Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine

Vastu võetud 30.06.1998 nr 144

Maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 9 lõike 9 ja paragrahvi 10 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 208 «Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste kohta» (RT 1992, 34, 451).

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord reguleerib väljaspool linnade ja teiste tiheasustusega alade piire asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maade tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Linnades ja teistel tiheasustusega aladel on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks kehtestatud korras koostatud planeering. Käesolevas korras ehitise kohta sätestatu kehtib ka ehitiste kompleksi osas.

2. Käesolevas korras käsitletakse ehitisena maapinnaga püsivalt ühendatud hoonet ja rajatist planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 38 lõigete 2 ja 3 tähenduses, samuti lõpetamata ehitist ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba ning Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. aasta korraldusega nr 302-k (RT I 1998, 34, 521) kinnitatud «Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelusse» arvatud istandusi. Käesoleva korra kohaselt määratakse ka maareformi seaduse paragrahvi 12¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajutise ehitise ja istanduse teenindamiseks vajalik maa.

3. Täielikult või osaliselt lagunenud (amortiseerunud) või hävinud hoone teenindamiseks vajalikku maad ei määrata, kui hoone ei vasta planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 38 lõikes 2 sätestatud hoone tunnustele. Samuti ei määrata täielikult või osaliselt lagunenud (amortiseerunud) või hävinud rajatise teenindamiseks vajalikku maad, kui rajatist ei ole võimalik kasutada tema algsel sihtotstarbel, ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210) paragrahvi 14 lõike 1 tähenduses õigusliku aluseta püstitatud ehitise, millele ei anta kasutusluba, teenindamiseks vajalikku maad. Käesoleva punkti esimeses lauses sätestatu ei laiene loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hävinud või lagunenud (amortiseerunud) elamu või suvila teenindamiseks vajaliku maa määramisele.

4. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist:

1) ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega;

2) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise;

3) tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka;

4) juhul kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldus- ning muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt;

5) ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, arvesse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust;

6) ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest (endiste kinnistute piiridest).

II. EHITISE TEENINDAMISEKS VAJALIKU MAA MÄÄRAMISE KORD

5. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks on maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise, riigi omandisse jätmise või maa munitsipaliseerimise taotlus.

6. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku koostamiseks nimetab kohaliku omavalitsuse organ vastavalt oma asjaajamise korrale ametniku(d) või organi(d).

7. Vastavad volitused saanud ametnik või organ koostab käesoleva korra punktis 6 nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesolevas korras sätestatut arvestades. Kaardil (plaanil) peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Juhul kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek.

8. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saadetakse isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, või tema volitatud esindajale ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Munitsipaalomandisse jääva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel esitatakse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek maa asukohajärgsele maavanemale.

9. Isikul, kellele ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule.

10. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku. Sellisel juhul antakse igale taotlejale nimetatud ettepaneku koostaja poolt allakirjutatud ettepaneku koopia.

11. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellib ehitise omanik või tema volitatud isik ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise.

12. Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Nimetatud otsuse kohustuslik lisa on katastriüksuse plaan. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.