Teksti suurus:

Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 60, 953

Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 10.06.1998

I. Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Seaduse pealkirjast jäetakse välja sõnad «Eesti Vabariigi».

§ 2. Paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Nõuded eluruumidele kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Elamu on hoone, mis on ette nähtud alaliseks elamiseks.

(3) Korter on ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu osa.

(4) Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.»

§ 3. Paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eluruumi omanik on kohustatud esitama andmed temale kuuluva eluruumi kohta hooneregistrisse kandmiseks.

(2) Eluruumi omanik võib valla- või linnavalitsuse loal muuta eluruumi kasutamise otstarvet ja võtta selle kasutusse mitteeluruumina planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) ehitise kohta käivate sätete kohaselt. Eluruumi kasutamise otstarbe muutmine toimub hoone teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekul.

(3) Eluruumi kustutamine hooneregistrist toimub omaniku taotluse alusel valla- või linnavalitsuse loal.»

§ 4. Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus.»

§ 5. Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Omanik peab tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele.»

§ 6. Paragrahvis 7:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) eluruumidele esitatavate nõuete kehtestamine;»;

2) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) üüri arvestamise korra kehtestamine;»;

3) lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 7. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 8. Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkond elamusuhete reguleerimisel

Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub:

1) eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine;

2) munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine;

3) tööandja eluruumide üle arvestuse pidamise korra kehtestamine;

4) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda.»

§ 8. II osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«II osa

ELURUUMI KASUTAMINE OMANDIÕIGUSE ALUSEL».

§ 9. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Omanik võib kasutada eluruumi ise, anda oma perekonnaliikmete kasutusse või lepingu alusel teiste isikute kasutusse või majutada sellesse ajutisi elanikke käesolevas seaduses sätestatud korras.»

§ 10. Paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Eluruumi omaniku endistel perekonnaliikmetel on vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel või tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes vastavalt käesoleva seaduse §-de 46 ja 47 sätetele või isikliku kasutusõiguse seadmise teel vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) §-dele 225--228.»

§ 11. Paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eluruumi lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks annab eluruumi lammutamist taotlenud institutsioon lisaks tekitatud kahju hüvitamisele omaniku taotluse korral talle seadusega sätestatud korras kasutada teise eluruumi.

(2) Lammutatavas eluruumis elava omaniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võib lammutatavast eluruumist välja tõsta kohtu korras.»

§ 12. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 13. Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine

Korteriomanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Korteriühistu õiguslik seisund, tegevuse alused ja lõpetamise erisused sätestatakse korteriühistuseaduses (RT I 1995, 61, 1025; 1996, 42, 811; 49, 953).»

§ 13. Paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «füüsilisele isikule».

§ 14. Paragrahv 20 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 15. Paragrahvi 23 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «ekspluatatsioonikulude» sõnaga «majandamiskulude».

§ 16. Paragrahvis 29:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Üürilepingu esemeks on eluruum. Üürilepingu esemeks koos eluruumiga võivad olla ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumid, kui need on vajalikud eluruumi kasutamiseks või nende kasutamises lepitakse kokku üürilepingus.»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõna «köök,».

§ 17. Paragrahv 30 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 18. Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Eestis alalist elamisluba mitteomavate isikutega võib eluruumi üürilepingu sõlmida üksnes elamisloa kehtivuse tähtajaks.»

§ 19. Paragrahvis 33:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) üürnikul puudub kehtiv elamisluba.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui kohus teeb käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud alustel otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta, kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel kohustus käesoleva seaduse § 56 nõuetele vastava eluruumi vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõstetakse, on riigi või munitsipaalomandis.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3--5 järgmises sõnastuses:

«(3) Kohus võib üürilepingu tähtaja möödumisel üürnikku, kellel oli eluruumi tagastamisel kehtiv üürileping, ja temaga koos elavaid isikuid välja tõsta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel ainult juhul, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:

1) riigiasutus või valla- või linnavalitsus annab üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teise, käesoleva seaduse § 56 nõuetele vastava eluruumi;

2) riigiasutus, valla- või linnavalitsus või üürileandja saavutavad üürniku ja temaga koos elavate isikutega kokkuleppe neile sobiva eluruumi andmiseks. Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine. Kokkulepe peab olema kirjalikus vormis ja notariaalselt tõestatud.

(4) Üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest.

(5) Kui kohalikul omavalitsusüksusel ei ole võimalik eluruumi vastu anda, eraldab vahendid vastavate eluruumide ehitamiseks või ostmiseks riik. Vahendite taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 20. Paragrahvi 34 täiendatakse pärast sõnu «varem sõlmitud üürileping» sõnadega «koos selle lahutamatuks osaks olevate pooltevaheliste kirjalike kokkulepetega».

§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

«§ 361. Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid

Eluruumides, kus elab mitu perekonda, on kõigil elanikel võrdsed õigused eluruumi abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti.»

§ 22. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 37. Üür

(1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.

(2) Üüri sisse kuuluvad arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist. Üüri arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise.

(4) Üürileandja võib enne elamu renoveerimist üürnikuga sõlmitud vastava kirjaliku kokkuleppe alusel nõuda lisaks üürile elamu renoveerimiseks tehtud täiendavate investeeringute väljamaksmist. Investeeritud summa või renoveerimiseks võetud laen arvestatakse koos laenu intressidega kas üüri sisse või tasutakse eespool nimetatud kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on üürnikul õigus nõuda kehtiva üürilepingu tähtaja pikendamist.»

§ 23. Seadust täiendatakse §-dega 371--376 järgmises sõnastuses:

«§ 371. Üüri piirmäär

(1) Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada munitsipaalomandis olevatele eluruumidele oma haldusterritooriumil üüri piirmäärad käesoleva seaduse § 37 2. lõikes sätestatut arvestades. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate eluruumide suhtes, sõltumata omandivormist. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse.

§ 372. Üüri maksmise periood ja algus

(1) Üüri makstakse perioodide kaupa. Üüri maksmise periood lepitakse kokku üürilepingus. Kui üürilepingus pole üüri maksmise perioodi ära näidatud, loetakse üüri maksmise perioodiks kalendrikuu.

(2) Üüri maksmist alustatakse üürilepingus märgitud eluruumi üleandmise tähtpäevast arvates, kui üürileandja on taganud eluruumis üürilepingus ettenähtud tingimused. Vähemalt ühe lepinguosalise nõudel koostatakse eluruumi korrasoleku akt. Kui eluruum ei ole ettenähtud ajal vaba ega korrastatud, võib üürnik lepingu lõpetada.

§ 373. Üüri maksmise viisid

(1) Üüri võib maksta pangaülekandega, sularahas või muul lepingus kindlaksmääratud viisil. Sularahas makstava üüri vastuvõtmisel peab üürileandja andma üürnikule üüri maksmist tõendava dokumendi.

(2) Üür tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 15. kalendripäevaks või, kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks üüri maksmise perioodi algusest arvates, kui maksmise tähtpäevas ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Üüri maksmisega viivitamisel võib üürileandja nõuda üürnikult viivist kuni 0,15 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 374. Üüriarve

(1) Üürileandja on kohustatud esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist. Üüriarvele märgitakse makseperioodil võetava üüri suurus lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes.

(2) Kui üürileandja jätab nõuetekohase üüriarve tähtpäevaks esitamata, maksab üürnik üüri hiljemalt 15. kalendripäevaks või, kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks nõuetekohase üüriarve saamise päevast arvates.

§ 375. Üüri suurendamine

(1) Üürileandjal on õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga üks kord 12 kuu jooksul, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Üüri suurendamise kohta peab üürileandja esitama üürnikule kirjaliku põhjenduse vähemalt kaks nädalat enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppe sõlmimist.

(3) Kui üürnik ei ole nõus üüri suurendamise kokkulepet sõlmima, võib üürileandja suurendada üüri ühepoolselt, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest üürimääramisest arvates muutunud.

(4) Üürnik võib üürileandja poolt suurendatud üüri vaidlustada kohtus. Kui kohus leiab, et üüri suurendamine oli põhjendamatu, kuulub enammakstud summa üürnikule tagastamisele. Kohtus vaidlustamine ei vabasta üürnikku üüri tähtaegse tasumise kohustusest.

§ 376. Üüri vähendamine

(1) Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt üüri vähendamist, kui lepingus ettenähtud eluruumi kasutamise tingimused või eluruumi seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta. Kui üürileandja keeldub üüri vähendamisest, võib üürnik teha seda kuni puuduste kõrvaldamiseni omal algatusel. Üüri vähendamise konkreetsed põhjused esitatakse kirjalikult hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast vähendatud üüri tasumist. Kui üürnik ei esita põhjendusi õigeaegselt või vähendab omaalgatuslikult üüri rohkem, kui on põhjendatud, kuulub vähemmakstud summa tasumisele koos viivisega. Viivist arvestatakse 0,15 protsenti päevas üüri vähendamise päevast kuni vähemmakstud summa tasumise päevani.

(2) Kui üürnik parendab üürileandja loal üürile antud eluruume, võib poolte kokkuleppel tehtud kulusid hüvitada üüri vähendamise või üürist loobumise teel.

(3) Kui üürnik on teinud üürileandja kohustuste hulka kuuluvat remonti, võib üürnik nõuda üüri vähendamist vajaliku remondi dokumentaalselt tõestatud maksumuse võrra. Üürnikul ei ole eelmainitud õigust, kui remondivajadus on tekkinud tema süül.

(4) Üürileandja ja üürniku vahelised vaidlused üüri vähendamise osas lahendab kohus. Pöördumine kohtusse ei ole aluseks osapoolte õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks.»

§ 24. Seadust täiendatakse §-dega 381 ja 382 järgmises sõnastuses:

«§ 381. Üürniku kohustus hüvitada kahju

(1) Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult üürniku, üürnikuga koos elavate isikute või nende loal üürniku kasutuses olevates ruumides viibinud isikute poolt üürilepingu esemele tekitatud kahju hüvitamist, samuti üürilepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.

(2) Üürnik ei vastuta kahju eest, mille on tekitanud üürileandja või üürileandja tellitud tööde teostaja.

(3) Üürniku makstavat kahjuhüvitist vähendatakse kohtuotsuse alusel või võib vähendada vastastikusel kokkuleppel, arvestades kahju tekkimise põhjuseid ning üürniku tehtud toiminguid kahju vähendamiseks, kõrvaldamiseks või kahju tekkimise tõkestamiseks.

§ 382. Üürilepingu osapoolte kohustused rikke ja avarii korral

(1) Üürilepingu osapooled on kohustatud teineteisele viivitamatult teatama kõikidest riketest, avariidest ja muudest juhtudest, mis seavad ohtu nende vara säilimise, ning rakendama abinõud nende kõrvaldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel on üürnik kohustatud viivitamatult tagama üürileandjale pääsu tema kasutuses olevatesse ruumidesse.

(3) Üürnik on kohustatud tekkinud kahju suurenemise hüvitama, kui üürileandja kahju suurenes üürniku tegevusetuse tõttu käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud juhtude kõrvaldamisel. Kui üürnikul pole võimalik üürileandjat nimetatud juhtudest teavitada, on tal õigus rike või avarii oma vahenditega kõrvaldada ja nõuda üürileandjalt tehtud vajalike kulude hüvitamist.»

§ 25. Paragrahvi 39 tekstis asendatakse sõnad «tema perekonnaliikmete» sõnadega «temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete».

§ 26. Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Üürnik ei tohi vastava lubava sätteta üürilepingus või üürileandja loata üürilepingu sõlmimise õigust edasi anda, välja arvatud samas eluruumis elavale perekonnaliikmele.»

§ 27. Paragrahvi 41 lõike 1 punkti 3 täiendatakse sõnadega «või alatiselt lahkumise tõttu (§ 531)».

§ 28. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 42. Eluruumi hooldus ja remont

(1) Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumi kasutamisel. 

(2) Eluruumi remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

(3) Kui üürileandjal on vaja alustada eluruumis ümberehitamist või selles paiknevate ehituskonstruktsioonide, nende osade või tehnosüsteemide remonti, peab ta sellest üürnikule kirjalikult ette teatama. Teatises esitatakse eeldatav remondi liik, ulatus, algus ja kestus, samuti eeldatav üüri suurenemine pärast remondi lõppu. Nimetatud töid ei tohi alustada enne ühe kuu möödumist etteteatamise päevast arvates, kui üürnikuga ei lepita kokku teisiti. Üürnikul on õigus nõuda remondi või ümberehitamise tõttu temale tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Üürileandjal on õigus nõuda remondi või ümberehitamise põhjendamatu takistamisega temale tekitatud kahju hüvitamist.

(4) Hooldus- ja remondikohustuste täpsem jaotus üürileandja ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepingus.»

§ 29. Seadust täiendatakse §-dega 421--424 järgmises sõnastuses:

«§ 421. Tehnosüsteemide hooldus- ja remondikohustuste jaotus

(1) Üürileandja vastutab elamusse paigaldatud tehnosüsteemide ja seadmete hoolduse ja remondi eest.

(2) Üürileandja ei ole kohustatud hooldama üürniku poolt paigaldatud seadmeid ega hüvitama nende remondikulusid, kui üürilepingus pole kokku lepitud teisiti.

§ 422. Eluruumide omavoliline ümberehitamine ja ümberseadistamine

Eluruumide omavolilisel ümberehitamisel või ümberseadistamisel on üürnik kohustatud üürileandja nõudel oma kulul taastama endise olukorra. Antud kohustus ei laiene seaduslikul alusel tehtud ümberehitustele, mida üürnikud olid teinud enne õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamist õigustatud subjektile. Üürniku keeldumisel on üürileandjal õigus endise olukorra taastamiseks tehtud kulud üürnikult sisse nõuda. Kui endise olukorra taastamine pole võimalik, on üürileandjal õigus nõuda hüvitist taastamiskulude ulatuses.

§ 423. Tehnosüsteemide avarii likvideerimine

(1) Tehnosüsteemide avariiks loetakse juhtumit, mille tagajärjel tekkiv olukord seab ohtu elamu üldseisundi või mis võib üürnikule või üürileandjale põhjustada olulise varalise kahju.

(2) Üürileandja süül tekkinud avarii ning sellest tulenevate tagajärgede likvideerimise kulud tasub üürileandja. Üürniku süül toimunud avarii ja sellest tulenevate tagajärgede, samuti üürileandja loata paigaldatud seadmetest põhjustatud avarii tagajärgede likvideerimise kulud tasub avarii põhjustanud üürnik.

§ 424. Üürileandjapoolne hooldus- ja remondikohustuste täitmata jätmine

Üürileandja poolt hooldus- ja remondikohustuste täitmata jätmisel teatab üürnik üürileandjale kirjalikult esinevatest puudustest. Kui üürileandja ei asu ühe kuu jooksul puudusi kõrvaldama või ei lepi üürnikuga kokku puuduste kõrvaldamisele asumise tähtaega või ületab seda, on üürnikul õigus teha üürileandja kohustuste hulka kuuluv remont oma vahenditega ja nõuda üürileandjalt dokumentaalselt tõestatud tehtud vajalike kulude hüvitamist.»

§ 30. Paragrahvi 43 teksti täiendatakse pärast sõnu «kasutamise eesmärgil» sõnadega «planeerimis- ja ehitusseaduses ehitise kohta kehtestatud vastavate nõuete kohaselt» ja jäetakse välja sõnad «ning kohaliku omavalitsusorgani loal».

§ 31. Paragrahvis 46:

1) lõikest 2 jäetakse välja esimene lause;

2) lõiget 3 täiendatakse sõnadega «, kuid see ei või olla suurem üürniku poolt makstavast üürist»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Üürnik vastutab üürileandja ees, et allüürnik ei kasutaks korterit teisiti, kui see on lubatud üürnikule, ega üürilepingu kestusest kauem. Üürileandja võib allüürnikult seda isiklikult nõuda.»

§ 32. Paragrahvi 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja lähtudes käesoleva seaduse § 4 2. lõikes märgitud normatiivaktidest».

§ 33. Paragrahv 49 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 34. Paragrahv 50 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:

«§ 531. Eluruumist alatiselt lahkumine

(1) Eluruumist alatiseks lahkumiseks loetakse faktilist elama asumist teise kohta.

(2) Eluruumist alatiselt lahkunud üürnik või temaga koos elanud perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile lahkumise päevast alates. Üürileandja hagi põhjal võib kohus tunnistada üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende alatiselt lahkumise tõttu.

(3) Eluruumi kasutamist jätkava isiku hagi põhjal võib kohus tunnistada sama eluruumi enne kasutanud isiku eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema alatiselt lahkumise tõttu.»

§ 36. Paragrahvis 54:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata käesoleva seaduse § 37 3. lõikes nimetatud teenuste ja maksete eest või on võlgnevus üüri ning nimetatud teenuste ja maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning nimetatud teenuste ja maksete summa. Mõjuvatest põhjustest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja möödumisest arvates;»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Üürileandjal on õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui riigiasutus, valla- või linnavalitsus või üürileandja annab üürnikule vastu teise, käesoleva seaduse § 56 nõuetele vastava eluruumi ja vastuantava eluruumi üürileping ei ole sõlmitud halvematel tingimustel kui seni kehtinud üürileping.»

§ 37. Paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõnad «riigi- või kohaliku omavalitsuse organ» sõnadega «riigiasutus või kohalik omavalitsusüksus».

§ 38. Paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Käesoleva seaduse või muude seadustega vastuolus sõlmitud üürilepingu tunnistab kehtetuks kohus.

(2) Üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu seadusega vastuolus olevaks osutunud üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud eluruumi vabastamisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

(3) Üürileandja tegevuse või tegevusetuse tõttu seadusega vastuolus olevaks osutunud üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kohustatakse üürileandjat sõlmima uue üürilepingu, kui üürnik seda nõuab.»

§ 39. Paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva eluruumi tööandja eluruumi hulka või tööandja eluruumi hulgast välja arvamise otsustab eluruumi valdaja ettepanekul kohaliku omavalitsuse volikogu. Arvestust teiste isikute eluruumide kasutamise üle tööandja eluruumina ja nende väljaarvamise üle tööandja eluruumi hulgast peab eluruumi asukohajärgne valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.»

§ 40. Paragrahvi 59 tekstist jäetakse välja arv «30,» ja teksti täiendatakse pärast arvu «37» arvudega «, 371--376» ja pärast arvu «38» arvudega «, 381, 382».

§ 41. Paragrahvis 61:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «elamut, korterit, elu- või abiruume» sõnadega «eluruume, nende teenindamiseks vajalikke ruume või abiruume»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 42. Paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 63. Elamuvaidluste lahendamine

(1) Elamuvaidlused lahendatakse kohtu korras.

(2) Kohalikul omavalitsusüksusel on õigus moodustada elamuvaidluskomisjon (edaspidi komisjon) üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest või üüri määramisest või muutmisest, samuti üürilepingu täitmisest tulenevate teiste vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Komisjon tegutseb lepituskomisjonina.

(3) Üürileandja ja üürniku vaheline vaidlus lahendatakse komisjonis huvitatud poolte ühise kirjaliku avalduse alusel või ühe poole kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud teise poole nõusolek asja lahendamiseks komisjonis. Komisjoni pöördumise tähtaeg on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Komisjon ei asu vaidlust lahendama või lõpetab asja menetluse, kui samas nõudes on esitatud hagiavaldus kohtusse või kui see nõue on juba lahendatud komisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Avalduse esitajale saadetakse vastav teade.

(4) Komisjon võib lahendada vaidlusi ka komisjoni istungile ilmunud huvitatud poole suulise taotluse põhjal. Huvitatud poole suulise taotluse esitamisel tegutseb komisjon poolte lepitajana, piirdudes asja arutamise ja selgitamisega.

(5) Komisjonile esitatud kirjaliku avalduse vaatavad läbi kas komisjoni esimees või aseesimees ja esimehe poolt määratud kaks komisjoni liiget, kes ei tohi olla asjast isiklikult huvitatud.

(6) Avaldus vaadatakse läbi asjaosaliste või nende esindajate juuresolekul. Kui üks pooltest ei esita mõjuvaid põhjusi avalduse läbivaatamise edasilükkamiseks, võib asja arutamine toimuda ka tema kohalolekuta. Avaldajal on õigus taotleda, et teine pool esitaks dokumentaalsed tõendid, samuti on tal õigus nõuda tunnistajate ärakuulamist.

(7) Avalduse läbivaatamisel kuulatakse ära asjaosaliste selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Avalduse läbivaatamine protokollitakse. Avalduse läbivaatamise tulemuste alusel esitatakse komisjonile ettepanek otsuse kohta antud asjas. Avaldus vaadatakse läbi ja komisjon teeb otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.

(8) Komisjoni liikmed kuuluvad otsuse tegemisest taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Komisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungit juhatanud komisjoni esimehe või aseesimehe hääl. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja sekretär. Otsuse ärakiri antakse või saadetakse asjaosalistele viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(9) Komisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul komisjoni otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Komisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud kohtule avaldust. Jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

(10) Elamuvaidluskomisjoni moodustab ning tema põhikirja ja töö korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.»

§ 43. Seadust täiendatakse §-dega 73--75 järgmises sõnastuses:

«§ 73. Omandireformi käigus tagastatud eluruumides tagastamise hetkel elanud üürnike õigusi reguleerib käesolev seadus Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758) §-s 121 sätestatud erisustega. Erisusi rakendatakse kuni nimetatud seaduse § 121 3. lõikes sätestatud tähtaja lõpuni.

§ 74. Üüri piirmäära ei rakendata nende eluruumide suhtes, mille on ehitanud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mis on valminud pärast 1991. aasta 20. juunit.

§ 75. Üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus teostatud tööde tagajärjel on elamistingimused oluliselt paranenud. Antud säte ei laiene eluruumile, kus üürnik elas tagastamise hetkel.»

§ 44. Seaduses asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Valitsus» sõnadega «Vabariigi Valitsus», sõnad «kohalik omavalitsusorgan» sõnadega «valla- või linnavalitsus», sõna «korteriüür» sõnaga «üür», sõna «omandus» sõnaga «omand», sõnad «üürile andja» sõnaga «üürileandja» ja §-des 1 ja 53 sõna «alatine» sõnaga «alaline» vastavas käändes ning jäetakse välja sõna «tiitlipärane» vastavas käändes.

II. Rakendussätted

§ 45. Kui käesoleva seaduse jõustumisel üürnik kasutab eluruumi õiguslikul alusel, kuid keeldub kirjaliku üürilepingu sõlmimisest, rakendatakse sellise üürisuhte reguleerimisel elamuseaduse sätteid. Kirjaliku üürilepingu puudumine ei vabasta üüri tasumise kohustusest.

§ 46. Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist elamuseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

Riigikogu esimees Toomas SAVI