 111. Paragrahvi 321:
1) lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.»;
2) lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.»;
3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.»;
4) lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.»;
5) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.»
§ 112. Paragrahvi 322 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl, kui põhikirjaga on nii ette nähtud.»
§ 113. Paragrahvi 323:
1) lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «oma» sõnaga «kirjaliku»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:
1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
2) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt);
3) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.»;
3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.»
§ 114. Paragrahvi 328:
1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.»;
2) lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «nimekirja» sõnadega «, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed, isikukoodid ja elukohad ning nende audiitoritegevuse õiguslik alus»;
3) lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud audiitori nõusolek.»
§ 115. Paragrahvi 332 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «teistesse» sõnadega «seaduses või põhikirjaga ettenähtud».
§ 116. Paragrahvi 334 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «registritoimikus» sõnaga «äritoimikus».
§ 117. Paragrahvi 335 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «teistesse» sõnadega «seaduses või põhikirjaga ettenähtud».
§ 118. Paragrahvi 337 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «vabast omakapitalist» sõnadega «(eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt)».
§ 119. Paragrahvi 341 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «poolt on» sõnadega «lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule».
§ 120. Paragrahvi 342:
1) punkti 1 täiendatakse sõnadega «, samuti aktsiakapitali suurendamise ulatus»;
2) punkti 3 täiendatakse sõnadega «samuti aeg, mille seisuga aktsionäridele kuulub ostueesõigus»;
3) punkti 5 täiendatakse sõnadega «, samuti kas ja millises ulatuses tasutakse aktsiate eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese.»;
4) punkti 7 täiendatakse pärast sõnu «ülekursi suurus» sõnadega «, mis võib olla määratud kas kindla summana või ülekursi alampiirina, millest kõrgema ülekursi võib nõukogu määrata kuni märkimise alguseni;»;
5) täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) fondiemissiooni korral lisaks viide fondiemissiooni aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse; samuti aeg, mille seisuga fondiemissioon läbi viiakse.»
§ 121. Paragrahvi 343:
1) lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna «bilanss» sõnadega «majandusaasta aruanne»;
2) lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «suurendatuks» sõnadega «ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks».
§ 122. Paragrahvi 344 täiendatakse pärast sõna «tegemise» sõnadega «ja aktsiate märkimise».
§ 123. Paragrahvi 345:
1) lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks ostueesõiguse välistamine on vajalik ja põhjendama selles ka aktsiate väljalaskehinda.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Aktsionär võib võõrandada oma aktsiate märkimise eesõiguse samadel tingimustel kui aktsia.»;
3) lõiget 4 täiendatakse enne sõna «märkimise» sõnaga «ostueesõigusega».
§ 124. Paragrahvi 346 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «aktsionäri» sõnadega «või muu aktsiat märkida sooviva isiku».
§ 125. Eelnõu täiendatakse §-ga 3461 järgmises sõnastuses:
«§ 3461. Liigmärkimine
(1) Kui aktsiakapitali suurendamisel on aktsiaid märgitud kogu aktsiakapitali suurendamise ulatuses, võib aktsiaseltsi nõukogu otsustada aktsiate märkimise lõpetamise enne aktsiakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja möödumist.
(2) Kui ilmneb, et aktsiaid on märgitud üle kavandatud aktsiakapitali suurendamise, otsustab nõukogu aktsiate jaotuse märkijate vahel vastavalt märgitud aktsiate arvule ning liigmärgitud aktsiate tühistamise, kui aktsiakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Liigmärgitud aktsiate eest tasutu tuleb aktsiaseltsi kulul märkijatele viivitamata tagastada.»
§ 126. Paragrahvi 347 lõiget 3 täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses: «Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.»
§ 127. Paragrahvi 348 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «järgneval majandusaastal» sõnadega «järgneva majandusaasta eest».
§ 128. Paragrahvi 349 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Nõukogul on käesoleva seadustiku § 347 3. lõikes nimetatud õigused.»
§ 129. Paragrahvi 349 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «koosoleku protokoll» sõnadega «, käesoleva seadustiku §-s 323 sätestatud juhul hääletusprotokoll.»
§ 130. Paragrahvi 351 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Juhatus võib suurendada aktsiakapitali ka suuremas ulatuses, kui selline võimalus on ette nähtud tingimusliku aktsiakapitali suurendamise otsuses ja nimiväärtuste vahe kaetakse rahas.»
§ 131. Paragrahvi 356:
1) lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «poolt on» sõnadega «lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule»;
2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või aktsiate nimiväärtust vähendatakse.»
§ 132. Paragrahvi 365 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.»
§ 133. Paragrahvi 366 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «alusel kohustuslik» sõnadega «, samuti juhul, kui aktsionärid ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 301 ettenähtud otsust või kui nende otsuste tegemiseks ei ole üldkoosolekut kokku kutsutud».
§ 134. Paragrahvis 372 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu.»
§ 135. Paragrahvi 379 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kuue kuu möödumisel» sõnaga «viimase».
§ 136. Paragrahvi 381 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «lõpetamist» sõnadega «, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest».
§ 137. Paragrahvi 382 lõikes 2 asendatakse sõna «isikukood» sõnadega «isiku- või registrikood».
§ 138. Paragrahvi 386:
1) lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
«6) juhatajate notariaalselt tõestatud allkirjanäidised;
7) muud seaduses sätestatud dokumendid.»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 139. Paragrahvi 387 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:
«111) välismaa äriühingu seadusjärgsete esindajate nimed;».
§ 140. Paragrahvi 391 lõike 4 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna «vara» sõnadega «, sealhulgas kohustused,».
§ 141. Paragrahvi 392:
1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
«7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev).»;
2) lõikes 3 asendatakse sõnad «2. lõike» sõnadega «1. lõike».
§ 142. Paragrahvi 393 lõikest 1 jäetakse välja teine lause ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses: «Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.»
§ 143. Paragrahvi 436 lõikest 1 jäetakse välja kolmas lause ja lõiget täiendatakse uue kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.»
§ 144. Paragrahvi 479 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.»
§ 145. Paragrahvi 435 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
«8) jaotumise korral aeg, millest alates jaguneva ühingu tehingud loetakse tehtuks omandava ühingu arvel (jagunemise bilansi päev).»
§ 146. Paragrahvi 478 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna «ümberkujundamine» sõnadega «, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine».
§ 147. Paragrahvi 485 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «tehti koosolekul» sõnadega «, või osanike hääletusprotokoll».
§ 148. Paragrahvi 487 lõikest 1 jäetakse välja teine lause.
§ 149. Paragrahvi 509 lõikest 3 jäetakse välja teine lause.
§ 150. Paragrahvi 513:
1) lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(31) Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumiseks on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mõjuv põhjus. Avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada:
1) andmed sundlõpetatud ettevõtte kohta, kelle suhtes likvideerimise läbiviimist taotletakse, sealhulgas viide Riigi Teataja Lisa numbrile, kus ilmus sundlõpetamisteade;
2) avalduse esitaja nimi ning elu- või asukoht ja postiaadress;
3) taotlus isiku likvideerijaks määramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress;
4) andmed avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta, kui avalduse esitab võlausaldaja; sel juhul lisatakse avaldusele tõendid nõude olemasolu kohta.
Avaldusele tuleb lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi likvideerijaks määramist. Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend.
Kui kohus on juba määranud sundlõpetatud ettevõttele likvideerija, käsitletakse järgmisi avaldusi likvideerimismenetluse läbiviimiseks nõuetest teatamisena ning kohus edastab nad likvideerijale. Isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise läbiviimiseks, peab hüvitama sellega ettevõttele, selle võlausaldajatele, aktsionäridele, osanikele või liikmetele tekitatud kahju.»;
2) lõiget 32 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«5) asutada juriidilisi isikuid.»
§ 151. Paragrahvi 520 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «pangaarve» sõnadega «Eesti krediidiasutuses».
§ 152. Paragrahvi 522 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 153. Paragrahv 524 tunnistatakse kehtetuks.
§ 154. Paragrahv 525 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 525. Registrisekretär
(1) Registriosakonna koosseisu võib kuuluda registrisekretär.
(2) Registrisekretär on kohtuametnik, kes vaatab läbi registripidajale esitatud kandeavaldusi, koostab nende kohta kandeotsuste ja kohtumääruste eelnõusid, kirjutab kande otsustamiseks pädeva isiku asemel registrikandele alla, tõestab ärakirju, annab käesoleva seadustiku § 28 4. lõikes nimetatud tõendeid ning täidab muid teenistuskohustusi justiitsministri poolt kehtestatud korras.
(3) Registrisekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud registriosakonna tehnilise töötajana ning sooritanud seejärel registrisekretäri kutseeksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kutseeksam hõlmab registriosakonna ülesandeid puudutavat materiaal- ja menetlusõigust.
(4) Registrisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister kohtu esimehe ettepanekul.»
2. peatükk
RAAMATUPIDAMISE SEADUSES (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 155. Paragrahvi 2:
1) lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu «või usaldusühing» sõnadega «, mille täisosanikuks ei ole osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu,»;
2) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõikes 10 asendatakse sõnad «paragrahv 24 1. ja 3. lõikes» sõnadega «käesoleva seaduse § 24 1. lõikes».
§ 156. Paragrahvi 4 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad «ja 8.»
§ 157. Paragrahvi 19:
1) pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 19. Aruanded ettevõtja tegevuse alustamisel ja lõpetamisel»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab enne majandustegevuse alustamist ettevõtte algbilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast.»;
3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab ettevõtte tegevuse lõpetamisel lõpetamisbilansi.»
§ 158. Seaduse lisa 1 täiendatakse pärast alalõiku «Omakapital täisühingus» uue lõiguga järgmises sõnastuses:
«Tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapital
23. Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses
Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed (neto)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Ettevõtte omakapital kokku».
3. peatükk
RIIGI POOLT ERAÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE ASUTAMISE JA NENDES OSALEMISE SEADUSES (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 159. Paragrahvi 7 lõike 7 teises lauses asendatakse sõna «juuliks» sõnaga «septembriks».
§ 160. Paragrahvi 8:
1) lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna «määrab» sõnaga «nimetab»;
2) lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui äriühingu nõukokku tuleb nimetada paaritu arv liikmeid, nimetab käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister ühe enamliikme.»;
3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Riigi esindaja äriühingu ja sihtasutuse nõukogus on kohustatud täitma nõukogu töös osalemisel teda nimetanud ametiisiku suuniseid ning andma talle aru oma tegevusest nõukogu liikmena. Vabariigi Valitsus võib oma määrusega kehtestada täpsema korra riigi esindaja kohustuste täitmise kohta.»;
4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(6) Riigi aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister peab äriühingu nõukogu liikmetele tasu määramisel lähtuma rahandusministri määrusega kehtestatud korrast ja piirmääradest.»;
5) täiendatakse lõigetega 7--9 järgmises sõnastuses:
«(7) Kui sihtasutuse ainuasutajaks on riik, määrab sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu asutajaõigusi teostavat ministeeriumi või maavalitsust juhtiv minister või maavanem, lähtudes rahandusministri määrusega kehtestatud korrast ja piirmääradest.
(8) Riigi esindaja tagasikutsumisel äriühingu või sihtasutuse nõukogust ei maksta talle hüvitust.
(9) Riigi aktsiad või riigi osa valitsevaid ministeeriume juhtivad ministrid ning rahandusminister peavad äriühingute nõukogudesse määratud riigi esindajate koosseisu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetega hiljemalt 1998. aasta 1. septembriks.»
§ 161. Paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) § 317 lõiget 2 ei kohaldata riigi äriühingutele ning äriühingutele, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus.»
§ 162. Paragrahvi 13 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Erastamisnimekirja kantud äriühingute aktsionäri- või osanikuõigusi teostab erastamisseaduses sätestatud ulatuses Erastamisagentuur.»
4. peatükk
TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUSES (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26--28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 163. Paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele.»
§ 164. Paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja kolmas lause.
§ 165 . Paragrahvi 158:
1) lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Testamendi vormile kohaldatakse testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni (RT II 1998, 16/17, 407).»;
2) lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 166. Paragrahvi 170 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
«(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt asutatud juriidilisi isikuid loetakse juriidilisteks isikuteks üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sätestatud nõuetele. Muus osas kohaldatakse neile nende asutamise aluseks olnud õigusakte.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata kirikutele, kogudustele ja koguduste liitudele, kes vastavad kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510) nõuetele.»
5. peatükk
MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSES (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 167. Paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ühendus, mille» sõnadega «eesmärgiks või».
