Riikliku pensionikindlustuse seadus
Vastu võetud 26.06.1998
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, riikliku pensionikindlustuse korralduse, riikliku pensionikindlustuse eelarve koostamise alused, samuti riikliku pensionikindlustuse registri loomise ja pidamise alused ning riikliku pensioni määramise, arvutamise ja maksmise tingimused ning korra.
§ 2. Riikliku pensioni mõiste
Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest.
§ 3. Pensionikindlustatu
Pensionikindlustatu on isik:
1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele (RT I 1998, 40, 611) on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu;
2) kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile.
§ 4. Riikliku pensioni saamise õigus
(1) Riiklik pension määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele pensioni saamise õiguse tekkimisel käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.
(2) Eestis viibival pagulasel on riikliku pensioni saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel.
(3) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel.
(4) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks ja maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, siis kohaldatakse välislepingut.
§ 5. Riikliku pensioni liigid
(1) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension;
2) töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension;
4) rahvapension.
(2) Isikule, kellel on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud riikliku pensioni liigile, määratakse üks liik tema valikul.
§ 6. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet elukohajärgsete pensioniametite kaudu.
2. peatükk
VANADUSPENSION
§ 7. Õigus vanaduspensionile
(1) Õigus vanaduspensionile on 63-aastaseks saanud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud vanuses oleval isikul, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ea saabumist tekib meestel ja naistel õigus vanaduspensionile alljärgnevalt sätestatud vanuses:
| Pensioniikka jõudmise aeg | Naised | Mehed | ||
| sünniaasta | vanus | sünniaasta | vanus | |
| 1999/2000 | 1942 | 57 a 6 kuud | 1937 | 62 a 6 kuud |
| 2001 | 1943 | 58 a | 1938 | 63 a |
| 2002/2003 | 1944 | 58 a 6 kuud | ||
| 2004 | 1945 | 59 a | ||
| 2005/2006 | 1946 | 59 a 6 kuud | ||
| 2007 | 1947 | 60 a | ||
| 2008/2009 | 1948 | 60 a 6 kuud | ||
| 2010 | 1949 | 61 a | ||
| 2011/2012 | 1950 | 61 a 6 kuud | ||
| 2013 | 1951 | 62 a | ||
| 2014/2015 | 1952 | 62 a 6 kuud | ||
| 2016 | 1953 | 63 a | ||
§ 8. Ennetähtaegne vanaduspension
(1) Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus tekib mitte varem kui kolm aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž.
(2) Isikul, kellel tema sünniaasta kohaselt tekib õigus vanaduspensionile vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 2, on ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus mitte varem kui kolm aastat enne § 7 lõikes 2 näidatud aega, kui tal on vanaduspensioni määramiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž.
(3) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse käesolevas seaduses vanaduspensioni arvutamiseks ja ümberarvutamiseks kehtestatud korras, vähendades pensioni iga käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud pensionieast varem pensionile jäämise kuu eest 0,4 protsendi võrra.
(4) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks.
§ 9. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib:
1) emal või isal või eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või viit või enamat last vähemalt kaheksa aastat, viis aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud vanusesse jõudmist, kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži;
2) emal või isal või eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, -- kolm aastat või kolme last -- üks aasta enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud vanusesse jõudmist, kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži;
3) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul -- 45-aastaseks saanud naisel või mehel, kellel on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensioni-kindlustusstaaži;
4) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, viis aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud vanusesse jõudmist, kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži;
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas. Temal vähendatakse käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud pensionile õigust andvat vanust ühe aasta võrra iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta eest, ent kokku mitte rohkem kui viie aasta võrra, kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž peab olema omandatud Eestis.
3. peatükk
TÖÖVÕIMETUSPENSION
§ 10. Õigus töövõimetuspensionile
(1) Õigus töövõimetuspensionile on vähemalt 16-aastasel isikul kuni käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, juhul kui ta on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras tunnistatud püsivalt töövõimetuks.
(2) Üldhaigestumise või vigastuse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse korral on õigus töövõimetuspensionile isikul, kellel pensioni määramise algtähtajaks on Eestis omandatud järgmine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž:
| Vanus | Nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž | |
| 16--20 aastat
21--23 aastat 24--26 aastat 27--29 aastat 30--32 aastat 33--35 aastat 36--38 aastat 39--41 aastat 42--44 aastat 45--47 aastat 48--50 aastat 51--53 aastat 54--56 aastat 57--59 aastat 60--62 aastat |
staažinõuet ei ole
1 aasta 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 7 aastat 8 aastat 9 aastat 10 aastat 11 aastat 12 aastat 13 aastat 14 aastat |
|
(4) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul on õigus saada töövõimetuspensioni pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata.
(5) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(6) Tähtajalise elamisloaga Eestis elaval välismaalasel on Eestis töövõimetuks tunnistamise korral õigus töövõimetuspensionile tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil, kui ta vastab selle pensioni saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
§ 11. Püsiv töövõimetus
(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatakse isik, kelle tervislik seisund takistab tal töötamast vastavalt hariduse või töökogemustega omandatud tööoskustele.
(2) Püsiv töövõimetus võib olla täielik või osaline.
(3) Täielikult töövõimetu on isik, kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline elatist teenima suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, samuti isik, kellel kuupalga alammäära väljateenimiseks vajalik töö otseselt kahjustab tervist ja raskendab haiguse kulgu.
(4) Osaliselt töövõimetu on isik, kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire, mis ei luba jätkata erialast tööd endises mahus või erialast tööd üldse.
(5) Püsiva töövõimetuse aeg ja põhjus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 12. Töövõimetuspensioni arvutamine ja erisused
(1) Isiku puhul, kellel on õigus töövõimetuspensionile vastavalt käesoleva seaduse §-le 10 ja kellel olemasolev pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž on vähemalt 15 aastat, rakendatakse pensioni arvutamisel §-de 21 ja 22 sätteid.
(2) Isiku puhul, kellel on õigus töövõimetuspensionile vastavalt käesoleva seaduse §-le 10, kuid kelle pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž on väiksem kui 15 aastat, rakendatakse pensioni arvutamisel §-de 21 ja 22 sätteid järgmiste erisustega:
1) pensioni arvutamisel lähtutakse 15-st staažiaastast, säilitades seejuures isikul olemasoleva pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži proportsiooni;
2) kui isiku pensionikindlustusstaaž on lühem kui üks aasta või kui isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamisele eelnenud kalendriaasta pensionikindlustuse aastakoefitsient on väiksem kui 1,0, laiendatakse töövõimetuspensioni arvutamisel käesoleva lõike punkti 1 kohaselt leitud pensionikindlustusstaažile, mille aastakoefitsient on väiksem kui 1,0, pensionikindlustuse aastakoefitsienti 1,0;
3) kui isiku pensionikindlustusstaaž on pikem kui üks aasta ja kui isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamisele eelnenud kalendriaasta pensionikindlustuse aastakoefitsient on suurem kui 1,0, laiendatakse töövõimetuspensioni arvutamisel käesoleva lõike punkti 1 kohaselt leitud pensionikindlustusstaažile isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamisele eelnenud kalendriaasta tegelikku pensionikindlustuse aastakoefitsienti.
(3) Püsivalt täielikult töövõimetu isiku pension moodustab 100 protsenti pensionist, mis on arvutatud käesoleva paragrahvi sätteid arvestades.
(4) Püsivalt osaliselt töövõimetu isiku pension moodustab 50 protsenti pensionist, mis on arvutatud käesoleva paragrahvi sätteid arvestades.
4. peatükk
TOITJAKAOTUSPENSION
§ 13. Õigus toitjakaotuspensionile
(1) Toitjakaotuspension määratakse toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmele. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
(2) Eestis tähtajalise elamisloaga elavale välismaalasele määratakse toitjakaotuspension tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil, kui õigus sellele pensionile tekkis Eestis.
(3) Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on:
1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, ülikooli või rakenduskõrgkooli päevases õppevormis õppija) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest, kui abielu oli kestnud vähemalt 25 aastat;
4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni määramiseks.
(5) Võõraslapsel või kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanemalt, samuti võõrasvanemal või kasuvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni.
(6) Käesolevat seadust kohaldatakse toitjakaotuspensioni määramiseks ka siis, kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks.
(7) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil isik vastab selle pensioni saamiseks käesolevas paragrahvis ettenähtud tingimustele.
§ 14. Erisused toitjakaotuspensioni arvutamisel
(1) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks on toitjal käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži olemasolu, arvestades § 10 lõikes 4 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eranditega.
(2) Kui toitja oli pensionär, on toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks temale määratud vanaduspension või töövõimetuspension.
(3) Orvul on õigus saada toitjakaotuspensioni tema vanemate pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata.
(4) Orvule toitjakaotuspensioni arvutamiseks liidetakse vanemate pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž ning aastakoefitsiendid.
(5) Toitjakaotuspension määratakse käesoleva seaduse § 12 lõigete 1--3 ning §-de 21 ja 22 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades:
1) kolmele või enamale perekonnaliikmele 90 protsenti;
2) kahele perekonnaliikmele 75 protsenti;
3) ühele perekonnaliikmele 50 protsenti.
5. peatükk
RAHVAPENSION
§ 15. Õigus rahvapensionile
(1) Rahvapension määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu.
(2) Õigus rahvapensionile on:
1) Eesti kodanikul, kes on jõudnud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka ja kellel puudub vanaduspensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni;
2) 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust teist liiki pensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat enne pensioni taotlemist, kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni;
3) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni;
4) käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud isikul, kellel seoses toitjal nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratakse rahvapension järgmiseks tähtajaks:
1) punktides 1 ja 2 nimetatud isikutele eluajaks;
2) punktis 3 nimetatud isikule püsiva töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani;
3) punktis 4 nimetatud isikule ajaks, mil ta vastab käesoleva seaduse §-s 13 ettenähtud tingimustele.
§ 16. Rahvapensioni suurus
(1) Rahvapensioni määra kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarve vastuvõtmisel.
(2) Rahvapension määratakse järgmistes suurustes:
1) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 3 nimetatud isikule täieliku töövõimetuse korral 90 protsenti ja osalise töövõimetuse korral 50 protsenti rahvapensioni määrast;
3) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikule kolme või enama perekonnaliikme korral 90 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 75 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 50 protsenti rahvapensioni määrast.
6. peatükk
PENSIONILISAD
§ 17. Õigus pensionilisale
(1) Vanadus- ja töövõimetuspensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:
1) Vabadussõjast osavõtnule 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või sellega seotud haiguse tõttu töövõimetuks tunnistatud isikule 25 protsenti rahvapensioni määrast;
3) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõimetuks tunnistatud isikule 10 protsenti rahvapensioni määrast;
4) II maailmasõjast osavõtnule või Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast;
5) Vabadussõjast osavõtnu lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--4 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka nimetatud punktides loetletud isikute perekonnale määratud toitjakaotuspensionile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka toitjakaotuspensioni saajale, kes vastab nimetatud lisa saamise tingimustele.
(4) Rehabiliteeritud isiku või sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941--1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibinud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast.
(5) Isikule, kellel on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale, makstakse üks pensionilisa tema valikul.
7. peatükk
PENSIONIÕIGUSLIK STAAÞ
§ 18. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
(2) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575) nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis;
3) kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg;
4) õpiaeg kutseõppeasutuse, ülikooli või rakenduskõrgkooli päevases õppevormis ning nendega võrdsustatud õppevormides;
5) diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aeg;
6) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emale või isale või eestkostjale väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
7) riigi tööhõivetalituses töötuna arvel oleku aeg või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg;
8) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
9) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana;
10) töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega (ENSV Teataja 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465; 66, 1159) oli talu maksude maksmisest vabastatud;
11) ühele vanematest või eestkostjale või peres hooldajale kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat;
12) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg;
13) töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;
14) aeg, mil töötaja või käesoleva lõike punktis 13 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu.
(3) Sooduskorras arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka:
1) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt;
2) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941--1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt.
(4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevus endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini.
§ 19. Pensioniõigusliku staaži arvutamine
(1) Pensioniõiguslik staaž arvutatakse täisaastates. Täisaastani ümardatakse staaž, mille pikkus on vähemalt kuus kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul.
(2) Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva staaži kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus.
8. peatükk
PENSIONIKINDLUSTUSSTAAÞI ARVESTAMINE
§ 20. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
(1) Pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks on andmed pensionikindlustatu poolt või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu kohta.
(2) Õigus pensionikindlustusstaaži ühele aastale on pensionikindlustatul, kes ise on maksnud või kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele arvestatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Kuupalga alammäära aastasummalt ettenähtust vähem arvestatud sotsiaalmaksule vastav pensionikindlustusstaaž arvutatakse kuudes proportsionaalselt arvestatud sotsiaalmaksule.
(3) Pensionikindlustusstaaži arvestamise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus.
9. peatükk
RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMINE
§ 21. Pensioni koostisosad ja pensioni arvutamine
(1) Riiklik pension, välja arvatud rahvapension, koosneb kolmest osast:
1) baasosast, mille suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarve vastuvõtmisel;
2) staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja staažiaasta hinde korrutisega. Staažiaasta hinde kinnitab Vabariigi Valitsus lähtuvalt riikliku pensionikindlustuse eelarves staažiosakute maksmiseks ettenähtud kuludest;
3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsiendi hinde korrutisega.
(2) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaaži, määratakse riiklik pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud osade alusel.
(3) Rahvapension arvutatakse protsentides rahvapensioni määrast.
§ 22. Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamine
(1) Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse registris arvestatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud sotsiaalmaksu keskmise suurusega antud kalendriaastal.
(2) Pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinde kinnitamisel lähtub Vabariigi Valitsus alljärgnevast:
1) Sotsiaalkindlustusameti koostatud prognoos pensionikindlustuse aastakoefitsientide kogusumma kohta;
2) riikliku pensionikindlustuse eelarves ettenähtud kulud kindlustusosakute maksmiseks.
(3) Juhendi kindlustusosaku suuruse arvutamiseks kinnitab sotsiaalminister.
10. peatükk
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE EELARVE
§ 23. Eelarve koostamise alus
Riikliku pensionikindlustuse eelarve koostatakse, võetakse vastu ja selle täitmine korraldatakse kooskõlas seadusega.
§ 24. Eelarve tulud
Riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludeks on:
1) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;
2) eraldised riigieelarvest;
3) distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228);
4) eraldised eelmiste aastate vabadest vahenditest;
5) intressid;
6) muud tulud.
§ 25. Eelarve kulud
(1) Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud tulusid kasutatakse üksnes käesoleva seadusega sätestatud riiklike vanaduspensionide, töövõimetuspensionide, toitjakaotuspensionide, rahvapensionide, samuti väljateenitud aastate pensionide, soodustingimustel vanaduspensionide väljamaksmiseks ning pensionikindlustuse registri pidamise ja sotsiaalkindlustusalaste välislepingutega seotud kulude finantseerimiseks ning eelarveaasta lõpu jäägi moodustamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulud eelarveaastal ei tohi olla suuremad käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud tuludest.
(3) Riigieelarvest riikliku pensionikindlustuse eelarvesse tehtud eraldiste arvel kuuluvad finantseerimisele:
1) kulud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionide maksmiseks kuni isiku § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni;
2) kulud käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud töövõimetuspensioni maksmiseks;
3) kulud käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud pensionilisade maksmiseks;
4) kulud käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktis 12 ning lõikes 3 pensioniõigusliku staaži aastate eest pensionide ja pensionilisade maksmiseks;
5) kulud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud rahvapensionide maksmiseks;
6) kulud teiste seadustega ettenähtud pensionide ja pensionilisade ning suurenduste maksmiseks nendes seadustes kehtestatud korras;
7) kulud, mis on seotud välislepingutega;
8) kulud pensionikindlustuse registri pidamiseks.
§ 26. Eelarve kulude jaotuse kavandamine.
(1) Käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 3 sätestatud riikliku pensionikindlustuse eelarve kulude kavandamisel kehtib järgmine assigneeringute jaotamise järjekord:
1) kulud eelarveaasta lõpu jäägi moodustamiseks;
2) kulud pensionide maksmise korraldamiseks;
3) sotsiaalkindlustusalaste välislepingutega seotud kulud;
4) kulud pensionilisade maksmiseks;
5) kulud rahvapensionide maksmiseks;
6) kulud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266) ja väljateenitud aastate pensionide seaduse (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266) alusel pensionide maksmiseks;
7) kulud endises suuruses säilitatud pensionide maksmiseks;
8) kulud riiklike pensionide baasosa, staažiosaku ja kindlustusosaku maksmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud kulude jaotuse piirmäärad:
1) kuni 35 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud kulude kogusummast eelarveaastal eraldatakse riiklike pensionide baasosa maksmiseks;
2) vähemalt 65 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud kulude kogusummast eelarveaastal jagatakse proportsionaalselt vastavalt pensioniõigusliku staaži ja pensionikindlustusstaaži aastate osakaalule nende üldarvus.
(3) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatakse seadusi, mille alusel riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude osa väheneb või kulud suurenevad, sätestatakse seaduses täiendavate tulude katteallikas.
§ 27. Riikliku pensionikindlustuse eelarve täitmine
(1) Riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude kohta peetakse eraldi arvestust.
(2) Riikliku pensionikindlustuse eelarve täitmise, selle aastabilansi koostamise ning ajutiselt vabade vahendite hoiustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Riikliku pensionikindlustuse eelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad riiklikku pensionikindlustuse eelarvesse laekuvad, olenemata sellest, millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma.
11. peatükk
RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER
§ 28. Registri staatus
Riiklik pensionikindlustuse register (edaspidi register) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) § 31 tähenduses, mis sisaldab andmeid pensionikindlustatute kohta.
§ 29. Registri eesmärk
Registri eesmärk on andmete tagamine Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse ja teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks.
§ 30. Registri asutamine
Registri asutab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras.
§ 31. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 32. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.
§ 33. Andmete koosseis ja allikad
Register sisaldab:
1) isikut identifitseerivaid andmeid, mille allikregistriks on rahvastiku arvestuse andmebaas. Isik loetakse registrisse kantuks, kui teda identifitseerivad andmed on registrisse kantud kas rahvastiku arvestuse andmebaasi, passi või sünnitunnistuse alusel;
2) isiku üldandmeid, mille allikregistriks on rahvastiku arvestuse andmebaas;
3) isiku sotsiaalmaksualaseid andmeid, mille allikregistriks on sotsiaalmaksuregister või tööandja tõend arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta;
4) andmeid pensioni määramise ja maksmise kohta.
§ 34. Sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži arvestus
(1) Registris peetakse arvestust isiku kohta tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu ning pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži kohta.
(2) Registri andmete alusel arvutatakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras igale pensionikindlustatule kord aastas tema aastakoefitsient.
(3) Registri andmete alusel arvutatakse igale pensionikindlustatule tema pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa.
§ 35. Pensionikindlustatu informeerimine
Kord aastas teatab register igale pensionikindlustatule tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa, pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja pensionikindlustusstaaži.
12. peatükk
RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE JA MÄÄRAMINE
§ 36. Riikliku pensioni taotlemine
(1) Riiklikule pensionile õigust omav isik esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile.
(2) Riikliku pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide vormid kehtestab sotsiaalminister.
(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensionitaotlejale õiend.
(4) Kui pensionitaotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.
(5) Kui pensionitaotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatatakse pensioni taotlejale, arvates avalduse saabumisest kümne tööpäeva jooksul, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise saamise päevast, loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.
§ 37. Riikliku pensioni määramine
(1) Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja. Pensionitaotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon, mille moodustamise ja töökorra määrab sotsiaalminister.
(2) Pensionikomisjoni pädevusse kuulub:
1) kõikide käesoleva seaduse alusel tekkinud pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise vaidluste lahendamine;
2) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;
3) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine; samuti pensioni maksmise peatamine ning liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine.
(3) Elukohajärgne pensioniamet osutab pensionitaotlejale vajadusel kaasabi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel.
(4) Riiklik pension määratakse alates pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel:
1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõiked 1 või 2 või § 9 lõige 1), töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast;
2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma või teadmata kadunuks tunnistamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.
(5) Perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral, määratakse ühine pension. Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja.
(6) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi määrab sotsiaalminister.
§ 38. Pensioni ümberarvutamise tähtajad
(1) Riikliku pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber.
(2) Pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast.
(3) Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Hilisemal avalduse ja vajalike dokumentide esitamisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(4) Pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise.
§ 39. Riikliku pensioni ümberarvutamine
(1) Vanaduspensionäril ja töövõimetuspensionäril on iga vähemalt ühe täiendava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži aasta järel õigus pensioni ümberarvutamisele.
(2) Rahvapensioni määra, pensioni baasosa suuruse, staažiaasta hinde ning kindlustusosaku suuruse muutmisel arvutatakse kõik pensionid ümber.
13. peatükk
RIIKLIKU PENSIONI MAKSMINE
§ 40. Riikliku pensioni maksmine
(1) Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel.
(2) Riikliku pensioni kättetoimetamine ja saatmine Eestis toimub maksja arvel.
(3) Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja arvel.
(4) Rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24 aastasele päevase õppevormi õppurile) töötamise korral ei maksta.
§ 41. Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel
(1) Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni mitte rohkem kui kolm aastat järjest.
(2) Kui volikirjas kehtivuse aega pole märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt.
§ 42. Saamata jäänud pension
Kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja passi esitamist makstakse pension tagantjärele välja.
§ 43. Riikliku pensioni saamise erijuhud
(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks.
(2) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine. Pension makstakse pärast isiku õigeks mõistmist või kohtuotsuse jõustumist tagantjärele juhul, kui kohus ei karista süüdiolevat isikut vabadusekaotusega.
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist;
2) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist;
3) kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist.
(5) Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele.
(6) Riikliku pensioni maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi aga ei arvestata.
§ 44. Töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni maksmise erijuhud
(1) Liiklusõnnetuse tõttu isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamise või toitja kaotuse korral nõutakse väljamakstud töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapension sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
(2) Kui isik, kellele makstakse töövõimetuspensioni või seoses nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumisega rahvapensioni, ei ilmu mõjuva põhjuseta määratud tähtajaks töövõimetuse ekspertiisi taasläbivaatusele, peatatakse talle riikliku pensioni maksmine. Tema töövõimetuks taastunnistamise korral alustatakse riikliku pensioni maksmist selle peatamise päevast, kuid tagantjärele mitte rohkem kui ühe kuu ulatuses.
(3) Kui töövõimetuks tunnistatud isik ei ilmu taasläbivaatusele mõjuvatel põhjustel, jätkatakse riikliku pensioni maksmist alates selle maksmise peatamise päevast kuni järgmise taasläbivaatuse päevani, kuid mitte üle ühe aasta, tingimusel, et ta tunnistatakse ka sel ajal töövõimetuks.
(4) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension 12 kuuks.
(5) Saamata jäänud riiklik pension makstakse pensionäri surma korral isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni. Vanemal, abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel on õigus saada saamata jäänud riiklikku pensioni ka siis, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka.
(6) Mitme perekonnaliikme pöördumisel elukohajärgse pensioniameti poole pensionäri surma tõttu saamata jäänud riikliku pensioni nõudega jagatakse saada olev pension nende vahel võrdselt.
(7) Riiklik pension makstakse pöördujale välja, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul pensionäri surma päevast arvates.
(8) Pärast pensionäri surma alusetult panka tema arvele kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud riikliku pensioni summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel.
§ 45. Riiklikust pensionist kinnipidamine
(1) Riiklikust pensionist võib kinni pidada:
1) täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756) alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel;
2) elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel selle pensioni sissenõudmiseks, mis on pensionärile tema kuritarvituse tõttu enam makstud.
(2) Muid kinnipidamisi riiklikust pensionist pole lubatud teha.
(3) Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist.
(4) Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võidakse kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist.
(5) Pensionikomisjoni otsuse alusel peetakse riiklikust pensionist kinni kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel kinni pidada üle 20 protsendi pensionist.
(6) Kõigil riiklikust pensionist kinnipidamise juhtudel säilitatakse pensionärile vähemalt pool rahvapensioni määrast.
(7) Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav rohkem makstud summa on täielikult kustutatud, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras.
(8) Riiklikust pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
§ 46. Vaidluste läbivaatamine
Elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib pensionitaotleja (pensionär) pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
14. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 47. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
Pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
§ 48. Töövõimetuspensionilt vanaduspensionile üleviimine
Töövõimetuspensionilt vanaduspensionile üleviimisel arvutatakse pension üleviimise ajaks olemasolevast pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud korras ning pensionikindlustuse aastakoefitsient arvutatakse §-s 12 sätestatud korras.
§ 49. Üleminek invaliidsusgruppide alusel määratud riiklikelt pensionidelt töövõimetuse alusel määratavatele riiklikele pensionidele
(1) Riiklike elatusrahade seaduse §-s 9 sätestatud korras isikutele määratud invaliidsusgrupid vaadatakse ümber 3-aastase üleminekuperioodi jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Kuni invaliidsusgrupi ümbervaatamiseni arvutatakse riiklike elatusrahade seaduse § 10 kohaselt määratud I ja II grupi invaliidsuspensionärile pension käesoleva seadusega sätestatud täieliku töövõimetuspensioni arvutamise korra kohaselt ja III grupi invaliidsuspensionärile käesoleva seadusega sätestatud osalise töövõimetuspensioni arvutamise korra kohaselt.
§ 50. Varemmääratud pensionide ümberarvutamine
(1) Pensionärile, kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel tekib õigus saada pensioni käesoleva seaduse alusel, arvutatakse pension ümber ning kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses.
(2) Pensionärile, kellel ei teki õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel, makstakse pensioni endises suuruses kuni määratud tähtajani.
§ 51. Riikliku pensioni üldsumma
Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel ja riiklikust pensionist kinnipidamisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
§ 52. Vaidlused riiklike elatusrahade seaduse alusel
Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkivad vaidlused pensionitaotleja või pensionäri ja piirkondliku pensioniameti vahel, mis tulenevad riiklike elatusrahade seaduse rakendamisest, vaadatakse läbi käesoleva seadusega sätestatud korras.
§ 53. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord
Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus.
15. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 54. Riiklike elatusrahade seaduse muutmine
Riiklike elatusrahade seaduses (RT 1993, 15, 256; RT I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631; 1996, 22, 437; 45, 849; 86, 1539; 1997, 77, 1309; 81, 1366; 1998, 17, 266) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvides 5, 51, 6, 7 ja 41 asendatakse sõnad «pensioniõiguslik staaž» sõnadega «pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž» vastavas käändes;
2) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:
«§ 762. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-des 20 ja 47 sätestatud korras.»
§ 55. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine
Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228) § 17 lõike 2 kogu tekstis asendatakse sõna «sotsiaalfondi» sõnadega «riikliku pensionikindlustuse eelarvesse».
§ 56. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Eesti Vabariigi pensioniseadus (RT 1991, 12, 169; 1993, 15, 256);
2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 15. aprilli otsus «Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta» (RT 1991, 12, 170; 40, 491; 1992, 33, 422; 1993, 15, 256);
3) riiklike elatusrahade seadus.
§ 57. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 20, 28--34 ja 47 ning 54 jõustuvad 1999. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter