Teksti suurus:

Rakenduskõrgkooli seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 61, 980

Rakenduskõrgkooli seadus

Vastu võetud 10.06.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riigi rakenduskõrgkooli moodustamise, ümberkorraldamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise alused, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise tingimused ja õppekorralduse alused, üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused, rakenduskõrgkooli eelarve, finantseerimise ning riikliku järelevalve alused.

(2) Riigi- või sisekaitselise rakenduskõrgkooli tegevust reguleerib riigi- või sisekaitselise rakenduskõrgkooli seadus.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse erarakenduskõrgkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

§ 2. Rakenduskõrgkooli mõiste ja ülesanded

(1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada kõrgharidust diplomiõppe või kutsekõrghariduse õppekava alusel.

(2) Rakenduskõrgkooli ülesanded on kõrghariduse omandamise võimaldamine, täienduskoolituse ja rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ning arendustegevus oma valdkonnas.

§ 3. Rakenduskõrgkooli õiguslik seisund

Rakenduskõrgkool on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 4. Rakenduskõrgkooli põhimäärus

(1) Rakenduskõrgkooli põhimäärus peab sisaldama rakenduskõrgkooli kohta järgmisi andmeid:

1) nimi ja asukoht;

2) valitsusasutuse nimi, mille hallatav on vastav rakenduskõrgkool;

3) tegevusvaldkond ja õppekava tüüp;

4) õppekorralduse alused;

5) juhtimise kord;

6) liikmeskond, tema õigused ja kohustused;

7) struktuur, struktuuriüksuste juhtimine;

8) aruandlus ja kontroll;

9) üliõpilasesinduse valimise põhimõtted;

10) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

(2) Rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 5. Rakenduskõrgkooli moodustamine

Rakenduskõrgkooli moodustab Vabariigi Valitsus haridusministri ettepanekul.

2. peatükk

JUHTIMINE JA STRUKTUUR

§ 6. Rektor

(1) Rakenduskõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust rakenduskõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Rektor:

1) teostab oma pädevuse piires rakenduskõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

2) esindab rakenduskõrgkooli käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

3) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;

4) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;

5) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;

6) tagab rakenduskõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;

7) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;

8) käsutab rakenduskõrgkooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

9) on aruandekohustuslik rakenduskõrgkooli nõukogu ja haridusministri ees;

10) lahendab teisi käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(3) Oma pädevuse piirides annab rektor käskkirju.

§ 7. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks haridusministri määrusega kehtestatud korras. Haridusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.

(2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on rektoril õigus asuda samas rakenduskõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

§ 8. Rektorikandidaadile esitatavad nõuded

Rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on Eesti kodanik, omab teadus- või kutsekraadi ning on noorem kui 60 aastat.

§ 9. Rakenduskõrgkooli nõukogu

(1) Rakenduskõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on rakenduskõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu), mille moodustamise korra ja töökorra sätestab rakenduskõrgkooli põhimäärus.

(2) Nõukogusse kuuluvad:

1) rektor;

2) prorektor(id);

3) õppejõudude esindajad;

4) üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

(3) Nõukogu esimees on rektor.

(4) Nõukogu:

1) teeb ettepanekuid rakenduskõrgkooli põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks haridusministrile;

2) kinnitab rakenduskõrgkooli iga kolme aasta tagant koostatava arengukava;

3) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve täitmise aruande;

4) valib korralised õppejõud;

5) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras rakenduskõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;

6) lahendab teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

(6) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

§ 10. Nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on rakenduskõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse majandus- ja kultuuriringkondade, registreeritud kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajatest.

(2) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab haridusminister. Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

(3) Nõunike kogu teeb haridusministrile ja nõukogule ettepanekuid ning annab hinnanguid rakenduskõrgkooli arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

3. peatükk

ÕPPEKORRALDUS

§ 11. Rakenduskõrgkooli vastuvõtmine ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamine

(1) Kõikidel keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida rakenduskõrgkooli astumiseks.

(2) Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

§ 12. Kõrgharidusstandard

Kõrgharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kogum, mis määrab kindlaks kõrghariduse õppekava alusel läbiviidava õppe kavandatavad eesmärgid kutse-, eri- ja ametialase pädevuse saavutamiseks, kõrgharidusstandardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistu, õppekavadele esitatavad üldnõuded ja õpingute kogumahu.

§ 13. Erialad

Erialade avamise ja sulgemise korra rakenduskõrgkoolis kinnitab haridusminister määrusega.

§ 14. Diplomiõppe õppekava

(1) Rakenduskõrgkoolis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastava diplomiõppe õppekava järgi, kusjuures diplomiõppe õppekavasid peab olema vähemalt üks.

(2) Diplomiõppe õppekava võimaldab üliõpilasel täiendada oma üldhariduslikke teadmisi ning omandada kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi ja oskusi valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks.

(3) Rakenduskõrgkoolis toimuva diplomiõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(4) Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi ja kutsekraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.

§ 15. Kutsekõrghariduse õppekava

(1) Rakenduskõrgkoolis võib õppetöö toimuda kõrgharidusstandardile vastava kutsekõrghariduse õppekava järgi.

(2) Kutsekõrghariduse õppekava võimaldab üliõpilasel täiendada oma üldhariduslikke teadmisi ning omandada kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi ja oskusi valitud erialal töötamiseks.

(3) Kutsekõrghariduse õppekavas moodustab õppepraktika osa vähemalt 35 protsenti õppekava kogumahust.

(4) Kutsekõrghariduse õppekava nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(5) Kutsekõrghariduse õppekava läbinul on õigus jätkata õpinguid rakenduskõrgkoolis diplomiõppe õppekava alusel.

§ 16. Õppekavade kinnitamine ja registreerimine

(1) Rakenduskõrgkooli õppekava kinnitab haridusminister.

(2) Pärast õppekava kinnitamist kantakse rakenduskõrgkooli õppekava Haridusministeeriumi õppekavade registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale.

§ 17. Õppekeel

Rakenduskõrgkooli õppekeel on eesti keel. Teiste keelte kasutamise otsustab haridusminister.

§ 18. Õppevormid

(1) Rakenduskõrgkoolis võib toimuda statsionaarne õpe, kaugõpe või eksternõpe.

(2) Statsionaarne õpe on õppevorm, kus õppimine on üliõpilase põhitegevus.

(3) Kaugõpe on õppevorm, kus õppimine on valdavalt üliõpilase iseseisev tegevus ning kontaktid õppeasutusega toimuvad perioodiliselt rakenduskõrgkooli rektori kehtestatud aegadel ja korras.

(4) Kaugõppijale laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1996, 49, 953) tasemekoolituse kohta käivad sätted.

(5) Eksternõpe on õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.

§ 19. Rakenduskõrgkooli lõpetamine

(1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega rakenduskõrgkooli lõpetamise kohta vastaval erialal.

(2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) haridusministri määrusega kehtestatud tingimustel.

(3) Diplomi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Rakenduskõrgkoolide väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale.

§ 20. Täiendõpe

(1) Täiendõpe on kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ja oskuste täiendamine omandatud kutse-, eri- või ametialal.

(2) Rakenduskõrgkoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra kinnitab nõukogu ettepanekul haridusminister määrusega.

§ 21. Akrediteerimine

Rakenduskõrgkooli ja tema õppekavade akrediteerimine toimub ülikooli õppekavadele kehtestatud alustel ja korras.

4. peatükk

LIIKMESKOND

§ 22. Liikmeskond

(1) Rakenduskõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektor(id), õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.

(2) Üliõpilasi, kes õpivad ohvitseride koolituse ja väljaõppe õppekavade järgi, nimetatakse kadettideks.

§ 23. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad

(1) Rakenduskõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja.

(2) Diplomiõppe õppekava õppejõudude ametikohtadele kohaldatakse ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid.

(3) Kutsekõrghariduse õppekava õppejõudude ametikohaks on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik.

(4) Õppejõud valitakse nõukogu poolt avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks haridusministri määrusega kehtestatud korras.

(5) Diplomiõppe õppekava professori ametikohalt pensionile siirduva doktorikraadiga õppejõu võib nõukogu valida emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulise professori kohta.

(6) Rakenduskõrgkooli teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471).

(7) Rakenduskõrgkooli töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.

§ 24. Üliõpilaste õigused ja kohustused

(1) Üliõpilasel on õigus:

1) valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest;

2) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt rakenduskõrgkoolis kehtestatud korrale;

3) valida oma esindajaid ja olla valitud rakenduskõrgkooli üliõpilasesindusse;

4) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;

5) saada riiklikku õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;

6) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;

7) saada akadeemilist puhkust nõukogu kehtestatud korras;

8) saada rakenduskõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;

9) saada üliõpilaspilet haridusministri määrusega kehtestatud korras;

10) saada stipendiumi rakenduskõrgkooli põhimäärusega kehtestatud korras;

11) kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

(2) Üliõpilased peavad järgima käesoleva seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

(3) Rakenduskõrgkoolide kadettide õigused ja kohustused reguleeritakse käesoleva seadusega, lähtudes ohvitseride koolituse erisustest.

§ 25. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

(1) Rakenduskõrgkooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

(2) Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus:

1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) valida oma esindajaid rakenduskõrgkooli nõukogusse;

4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(5) Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

(6) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes rakenduskõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(7) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel rakenduskõrgkooli üliõpilastel. Esimese üliõpilasesinduse valimised korraldab rektor rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud demokraatlikest printsiipidest lähtudes.

5. peatükk

FINANTSEERIMINE JA EELARVE

§ 26. Finantseerimine

(1) Rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses.

(2) Teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele.

§ 27. Riiklik koolitustellimus

(1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha arvestuslik maksumus moodustub õppekoha baasmaksumuse ning õppekavale ja õppevormile kinnitatud koefitsientide korrutisena.

(2) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse ning koefitsiendid õppekavadele ja õppevormidele kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Haridusministeerium finantseerib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja jooksul.

(4) Rakenduskõrgkool informeerib Haridusministeeriumi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade hõives toimunud muutustest.

§ 28. Tasulised teenused

Rakenduskõrgkoolil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid (täiend- ja eksternõpe, lepingulised arendustööd, erialaline nõustamine jms) rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras.

§ 29. Rakenduskõrgkooli eelarve

Rakenduskõrgkooli tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve. Rakenduskõrgkooli eelarve kinnitab rektor.

6. peatükk

TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

§ 30. Teenistuslik järelevalve

Haridusministeerium teostab rakenduskõrgkoolide tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.

7. peatükk

RAKENDUSKÕRGKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 31. Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1) Rakenduskõrgkooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridusministri ettepanekul.

(2) Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.

(3) Rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridusministeerium üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel erialal.

8. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 32. Üleminek

(1) Rakenduskõrgkoolides võib toimuda aastani 2000 kutsekeskhariduse andmine vastavalt kutseõppeasutuse seadusele, sel juhul ei laiene kutsekeskhariduse õppekava läbiviivatele pedagoogidele käesoleva seaduse § 23.

(2) Riigi- või sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kohaldatakse käesolevat seadust riigi- või sisekaitselise rakenduskõrgkooli seaduse vastuvõtmiseni, kusjuures riigi- või sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib sisaldada erisätteid juhtimise, struktuuri ning õppekorralduse osas, kui see tuleneb vastava riigi- või sisekaitselise rakenduskõrgkooli eripärast.

(3) Rakenduskõrgkooli põhikirjad ja põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist rakenduskõrgkoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni.

(5) Haridusminister nimetab käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul rakenduskõrgkooli nõunike kogu koosseisu.

(6) Kõrgharidusstandard viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

(7) Üliõpilasomavalitsused viivad oma põhikirjad vastavusse seaduse nõuetega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 33. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine ja täiendamine

Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine ja riigi rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitamine;»

2) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna «rakenduskõrgharidus» sõnaga «kõrgharidus»;

3) paragrahvi 22 lõikes 2 lisatakse pärast sõna «põhikirjad» sõna «(põhimäärused)»;

4) kogu tekstis asendatakse sõnad «rakenduslik kõrgkool» sõnaga «rakenduskõrgkool» vastavas käändes.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json