§ 168. Paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4--8 järgmises sõnastuses:
«(4) Mittetulundusühingul võib olla ainult üks nimi.
(5) Mittetulundusühingu nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(6) Mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega.
(7) Mittetulundusühingu nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
(8) Mittetulundusühingu dokumentidel peab olema näidatud mittetulundusühingu nimi, asukoht ja registrikood.»
§ 169. Paragrahvi 6:
1) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «elu- või asukohad» sõnadega «, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.»;
3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri.»;
4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle on selleks antud volikiri. Põhikirja muutmine pärast mittetulundusühingu registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.»
§ 170. Paragrahvi 7:
1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
«81) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.»
§ 171. Paragrahvi 8:
1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri;»;
2) lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) juhatuse liikme notariaalselt tõestatud allkirjanäidis;».
§ 172. Paragrahvi 10:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 10. Andmete registrisse kandmine ja nende muutmine»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt tõestatud allkirjanäidis.»
§ 173. Paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.»
§ 174. Paragrahvi 21:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 175. Paragrahvi 22:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõikest 6 jäetakse välja esimene lause.
§ 176. Paragrahvi 23:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.»;
2) lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «otsus» sõnadega «otsustanud üldkoosoleku protokoll» ning lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.»
§ 177. Paragrahvi 27 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse.»
§ 178. Paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui juhatuse liikme on tagasi kutsunud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek tagasikutsumise otsuse tagasikutsutud juhatuse liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.»
§ 179. Paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.»
§ 180. Paragrahvi 41 lõikes 2 asendatakse sõna «see» sõnadega «lõpetamise otsustanud üldkoosoleku protokoll».
§ 181. Paragrahvi 44:
1) lõike 1 teises lauses asendatakse sõna «otsus» sõnadega «otsustanud üldkoosoleku protokoll»;
2) lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Avaldusele tuleb lisada likvideerijate notariaalselt tõestatud allkirjanäidised.»
§ 182. Paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe».
§ 183. Paragrahvi 48 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe».
§ 184. Paragrahvi 54 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «hoidja nimi» sõnadega «, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht».
§ 185. Paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) ajalehed, milles on avaldatud mittetulundusühingute seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud teated.»
§ 186. Paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4:
«4) ajalehed, milles on avaldatud käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 nimetatud teated.»
§ 187. Paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 76. Äriseadustiku kohaldamine
Registrile kohaldatakse vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) §-s 23, § 24 lõigetes 1--6, §-des 25--27, 32 ja 321, § 33 lõigetes 6, 7 ja 8, § 41 lõigetes 1 ja 2, §-des 43--47, 50, 52--56, § 57 lõigetes 1 ja 2, § 58 ning §-des 66--74 sätestatut.»
§ 188. Paragrahvi 77 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad «mittetulundusühingu toimik» sõnadega «avalik toimik» vastavas käändes.
§ 189. Seadust täiendatakse paragrahviga 781 järgmises sõnastuses:
Ǥ 781. Registripidajale esitatavad isikuandmed
(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist ja isikul ei ole Eesti isikukoodi, tuleb selle asemel märkida ja registrisse kanda isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks registrikoodile viitama seadusele, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.
(3) Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.
(4) Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.
(5) Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).»
§ 190. Paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Registripidajale avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.»
§ 191. Paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 80. Kande õiguslik tähendus
(1) Registri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandeotsuse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.
(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
(4) Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest.»
§ 192. Paragrahvi 82 täiendatakse neljanda lõikega järgmises sõnastuses:
«(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kande tegemine tooks kaasa mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja kohtus algatada sundlõpetamise.»
§ 193. Paragrahvi 83 punktis 2 asendatakse sõnad «mittetulundusühingute toimikud» sõnadega «avalikud toimikud».
§ 194. Paragrahvi 85:
1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «mittetulundusühingu toimik» sõnadega «avalik toimik» vastavas käändes;
2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Samuti säilitatakse avalikus toimikus registripidajale tema nõudmisel esitatud andmeid mittetulundusühingu liikmeskonna kohta.»
§ 195. Paragrahvi 86 lõikes 2 asendatakse sõnad «mittetulundusühingu toimikus» sõnadega «avalikus toimikus».
§ 196. Paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 89. Mittetulundusühingu registrikaardi andmed
Mittetulundusühingu registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) juhatuse liikme andmed;
5) pankrotihalduri andmed;
6) likvideerija andmed;
7) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
8) põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muutmise aeg;
9) tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on asutatud tähtajaliselt;
10) lõpetamine;
11) ühinemine ja jagunemine;
12) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
13) registrist kustutamine;
14) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja andmed;
15) kande kuupäev ning kandeotsuse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
16) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning märkused.»
§ 197. Seadust täiendatakse paragrahviga 891 järgmises sõnastuses:
Ǥ 891. Kande otsustamisest taandamine
Registrissekandmise otsustamiseks pädev isik ei või osa võtta kandeavalduse menetlemisest ega teha kandeotsust või kohtumäärust, kui:
1) ta ise või tema sugulane või hõimlane tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811; 1997, 87, 1466; 1998, 43--45, 666) § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud ulatuses on mittetulundusühingu või sihtasutuse asutaja või juhatuse liige või sihtasutuse nõukogu liige või sihtasutuse audiitor;
2) muud asjaolud tekitavad kahtlusi tema erapooletuses.»
§ 198. Paragrahvi 91:
1) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulundusühingutele ja nende liitudele, samuti muudele mittetulunduslikele ühendustele kohaldatakse nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseni mittetulundusühingute seaduse §-s 1, § 2 lõike 1 esimeses lauses, §-s 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, §-s 5, § 12 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses, lõigetes 3 ja 4, §-des 13--22, § 23 lõigetes 1 ja 11, §-des 24--26, § 27 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses, lõikes 3, lõike 4 esimeses lauses, §-des 28--45, § 46 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 ning §-des 47--55 sätestatut.»;
2) täiendatakse kolmanda lõikega järgmises sõnastuses:
«(3) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kohaldatakse kogu mittetulundusühingute seadust.»
§ 199. Paragrahvi 93:
1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Mittetulundusühinguna kantakse registrisse ka ettevõtteregistris registreerimata mittetulundusühistud, mis on asutatud enne mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332; 1996, 42, 811; 49, 953) jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida mittetulundusühingu kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid peale asutamislepingu, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus ning üldkoosoleku või volinike koosoleku protokoll, millega on kinnitatud põhikirja kehtiv redaktsioon ning valitud avaldusele allakirjutanud juhatus. Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud mittetulundusühistud esitavad registripidajale ettevõtteregistris registreerimise tunnistuse asemel oma asutamisotsuse ja muud asutamise aluseks olevad dokumendid. Kohtunik või kohtunikuabi peab vastava avalduse kohta otsuse tegema kahe kuu jooksul, arvates selle ja kõigi muude ettenähtud dokumentide esitamisest. Kui mittetulundusühingu kandeavalduse vaatas läbi registrisekretär ning kande tegemise otsustas kohtunik, kirjutab kandele kohtuniku asemel alla registrisekretär.»
§ 200. Paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 95. Registrist kustutamine
(1) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused (edaspidi ühendus), mida ei ole 1999. aasta 1. märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Ettevõtteregistrisse kantud erakonna suhtes kehtib sama tähtajana 1998. aasta 1. oktoober.
(2) Ettevõtteregistri pidaja avaldab Riigi Teataja Lisas teate ühenduse sundlõpetamisest. Kui registripidaja teeb ühenduse registrisse kandmise kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1999. aasta 1. märtsi või erakonna avalduse pärast 1998. aasta 1. oktoobrit, avaldab registripidaja ise teate Riigi Teataja Lisas.
(3) Sundlõpetamise teates tuleb märkida, et ühenduse võlausaldajad ja liikmed esitaksid kahe kuu jooksul teate Riigi Teataja Lisas avaldamisest arvates ühenduse asukohajärgsele kohtule avaldused likvideerimise läbiviimiseks likvideerijate määramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.
(4) Sundlõpetatud ühenduse juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või ühenduse ettevõtteregistrist kustutamiseni. Muudatusi juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib kuni selle ajani teha mõjuval põhjusel kohtu loal ja nad jõustuvad ettevõtteregistris registreerimisel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt:
1) pikaajalist või rasket haigust, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda asendava organi liikme kohustuste täitmine;
2) juhatuse või seda asendava organi liikme surma, teadmata kadunuks või surnuks tunnistamist, samuti teovõimetuks tunnistamist;
3) kohtuotsuse jõustumist, millega määrati vabaduskaotuslik karistus;
4) kohtuotsuse jõustumist, millega juhatuse või seda asendava organi liikmel võeti ära õigus teataval tegevusalal tegutsemiseks;
5) alalist elamaasumist välismaale.
(5) Sundlõpetatud ühendus ei tohi:
1) võõrandada, rendile anda ega piiratud asjaõigustega koormata ühendusele kuuluvaid kinnisasju, riiklikusse registrisse kantavaid vallasasju (hooned, sõidukid jne) ega osalust äriühingutes (osad, aktsiad);
2) muuta põhikirja;
3) asutada teisi juriidilisi isikuid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud piirangud kehtivad kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni. Nimetatud piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes.
(7) Sundlõpetatud ühenduse võlausaldajatel ja liikmetel on kahe kuu jooksul Riigi Teataja Lisas sundlõpetamisteate avaldamisest alates õigus esitada ühenduse asukohajärgsele kohtule avaldusi likvideerimise läbiviimiseks likvideerija määramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatavas avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada:
1) andmed sundlõpetatud ühenduse kohta, sealhulgas viide Riigi Teataja Lisa numbrile, kus ilmus sundlõpetamisteade;
2) avalduse esitaja nimi ning elu- või asukoht ja postiaadress;
3) andmed avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta, kui taotluse esitas võlausaldaja; sel juhul lisatakse tõendid avalduse aluseks oleva nõude olemasolu kohta;
4) taotlus likvideerija määramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress.
Avaldusele tuleb lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ühenduse juhi likvideerijaks määramist. Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend.
(9) Kohus võib sundlõpetatud ühenduse likvideerijaks määrata eeskätt vastava ühenduse ettevõtteregistrisse kantud juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, kui tegemist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mõjuvate põhjustega.
(10) Kui kohus on juba määranud sundlõpetatud ühendusele likvideerija, käsitletakse järgmisi avaldusi likvideerimise läbiviimise kohta nõuetest teatamisena ning kohus edastab need likvideerijale.
(11) Isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise läbiviimiseks likvideerija määramise kohta, peab hüvitama sellega ühendusele, selle võlausaldajatele ja liikmetele tekitatud kahju.
(12) Kui võlausaldajad oma avaldusi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul ei esita või kui likvideerimismenetlus on lõpetatud, loetakse ühendus lõppenuks ja kustutatakse registrist.
(13) Kui ühendus on lõppenud avalduste mitteesitamise tõttu, loetakse ühenduse juht, kes on ühenduse lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ühenduse dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse.
(14) Likvideeritud ühenduse dokumentide hoidja vastutab dokumentide säilimise eest ettenähtud säilitusaja jooksul ning on kohustatud võimaldama õigustatud huviga isikutel nendega tutvuda.
(15) Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks ning likvideerijate tasustamise korra ja piirmäärad.»
6. peatükk
SIHTASUTUSE SEADUSES (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 201. Paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6--8 järgmises sõnastuses:
«(6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.»
§ 202. Paragrahvi 6:
1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid;»;
2) lõige 2 ja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja.»;
3) lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «asutamisotsusele» sõnadega «ja sellega kinnitatud põhikirjale» ning teist lauset täiendatakse pärast sõna «asutamisotsus» sõnadega «ja sellega kinnitatud põhikiri»;
4) lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des 41--42 sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.»
§ 203. Paragrahvi 11:
1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «paragrahvis 14» sõnadega «§ 14 lõike 1 punktides 2--11»;
2) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «asutamisotsus» sõnadega «ja sellega kinnitatud põhikiri»;
3) lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 204. Paragrahvi 14:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) eesmärk;
5) juhatuse liikme andmed;
6) pankrotihalduri andmed;
7) likvideerija andmed;
8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
9) asutamisotsuse tegemise aeg;
10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;
11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
12) lõpetamine;
13) ühinemine ja jagunemine;
14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
15) registrist kustutamine;
16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
17) kande kuupäev ning kandeotsuse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.»;
2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud nõukogu koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik osalenud nõukogu liikmed. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud ka tema notariaalselt tõestatud allkirjanäidis.»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Allkirjad registrile esitatud avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud.»
§ 205. Paragrahvi 26 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie tööpäeva jooksul avalduse, milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus. Avaldusele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede, isikukoodide ja elukohtadega ja liikme volituste alguskuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.»
§ 206. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 207. Paragrahvi 37 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada registripidajale.»
§ 208. Paragrahvi 41 lõikest 3 jäetakse välja teine lause.
§ 209. Paragrahvi 42 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.»
§ 210. Paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe».
§ 211. Paragrahvi 54 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe».
§ 212. Paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Vara läheb füüsilistest isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.»
§ 213. Paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «nimi» sõnadega «ning isiku- või registrikood ja elu- või asukoht».
§ 214. Paragrahvi 63 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «kõik ühinevad sihtasutused» sõnadega «kõigi ühinevate sihtasutuste nõukogud».
§ 215. Paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) ajalehed, milles on avaldatud käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud teated.»
§ 216. Paragrahvi 72 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «kõik jagunemises osalevad sihtasutused» sõnadega «kõigi jagunemises osalevate sihtasutuste nõukogud».
§ 217. Paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) ajalehed, milles on avaldatud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud teated.»
§ 218. Paragrahvi 80 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid, kohaldatakse nende sihtasutusena registrisse kandmiseni käesoleva seaduse § 1 lõikes 1, §-s 2, § 3 lõikes 5, §-des 4 ja 17, § 18 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3, §-des 20--23, §-s 33, § 34 lõigetes 1 ja 3, §-des 38, 43--51, § 52 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, §-des 53--60 sätestatut; registrisse kandmisel kohaldatakse neile käesolevat seadust tervikuna.»
§ 219. Paragrahv 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 84. Registrist kustutamine
Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste suhtes, mida ei ole 1998. aasta 1. oktoobriks sihtasutusena registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) §-s 95 sätestatut.»
7. peatükk
EESTI VABARIIGI ÜHISTUSEADUSES (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 40, 773) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 220. Paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Käesolev seadus määrab tulundusühistu asutamise korra, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja lõpetamise korra.
(2) Mittetulundusühistute asutamisele ja tegevuse korraldamisele kohaldatakse mittetulundusühingute (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) seadust.»
§ 221. Paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 222. Paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 223. Paragrahvi 11:
1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «nimi» sõnaga «ärinimi»;
2) lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu «ja kord;» sõnadega «mitterahalise osamaksu hindamise kord;».
§ 224. Paragrahvi 12 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «koos igaühe» sõnadega «aadressiga ning isiku- või registrikoodiga ning».
§ 225. Paragrahvi 121:
1) lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «avalduse» sõnadega «, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud andmed,»;
2) lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «protokoll» sõnadega «koos ühistu liikmete nimekirjaga.»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Registrissekantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema allkirjanäidis.»;
4) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Allkirjad käesolevas paragrahvis nimetatud avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud.»
§ 226. Paragrahvis 122:
1) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) ühistu asukoht ja aadress;»;
2) punkti 5 täiendatakse pärast sõna «elukohad» sõnadega «ning isikukoodid».
§ 227. Paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Ühistu liikmeks võib olla iga füüsiline ning Eestis asuv juriidiline isik.»
§ 228. Paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Ühistu juhatus peab liikmete nimekirja, millesse kantakse igaühe nimi, liikmeksastumise aeg, elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta, tasutud osamaksu suurus ja selle tasumise aeg, andmed osamaksu võõrandamise ja tagastamise kohta, andmed liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta. Elamuühistu puhul märgitakse nimekirjas ka liikmete korterite numbrid. Nimekirja võib kanda ka muid andmeid, kui see on sätestatud põhikirjas ega ole vastuolus seadusega. Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajal on õigus nõuda registrissekantud ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirjast väljavõtte esitamist kehtivate andmete lõikes.»
§ 229. Paragrahvi 43:
1) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «registri» sõnaga «nimekirja»;
2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti»;
3) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(4) Kui ühistul on üle kümne alalise töötaja, kohaldatakse juhatuse pädevusele ja tegevusele äriseadustiku §-des 180 ja 184--187 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kui ühistu osakapital on üle 400 000 krooni, tuleb käesoleva seaduse § 35 alusel põhikirjas sätestada juhtimisorganina nõukogu. Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) §-des 316--327 ja 333 sätestatut.»
§ 230. Paragrahvi 431 lõiget 2 täiendatakse järgmiste sõnadega: «, kui see ei ole registrisse kantud».
§ 231. Seadust täiendatakse paragrahviga 471 järgmises sõnastuses:
Ǥ 471. Aruannete kinnitamine
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumijaotamise ettepaneku (majandusaasta aruande) ühistu liikmete üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revisjonikomisjoni arvamus ja kui ühistul on audiitor või nõukogu, peab lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse.
(3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust.»
§ 232. Paragrahvi 55 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «avalduse» sõnadega «, milles märgitakse likvideerijate nimed, isikukoodid ja elukohad.»
§ 233. Paragrahvi 58:
1) lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Kui ühistul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada ühistut ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute tegemiseks.»;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Likvideerimismenetluse ajal võib ühistu nime kasutada ainult koos täiendiga «likvideerimisel».»
§ 234. Paragrahvi 585 täiendatakse pärast sõnu «registrist kustutamiseks» sõnadega «ning likvideeritud ühistu dokumentide hoidja registrisse kandmiseks. Dokumentide hoidja kohta tuleb märkida tema nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht.»
§ 235. Paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.
§ 236. Paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks.
§ 237. Paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks.
8. peatükk
KORTERIÜHISTUSEADUSES (RT I 1995, 61, 1025; 1996, 42, 811; 49, 953) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 238. Paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad «ühistuseaduse (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26--28, 355)» sõnadega «mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552)».
§ 239. Paragrahvi 3:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid sisaldav avaldus;
2) asutamiskoosoleku protokoll (ettevõtteregistrist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ümberregistreerimise korral ühistu põhikirja kehtiva redaktsiooni kinnitanud koosoleku protokoll);
3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav liikmete nimekiri;
4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul hooneregistri talituse tõend;
5) ühistu liikmete poolt allakirjutatud korteriühistu põhikiri;
6) juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised;
7) andmed korteriühistu sidevahendite kohta;
8) tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta;
9) muud seaduses ettenähtud dokumendid.»;
2) täiendatakse lõigetega 3--5 järgmises sõnastuses:
«(3) Registripidajale esitatud avaldus korteriühistu kandmise kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse peab sisaldama korteriühistu nime, asukohta ja aadressi, juhatuse liikmete nimesid, elukohti ja isikukoode, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reegleid ning põhikirja kinnitamise aega. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed, allkirjad avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud.
(4) Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.
(5) Korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Kui korteriühistu hõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust. Allkirjad eraldumisotsusel peavad olema notariaalselt tõestatud.»
§ 240. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.»
§ 241. Paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna «ühe» sõnadega «ühe või mitme».
§ 242. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Senine elamu haldaja on kohustatud ühe kuu jooksul korteriühistu registrisse kandmisest andma korteriühistule üle kogu elamut puudutava dokumentatsiooni. Kõik elamu majandamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende üleandmist ühistule, kui ühistu neid ei pikenda.»
§ 243. Paragrahvi 17:
1) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Õiendi vormi kinnitab justiitsminister.»;
2) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
«(6) Korteriühistu asutamisel käesoleva paragrahvi alusel võib korteriühistu asutada ühe või mitme maja erastatud korterite baasil.
(7) Elamuühistust korteriühistu moodustamine toimub korteriomandiseaduse §-des 18 ja 19 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 17 toodud juhul.»
9. peatükk
KORTERIOMANDISEADUSES (RT I 1994, 28, 426; 1997, 13, 210; 93, 1566) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 244. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
Ǥ 41. Korteriomandi tekkimine juurdeehitamisel
(1) Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale seaduslikult juurde ehitatud osale tekib korteriomand vastava kinnistusraamatu kande tegemisel.
(2) Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale võib teha juurdeehituse, mis võib olla uute korteriomandite tekkimise aluseks kõigi seniste korteriomandite omanike kokkuleppe alusel. Kokkuleppes näidatakse seniste korteriomanike mõtteliste osade suuruse muutus, uue korteriomandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa suurus ning kellele võõrandatakse juurdeehitatav korteriomand ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke toiminguid. Allkirjad kokkuleppel peavad olema notariaalselt tõestatud.
(3) Juurdeehitus teostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ning muudes kehtivates õigusaktides sätestatud korras.
(4) Kande tegemise aluseks on seniste korteriomanike ja juurdeehitatud korteriomandi omandaja või nende esindajate notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldus, milles näidatakse ära seniste korteriomandite mõtteliste osade muutmise ulatus ja uue korteriomandi kohta käivad andmed vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 2. Koos uue korteriomandi registrisse kandmisega tehakse vajalikud muudatused seniste korteriomandite kannetes.»
§ 245. Paragrahvi 19:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ja elamu baasil» sõnadega «korteriühistu või»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Asutatud korteriühistul on õigus erastada tema halduses oleva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks. Korteriühistu notariaalselt tõestatud avalduse ja seaduses sätestatud dokumentide alusel kantakse ühistu poolt erastatud maa korteriomanditena kinnistusraamatusse korteriomanike nimele. Korteriühistu poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus läheb üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist.»
§ 246. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
«§ 151. Reaalosadeks jaotatud ja vallasasjana käibes olevale ehitisele uue reaalosa tekkimine juurdeehitamisel
(1) Reaalosadena (erastatud korter või mitteeluruum) käibes olevale ehitisele, mis on vallasasi, võib juurdeehituse kaudu tekitada uue reaalosa kõigi seniste reaalosade omanike kokkuleppe alusel. Kokkuleppes näidatakse seniste reaalosade omanike mõtteliste osade muutus, uue reaalosa suurus ja selle juurde kuuluv mõttelise osa suurus ning kellele võõrandatakse reaalosa ehitamise õigus või juurdeehitatav reaalosa pärast selle valmimist ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke toiminguid. Allkirjad kokkuleppel peavad olema notariaalselt tõestatud.
(2) Juurdeehitus teostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ja muudes kehtivates õigusaktides sätestatud korras.»
10. peatükk
ISIKUANDMETE KAITSE SEADUSES (RT I 1996, 48, 944) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 247. Paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «kirjeldavad andmed» sõnadega «, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta».
11. peatükk
KRIMINAALKOODEKSIS (RT 1992, 20, 287 ja 288; 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466, 1467 ja 1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 248. Paragrahv 14810 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 14810. Ebaõigete andmete esitamine osanikele, aktsionäridele, liikmetele või nõukogule
Äriühingu juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on osanikele või aktsionäridele või liikmetele tahtlikult esitanud valeandmeid äriühingu varalise seisundi kohta või äriühingu või sihtasutuse juhatuse liiget, kes on nõukogule tahtlikult esitanud valeandmeid äriühingu või sihtasutuse varalise seisundi kohta -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»
§ 249. Paragrahv 14811 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 14811. Teatamis- või avaldamiskohustuse järgimata jätmine
Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liiget, kes ei kutsu kokku osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, samuti äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse juhatuse liiget või likvideerijat, kes ei esitanud seaduses sätestatud pankrotiavaldust, -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»
12. peatükk
NOTARI TASU SEADUSES (RT I 1996, 23, 456; 1998, 2, 48; 23, 321) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 250. Paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.»
§ 251. Paragrahvi 4:
1) pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir»;
2) tekstis asendatakse sõna «ehitise» sõnadega «kinnisasja või ehitise».
§ 252. Paragrahvi 6 pealkirjas ning lõikes 2 asendatakse sõna «kohustises» sõnaga «tehingus» ning lõikes 2 sõna «kohustise» sõnaga «tehingu».
§ 253. Paragrahvi 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata.»
§ 254. Paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Hüpoteegi ning muu pandi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus hüpoteegi või pandi summa, nõudega seotud pandi korral pandisumma puudumisel nõude summa. Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.»
§ 255. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 18. Äriühingutega seotud toimingud
(1) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.
(2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.
(3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.
(4) Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tehinguväärtus on 1/4 aktsiakapitalist.
(5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 2000 krooni ning ülempiir 10 000 krooni täis- ja usaldusühingu puhul, 10 000 000 krooni osaühingu puhul ning 100 000 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et ta vastab alam- või ülempiirile.
(6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.»
§ 256. Paragrahvi 19 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «Abieluvaralepingu» sõnadega «või ühisvara jagamise lepingu».
§ 257. Paragrahvi 21:
1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«§ 21. Volituse tehinguväärtus
(1) Tehingu tegemiseks antava volituse tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu eseme väärtus. Kui volituse tehinguväärtus ületab 1 000 000 krooni, loetakse, et tehinguväärtus on 1 000 000 krooni.»;
2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 258. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 24. Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine
Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise ja kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning ühisvara jagamise lepingu tõestamise eest on ühekordne täistasu.»
§ 259. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 25. Kinnistamisavalduse tõestamine
Kui kinnistamisavalduse aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu kinnistamisavalduse tõestamise eest 50 krooni. Kui kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.»
§ 260. Paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine
Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist.»
§ 261. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 27. Volituse tõestamine
Notari tasu volituse tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volituse, 100 krooni juriidilise isiku või asutuse volituse puhul.»
§ 262. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 28. Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine
(1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.
(2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust.»
§ 263. Paragrahvi 29:
1) lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;
6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse, millele vastavat võlaõiguslikku tehingut ei eelne, või ühepoolse kinnistamisavalduse aluseks oleva võlaõigusliku tehingu tõestamise eest on pool täistasust.»;
3) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) raha, väärtpaberite või väärtesemete notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni;»;
4) lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna «märkme» sõnaga «märke».
§ 264. Paragrahvi 31:
1) punktis 2 asendatakse sõna «üldvolikirja» sõnaga «üldvolituse» ning punktides 3, 4 ja 5 sõna «volikirja» sõnaga «volituse»;
2) punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«11) avalduse, millel notar tõestab allkirja ehtsust, projekti koostamine -- 10 krooni;»
3) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«12) kohtu registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine -- 50 krooni;»
4) punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks -- 50 krooni;»
5) punkt 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«23) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise dokumendi koostamine -- 100 krooni;»
6) täiendatakse punktidega 28, 29, 30, 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
«28) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu ning sihtasutuse jagunemiskava tõestamine -- 500 krooni;
29) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine -- 200 krooni;
30) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine -- 200 krooni;
31) pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamine -- 50 krooni;
32) abikaasa poolt tehingu tegemiseks antava, tehinguga ühes dokumendis mitteoleva nõusoleku tõestamine -- 50 krooni.»
§ 265. Paragrahvi 36 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 60 krooni iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.»
§ 266. Paragrahvi 40 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «suuruse» sõnadega «ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse».
13. peatükk
KOHANIMESEADUSES (RT I 1997, 1, 3) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 267. Paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
14. peatükk
ASJAÕIGUSSEADUSES (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 268. Paragrahvi 300 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Registris, kuhu on kantud registerpant, kande muutmiseks on nõutav nende pandipidajate notariaalselt tõestatud nõusolek, kelle registrissekantud õigust selline kande muutmine kahjustab.»
15. peatükk
ERAKONNASEADUSES (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 42, 811) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 269. Paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Erakond asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. Erakonna asutamislepingule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 51, 967) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»
§ 270. Paragrahvi 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) erakonna liikmete nimekiri, mis sisaldab erakonna liikmete nimed, sünniaja ja liikmeksastumise päeva, kuu ja aasta.»
§ 271. Seadust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses:
Ǥ 81. Erakonna liikmeskonna avalikkus
(1) Erakonna juhatus peab liikmete nimekirja, millesse kantakse igaühe nimi, elukoht, isikukood, liikmeksastumise päev, kuu ja aasta ning andmed liikmeksoleku peatamise, väljaastumise või väljaarvamise kohta. Nimekirja võib kanda ka muid andmeid, kui see on sätestatud põhikirjas ega ole vastuolus seadusega.
(2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajal on õigus nõuda registrissekantud erakonna juhatuselt liikmete nimekirjast väljavõtte esitamist, mis sisaldab liikmete nimesid, sünniaegu ja liikmeksastumise päeva, kuud ja aastat.»
§ 272. Paragrahvi 13:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Varem registreeritud erakonna kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tuleb avaldusele lisada üldkoosoleku protokoll, millega on kinnitatud erakonna põhikirja kehtiv redaktsioon ning valitud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele allakirjutanud juhatus.»
16. peatükk
KREDIIDIASUTUSTE SEADUSES (RT I 1995, 4, 36) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 273. Paragrahvi 3:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «eraõiguslik juriidiline isik» sõnaga «aktsiaselts»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 274. Paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad «juriidiline isik» sõnaga «äriühing».
§ 275. Paragrahvi 7 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Välismaise krediidiasutuse allüksuse asutamisel Eestis tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.»
§ 276. Paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis asukohamaal registreeritud nime all. Välismaa krediidiasutuse allüksuse moodustamisel Eestis peab selle nimi vastama äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) §-s 14 sätestatud nõuetele.»
§ 277. Paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Krediidiasutus asutatakse ja see võib tegutseda äriseadustikus sätestatud korras koos käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Ühistegelik krediidiasutus asutatakse ja see võib tegutseda Eesti Vabariigi ühistuseaduses (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 40, 773) sätestatud korras koos käesolevast seadusest tulenevate erisustega.»
§ 278. Paragrahvi 14 lõikes 6 asendatakse sõnad «registreerimist seaduses ettenähtud korras» sõnadega «kandmist äriregistrisse».
§ 279. Paragrahvi 18 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) krediidiasutuse ühinemisel või jagunemisel;».
§ 280. Paragrahvi 24 lõikes 5 asendatakse sõnad «seaduses ettenähtud registris» sõnaga «äriregistris».
§ 281. Paragrahvi 25:
1) lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «üldkoosolek» sõnaga «, nõukogu»;
2) lõike 1 teine lause jäetakse välja;
3) lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «või aktsionäride üldkoosoleku».
§ 282. Paragrahvi 27 lõike 2 lõppu lisatakse tekst «või rahalise nõude tasaarvestusega. Krediidiasutuse aktsiakapitali võib suurendada ka mitterahalise sissemaksega, kui selleks on rahalise nõude tasaarvestamine või kui aktsiakapital moodustatakse või aktsiakapitali suurendatakse ühinemise või jagunemise läbiviimiseks.»
§ 283. Neljanda peatüki pealkirjas asendatakse sõna «reorganiseerimine» sõnadega «ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine».
§ 284. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 30. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused
(1) Krediidiasutust ei või ümber kujundada.
(2) Krediidiasutuste ühinemine või krediidiasutuste jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(3) Krediidiasutuste ühinemisel uut krediidiasutust asutamata jätkab ühendav krediidiasutus, krediidiasutuse jagunemisel eraldumise teel aga jagunev ühing tegevust senise tegevuslitsentsi alusel.
(4) Ühinemise või jagunemise tulemusena asutatavad uued krediidiasutused peavad taotlema Eesti Pangalt tegevuslitsentsi.
(5) Ühinemisel või jagunemisel osalevad krediidiasutused peavad pärast Eesti Panga vastava loa, litsentsi või nõusoleku saamist teatama ühinemisest või jagunemisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(6) Ühinemise või jagunemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate avaldamist.
(7) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut ja jagunemisel äriseadustiku §-s 442 sätestatut; samuti § 400 lõikes 1 ja § 443 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ning § 400 lõikes 3 ja § 443 lõikes 3 sätestatud nõuet. Ühinemis- või jagunemisotsuse vaidlustamiseks võib kohtusse esitada hagi üksnes kuni Eesti Panga poolse ühinemis- või jagunemisloa või nõusoleku andmiseni või uue krediidiasutuse tegevuslitsentsi väljaandmiseni.»
§ 285. Paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks.
§ 286. Paragrahvi 32:
1) lõiked 1 ja 3--5 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «uue krediidiasutuse» sõnadega «või ühendava krediidiasutuse»;
3) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Krediidiasutuste ühinemiseks uut krediidiasutust asutamata on vajalik Eesti Panga luba. Loa saamise taotlusele lisatakse ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.»
§ 287. Paragrahvid 33 ja 34 tunnistatakse kehtetuks.
§ 288. Paragrahvi 35 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad «või temast osa eraldumine».
§ 289. Paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Eesti Pank saadab moratooriumi kohta viivitamata teate krediidiasutuse asukohajärgse äriregistri pidajale vastava kande tegemiseks, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja elukoha.»
§ 290. Paragrahvi 75 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 291. Paragrahvi 84 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Krediidiasutus võib pankrotimenetluse käigus ühineda ja jaguneda üksnes Eesti Panga nõusolekul.»
17. peatükk
RIIGILÕIVUSEADUSES (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 292. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Käesoleva seaduse §-des 40--42, 44 ja 47 nimetatud toimingute eest tasutud riigilõivu ei tagastata juhul, kui toimingu tegemiseks esitatud avaldus võetakse enne toimingu tegemist tagasi või jäetakse kandeotsuse alusel rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 5--7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud lõiv tagastamisele.»
§ 293. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
«(9) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) § 33 lõike 71 alusel tehtud kommertspandiregistri kandeid.»
§ 294. Paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
«(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--5 nimetamata kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»
§ 295. Paragrahvi 40:
1) lõikes 3 asendatakse arv «0,4» arvuga «0,2» ning arv «1000» arvuga «2400»;
2) lõikes 4 asendatakse arv «0,4» arvuga«0,2» ning arv «1000» arvuga «2400».
18. peatükk
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUSES (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449; 29, 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 296. Paragrahvi 35 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «asutamise» sõnadega «ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise».
19. peatükk
SOTSIAALMAKSU SEADUSES (RT 1990, 9, 102; RT I 1996, 74, 1307; 1998, 40, 611) TEHTAV MUUDATUS
§ 297. Paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses: «Juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele makstavatelt tasudelt.» Senine teine lause loetakse kolmandaks lauseks.
20. peatükk
LAEVA ASJAÕIGUSSEADUSES (RT I 1998, 30, 409) TEHTAV MUUDATUS
§ 298. Paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks.
21. peatükk
LAEVA LIPUÕIGUSE JA LAEVAREGISTRITE SEADUSES (RT I 1998, 23, 321) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 299. Paragrahvi 22 lõike 1 teist lauset täiendatakse sõnadega «, samuti tõend selle kohta, et laev on kustutatud või kustutatakse välisriigi laevaregistrist».
§ 300. Paragrahvi 25:
1) lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «ladina» sõnadega «eesti-ladina»;
2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Laeva registreerija võib laeva registrissekandmisest motiveeritult keelduda, kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele.»;
3) lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad «laeva registreerinud kohus» sõnadega «laeva registreerija».
§ 301. Paragrahvi 47:
1) lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna «merelaevaregistrisse» sõnaga «laevakinnistusraamatusse»;
2) lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 32 lõikele 5» sõnadega «§ 32 lõikele 4»;
3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Laevakinnistusraamatusse kantakse isiku nimi koos isikukoodiga või selle puudumisel sünniajaga, juriidilise isiku puhul koos registrikoodi või registreerimisnumbriga, kui isik kuulub registrisse kandmisele; samuti elu- või asukoht.»
§ 302. Paragrahvi 83 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Omaniku nimele lisatakse täiendavad andmed vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikele 5.»
§ 303. Paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «Laevapereta» sõnaga «prahitud».
§ 304. Paragrahvi 92 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja sõnad «notariaalselt tõestatud allkirjadega».
§ 305. Paragrahvi 93 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed, kutsungsignaal, kui see on antud, ning laeva omaniku ja prahtija nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber, kui isik kuulub registrisse kandmisele ning elu- või asukoht.»
§ 306. Paragrahvi 104 punktis 11 § 114 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.»
§ 307. Paragrahvi 104 punktis 11 § 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 300 krooni.»
§ 308. Paragrahvis 106 asendatakse sõnad «§ 6 punkti 2 alapunkt 2» sõnadega «§ 6 punkti 1 alapunkt 14 ja punkti 2 alapunkt 2».
22. peatükk
RIIGI TEATAJA SEADUSES (RT I 1993, 20, 352; 1995, 19, 288; 1996, 49, 953 ja 955; 1997, 81, 1361) TEHTAVAD MUUDATUSED
§ 309. Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 7 täiendatakse sõnadega «samuti ministri käskkirjad riigi esindajate nimetamise kohta sihtasutuse nõukokku, äriühingu nõukokku või osaühingu juhatusse, kui osaühingul ei ole nõukogu;».
23. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 310. Muudetud seaduste terviktekstide avaldamine
Vabariigi Valitsus korraldab hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, Eesti Vabariigi ühistuseaduse ja notari tasu seaduse täieliku kehtiva redaktsiooni avaldamise Riigi Teatajas.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter