Kutseõppeasutuse seadus
Vastu võetud 17.06.1998
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne
Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.
§ 2. Kooli ülesanne ja liigid
(1) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks. Kutse-, eri- ja ametialase koolituse, samuti täiskasvanute tööalase koolituse korraldamisel arvestab kool ühiskonna ja tööturu vajadusi.
(2) Koolid jagunevad, lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast haridustasemest, põhihariduse baasil tegutsevateks koolideks ja keskhariduse baasil tegutsevateks koolideks. Käesoleva seaduse alusel tegutsevad ka koolid, kus on võimalik õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil.
(3) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
§ 3. Kooli nimi
Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.
§ 4. Kooli õiguslik seisund
(1) Riigikool on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigi- või sisekaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.
(2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus.
(3) Kool tegutseb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning oma põhimääruse alusel.
(4) Riigi- või sisekaitselise riigikooli põhimääruses võib sätestada käesolevast seadusest erinevaid sätteid riigi- või sisekaitselisse riigikooli astumise üldtingimuste, õppevormide, kooli lõpetamise ning riigi- või sisekaitselise riigikooli struktuuri ja juhtimise osas.
2. peatükk
KOOLI ASUTAMINE
§ 5. Asutamine
(1) Riigikooli asutab asjaomase ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
(2) Riigikooli asutamise ettepaneku teeb Haridusministeerium. Kui riigikooli asutamise ettepaneku teeb Siseministeerium või Kaitseministeerium, kooskõlastatakse ettepanek Haridusministeeriumiga.
(3) Haridusministeerium nõustub riigikooli asutamise ettepanekuga, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused.
(4) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on järgmised:
1) kutse-, eri- ja ametiala vastava riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu;
2) õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu;
3) kooli tegevuseks vajalike õpperuumide (hoonete) ja sisustuse olemasolu, mis vastab põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud tervisekaitse nõuetele, ja õppekavast tulenevalt õppepraktika ruumide olemasolu, mis vastab tööruumidele kehtestatud tervisekaitse normidele;
4) kooli põhimääruse olemasolu.
(5) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) Munitsipaalkooli asutab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumi väljaantud koolitusloa alusel.
§ 6. Kooli põhimäärus
(1) Kooli põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kooli täielik nimi, liik ja asukoht;
2) ministeeriumi nimi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastava valla- või linnavalitsuse nimi;
3) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded;
4) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded;
5) õppekeel;
6) õppekorralduse alused;
7) õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate õigused ning kohustused;
8) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused.
(2) Riigikooli põhimääruse kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(3) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.
§ 7. Koolitusluba
(1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi õpet koolitusloal märgitud vastava kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega.
(2) Koolitusluba on tähtajaline. Koolitusluba antakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja kestuse ajaks.
(3) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridusministeeriumile hiljemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja maavanema ning omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta.
(4) Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul.
(5) Haridusministeerium teavitab koolitusloa taotlejat koolitusloa väljaandmisest kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
(6) Koolitusloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(7) Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui:
1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) puuduvad maavanema ja omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta;
3) riigilõiv on tasumata;
4) õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed.
(8) Haridusministeerium teatab keeldumise põhjustest koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
§ 8. Õppekava ekspertiis
(1) Haridusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi tegemiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(2) Õppekavale tehtavast ekspertiisist teatatakse koolitusloa taotlejale viie tööpäeva jooksul pärast vastava käskkirja andmist.
(3) Ekspertiisikulude kandmise otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon.
(4) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale ekspertiisi tegemise aja võrra, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
§ 9. Koolitusloa tühistamine
(1) Haridusministeeriumil on õigus tühistada koolitusluba, kui:
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega;
2) kool ei ole ettenähtud tähtajaks täitnud kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi poolt temale tehtud ettekirjutust;
3) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust või on õppetegevuse peatanud või lõpetanud.
(2) Haridusministeerium teatab valla- või linnavalitsusele munitsipaalkoolile väljaantud koolitusloa tühistamisest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
3. peatükk
ÕPPEKORRALDUS
§ 10. Õppekavad
(1) Õpe koolis toimub kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi. Keskhariduse baasil tegutsevates koolides võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava kutsekõrghariduse õppekava järgi.
(2) Kutsekõrghariduse õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduses kehtestatud nõuded.
§ 11. Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad
(1) Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse-, eri- ja ametialase koolituse ülesanded, üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks ning kooli lõpetamiseks, kohustuslike õppeainete loetelu ja õpingute kogumahu.
(2) Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamisel lähtutakse kutse-, eri- ja ametialadele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikele õppekavadele kehtestatud üldnõuetest.
(3) Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded kinnitab Vabariigi Valitsus. Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad koostab Haridusministeerium koostöös kutsenõukogudega. Riiklikud õppekavad valdkonniti kinnitab haridusminister määrusega.
§ 12. Kutsenõukogu
(1) Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate ühingute esindajatest kutsenõukogud.
(2) Vabariigi Valitsus määrab kutsenõukogude arvu ja volituste kestuse.
(3) Vabariigi Valitsus nimetab kutsenõukogu liikmed ja kinnitab töökorra. Tööandjate ja töötajate ühingute esindajad nimetatakse kutsenõukogu liikmeks vastavate ühingute ettepanekute alusel.
§ 13. Kooli õppekava
(1) Kooli õppekava on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks, sealhulgas lõputöö tegemiseks.
(2) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada.
(3) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kinnitab kooli direktor.
(4) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused registreeritakse Haridusministeeriumis vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale.
§ 14. Kooli astumise tingimused ja kord
(1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridusminister määrusega.
(2) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolul teises koolis samal kutse-, eri- ja ametialal. Üleminekul teisele kutse-, eri- ja ametialale peab õpilane sooritama kõik selles õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.
(3) Põhihariduse baasil tegutseva kooli pooleli jätnud õpilasel on keskhariduse omandamiseks õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis haridusministri määrusega kehtestatud tingimusel.
(4) Puudega inimestele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(5) Õpilaste vastuvõtu arvud riigikoolis õpetatavatele kutse-, eri- ja ametialadele õppevormiti kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub, käskkirjaga pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist. Õpilaste vastuvõtu arvud munitsipaalkooli kinnitab vastav valla- või linnavalitsus kooskõlastatult Haridusministeeriumiga pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist.
§ 15. Kutsekeskharidus
(1) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil õppivatele õpilastele on vähemalt kolm aastat ja keskhariduse baasil vähemalt üks aasta.
(2) Põhihariduse baasil õppivad õpilased omandavad üldhariduslikke õppeaineid vähemalt 50 õppenädala ulatuses.
§ 16. Kutsekõrgharidus
Koolis omandatakse kõrgharidus kutsekõrghariduse õppekava alusel, mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm aastat.
§ 17. Õppepraktika
(1) Kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga.
(2) Õppepraktika läbiviimiseks loodud ametikohad, sealhulgas kooli õppetöökojas ja õppemajandis, peavad vastama tingimustele, mis võimaldavad õppekavaga kehtestatud nõuete täitmise.
(3) Õppepraktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.
§ 18. Õppekeel
Õppekeel on koolis eesti keel. Õppekeelena teiste keelte kasutamise otsustab haridusminister.
§ 19. Õppevormid
Õpe toimub päeva-, õhtu- ja kaugõppe vormis.
§ 20. Õppeaasta
(1) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast.
(2) Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.
§ 21. Hindamine
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111) sätestatud skaala alusel.
§ 22. Kooli lõpetamine
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamist haridusministri määrusega kehtestatud korras.
(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras.
§ 23. Täiskasvanute tööalane koolitus
(1) Koolis korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormid ja korra kinnitab haridusminister määrusega, arvestades kooli nõukogu ja vastava ala kutsenõukogu ettepanekuid.
(2) Täiskasvanute koolitus on tasuline.
4. peatükk
KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR
§ 24. Direktor
(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.
(2) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.
(3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule.
(4) Direktor:
1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
5) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid;
6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise;
8) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
9) lahendab teisi talle antud küsimusi.
(5) Direktor annab käskkirju.
§ 25. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Konkursi viib läbi kooli nõukogu haridusministri määrusega kehtestatud korras.
(3) Direktor kinnitatakse konkursitulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Riigikooli direktoriga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea valla- või linnavalitsuse ettepanekul.
§ 26. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(3) Õppenõukogu töökord sätestatakse kooli põhimääruses.
§ 27. Kooli nõukogu
(1) Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks kooli kõrgemalseisva asutuse juhi moodustatud viie- kuni üheksaliikmeline kogu.
(2) Riigikooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli nõukogu vastava valla- või linnavalitsuse, koolis õpetatavate kutse-, eri- ja ametialade asjatundjate, vastava koolitusalaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning õpilasesinduse esindajatest kolmeks aastaks.
(3) Kooli nõukogu:
1) kinnitab kooli arengukava;
2) esitab kooli kõrgemalseisvale asutusele taotluse kooli eelarveliseks finantseerimiseks;
3) kinnitab otsusega kooli eelarve täitmise aruande;
4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid;
5) kinnitab otsusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad, kus toimub õppepraktika.
(4) Kooli nõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid.
(5) Kooli nõukogu tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korras.
5. peatükk
KOOLI LIIKMESKOND
§ 28. Liikmeskond
Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.
§ 29. Personal
(1) Personali tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel.
(2) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor.
§ 30. Pedagoogid
(1) Käesolevas seaduses käsitletakse pedagoogidena õppealal töötavaid isikuid ning direktorit.
(2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.
(3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridusminister määrusega.
(4) Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra kinnitab haridusminister määrusega.
(5) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht.
§ 31. Õpilase õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool;
2) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega;
3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires;
4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
5) osaleda kooli nõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu kooli nõukogu tegevuses;
6) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;
7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
8) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras;
9) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
(2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Kooli asukohajärgne valla- või linnavalitsus määrab õpilaste meditsiinilise teenindamise korra.
(3) Õpilane peab järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral.
§ 32. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna.
(2) Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 1996, 49, 953).
(3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(4) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajaid kooli nõukogusse;
4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(5) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(6) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.
(7) Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(8) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest printsiipidest.
6. peatükk
KOOLI FINANTSEERIMINE JA EELARVE
§ 33. Kooli finantseerimine ja eelarve
(1) Kooli finantseeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest.
(2) Kooli pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud katab Haridusministeerium või ministeerium, kelle valitsemisalasse kool kuulub, lähtudes eriala õpetamise maksumusest ja õpilaste arvust koolis. Eelarve koostamiseks kehtestab haridusminister määrusega arvestusliku kulu ühe õpilase kohta ning koefitsiendid, mis tulenevad õpetatavate erialade õpetuse erinevast maksumusest ja õppevormist. Kõik muud kulud katab kooli omanik.
(3) Välisriikidest õppima asuvad isikud katavad oma õppekulud ise või tehakse seda riikidevahelise kokkuleppe alusel. Õppekulud võrduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud haridusministri määrusega kehtestatud arvestusliku kuluga ühe õpilase kohta.
(4) Kooli pedagoogide palgad määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
(5) Koolil on oma eelarve.
7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 34. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeerium ja maavanem.
(2) Kui kooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, on Haridusministeeriumil ja maavanemal õigus teha kooli direktorile ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
(3) Kooli direktor on kohustatud Haridusministeeriumi ja maavanema tehtud ettekirjutuse täitma ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavaks tegemist.
(4) Kui kooli direktor ei nõustu Haridusministeeriumi ja maavanema poolt tehtud ettekirjutusega, on direktoril õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis ühe kuu jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavaks tegemist.
8. peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 35. Kooli ümberkorraldamine
(1) Riigikooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(2) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul valla- või linnavolikogu.
(3) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu antud piirkonnas;
2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;
4) muudel seadusest tulenevatel juhtudel.
(4) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu.
(5) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
§ 36. Kooli tegevuse lõpetamine
(1) Riigikooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(2) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu.
(3) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud.
(4) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.
(5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli kõrgemalseisev asutus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis samal või lähedasel kutse-, eri- ja ametialal.
(6) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(7) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
9. peatükk
RAKENDUSSÄTED
§ 37. Üleminek
(1) Koolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks.
§ 38. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine ja täiendamine
Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 4 lõikes 8 lisatakse pärast sõna «põhikiri» sõnad «või põhimäärus»;
2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.»;
3) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõna «põhikirjad» sõnaga «põhimäärused»;
4) paragrahvi 29 lõikes 1 lisatakse pärast sõna «põhikiri» sõnad «või põhimäärus»;
5) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus, arvestades teistest õigusaktidest tulenevaid erisusi.»
§ 39. Seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks kutseõppeasutuse seadus (RT I 1995, 58, 1003; 1996, 49, 953).
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter