Teksti suurus:

Pensionifondide seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 61, 979

Pensionifondide seadus

Vastu võetud 10.06.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Pensionifond

Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral.

§ 2. Pensionifondi nimetus

(1) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna «pensionifond».

(2) Teiste isikute, asutuste või ühenduste nimes või nimetuses ei või olla sõna «pensionifond» või sama sõna käändes, samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega mõnes muus keeles.

§ 3. Investeerimisfondide seaduse kohaldamine

Pensionifondile, pensionifondi valitsevale fondivalitsejale (edaspidi pensionifondivalitseja) ja pensionifondi depoopangale kohaldatakse investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

2. peatükk

PENSIONIFONDIVALITSEJA

§ 4. Pensionifondi valitsemine

(1) Pensionifondi võib valitseda üksnes vastavat tegevusluba omav fondivalitseja või investeerimisfondide seaduse §-s 50 sätestatud juhul pensionifondi depoopank.

(2) Pensionifondivalitseja võib valitseda kahte või enamat pensionifondi üksnes juhul, kui see on tingitud pensionifondivalitsejate ühinemisest või pensionifondi valitsemise ülevõtmisest.

(3) Pensionifondivalitseja jagunemine ei ole lubatud.

§ 5. Tegevusluba

(1) Pensionifondi valitsemise tegevusloa (edaspidi tegevusluba) annab ja tühistab rahandusminister oma käskkirjaga. Tegevusloa andmisest keeldumise ning tegevusloa tühistamise korral peab käskkiri sisaldama põhjendust.

(2) Ettepaneku tegevusloa andmiseks ja tühistamiseks, samuti käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud tähtaja andmiseks ja § 8 lõike 2 kohaselt taotlejalt täiendavate andmete nõudmiseks teeb rahandusministrile investeerimisfondide seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud komisjon.

(3) Tegevusluba on tähtajatu.

(4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

§ 6. Tegevusloa taotlemine

(1) Pensionifondi valitsemise tegevusluba võib taotleda üksnes fondivalitseja, kes on taotlemise ajaks tegutsenud fondivalitsejana vähemalt 18 kuud ning on viimase 12 kuu jooksul valitsenud lepingulist investeerimisfondi.

(2) Tegevusloa taotlemiseks peab fondivalitseja juhatus esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus pensionifondivalitseja tegevusloa saamiseks ja pensionifondi tingimuste registreerimiseks;

2) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;

3) väljavõte äriregistri registrikaardist;

4) viimasena kinnitatud majandusaasta aruanne;

5) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga, juhul kui taotluse esitamisel on majandusaasta lõpust möödunud rohkem kui seitse kuud;

6) tegevuse aruanne, mis sisaldab kõiki olulisi andmeid ja analüüsi fondivalitseja senise tegevuse ja arengu kohta taotluse esitamisele eelnenud kuu viimase päeva seisuga;

7) valitsetavate investeerimisfondide viimasena kinnitatud aasta- või poolaastaaruanne ning investeeringute aruanne, mis on koostatud esitamisele eelnenud kuu viimase tööpäeva seisuga;

8) Maksuameti kohaliku asutuse tõendid fondivalitseja ja käesoleva lõike punktis 13 nimetatud juriidiliste isikute maksuvõlgnevuste puudumise kohta, mis ei või avalduse esitamisel olla vanemad kui kümme päeva;

9) andmed fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu;

10) käesoleva lõike punktis 9 nimetatud andmed teiste fondivalitseja juhtkonda kuuluvate isikute (tegevdirektor, pearaamatupidaja jt) ja sisekontrolli teostava isiku kohta;

11) andmed fondivalitseja prokuristi ja audiitori kohta, mis sisaldavad nende ees- ja perekonnanime, elukohta ning isikukoodi või selle puudumisel sünniaega;

12) andmed fondivalitseja aktsionäride kohta, mis sisaldavad neist igaühe nime, registrikoodi või isikukoodi või selle puudumisel sünniaega ning talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu;

13) andmed aktsionäride kohta, kellel on otseselt või kaudselt või koos ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega rohkem kui 10% fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häältest: juriidiliste isikute kohta nimi, registrikood, eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne ning juhatuse või juhatust asendava organi ja nõukogu olemasolu korral selle liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; füüsiliste isikute kohta käesoleva lõike punktis 9 nimetatud andmed;

14) andmed äriühingute kohta, milles fondivalitseja, selle juhatuse või nõukogu liikme, prokuristi või käesoleva lõike punktis 17 nimetatud fondijuhi osalus või eelnimetatud isikute osalus kokku on suurem kui 10%, kusjuures nimetatud andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelnimetatud isikute osaluse suurust;

15) pensionifondi moodustamise otsus;

16) kolme aasta äriplaan;

17) andmed pensionifondi fondijuhi kohta, mis sisaldavad käesoleva lõike punktis 9 nimetatud andmeid, samuti detailset ülevaadet tema poolt juhitud investeerimisfondide kohta (sh mahud, tootlus ja investeeringute struktuur dünaamikas, täielik ülevaade tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest, samuti investeerimisfondide seaduse §-des 45 ja 49 nimetatud juhtumitest);

18) pensionifondi tingimused;

19) pensionifondi osakute emissiooniprospekt;

20) investeerimisfondide seaduse §-s 86 nimetatud depooleping;

21) depoopanga eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne;

22) depoopanga nõukogu, juhatuse liikmete, prokuristi ja audiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

23) andmed depoopanga aktsionäride kohta, kellel on rohkem kui 5% aktsiatega esindatud häältest, kusjuures andmed sisaldavad aktsionäri nime, registrikoodi või isikukoodi või selle puudumisel sünniaega ning talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu;

24) ülevaade depoopanga senise tegevuse kohta investeerimisfondide depoopangana;

25) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud aruanne peab muu hulgas sisaldama järgmiste andmete kirjeldust ja analüüsi:

1) aktsia- ja omakapitali suurus;

2) muudatused valitsetavate investeerimisfondide investeerimispoliitikas;

3) valitsetavate investeerimisfondide aktivate turuväärtus, puhasväärtus, tootlus ja investeeringute struktuur;

4) väljalastud ja tagasivõetud osakute arv;

5) füüsilistest isikutest osakuomanike arv ja nende osa taotleja poolt valitsetavates investeerimisfondides;

6) valitsemis- ja depootasude ning muude investeerimisfondide arvelt tehtavate kulutuste suurus;

7) fondivalitseja juhtimisstruktuur, tegevuse organisatsiooniline ja tehniline korraldus, investeerimisfondide valitsemisega seotud isikute õigused, kohustused ja vastutus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 16 nimetatud äriplaan (edaspidi äriplaan) peab sisaldama prognoosi ja analüüsi kõigi pensionifondi ja pensionifondivalitseja olulisemate majandusnäitajate ning fondivalitseja juhtimisstruktuuri ja pensionifondi valitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta, aga ka järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) väljalastavate ja tagasivõetavate osakute arv;

2) osakute väljalaskmise korraldamine;

3) osakuomanike arv;

4) pensionifondi aktivate turuväärtus, puhasväärtus ja tootlus;

5) pensionifondi investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur (jaotus eri varaliikide -- aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jms --, eri riikide emitentide, eri majandusharude jms lõikes);

6) riskid ja tootlus eri liiki investeeringute lõikes;

7) pensionifondivalitseja aktsiakapital, bilansi maht ja kasum;

8) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;

9) pensionifondi valitsemiskulude suurus ja struktuur;

10) pensionifondivalitseja organisatsioonilise struktuuri ja tehnilise korralduse areng.

(5) Fondivalitseja on kohustatud esitama Väärtpaberiinspektsiooni nõudmisel esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

(6) Rahandusminister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamise korra.

(7) Kui fondivalitseja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, mittetäielikud, ebakorrektselt vormistatud või ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, teatab Väärtpaberiinspektsioon sellest taotlejale kirjalikult. Taotleja peab puudused kõrvaldama 20 kalendripäeva jooksul, arvates teate kättesaamise päevast.

§ 7. Tegevusloa andmisest keeldumine

(1) Tegevusloa andmisest keeldutakse, kui:

1) tegevusloa taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, mittetäielikud, ebakorrektsed või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) taotleja ei vasta õigusaktidega pensionifondivalitsejale kehtestatud nõuetele;

3) taotleja on rikkunud õigusaktides, investeerimisfondi tingimustes või põhikirjas või investeerimisfondide seaduse §-s 72 nimetatud valitsemislepingus sätestatut või avaldanud eksitavaid andmeid või muul kujul rikkunud häid äritavasid;

4) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis oleksid vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegevuseks pensionifondivalitsejana;

5) käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 9, 10, 13 ja 17 nimetatud isikud ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;

6) käesoleva lõike punktis 5 viidatud isikute teadmised, oskused, kogemused ning muud võimalused ja omadused ei ole küllaldased tagamaks, et pensionifondi osakuomanike huvid oleksid vajalikul määral kaitstud;

7) pensionifondi tingimused ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki pensionifondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus, või kui pensionifondi tingimused ei taga pensionifondi osakuomanike parimate huvide järgimist;

8) pensionifondi tingimustes ja äriplaanis kavandatav investeerimispoliitika ei taga küllaldast riskide hajutamist ning pensionifondi varade vajalikku kindlust ja järjepidevat kasvu;

9) esitatud äriplaan on mittetäielik, sisaldab vastuolulisi ja ebaadekvaatseid andmeid või hinnanguid või selle rakendamisel ei oleks küllaldaselt tagatud pensionifondi osakuomanike huvide kaitse;

10) depoopank ei vasta seaduse alusel pensionifondi depoopangale kehtestatud nõuetele;

11) depoopank on rikkunud seaduses, teistes õigusaktides, investeerimisfondi tingimustes või põhikirjas või depoolepingus sätestatut;

12) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad pensionifondi depoopangal või pensionifondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või muul põhjusel ei võimalda pensionifondi osakuomanike parimate huvide järgimist;

13) taotleja või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isikud ei ole piisavalt usaldusväärsed või vajalikul määral suutelised tagama pensionifondi osakuomanike huvide järgimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:

1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;

2) investeerimisfondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;

3) taotleja poolt valitsetavate investeerimisfondide varade väärtust, tootlust ja kasvu järjepidevust;

4) füüsilistest isikutest osakuomanike arvu ja nende osakaalu taotleja poolt valitsetavates investeerimisfondides;

5) investeeringute hajutamise astet ning kogemust eri liiki investeeringute (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, tuletisväärtpaberid, eri riikide emitendid, eri majandusharud) tegemisel.

§ 8. Tegevusloa andmise otsustamine

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 90 päeva jooksul pärast taotleja poolt Väärtpaberiinspektsioonile käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud avalduse ja andmete esitamist.

(2) Otsuse tegemiseks on fondivalitseja, depoopank ja Väärtpaberiinspektsioon kohustatud rahandusministri nõudmisel esitama täiendavaid dokumente ja andmeid. Täiendavate dokumentide ja andmete nõudmise kohta annab rahandusminister käskkirja.

(3) Tegevusloal näidatakse:

1) tegevusloa number;

2) pensionifondivalitseja nimi ja äriregistri kood;

3) tegevusloaga lubatud tegevusala;

4) tegevusloa andmise aeg;

5) tegevusloa väljaandja.

(4) Tegevusluba ja ärakiri rahandusministri käskkirjast tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, samuti ärakiri käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja § 20 lõikes 3 nimetatud käskkirjast saadetakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist.

§ 9. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

Tegevusloa kehtivus lõpeb:

1) pensionifondivalitsejale investeerimisfondide valitsemiseks väljaantud tegevusloa kehtivuse lõppemisega;

2) nelja kuu möödumisel tegevusloa väljastamisest, kui fondivalitseja ei ole alustanud pensionifondi osakute väljalaskmist;

3) pensionifondi valitsemise üleandmisega, kui selle tulemusena ei valitse pensionifondivalitseja enam ühtegi pensionifondi;

4) tegevusloa tühistamisega.

§ 10. Tegevusloa tühistamine

(1) Tegevusluba tühistatakse, kui:

1) ilmneb, et tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui rahandusministrile või Väärtpaberiinspektsioonile on esitatud valeandmeid või kui andmed on korduvalt jäetud tähtaegselt esitamata;

2) pensionifondivalitseja või käesoleva seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktides 9, 10, 13 ja 17 nimetatud isikud ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele;

3) pensionifondivalitseja on oma tegevuses rikkunud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatut või kui rikkumise tõttu on kahjustatud pensionifondi osakuomanike huvisid;

4) pensionifondivalitseja avaldab oma tegevuse, juhtimisorganite liikmete või aktsionäride kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

5) pensionifondivalitseja ei ole ettenähtud tähtajaks või ulatuses täitnud Väärtpaberiinspektsiooni ettekirjutust;

6) ilmnevad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 3, 4, 6 ja 13 nimetatud asjaolud.

(2) Enne tegevusloa tühistamise otsustamist võib rahandusminister anda oma käskkirjaga pensionifondivalitsejale tähtaja tühistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Ärakiri rahandusministri käskkirjast, millega tegevusluba tühistati või määrati käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg, saadetakse viivitamata käskkirjas nimetatud isikule, samuti tema poolt valitsetava pensionifondi depoopangale.

§ 11. Nõuded aktsia- ja omakapitalile

(1) Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 12 miljonit krooni.

(2) Pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2% tema poolt valitsetavate pensionifondide aktivate turuväärtusest.

(3) Pensionifondivalitseja netovara ei või olla väiksem kui tema aktsiakapital. Selle nõude rikkumise korral kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 77, 1313; 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552) §-s 301 sätestatut.

(4) Pensionifondi valitsemise ülevõtmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimus olema täidetud hiljemalt ühe aasta jooksul pärast valitsemisõiguse üleminekut.

§ 12. Kohustuslik osalus pensionifondis

(1) Pensionifondivalitseja peab omama vähemalt 2% iga tema poolt valitsetava pensionifondi osakutest, välja arvatud kuue kuu jooksul pärast pensionifondi ülevõtmist.

(2) Pensionifondi osakute omandamine või tagasivõtmine pensionifondivalitseja poolt toimub üks kord kuus pensionifondi tingimustes kindlaksmääratud päeval.

(3) Pensionifondivalitseja poolt osakute omandamine või tagasivõtmine on vaja eelnevalt kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga. Väärtpaberiinspektsioon lähtub kooskõlastuse andmise otsustamisel osakuomanike huvide kaitsest. Väärtpaberiinspektsioon ei kooskõlasta:

1) osakute omandamist, kui pensionifondivalitseja omab loa taotlemise päeval rohkem kui 5% pensionifondi osakutest või

2) osakute tagasivõtmist, kui selle tagajärjel jääb pensionifondivalitsejale vähem kui 2% pensionifondi osakutest.

(4) Väärtpaberiinspektsioon võib nõuda osakute tagasivõtmist pensionifondivalitseja poolt, kui pensionifondivalitseja omab rohkem kui 5% pensionifondi osakutest.

(5) Pensionifondi valitsemise õiguse üleandnud isik võib pensionifondi osakute tagasivõtmist nõuda pärast kuue kuu möödumist pensionifondi valitsemise üleandmisest.

(6) Pensionifondivalitseja poolt pensionifondi osakute omandamise ja tagasivõtmise täpsema korra kehtestab rahandusminister.

§ 13. Osakuomanike nõuded pensionifondivalitseja pankroti korral

(1) Pensionifondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema poolt valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded pensionifondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse pensionifondi valitsenud isiku suhtes viie aasta jooksul pärast pensionifondi valitsemise üleandmist.

§ 14. Fondivalitseja nõukogu ja juhatuse liikmed

(1) Pensionifondivalitseja nõukogu ega juhatuse liige ei või olla teise fondivalitseja nõukogu või juhatuse liige, välja arvatud nõukogu liige fondivalitsejas, mille aktsiate või osadega esindatud häältest kuulub üle 50% pensionifondivalitsejale.

(2) Pensionifondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikme nimetamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga.

(3) Nõukogu või juhatuse liikme nimetamise kooskõlastamiseks tuleb Väärtpaberiinspektsioonile esitada vastav avaldus ning käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 9 ja 14 nimetatud andmed. Pensionifondivalitseja on kohustatud esitama Väärtpaberiinspektsiooni nõudmisel täpsustavat teavet ja dokumente.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kooskõlastuse andmisest keeldutakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6 või 13 nimetatud asjaoludel.

(5) Nõukogu või juhatuse liikme nimetamise kooskõlastamise kohta teeb Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor otsuse 20 päeva jooksul pärast vastava avalduse saamist. Otsuse ärakiri saadetakse pensionifondivalitsejale kolme päeva jooksul pärast vastava käskkirja andmist. Kui 30 päeva möödumisel avalduse esitamisest Väärtpaberiinspektsioonile ei ole taotleja otsuse ärakirja saanud, loetakse nõukogu või juhatuse liikme nimetamine kooskõlastatuks.

§ 15. Oluliste osaluste muutumise kooskõlastamine

(1) Pensionifondivalitseja aktsiate võõrandamine või muu tehingu tegemine tuleb eelnevalt kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga, kui sellise tehingu tagajärjel ühele isikule kuuluv osalus ületab või langeb alla 1/10, 1/5, 1/3, 1/2 või 2/3 pensionifondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häältest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kooskõlastamiseks tuleb Väärtpaberiinspektsioonile esitada avaldus ning käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 12 ja 13 nimetatud andmed. Pensionifondivalitseja on kohustatud esitama Väärtpaberiinspektsiooni nõudmisel täpsustavat teavet ja dokumente.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingule kooskõlastuse andmisest keeldutakse, kui tehinguga ilmneksid käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 5, 6 või 13 nimetatud asjaolud. Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 sätestatut.

§ 16. Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

(1) Pensionifondivalitseja põhikirja muudatused tuleb enne muudatuste äriregistrisse kandmist kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga.

(2) Põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab pensionifondivalitseja Väärtpaberiinspektsioonile:

1) avalduse koos selgitusega põhikirja muutmise põhjuste kohta;

2) üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmise kohta koos väljavõttega protokollist hääletustulemuste kohta;

3) põhikirja muudetud teksti.

(3) Põhikirja muudatuste kooskõlastamisest keeldutakse, kui sellega kahjustataks pensionifondi osakuomanike huvisid või ilmneksid muud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud. Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 esimeses ja teises lauses sätestatut.

§ 17. Pensionifondi fondijuht

(1) Pensionifondi fondijuhiks võib olla üksnes isik,

1) kes vastab investeerimisfondide seaduse §-s 16 sätestatud nõuetele ja

2) kes on vähemalt kuue järjestikuse kuu või kokku ühe aasta jooksul tegutsenud fondijuhina ja

3) kellel on küllaldased erialased kogemused, laitmatu ärialane ja erialane reputatsioon.

(2) Pensionifondi fondijuhi määramine on vaja eelnevalt kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga. Pensionifondi moodustamisel loetakse pensionifondi fondijuhi määramine kooskõlastatuks alates tegevusloa andmise otsuse jõustumisest.

(3) Pensionifondi fondijuhi määramise kooskõlastamiseks tuleb Väärtpaberiinspektsioonile esitada vastav avaldus ning käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 14 ja 17 nimetatud andmed. Pensionifondivalitseja on kohustatud esitama Väärtpaberiinspektsiooni nõudmisel täpsustavat teavet ja dokumente.

(4) Pensionifondi fondijuhi määramise kooskõlastamisest keeldutakse, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 5, 6 või 13 nimetatud asjaolud. Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 sätestatut.

§ 18. Teatamise kohustus

(1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 3, 4, 9--14, 17, 19, 21 ja 22 nimetatud andmete muutumisel peab pensionifondivalitseja viivitamata esitama Väärtpaberiinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pensionifondivalitseja viivitamata esitama temale teada olevad andmed käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 9--11, 13, 14 ja 17 nimetatud isikute suhtes pankroti- või täitemenetluse algatamise, juriidilise isiku puhul ka ümberkujundamise, jagunemise, ühinemise ja likvideerimismenetluse algatamise kohta.

3. peatükk

PENSIONIFOND

§ 19. Pensionifondi tingimused

(1) Lisaks investeerimisfondide seaduse § 34 lõikes 1 sätestatule peavad pensionifondi tingimused sisaldama pensionifondi vahetamise tingimuste ja korra ning tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu sõlmimise eesmärgil tagasivõetud osakute eest saadud summa kindlustusandjale ülekandmise korra täpset kirjeldust.

(2) Pensionifondi tingimused registreeritakse käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud tegevusloa andmise otsuse alusel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast tegevusloa andmist.

§ 20. Pensionifondi tingimuste muutmine

(1) Pensionifondi tingimuste muutmiseks on vaja rahandusministri luba.

(2) Lisaks investeerimisfondide seaduse § 36 lõikes 3 sätestatule tuleb pensionifondi tingimuste muutmiseks esitada põhjendus ja analüüs, kuidas muudatused mõjutavad pensionifondi edasist arengut ja pensionifondi osakuomanike huvisid, ning depoopanga juhatuse seisukoht pensionifondi tingimuste muutmise kohta. Uue depoolepingu sõlmimisel on vaja esitada ka käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 21--24 nimetatud andmed.

(3) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb rahandusminister oma käskkirjaga 40 päeva jooksul pärast taotleja poolt Väärtpaberiinspektsioonile vastava avalduse ja ettenähtud dokumentide esitamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keeldutakse, kui pensionifondi tingimuste muutmine kahjustab pensionifondi osakuomanike huvisid või ilmnevad muud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud asjaolud.

§ 21. Pensionifondi osak ja osakuomanik

(1) Pensionifondi osaku (edaspidi osak) nimiväärtus on 10 krooni.

(2) Osakuid võivad omandada või omada ainult füüsilised isikud ja pensionifondivalitseja käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud tingimustel.

(3) Osak on jagamatu ega või kuuluda üheaegselt mitmele isikule. Osakud võivad kuuluda abikaasade ühisvarasse.

(4) Osakuid ei või võõrandada ega koormata.

(5) Osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või täituril õigus nõuda osakute tagasivõtmist või pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on osakutele sissenõude pööramine keelatud.

§ 22. Sissemaksed pensionifondi

(1) Osakute omandamisel tehakse sissemaksed pensionifondi väljalaskehinnaga.

(2) Osakute väljalaskmisel ei või nõuda, et ühekordselt omandatavate osakute minimaalne kogus oleks suurem kui kümme osakut.

§ 23. Väljamaksed pensionifondist

(1) Pensionifondist tehakse osakuomanikele väljamakseid kas osakute tagasivõtmisel pensionifondivalitseja poolt või pensionifondi likvideerimisel.

(2) Väljamaksete tegemiseks ei loeta osakute tagasivõtmist pensionifondi vahetamisel käesoleva seaduse §-s 28 sätestatu kohaselt.

(3) Väljamakse tegemiseks ei loeta osakute tagasivõtmist tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu sõlmimise eesmärgil käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhul.

(4) Ühekordselt tagasivõetavate osakute arvu ei või piirata.

§ 24. Osakute tagasivõtmine

(1) Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist üksnes käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel, kuid mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt nende osakute omandamisest.

(2) Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist tagasivõtmishinnaga, kui ta on vanem kui 55 aastat või kui ta on täielikult ja püsivalt töövõimetu;

(3) Osakute tagasivõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel peab pensionifondivalitseja väljamaksetelt täiendavalt kinni 3% osakute puhasväärtusest.

(4) Osakute tagasivõtmisel enne viie aasta möödumist nende osakute omandamisest osakuomaniku poolt peab pensionifondivalitseja väljamaksetelt täiendavalt kinni 2% osakute puhasväärtusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt kinnipeetud summad jäävad pensionifondi.

(6) Osakute omandamiseks osakuomaniku poolt loetakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 tähenduses ka osakute omandamist abikaasade ühisvarasse, kui hiljem on toimunud selle jagamine.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 ning §-des 27 ja 29 sätestatud juhtudel, samuti osakute tagasivõtmisele pensionifondi vahetamisel.

§ 25. Osaku tagasivõtmistasu

Osaku tagasivõtmistasu ei või olla suurem kui 1% osaku puhasväärtusest.

§ 26. Osakute pärimine

(1) Osakud on päritavad.

(2) Ühte osakut ei saa pärida mitu isikut.

(3) Osakud ei saa jääda mitme pärija kaasomandiks. Kui kaaspärijad ei lepi viie kuu jooksul osakute üleminekust kaasomandisse kokku teisiti, loetakse osakud jagatuks kaaspärijate vahel võrdeliselt nende kaasomandi osaga. Jagamisel ülejäänud osakute jääk kuulub tagasivõtmisele ning selle ulatuses tehakse kaaspärijatele väljamakse.

(4) Kui pärijaks on füüsiline isik, on tal kuue kuu jooksul pärast pärandi vastuvõtmist õigus nõuda kõigi osakute või nendest osa tagasivõtmist.

(5) Kui füüsilisest isikust pärija ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõudnud osaku tagasivõtmist, loetakse, et ta on pärandi vastuvõtmise päevast omandanud talle pärandatud osaku ja tal on õigus üldistel alustel nõuda osaku tagasivõtmist ning muud osakust tulenevad õigused.

§ 27. Osakute pärimine juriidiliste isikute poolt

(1) Kui pensionifondi osakud pärandatakse juriidilisele isikule, loetakse osakud tagasivõetuks alates pärandi vastuvõtmise päevast.

(2) Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.

(3) Juriidilisest isikust pärija kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse, kui ta ei nõua väljamaksmist kolme kuu jooksul, arvates pärandi vastuvõtmisest. Väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja osak ning sellest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks.

§ 28. Pensionifondi vahetamine

(1) Osakuomanikul on õigus nõuda ühe pensionifondi osakute vahetamist teise pensionifondi osakute vastu.

(2) Pensionifondi vahetamiseks peab osakuomanikule kuuluma vähemalt 2000 vahetatavat osakut. Kõik osakuomanikule kuuluvad ühe pensionifondi osakud vahetatakse korraga.

(3) Pensionifondi vahetamine ei ole lubatud:

1) kui mõlemat toiminguga seotud pensionifondi valitseb sama pensionifondivalitseja;

2) kahe aasta jooksul pärast pensionifondi vahetamist.

(4) Pensionifondi vahetamiseks peab osakuomanik esitama pensionifondivalitsejale avalduse. Avalduses näidatakse, millise pensionifondi osakute vastu osakuomanik soovib vahetada talle kuuluvad pensionifondi osakud, samuti muud pensionifondi tingimustes ettenähtud andmed.

(5) Pensionifondi vahetamisel toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine osakute vahetamise päeva seisuga. Osakute tagasivõtmishinna ulatuses omandatakse maksimaalne hulk teise pensionifondi osakuid, tasudes nende eest väljalaskehinna ulatuses.

(6) Pensionifondi vahetamise korraldab pensionifondi depoopank pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitamist.

(7) Pensionifondi vahetamisel osakuomanikule väljamakseid ei tehta.

(8) Pensionifondi vahetamine ei ole lubatud, kui osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud või keelatud.

§ 29. Tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu sõlmimine

(1) Osakuomanikul on pärast 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral õigus nõuda osakute tagasivõtmist, kui osakuomanik sõlmib kindlustusandjaga tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu, milles kindlustusmakseks on tagasivõetavate osakute eest saadud summad ning mille kohaselt makstakse kindlustuspension kindlustusvõtjale välja perioodiliselt võrdsete või suurenevate summadena vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

(2) Osakute tagasivõtmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel peab osakuomanik esitama pensionifondivalitsejale avalduse, mis sisaldab pensionifondi tingimustes ettenähtud andmeid. Avaldust esitada ning osakuid tagasi võtta ei või, kui osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud või keelatud.

(3) Tagasivõetavate osakute eest arvestatud summade ülekandmise kindlustusandjale pensionikindlustuslepingus ettenähtud kindlustusmaksete ulatuses korraldab pensionifondi depoopank kooskõlastatult kindlustusandjaga pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse esitamist.

(4) Osakute tagasivõtmisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel osakuomanikule väljamakseid ei tehta.

§ 30. Täiendavad toimingud sissemaksete ja väljamaksete tegemisel

(1) Pensionifondivalitseja on kohustatud:

1) osakute väljalaskmisel ning üleminekul füüsilisest isikust pärijale fikseerima osakute omandaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel sünniaja, omandatud osakute koguse, väljalaskehinna ja väljalaske aja;

2) osakute tagasivõtmisel fikseerima tagasivõtmise aluse, osakuomaniku või tema pärija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaja (juriidilise isiku puhul vastavalt ärinime või nimetuse ja registrikoodi), tagasivõetud osakute koguse, tagasivõtmise aja ning tagasivõtmistasu, väljamakse ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud summa suuruse.

(2) Pensionifondi likvideerimisel on pensionifondi depoopank või investeerimisfondide seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud likvideerijad kohustatud väljamaksete tegemisel fikseerima väljamakse aja, suuruse ning osakuomaniku ees- ja perekonnanime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja.

(3) Osakute eest väljamaksete tegemisel arvestatakse, et osakute tagasivõtmine toimub nende omandamise ajalises järjekorras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed tuleb säilitada kuni viie aasta möödumiseni pensionifondi likvideerimisest.

§ 31. Tasud ja kulud

(1) Pensionifondi vara arvel makstakse üksnes järgmised tasud ja kaetakse üksnes järgmised kulud:

1) valitsemistasu pensionifondi valitsemise eest;

2) tasu depoopangale pensionifondile depooteenuste osutamise eest;

3) pensionifondi arvel teostatavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tasud määratakse suhtarvuna pensionifondi aktivate turuväärtusest ning näidatakse pensionifondi tingimustes aasta arvestuses.

(3) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud kulud kuuluvad maksmisele pensionifondivalitseja arvelt.

(4) Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude piirmäärad ning nende arvestamise ja rakendamise korra. Nimetatud tasud kokku ei või moodustada rohkem kui 3% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

§ 32. Pensionifondi depoopank

(1) Pensionifondi depoopangaks võib olla ainult krediidiasutus, kes on tegutsenud lepingulise investeerimisfondi depoopangana vähemalt ühe aasta jooksul.

(2) Depoopanga kohustuseks on lisaks investeerimisfondide seaduses märgitule pensionifondi vahetamise korraldamine.

(3) Pensionifondi moodustamisel või uue depoolepingu sõlmimisel loetakse depooleping kooskõlastatuks vastavalt käesoleva seaduse §-s 8 või § 20 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või loa andmisest alates.

(4) Depoolepingu muudatuste kooskõlastamine toimub investeerimisfondide seaduse § 87 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Pensionifondivalitseja on kohustatud esitama Väärtpaberiinspektsiooni nõudmisel esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

(5) Depoolepingu muudatustele kooskõlastuse andmisest keeldutakse, kui sellega kahjustataks pensionifondi osakuomanike huvisid või ilmneksid muud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud asjaolud.

(6) Otsuse depoolepingu muudatuste kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise kohta teeb Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor 30 päeva jooksul pärast taotleja poolt Väärtpaberiinspektsioonile vastava avalduse ja kõigi ettenähtud dokumentide esitamist. Otsuse ärakiri saadetakse pensionifondivalitsejale kolme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

§ 33. Pensionifondi likvideerimise erisused

(1) Pensionifondi likvideerimine on lubatud üksnes Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori loal.

(2) Enne likvideerimisloa andmist peab Väärtpaberiinspektsioon tegema kindlaks, et pensionifondi valitsemise üleandmine ei ole võimalik.

4. peatükk

PENSIONIFONDI VARA INVESTEERIMINE

§ 34. Investeerimine väärtpaberitesse

(1) Investeerimisfondide seaduse § 101 lõike 1 teises lauses nimetatud rahaturuinstrumentidesse ei või pensionifondi vara investeerida rohkem kui 30% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(2) Aktsiatesse ei või pensionifondi vara investeerida rohkem kui 40% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Investeerimisfondide seaduse § 105 lõikes 3 nimetatud väärtpaberite turuväärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(4) Lähtudes osakuomanike huvide kaitsest, on rahandusministril õigus kehtestada piirangud pensionifondi vara investeerimisel investeerimisfondide seaduse § 102 lõike 1 punktis 3 ja § 104 lõike 1 punktis 3 nimetatud väärtpaberitesse.

§ 35. Riski hajutamine

(1) Pensionifondi varasse kuuluvate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(2) Ühte kontserni kuuluvate isikute poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Investeerimisfondide seaduse §-s 104 nimetatud riigi poolt väljalastud või tagatud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast pensionifondi registreerimist, välja arvatud juhul, kui pensionifondi vara puhasväärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 25 miljonit krooni.

§ 36. Investeerimisfondi osakute ja aktsiate omamise piirangud

(1) Pensionifondi arvel ei või omandada või omada selle fondi fondivalitseja või temaga ühte kontserni kuuluva fondivalitseja poolt valitsetavate teiste investeerimisfondide aktsiaid või osakuid kokku mitte rohkem kui 5% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest, kusjuures täidetud peavad olema investeerimisfondide seaduse § 106 lõikes 1 sätestatud tingimused.

(2) Pensionifondi arvel ei või omandada või omada teiste investeerimisfondide aktsiaid või osakuid kokku rohkem kui 20% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

§ 37. Pensionifondi tingimustega lubatavad tehingud

(1) Investeerimisfondide seaduse §-s 107 ja § 108 lõikes 2 nimetatud tehinguid võib pensionifondi arvel teha üksnes juhul, kui selline võimalus on pensionifondi tingimustes otse ette nähtud. Nimetatud tehingutega ei või pensionifondi arvel võtta pensionifondile rohkem kohustusi kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest, välja arvatud investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 4 nimetatud tehingutega võetavad kohustused.

(2) Investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud tehingu vastaspooleks ei või olla osakuomanik või isik, kellel on temaga võrdne majanduslik huvi.

§ 38. Investeerimine hoiustesse

(1) Pensionifondi vara võib investeerida ainult Eestis, Euroopa Liidus ja rahandusministri poolt kinnitatud nimekirja arvatud riikides asuvate krediidiasutuste hoiustesse.

(2) Krediidiasutuse hoiustesse investeeritud pensionifondi vara ei või moodustada kokku rohkem kui 20% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Pensionifondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses rohkem kui 5% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

§ 39. Investeerimine kinnisasjadesse

(1) Lisaks investeerimisfondide seaduses lepinguliste investeerimisfondide kohta sätestatule võib pensionifondi vara investeerida kinnisasjadesse, mis asuvad pensionifondi tingimustes nimetatud riikides.

(2) Investeeringud investeerimisfondide seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud kinnisasjadesse ei tohi kokku ületada 20%, investeeringud investeerimisfondide seaduse § 110 lõikes 3 nimetatud kinnisasjadesse aga 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Ühegi kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest. Nimetatud nõuet ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast pensionifondi registreerimist, välja arvatud juhul, kui pensionifondi vara puhasväärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 25 miljonit krooni.

§ 40. Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 34--39 sätestatud nõuete rikkumine tehingute sõlmimisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid pensionifondivalitseja peab hüvitama osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju.

(2) Pensionifondivalitseja on kohustatud käesoleva seaduse §-des 34--39 sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata kirjalikult teatama Väärtpaberiinspektsioonile.

(3) Käesoleva seaduse §-des 34 ja 36, § 35 lõigetes 1--3, § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 2 ja 3 ning § 39 lõikes 2 sätestatud piirangute ületamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 113 lõikes 3 sätestatut.

5. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 41. Piirangute rakendamise erisused

(1) Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist võib pensionifondi käesoleva seaduse § 28 tähenduses vahetada, kui osakuomanikule kuulub 500 või rohkem vahetatavat osakut.

(2) Kuni 2000. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi vara aktsiatesse investeerida rohkem kui 30% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

§ 42. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõnad «osakuomanike huvides» sõnadega «osakuomanike parimates huvides»;

2) paragrahvi 16 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Fondijuhi kvalifikatsiooninõuded kehtestab rahandusminister.»;

3) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5--8 järgmises sõnastuses:

«(5) Fondijuht ei või olla teise fondivalitseja või väärtpaberituru kutselise osalise nõukogu või juhatuse liige ega töötaja.

(6) Fondijuhiks ei või olla isik:

1) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest kriminaalkorras karistatud;

2) kes on oma süülise tegevuse või tegevusetusega põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa või -litsentsi tühistamise;

3) kellelt fondijuhina tegutsemise õigus on kohtuotsuse alusel ära võetud;

4) kes on oma tegevuses olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud korda;

5) kes on olulisel määral rikkunud häid äritavasid.

(7) Fondijuht peab tegutsema aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride või lepingulise fondi osakuomanike parimates huvides.

(8) Fondijuhina võib tegutseda üksnes isik, kellel on vastavat kvalifikatsiooni tõendav tunnistus. Tunnistuste väljaandmine ja nende kehtetuks tunnistamine toimub rahandusministri kehtestatud korras.»;

4) paragrahvi 35 lõike 3 lõppu lisatakse sõnad «ning fondi tingimused ei ole vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega»;

5) paragrahvi 54 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses: «Väljamakse tegemise päevast alates loetakse osak ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks.»;

6) paragrahvi 96 punktis 7 asendatakse sõnad «valitsevas ühingus» sõnaga «fondivalitsejas»;

7) paragrahvi 108 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «fondi vara väärtuse kõikumisest tuleneva riski maandamiseks» ja lõike lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses: «Täpsemad nõuded nimetatud lepingutele ja investeerimispiirangute arvestamise korra nende sõlmimisel kehtestab rahandusminister.»;

8) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata valuutariski maandamiseks tehtavatele tehingutele ulatuses, milles on omandatud fondi arvel vara tehingu aluseks olevas valuutas.»;

9) paragrahvi 113 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad «§ 103 lõigetes 2--4 ja käesoleva seaduse paragrahvi 104 lõikes 1» sõnadega «§ 102 lõikes 3, § 103 lõigetes 2--5, § 104 lõikes 1, § 106 lõikes 2, §-s 108 ja § 109 lõigetes 1 ja 2»;

10) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse number «104» numbriga «103» ja sama paragrahvi lõikes 4 number «113» numbriga «106».

§ 43. Kindlustusseaduse täiendamine

Kindlustusseadust (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773) täiendatakse V peatükiga järgmises sõnastuses:

«V. TULUMAKSUSOODUSTUSEGA PENSIONIKINDLUSTUS

§ 701. Tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse leping

(1) Tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse leping (edaspidi soodusleping) on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, mille eesmärk on tagada kindlustusvõtjale kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina alates lepingus määratud tähtajast.

(2) Sooduslepingute sõlmimise õigus on elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal, kellele vastavalt käesolevale seadusele on väljastatud tegevusluba sooduslepingute sõlmimiseks.

§ 702. Sooduslepingu kohustuslikud tingimused

(1) Kindlustusvõtja ja kindlustatu võib olla ainult füüsiline isik.

(2) Kindlustusvõtja on sooduslepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras ning alates sooduslepingus sätestatud tähtaja saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni sooduslepingus sätestatud korras.

(3) Kindlustuspensioni maksmist võib alustada kas sooduslepingus sätestatud tähtajal (edaspidi pensioniiga), kuid mitte varem kui kindlustusvõtja 55-aastaseks saamisel, või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral, alates sellise töövõimetuse kindlakstegemisest.

(4) Kindlustuspensioni makstakse perioodiliselt, mitte harvem kui kord kolme kuu järel kuni kindlustusvõtja surmani, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(5) Kindlustusvõtjal on õigus lõpetada soodusleping igal ajal kuni lepingus sätestatud pensioniea saabumiseni.

(6) Kindlustusandjal on õigus lõpetada soodusleping käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel ning muul seaduses sätestatud alusel.

(7) Sooduslepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.»

§ 44. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 18 lõike 2 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses: «Tegevuslitsentsi taotluse vormid kehtestab rahandusminister.»;

2) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Väärtpaberituru kutselisel osalisel peab olema sõlmitud tööleping või tööettevõtuleping kvalifitseeritud väärtpaberispetsialistiga. Väärtpaberispetsialisti kvalifikatsiooninõuded ning vastavate tunnistuste andmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab rahandusminister.»;

3) paragrahvi 19 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) taotlejale, kelle nõukogu ja juhatuse liikmetel ei ole kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut ärialast reputatsiooni, samuti kelle tegevus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa või -litsentsi tühistamise või kelle tegevus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise tegevust selliselt, et investorite huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;»;

4) paragrahvi 19 täiendatakse punktidega 6--8 järgmises sõnastuses:

«6) kui taotleja esitatud dokumendid ja andmed ei vasta käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele või on ebaõiged või mittetäielikud;

7) taotlejale, kelle aktsia- või osakapital on väiksem kui 400 000 krooni;

8) taotlejale, kes on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või kelle tegevus ei vasta headele äritavadele.»;

5) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

«6) äriühingud, milles käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isikud või emitendi juhatuse või nõukogu liikmed omavad kokku rohkem kui 1/3 aktsia- või osakapitalist;

7) emitendi ja käesoleva lõike punktides 1 ja 6 nimetatud isikute juhatuse ja nõukogu või neid asendavate organite liikmed.»;

6) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Emitent ja emitendi lähikondne on kohustatud viivitamata teatama väärtpaberijärelevalvele oma tehingutest emitendi väärtpaberitega. Vastava teabe esitamise korra kehtestab rahandusminister.»;

7) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «väärtpaberitega seotud» sõnaga «avalikustamata»;

8) paragrahvi 25 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isikute (edaspidi väärtpaberituru osalised) tegevuse üle väärtpaberiturul teostab väärtpaberijärelevalve.

(3) Väärtpaberijärelevalvel on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus saada andmeid ja dokumente väärtpaberituru osalistelt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, Eesti Pangalt ning riigi andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt.»;

9) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 26. Järelevalve teostamine ja andmete salastatus

(1) Väärtpaberijärelevalve juhi poolt järelevalvemenetlust teostama volitatud ametnikul (edaspidi kontrollija) on õigus kontrollida väärtpaberituru osalise kõiki väärtpaberitehinguid, nendega seotud panga- ja muid arveid ning dokumente niivõrd, kuivõrd see on vajalik järelevalve teostamiseks.

(2) Kontrollijal on õigus teha kõigist kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.

(3) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise kohta akti, mis esitatakse tutvumiseks väärtpaberituru osalisele või tema poolt volitatud isikule, kes annab aktiga tutvumise kohta allkirja.

(4) Järelevalvetegevuse käigus saadud avalikustamata andmed on salajased ega kuulu avaldamisele ilma isiku, kelle käest need on saadud, ja isiku, kelle ärisaladuseks need on, nõusolekuta. Väärtpaberijärelevalve teenistuja või töötaja, samuti väärtpaberijärelevalve volitusel tegutsenud audiitorid, eksperdid ja teised isikud on kohustatud järelevalvetegevuse käigus saadud teavet pidama saladuses tähtajatult.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõue ei laiene andmetele, mille avaldamine on seaduse alusel kohustuslik.

(6) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise, kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal- või haldusmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib väärtpaberijärelevalve anda isiku, kelle käest need on saadud, või isiku, kelle ärisaladuseks need on, nõusoleku ja teadmiseta informatsiooni kohtule või pädevale riigiasutusele kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ja arutamiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid võib avaldada Eesti Pangale ja Kindlustusinspektsioonile ning teiste riikide finantsjärelevalve asutustele nendega sõlmitud koostöökokkulepete alusel tingimusel, et edastatud informatsiooni kasutatakse ainult järelevalve eesmärkidel ning nimetatud asutuste teenistujatele ja töötajatele laieneb saladuse pidamise kohustus.»;

10) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõnad «Väärtpaberijärelevalve juhil, tema asetäitjatel ning väärtpaberijärelevalve peaspetsialistidel» sõnaga «Kontrollijal».

§ 45. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Tulumaksumäär on 10% väljamaksetelt, mida tehakse:

1) tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või kindlustusandja likvideerimisel;

2) pensionifondist osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel;

3) pensionifondi osakuomaniku pärijale või tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel kindlustusvõtja surma korral soodustatud isikule või kindlustusvõtja pärijale.»;

2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Residendist füüsilise isiku tulumaksust laekub 44% riigieelarvesse ja 56% tema elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.»;

3) paragrahvi 8 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja 3»;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: 

«8) kindlustusvõtjale teada oleva investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud summa, millest on maha arvatud kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasutud kindlustusmaksed juhul, kui väljamakstud summa on saadud kindlustuslepingu tähtaja või kindlustusperioodi lõppemisel või seoses kindlustuslepingu lõpetamisega enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest;

9) kindlustusvõtjale tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tehtavad väljamaksed.»;

5) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 3 lõppu lisatakse sõnad «, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud väljamaksed» ja lõiget täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses:

«26) tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstav kindlustuspension juhul, kui kindlustusleping näeb ette, et vastavaid väljamakseid tehakse võrdsete või suurenevate summadena vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.»;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud pensionifondide seaduse §-des 28 ja 29 sätestatud juhtudel, kokku kuni 15% ulatuses maksustamisperioodi tulust.»;

7) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

«12) pensionifondist tehtavalt väljamakselt või tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel tehtavalt väljamakselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 13 nimetatud juhtudel;

13) käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel.»;

8) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) punktides 1--4, 9, 11 ja 12 nimetatutelt -- 26%;»;

9) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) punktis 13 nimetatutelt -- 10%.»

§ 46. Riigilõivuseaduse täiendamine

Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771) täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 75 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Väärtpaberituru kutselise osalise või»;

2) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Pensionifondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.»;

3) paragrahvi 76 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Pensionifondi tingimuste ja nende muutmise registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 15 000 krooni.»;

4) paragrahvi 77 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Pensionifondivalitseja põhikirja muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.»

§ 47. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. augustil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json