Tehnilise järelevalve seadus
Vastu võetud 17.06.1998
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse õiguslikud alused ja kord riiklikku tehnilist järelevalvet teostavatele ning riiklikule tehnilisele järelevalvele allutatud isikutele.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse suurema ohtlikkusega tehnoloogilise protsessi (edaspidi tehnoloogiline protsess) projekteerimisel ja läbiviimisel ning suurema ohtlikkusega seadme (edaspidi seade) projekteerimisel, valmistamisel ning käitlemisel.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse seadme tehnilise järelevalve suhtes niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega.
§ 2. Tehnoloogiline protsess, seade ja seadme käitlemine
(1) Tehnoloogiline protsess käesoleva seaduse tähenduses on tööde järgnevus, milles erinevate riskide hindamine ja ennetamine on raskendatud ning millega kaasneb kõrgendatud oht kahjustada inimese tervist, vara või keskkonda.
(2) Käesolev seadus käsitleb tehnoloogilisi protsesse, mis hõlmavad:
1) tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali valmistamist ja tsiviilkäibes oleva lõhkematerjaliga läbiviidavaid töid;
2) mäetöid ja maavara või maa-ainese esmatöötlemist;
3) puuraukude puurimist maapõue geoloogiliseks uuringuks ja põhjavee kasutamiseks;
4) teravilja esmatöötlemist.
(3) Esmatöötlemine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) maavara või maa-ainese purustamine, sõelumine, sorteerimine, veetustamine, brikettimine ja ladustamine tööstuslikul viisil;
2) jõusööda valmistamine ning teravilja hoidmine, puhastamine ja jahvatamine teraviljatööstuses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses.
(4) Seade käesoleva seaduse tähenduses on masin, agregaat või paigaldis, mida kasutatakse tehnoloogilises protsessis ning mille kasutamise korral on erinevate riskide hindamine ja ennetamine raskendatud või mille kasutamine väljaspool tehnoloogilist protsessi toob kaasa kõrgendatud ohu kahjustada inimese tervist, vara või keskkonda.
(5) Seadme käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on seadme monteerimine, katsetamine, kasutamine, hoidmine ja töökohal toimuv vedu.
(6) Tehnilise järelevalve alla kuuluvad väljaspool tehnoloogilist protsessi kasutatavad seadmed tuleb registreerida Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis.
(7) Tehnilise järelevalve alla kuuluvad väljaspool tehnoloogilist protsessi kasutatavate seadmete, sealhulgas allmaakaeveõõntes kasutatavate tõsteseadmete, kompressorite, maavara ja maa-ainese purustite ning puurkaevude ja geoloogiliste uuringupuuraukude puurseadmete loetelu ja nende registreerimise kord kehtestatakse majandusministri määrusega.
§ 3. Järelevalve alla kuuluv objekt
Järelevalve alla kuuluv objekt (edaspidi objekt) on käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud tehnoloogiline protsess või seade.
§ 4. Tehniline järelevalve
(1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on tehnoloogilisele protsessile ning seadme käitlemisele tehniliste ja organisatsiooniliste abinõude kehtestamine ning nende järjepidev rakendamine inimese tervise ja vara säilimise tagamiseks ning keskkonnakahjustuse vältimiseks.
(2) Tehniline järelevalve on:
1) seadme valmistajapoolne järelevalve;
2) objekti kasutajapoolne järelevalve;
3) riiklik tehniline järelevalve.
2. peatükk
SEADME VALMISTAJAPOOLNE JA OBJEKTI KASUTAJAPOOLNE JÄRELEVALVE
§ 5. Seadme valmistajapoolne järelevalve
Seadme valmistaja kontrollib seadme valmistamise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele, korraldab seadme katsetamist ning koostab seadme ohutust käsitleva dokumentatsiooni.
§ 6. Objekti kasutajapoolne järelevalve
(1) Objekti kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle omandis või valduses on objekt ja kes teostab sellel objektil töid.
(2) Objekti kasutajapoolne järelevalve on tema poolt abinõude rakendamine tööohutuse tagamiseks tema omandis või valduses oleval objektil.
(3) Objekti kasutaja on kohustatud:
1) tagama objekti pideva järelevalve selle kasutamisel ja seadme perioodilise ülevaatuse läbiviimise;
2) peatama objekti töö, kui töö jätkamine sellel ohustab inimese tervist, vara või keskkonda;
3) tagama ohutuse tema poolt kasutataval objektil.
§ 7. Objekti kasutamise keeld lubava otsuse puudumisel
Objekti on keelatud võtta kasutusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni lubava otsuseta.
§ 8. Objekti kasutaja kohustus anda informatsiooni
Objekti kasutaja on kohustatud:
1) osutama tehnilise järelevalve volitatud ametnikule igakülgset abi ja andma talle vajalikku informatsiooni avarii või tööõnnetuse uurimisel ning objekti üle tehnilise järelevalve teostamisel;
2) teatama viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile objektil toimunud avariist, mis põhjustab tööprotsessi seisaku vähemalt kuueks tunniks, ning raskest, üliraskest ja üheaegselt kahe või enama töötajaga toimunud tööõnnetusest.
3. peatükk
RIIKLIK TEHNILINE JÄRELEVALVE
§ 9. Riiklik tehniline järelevalve
Riiklik tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on riigi poolt teostatav juriidilise ja füüsilise isiku tegevuse seaduslikkuse kontrollimine objektil ning ebaseadusliku tegevuse ja tegevusetuse tõkestamine vastavalt käesolevale seadusele.
§ 10. Riikliku tehnilise järelevalve asutus
Riiklikku tehnilist järelevalvet objektidel teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) ja selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele.
§ 11. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanded
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanded on:
1) objektidel tööde ohutuse korraldamise kontrollimine vastavalt käesolevale seadusele, maapõueseadusele (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562), lõhkematerjaliseadusele (RT I 1997, 86, 1461) ja energiaseadusele (RT I 1997, 52, 833);
2) mäetööde ohutust tagava mäepäästeteenistuse, markšeideri- ja geoloogiliste tööde ning allmaarajatistes tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmiseks tehtavate tööde kontrollimine;
3) objektidel toimunud avariide, mis põhjustavad tööprotsessi seisaku vähemalt kuueks tunniks, ning raskete, üliraskete ja üheaegselt kahe või enama töötajaga toimunud tööõnnetuste uurimine;
4) otsuste tegemine objektide kasutuselevõtmiseks või katsetamise läbiviimiseks;
5) järelevalveks õigustatud isikute tunnustamine või käitajate sobivuse tõendamine käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatud korras;
6) üld- ja detailplaneeringute kooskõlastamine vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953);
7) objektide personali väljaõppeprogrammide kooskõlastamine;
8) objektide projektide kooskõlastamine mäetööde osas;
9) loa andmine juriidilistele või füüsilistele isikutele objektide katsetamiseks.
§ 12. Riikliku tehnilise järelevalve volitatud ametniku õigused ja kohustused
(1) Riikliku tehnilise järelevalve volitatud ametnikul (edaspidi volitatud ametnik) on õigus:
1) kontrollida kehtivate õigusaktide nõuete järgimist objektil vastavalt käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesannetele ning kaasata vastava ala spetsialiste järelevalvetöös eriteadmisi vajavate küsimuste lahendamiseks;
2) viibida kontrollimise eesmärgil objektil ning saada tööks vajalikku informatsiooni vastavalt käesoleva seaduse §-le 8;
3) nõuda inimeste eemaldamist töökohtadest, kui on ohustatud nende tervis või elu;
4) teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi objekti kasutajale õigusaktide nõuete rikkumise kõrvaldamiseks;
5) peatada objekti töö, kui korduvalt rikutakse õigusaktide nõudeid või kui töö jätkamine ohustaks inimese tervist, vara või keskkonda kuni õiguserikkumise või vastava ohu kõrvaldamiseni;
6) osaleda objekti kasutuselevõtmisel.
(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor võib järelevalvealaste küsimuste lahendamiseks moodustada oma käskkirjaga ekspertide komisjone.
(3) Volitatud ametnik peab järelevalve teostamisel, sealhulgas ka otsuste ja ettekirjutuste tegemisel juhinduma käesolevast seadusest ja teistest riiklikku tehnilist järelevalvet reguleerivatest õigusaktidest.
(4) Volitatud ametnik peab hoidma töökohustuste täitmisel temale teatavaks saanud ärisaladust.
(5) Riikliku tehnilise järelevalve inspektorina võib töötada isik, kellel on tehniline kõrg- või kutseharidus ning kellel on vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.
4. peatükk
RIIKLIKU TEHNILISE JÄRELEVALVE TOIMINGUD
§ 13. Riikliku tehnilise järelevalve toimingute teostaja
Riikliku tehnilise järelevalve toiminguid teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori poolt volitatud ametnik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 14. Riikliku tehnilise järelevalve toimingud
Riikliku tehnilise järelevalve toimingud on:
1) järelevalveks õigustatud isiku tunnustamine või käitaja sobivuse tõendamine;
2) järelevalve alla kuuluva objekti kontrollimine ja ülevaatus;
3) järelevalve alla kuuluva objekti katsetamine;
4) järelevalveakti koostamine, ettekirjutuse ja otsuse tegemine;
5) otsuse ja tegevuslitsentsi peatamine ning lõpetamine.
§ 15. Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamine
(1) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamine on tema vastavuse tõendamine objekti vastutava järelevaataja, tööde juhi, mäetööde juhi või projekteerija nõuetele.
(2) Objekti vastutav järelevaataja, tööde juht, mäetööde juht ja projekteerija peavad olema Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt järelevalveks õigustatud isikuks tunnustatud ja vastavat tunnistust omavad isikud.
(3) Vastutav järelevaataja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes korraldab tööde tegemist ja teostab objekti kasutaja poolt määratud töökohas alalist või perioodilist järelevalvet tööde ohutu teostamise üle.
(4) Tööde juht käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes korraldab ja juhib tööde tegemist ettevõttes seaduste ja teiste õigusaktide nõuete kohaselt.
(5) Mäetööde juht käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes korraldab ja juhib mäetööde tegemist ettevõttes seaduste ja teiste õigusaktide nõuete kohaselt.
(6) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustab objekti vastutavaks järelevaatajaks, tööde juhiks, mäetööde juhiks või projekteerijaks selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori käskkirjaga moodustatud komisjon. Tunnustatule väljastatakse komisjoni esimehe allkirjaga tunnistus, mis kehtib viis aastat. Tunnustamise kord ja tunnistuse vorm kehtestatakse majandusministri määrusega.
(7) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise aluseks objekti vastutavaks järelevaatajaks, tööde juhiks, mäetööde juhiks või projekteerijaks on tema kutsealane ettevalmistus, praktilised tööalased kogemused ning töövaldkonda puudutavate õigusaktide nõuete tundmine.
(8) Objekti kasutaja poolt kehtestatud töökorraldus peab tagama, et objekti vastutav järelevaataja, tööde juht, mäetööde juht ja projekteerija saavad täita neile pandud kohustusi.
§ 16. Käitaja sobivuse tõendamine
(1) Objekti käitaja käesoleva seaduse tähenduses on operaator, masinist, juht või mõni teine isik, kes vahetult juhib objekti.
(2) Objekti käitaja sobivus peab olema tõendatud.
(3) Objekti käitaja sobivuse tõendamise kord ning käitajale vastavalt töö ohtlikkusele esitatavad nõuded kehtestatakse majandusministri määrusega.
§ 17. Objekti kontrollimine ja ülevaatus
(1) Objekti kontrollimine on juriidilise või füüsilise isiku ohutusalase tegevuse, tema poolt kasutatava tehnoloogilise protsessi või seadme ohutu kasutamise kindlakstegemine.
(2) Ülevaatus on seadme ohutuks kasutamiseks sobivuse kindlakstegemine ja seda tehakse enne seadme kasutuselevõtmist ning pärast seda perioodiliselt. Seadme perioodilise ülevaatuse sagedus kehtestatakse majandusministri määrusega.
(3) Kontrollimise ja ülevaatuse käigus volitatud ametnik:
1) selgitab objekti kasutajale või tema esindajale kontrollimise või ülevaatuse eesmärki, selle toiminguid ja esitab oma ametitõendi;
2) võimaldab objekti kasutajal või tema esindajal oma tegevust jälgida ning annab objekti kasutajale või tema esindajale vajadusel selgitusi;
3) selgitab õigusaktide nõuete rikkumise avastamisel objekti kasutajale või tema esindajale rikkumise olemust, kohustust rikkumise lõpetamiseks ja õigusi toimingute vaidlustamiseks;
4) koostab kontrollimise või ülevaatuse kohta järelevalveakti ning õigusaktide nõuete rikkumise avastamisel teeb ettekirjutise nende kõrvaldamiseks;
5) kuulab ära objekti kasutaja või tema esindaja vastuväited ning tema nõudmisel fikseerib need järelevalveaktis.
§ 18. Objekti katsetamine
(1) Objekti, mille ohutust käsitlev dokumentatsioon on ebapiisav, katsetatakse. Dokumentatsioon loetakse ebapiisavaks, kui puudub:
1) valmistaja täpne nimi või nimetus, valmistamise aeg ja koht;
2) objekti hooldus-, remondi- või kasutusjuhend;
3) objekti iseloomustavad tööparameetrid töötamiseks ettenähtud töökeskkonnas.
(2) Katsetamise korraldab objekti kasutaja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal.
(3) Katsetamise läbiviimiseks moodustab objekti kasutaja komisjoni, mille koosseisu kuulub ka volitatud ametnik.
(4) Katsetamistulemused vormistatakse aktina. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon arvestab katsetamistulemusi objekti kasutamise loa väljastamise otsustamisel.
(5) Objekti katsetamisel ja selle tulemuste hindamisel eriarvamuste tekkimisel moodustab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor komisjoni ekspertidest, kes on võimelised hindama konkreetse katsetamise tulemusi ja kelle arvamust arvestab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon objekti kasutamise loa väljastamise otsustamisel. Komisjoni moodustamisega kaasnevad kulud kannab objekti kasutaja.
§ 19. Järelevalveakt, otsus ja ettekirjutus
(1) Järelevalveakt on dokument, milles fikseeritakse kontrollimise, ülevaatuse, katsetamise või mõne teise järelevalvetoimingu tulemused. Järelevalveakti koostab volitatud ametnik. Järelevalveaktis märgitakse:
1) akti koostamise kuupäev;
2) akti koostaja nimi ja ametikoht;
3) objekti kasutaja nimi ja aadress;
4) objekti nimetus, mida järelevalveakt käsitleb;
5) tegevus, mida akt käsitleb;
6) akti koostaja allkiri.
(2) Otsus tehakse järelevalveakti alusel, kui seda eeldab järelevalveaktis fikseeritud tulemus. Otsusele kirjutab alla Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema poolt volitatud ametnik. Otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegija nimi ja ametikoht;
3) objekti kasutaja nimi ja aadress;
4) objekti nimetus, mida otsus käsitleb;
5) otsuse tegemise õiguslikud alused;
6) otsuse tegemise põhjus;
7) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) vajadusel ka otsuse täitmise või kehtivuse tähtaeg ja selle täitmiseks vajalikud meetmed.
(3) Ettekirjutuses esitatakse objekti kasutajale nõuded õigusaktide alusel. Ettekirjutuse teeb ja sellele kirjutab alla järelevalvet teostanud volitatud ametnik. Ettekirjutuses märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
2) ettekirjutuse tegija nimi ja ametikoht;
3) objekti kasutaja nimi ja aadress;
4) objekti nimetus, mida ettekirjutus käsitleb;
5) ettekirjutuse tegemise õiguslikud alused;
6) ettekirjutuse tegemise põhjus;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse täitmise tähtaeg ja selleks vajalikud meetmed.
(4) Järelevalveakt, otsus või ettekirjutus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks antakse allkirja vastu objekti kasutajale või tema esindajale täitmiseks. Vastuvõtmisest keeldumise korral teeb järelevalveakti, otsuse või ettekirjutuse koostaja järelevalveaktile, otsusele või ettekirjutusele vastava märkuse ja edastab järelevalveakti, otsuse või ettekirjutuse objekti kasutajale posti teel tähitud kirjas väljastusteatega.
§ 20. Tegevuslitsentsi või objekti kasutamist lubava otsuse kehtivuse peatamine või lõpetamine
(1) Objektil korduva õiguserikkumise avastamisel või tööde seiskamisel järelevalvet teostava volitatud ametniku poolt võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema asetäitja järelevalvet teostava volitatud ametniku ettepanekul peatada isiku tegevuslitsentsi või objekti kasutamist lubava otsuse kuni üheks kuuks.
(2) Kui isik jätkab pärast tegevuslitsentsi või objekti kasutamist lubava otsuse peatamist tegevuslitsentsi või kasutamist lubavat otsust nõudvaid töid, võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või tema asetäitja oma otsusega vastava tegevuslitsentsi või kasutamist lubava otsuse kehtivuse lõpetada.
(3) Korduv õiguserikkumine käesoleva seaduse tähenduses on järelevalvet teostava volitatud ametniku poolt tuvastatud ühes ja samas kohas ühe ja sama õigusakti nõude täitmata jätmine kaks või enam korda ühe aasta jooksul.
§ 21. Järelevalveakti või muu toimingu vaidlustamine
(1) Objekti kasutajal on õigus järelevalveakti või muu toiminguga mittenõustumisel vaidlustada see Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori juures kümne kalendripäeva jooksul, arvates järelevalveaktist või muust toimingust teada saamise päevast.
(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ning teeb oma otsuse ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.
(3) Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel tähitud kirjas väljastusteatega.
(4) Järelevalveakti, otsuse või ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust objekti kasutaja poolt ega peata selle täitmist järelevalveakti koostaja ja otsuse või ettekirjutuse tegija poolt.
5. peatükk
TEHNILISE JÄRELEVALVE ALASED NORMDOKUMENDID
§ 22. Ohutuseeskirjad
(1) Objektil tehtavad tööd reguleeritakse kaevise töötlemise, allmaaehitiste rajamise, kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi, maavarade jäägihoidlate kasutamise, geoloogiliste tööde ning teraviljatöötlemise ohutuseeskirjadega ja teiste õigusaktidega.
(2) Ohutuseeskirjades sätestatakse nõuded, mille täitmisel objekti tööst tulenevad ohud ei kahjusta inimese tervist, vara või keskkonda.
(3) Ohutuseeskirjad riiklikule tehnilisele järelevalvele allutatud objektidel kehtestatakse majandusministri määrusega.
§ 23. Objekti käitaja tööohutusjuhend
(1) Objekti käitaja tööohutusjuhendi kehtestab objekti kasutaja enne objekti kasutuselevõtmist.
(2) Tööohutusjuhend peab vastama kehtivate õigusaktide nõuetele.
(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastamist vajavate tööohutusjuhendite loetelu kehtestatakse majandusministri määrusega.
6. peatükk
VASTUTUS
§ 24. Juriidilise isiku haldusvastutus
(1) Juriidiline isik kannab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest haldusvastutust järgmises ulatuses:
1) volitatud ametniku ettekirjutuses märgitud nõude täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
2) õigusakti nõude täitmata jätmise eest, kui see põhjustas surmaga lõppenud õnnetusjuhtumi, samuti volitatud ametniku ettekirjutuses märgitud nõude korduva täitmata jätmise eest, mis otseselt ohustab töötaja elu -- määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni;
3) objektil lubava otsuseta töötamisel või volitatud ametniku poolt seisatatud objektil tööde jätkamisel -- määratakse rahatrahv kuni 150 000 krooni;
4) tegevusloal märgitud eritingimuste täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikkus käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt kohaldada karistust seaduses ettenähtud korras.
(3) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul.
(4) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 25. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta on õigus haldusõiguserikkumise protokolli koostada volitatud ametnikul.
(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
1) selle koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
7) viide käesoleva seaduse § 24 lõike 1 vastavale punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
9) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed.
(3) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, tehakse selle kohta vastav kanne.
7. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 26. Muudatused riigilõivuseaduses
Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 21--23 järgmises sõnastuses:
«(21) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest allmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
(22) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest pealmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(23) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest geoloogilisteks töödeks tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»;
2) seaduse 10. jagu täiendatakse §-ga 1091--1093 järgmises sõnastuses:
«§ 1091. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti ja pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamine
(1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
(2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
§ 1092. Mäetööde arengukava kooskõlastamine
(1) Allmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
(2) Pealmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) põlevkivikarjääri arengukava kooskõlastamise eest 1000 krooni;
2) maavara, välja arvatud põlevkivi, karjääri arengukava kooskõlastamise eest 500 krooni.
§ 1093. Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamine
Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) allmaa-mäetööde peatamise või lõpetamise eest 1500 krooni;
2) pealmaa-mäetööde peatamise eest 500 krooni;
3) pealmaa-mäetööde lõpetamise eest 1000 krooni.»;
3) seadust täiendatakse 191. jaoga järgmises sõnastuses:
«191. jagu. Tehnilise järelevalve seaduse alusel teostatavad toimingud
§ 1891. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimine või ümberregistreerimine
Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimise või ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
§ 1892. Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamine
(1) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) allmaa-mäetööde mäetööde juhina 450 krooni;
2) pealmaa-mäetööde mäetööde juhina 250 krooni;
3) tööde juhina 200 krooni;
4) allmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 150 krooni;
5) pealmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 100 krooni;
6) teistel riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvatel töödel vastutava järelevaatajana 50 krooni.
(2) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
§ 1893. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamine ja riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamine
(1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) allmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni;
2) pealmaa-mäetööde objekti eest 500 krooni;
3) muu riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti eest 300 krooni.
(2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) allmaa-mäetööde objekti eest 1500 krooni;
2) pealmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni.
§ 1894. Ekspertotsuse andmine
Ekspertotsuse andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
§ 1895. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamine
Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
§ 27. Muudatus maapõueseaduses
Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562) § 80 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 28. Seaduse rakendamine ja jõustumine
(1) Kuni käesoleva seaduse alusel antavate õigusaktide jõustumiseni juhindutakse tehnilise järelevalve teostamisel varem kehtestatud õigusaktidest niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(2) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. detsembril.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter