Riikliku arengukava meetme 4.3 "Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine" toetuse andmise tingimused
Vastu võetud 17.05.2004 nr 29
Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 ja § 15 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) § 3 punktiga 1 ja § 4 punktiga 1.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi seadus) § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» (edaspidi riiklik arengukava ) 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.3 «Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) rakendamiseks struktuuritoetuse (edaspidi toetuse) andmise tingimused.
§ 2. Rakendusüksus
Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus), kes on volitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustama.
§ 3. Meetme juhtkomisjon
(1) Haridus- ja teadusministri moodustatud meetme juhtkomisjon kinnitab rakendusüksuse poolt vastavaks tunnistatud taotlusi ja teeb rakendusüksuse juhile ettepanekud taotluste rahuldamise otsuse tegemiseks.
(2) Meetme juhtkomisjon koguneb vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kaks korda aastas.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 4. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused
(1) Käesoleva määruse kohaselt antakse toetust riiklikus arengukavas kirjeldatud meetme eesmärgiga kooskõlas olevate tegevuste elluviimiseks.
(2) Vastavalt riiklikule arengukavale on meetme üldeesmärk materiaalsete tingimuste loomine tööturu nõuetele vastava ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kutse- ja kõrghariduse andmiseks.
(3) Meetme spetsiifilised eesmärgid on:
1) nüüdisaegse õppe- ja
teadustööd soodustava keskkonna loomine kutsekeskharidust ja
kõrgharidust omandada võimaldavates õppeasutustes;
2)
kvaliteetset õpet toetava õppetöö ja teadustöö tehnilise baasi
väljaarendamine, sh arvutite ja Interneti-ühenduse kättesaadavaks
tegemine ning Interneti-põhiste teenuste laiendamine;
3) noorte
tööturule asumist soodustavate infrastruktuuride väljaarendamine.
(4) Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) kutseõppeasutuste,
rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (sh nende regionaalsete
struktuuriüksuste) hoonete ja õppebaaside ehitamine ning renoveerimine,
sh infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamine, ohutuse ja
tervisekaitse normidega kooskõlla viimine ning hoonete kohandamine
liikumispuudega inimeste vajadustele vastavaks;
2) kutseõppeasutuste,
rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (sh nende regionaalsete
struktuuriüksuste) õppetööks vajalike kaasaegsete seadmete, inventari
ning töövahendite hankimine kaasajastatud hoonete sisustamiseks;
3) teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning avatud noortekeskuste rajamine
arvestades nõudeid erivajadustega inimeste ligipääsuks, sealhulgas
keskuste varustamine teenuste pakkumiseks vajalike seadmete ja
inventariga.
(5) Meetme raames saavad toetust ainult need projektid, mis on loetletud haridus- ja teadusministri kehtestatud korra alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kavas (edaspidi kava) vastavalt seaduse § 17 lõikes 2 sätestatule.
§ 5. Toetuse määr
(1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 500 000 krooni. Meetme raames taotletava toetuse suurus projekti kohta ei tohi ületada kavas sätestatud ülempiiri.
(2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamise osakaal toetusest võib moodustada kuni 80% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike isikute, välja arvatud valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, või «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute oma- ja kaasfinantseering seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra tähenduses peab moodustama kokku vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest.
(5) Riigieelarvelisi vahendeid, mida eraldatakse taotlejale käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 kuni 4 märgitud tegevusteks, käsitletakse omafinantseeringuna seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra mõistes, kuid antud vahendite eraldamine ei toimu seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(6) Kui toetust taotletakse selliste projektide või projekti osa tegevuste elluviimiseks, mille toetamist avaliku sektori vahenditest loetakse vähese tähtsusega abiks, siis võetakse toetuse määra arvutamisel aluseks «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) §-s 33 sätestatud kord.
(7) Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artiklis 2 nimetatud abi.
(8) Kui toetust taotletakse selliste projektide või projekti osa tegevuste elluviimiseks, mille toetamist avaliku sektori vahenditest loetakse riigiabiks «Konkurentsiseaduse» § 30 mõttes, siis käesoleva meetme raames ei kuulu taotlus rahuldamisele.
(9) Toetuse saajale antava toetuse määr projekti kohta määratletakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses § 14 alusel.
§ 6. Abikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need
vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust (EÜ) nr
1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999
üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide
kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003, (ELT L 72, 11.03.2004,
lk 66–77) ning teiste siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega;
2) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende
tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
3) kulud on
vastavuses lõikes 2 toodud meetmespetsiifiliste abikõlblike tegevustega.
(2) Meetmespetsiifilised abikõlblikud tegevused on:
1)
detailplaneeringu koostamine;
2) ehitusuuringud (ehitusgeoloogilised
ja ehitusgeodeetilised tööd);
3) ehitusprojekti koostamine;
4) ehitusprojekti ekspertiis;
5) hankeprotseduuride läbiviimine ja
hankedokumentatsiooni ettevalmistamine;
6) omanikujärelvalve
teostamine;
7) ehitise ekspertiis;
8) ehitise püstitamine;
9) ehitise laiendamine;
10) ehitise rekonstrueerimine;
11) ehitise
tehnosüsteemide muutmine ja renoveerimine (sh hangitud seadmete ja
süsteemide kasutajate esmane koolitus);
12) ehitise lammutamine;
13) ehitise renoveerimine;
14) tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires
kuni liitumispunktini ja ühendustasud, kui need on seotud konkreetse
projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
15) ehitise
vastavaks viimine majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määrusega nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»;
16) õppetehnika, -seadmete ja -inventari soetamine ning paigaldus. Kasutajate
esmane koolitus;
17) projekti taotlejapoolse projektijuhi palkamine
(lisa 3);
18) projektiga seotud teavitustegevus kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide
järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses
struktuurifondide antava abiga (ELT L 130, 31.05.2000, lk 30–36);
19) muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks
vältimatult vajalikud tegevused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 kuni 4 märgitud tegevused, mis on vajalikud investeeringute mahu kavandamiseks, on reeglina abikõlblikud, kui isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, on väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist.
(4) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
1) käibemaks, kui see on arvestatud või on võimalik arvestada
ettevõtlustulude sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse»
(RT I 2003, 82, 554) §-des 30 kuni 36 sätestatule. Kui projekti raames
soetatud kaupu ja teenuseid kasutatakse ettevõtluses ning piiratud
käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib sisendkäibemaksu
arvestamist abikõlblike kulude hulka, siis peab ta tõendama
rakendusüksusele esitataval väljamakse taotlusel (millele on lisatud
kuludokumendid), et ettevõtlustulu tarbeks tehtud kulutused, sh nendelt
kulutustelt arvestatud sisendkäibemaks ei kajastu väljamaksetaotlusel.
Käibemaks ei ole abikõlblik ka juhul, kui maksukohustuslase
raamatupidamises ei eristata ettevõtluskulutusi mitteettevõtluskuludest;
2) üldkulud;
3) amortisatsioon;
4) mitterahalised kulutused;
5)
projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud,
kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutavahetustasud, valuutakahjum,
pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega
seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud).
(5) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised tegevused:
1) investeeringud ärisektorile kuuluvatesse objektidesse;
2) maa
soetamine;
3) ehitusobjektiga otseselt mitteseotud väikesemahulised
sanitaarremonditööd;
4) arheoloogilised kaevamised.
§ 7. Ajaline abikõlblikkus
(1) Meetme rakendamine toimub vahemikus 1. jaanuar 2004 – 31. detsember 2008.
(2) Kulude abikõlblikkuse alguse ja lõpu kuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse rahuldamise otsuse kuupäev.
(3) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2004. Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
3. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 8. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Taotluse toetuse saamiseks võivad esitada § 4 lõikes 5 nimetatud
kavas loetletud projektide elluviimiseks:
1) riigi- või
munitsipaalomandis olevad kutseõppeasutused;
2) riigi või
kohaliku omavalitsuse osalusega eraõigusliku juriidilise isiku omandis
olevad kutseõppeasutused;
3) riigi rakenduskõrgkoolid ja
avalik-õiguslikud ülikoolid;
4) kohalikud
omavalitsusüksused ja maavalitsused;
5) teavitamis- ja
nõustamiskeskused ning avatud noortekeskused;
6)
haridusvaldkonna sihtasutused ja mittetulundusühingud.
(2) Taotlejale esitatakse järgmisi nõudeid:
1) toetuse oma-
ja kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu (taotleja esitab §
9 lõike 2 punktis 3 nimetatud dokumendid);
2) seadustes
sätestatud maksekohustuste täitmise tõendamine (taotleja esitab § 9
lõike 2 punktis 9 nimetatud dokumendid);
3) varem
struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa
tähtaegse tasumise tõendamine (taotleja täidab § 9 lõikes 2 nimetatud
vormi punkti 10);
4) projekti raames teostatavateks töödeks piisava
kogemuse tõendamine (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud
dokumendid);
5) viimase majandusaasta aruande kohta audiitori
märkusteta järeldusotsuse esitamine (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis
8 nimetatud dokumendid).
§ 9. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) koosneb kirjalikust avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Kirjalik avaldus peab olema esitatud vastavalt vormile (lisa 1).
(2) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada kirjalikule avaldusele
järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset
esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav dokument;
2) projektijuhi CV;
3) ettemaksuga finantseeritavate projektide puhul
kinnituskiri oma- ja kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu
tõendamiseks, kui taotlejal on tulenevalt «Riigieelarve seaduse» (RT I
1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22,
148) §-st 29 keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid
kohustusi, ning ettemaksu õigust mitteomavate projektide puhul projekti
kogukulude tasumise võimet tõendav kinnituskiri. Juhul kui projekti
kaasfinantseerimiseks võetakse laenu, esitatakse krediidiasutuse
väljastatud laenupakkumine;
4) partnerite kinnituskirjad ja
koostöökokkulepped;
5) organisatsiooni põhikiri;
6)
vormikohane projekti kulude eelarve (lisa 2);
7) projekti tegevusi
kajastav arengukava;
8) taotleja majandusaasta aruanne ja audiitori
järeldusotsused, kui viimane on taotlejale kohustuslik tulenevalt
«Raamatupidamise seadusest»;
9) mitte varasema kui taotluse
esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga «Maksukorralduse
seaduse» (RT I 2002, 26, 150) § 14 alusel väljastatud Maksu- ja
Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise
päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole
riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta
maksud tasunud ajakava kohaselt;
10) projektiga seotud hanke puhul
koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest
kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka
«Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284;
2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25,
153; 78, 521; 88, 591) § 2 lõikes 8 sätestatud hankelepingu sõlmimise
korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud
hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
11)
ehituslik projektdokumentatsioon (sh koopia kehtivast
detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang,
keskkonnamõjude hinnang);
12) projekti elluviimiseks vajalikud
load ja kooskõlastused;
13) ehitus- ja renoveerimisprojektide
puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
14) projektiga
seotud lepingute koopiad;
15) kinnituskiri, et taotleja ei kasuta
ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti kuludokumentide
tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele väljamakse
taotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks, kui
piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu
arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
16) kasutatud
varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et varustusega seoses ei
ole eelneva 10 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse
toetust;
17) teatis eelmise kolme aasta jooksul taotlejale antud
vähese tähtsusega riigiabi kohta, kui taotleja on «Konkurentsiseaduse» §
2 mõttes ettevõtja;
18) teavituskava kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ;
19) info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia projektide puhul kinnituskiri Riigi
Infosüsteemide Arenduskeskuselt või Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuselt
projekti asja- ja ajakohasuse kohta.
(3) Rakendusüksus võib taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks nõuda taotlejalt taotluse või taotlejaga seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatav projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
4. peatükk
TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMINE
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja peab taotluse esitama rakendusüksusesse üheksa kuu jooksul alates kava kinnitamise päevast. Rakendusasutus teavitab kavas loetletud projektide taotlejaid kava kinnitamisest.
(2) Taotlus esitatakse kirjalikult posti teel ühes originaaleksemplaris. Samal ajal esitatakse taotluse koopia rakendusüksusele ka elektrooniliselt. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest ning kinnitab elektroonilise taotluse võimalusel ka digitaalallkirjaga.
(3) Taotlused loetakse esitatuks ja registreeritakse rakendusüksuses, kui taotlus on esitatud nõuetekohaselt koos juurdekuuluvate dokumentidega.
(4) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(5) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on kuni kolm kuud. Hiljemalt kolme kuu möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
§ 11. Taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus hindab taotleja nõuetele vastavust lähtuvalt §-s 8 sätestatust.
(2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui kõik temale esitatud nõuded on täidetud. Vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Kui taotleja ei vasta nõuetele, teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(3) Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teavitatakse taotlejat rahuldamata jätmise otsusest. Taotleja võib esitada taotluse uuesti, likvideerides andmetes või dokumentides esinenud puudused. Taotluse saab esitada uuesti kuni taotluste esitamise tähtajani.
§ 12. Taotluse vastavaks tunnistamine
(1) Taotluse vastavuse kontrollimiseks täidab rakendusüksuse töötaja kontroll-lehe ja allkirjastab selle. Rakendusüksuse töötajatel on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus kontrollida taotlusega seotud dokumente ja objekte taotleja juures kohapeal. Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
(2) Rakendusüksus võib taotluse kontrollimisse kaasata sõltumatuid eksperte.
(3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel ilmneb, et esitatud taotluses on ebatäpsusi või puudusi, esitab rakendusüksus taotlejale nõude puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või esitatud andmetes või dokumentides sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani.
(4) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 9 sätestatud taotlusele esitatavad nõuded.
(5) Taotluse tunnistab vastavaks rakendusüksuse juht ning fikseerib vastava otsuse kontroll-lehel. Vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduv teave sisestatakse struktuuritoetuse registrisse.
(6) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab otsuse tegemist
pettuse või ähvardusega või muul viisil;
2) taotluses
kirjeldatud projekti eesmärgid pole kooskõlas käesoleva määruse §-s 4 ja
§-s 6 kirjeldatud eesmärkide, abikõlblike kulude ja tegevustega;
3) taotluses esitatud tegevus- ja ajaplaanis ei ole arvesse võetud kõiki
projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi, tegevusplaan ei ole ajaliselt
teostatav või määratletud tegevusi ei ole võimalik ellu viia hiljemalt
31. maiks 2008;
4) taotluses esitatud projekti eelarve ei sisalda
käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõutavat oma- ja kaasfinantseeringut;
5) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
6) paragrahvis 9 taotlusele esitatavad nõuded ei ole täidetud.
(7) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teavitab sellest taotlejat. Taotleja võib esitada taotluse uuesti, likvideerides andmetes või dokumentides esinenud puudused. Taotluse saab esitada uuesti kuni taotluste esitamise tähtajani.
5. peatükk
TAOTLUSTE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE
§ 13. Taotluste kinnitamine
(1) Rakendusüksus edastab vastavaks tunnistatud taotlused meetme juhtkomisjonile 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavaks tunnistamist.
(2) Meetme juhtkomisjon kinnitab vastavaks tunnistatud taotlused, kui:
1) taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas meetme eesmärkide ja toetavate
tegevuste loeteluga;
2) taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas
§ 4 lõikes 5 nimetatud kavaga;
3) kõik käesolevas määruses
sätestatud taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded on täidetud.
(3) Meetme juhtkomisjon võib taotluste läbivaatamisele kaasata sõltumatuid eksperte.
(4) Meetme juhtkomisjon teeb 20 tööpäeva jooksul vastavaks tunnistatud taotluste alusel rakendusüksuse juhile ettepaneku taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Taotluse rahuldamise ettepanek tehakse juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustele. Samadele tingimustele mittevastavuse korral teeb meetme juhtkomisjon rakendusüksuse juhile ettepaneku taotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks.
(5) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks vastavaks tunnistatud, teeb meetme juhtkomisjon rakendusüksuse juhile ettepaneku taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks.
§ 14. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht meetme juhtkomisjoni ettepanekute alusel. Enne otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(2) Taotleja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.
(3) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(4) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmisel loobub taotleja toetusest. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks haridus- ja teaduministri poolt sätestatud korras.
(5) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise õiguslikud alused;
4) andmed toetuse saaja kohta;
5) andmed taotluse kohta;
6) projekti
nimi ja kogumaksumus;
7) toetuse määr kroonides ja selle osakaal
protsentides projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
8)
toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering kroonides ning selle osakaal
protsentides projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
9)
tähtajad riigieelarveliste väljamaksete prognoosi esitamiseks;
10) (osalise) ettemakse tegemise tingimused;
11) muud toetuse saaja
kohustused ja toetuse kasutamise tingimused, mis pole sätestatud
määruses või muudes õigusaktides;
12) viide
otsuse vaidlustamise võimalusele.
(7) Taotluse mitterahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse
vastuvõtja;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse
tegemise õiguslikud alused;
4) andmed toetuse saaja kohta;
5)
andmed taotluse kohta;
6) projekti nimi ja kogumaksumus;
7)
mitterahuldatud taotluse korral rahuldamata jätmise põhjused;
8) viide otsuse vaidlustamise võimalusele.
6. peatükk
TOETUSTE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMINE
§ 15. Toetuse maksmine
(1) Toetuse saajale makstakse välja projekti tegevustega otseselt seotud
ning projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud kulud taotluse
rahuldamise otsuses näidatud ulatuses, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1) kulud vastavad taotluse rahuldamise otsusele;
2) kulud vastavad projekti
tegevus- ja kuluplaanile;
3) arve-saatelehe või arve koopial näidatud
tehingu sisu vastab arve väljastanud isiku poolt taotlejaga sõlmitud
lepingutele ja hinnapakkumistele;
4) toetuse saaja on arved tasunud
enne väljamakse taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud
juhul, kui kohalduvad seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korrast
tulenevad erisused ettemaksete teostamiseks;
5) arve-saatelehe või
arve koopialt nähtub originaalile märgitud projekti kood seaduse § 9
alusel loodud struktuuritoetuse registris;
6) kulud on tehtud pärast
taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse
alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva;
7) kulud vastavad käesoleva määruse §-des 6 ja 7 toodud abikõlblikkuse
tingimustele;
8) toetuse saaja on esitanud seaduse § 13 lõike 5
punkti 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nõutud
aruanded õigeaegselt ja nõutud vormis ning aruanded on rakendusüksuse
poolt kinnitatud;
9) kulude tegemisel on järgitud «Riigihangete
seadust» ning teisi õigusakte.
(2) Toetus makstakse taotlejale välja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud korras.
(3) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele maksetaotluse rakendusüksuse poolt etteantud vormil koos kuludokumentidega ja nende tasumist tõendavate dokumentidega.
(4) Esitatud maksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates maksetaotluse laekumisest.
(5) Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue maksetaotluse.
(6) Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus on korrektselt täidetud ja kulud abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus andmed seaduse § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registrisse väljamakse teostamiseks. Tehnilise häirete korral registri töös esitab rakendusüksus väljamakse taotluse paberkandjal vastavalt seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korrale.
(7) Ettemakseid tehakse toetuse saajale seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud korras.
§ 16. Projekti muutmine
(1) Projekti muutmise taotlemine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti
omandisuhte andmed;
2) taotleja soovib pikendada projekti rakendamise
perioodi või oluliselt muuta projekti ajakava;
3) taotleja
soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
4) taotleja soovib muuta projekti finantsplaani;
5) projekti eelarve
muutub üle 10% kulukohtade lõikes eelarvet suurendamata;
6)
muutuvad projekti eesmärk või saavutatavad tulemused.
(2) Projekti muutmise avaldusi võib esitada rakendusüksusele jooksvalt. Rakendusüksuse koordinaator kontrollib projekti muutmise taotlust ja teeb rakendusüksuse juhile projekti muutmise ettepaneku, tuginedes investeeringute toetuse kasutamise kavale.
(3) Projekti muutmise või muutmata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.
(4) Projekti muutmata jätmise korral väljastatakse taotlejale projekti muutmata jätmise otsus 15 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest alates.
(5) Projekti muutmise korral saadetakse taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskiri, kus sätestatakse projekti muudatused: eraldatava toetuse maht, kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused. Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et on nõus toetuse kasutamise muutunud tingimustega.
(6) Rakendusüksuse juhi otsuse ja tagastatud kinnituskirja alusel väljastatakse projekti muutmise otsus.
§ 17. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja on kohustatud nõutud informatsiooni ja aruanded esitama rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- ja kaasrahastamise kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad ning märgistatud seaduse § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registri projekti koodiga.
(3) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse kasutamise ning oma-
või kaasrahastamise kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide,
soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde kohapeal kontrollimist
või auditeerimist ning riikliku järelevalve läbiviimist, sh:
1) võimaldama volitatud audiitorile või riikliku järelevalve teostajale pääsu
kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida
toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
2)
andma volitatud audiitori või riikliku järelevalve teostaja käsutusse
kõik soovitud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul arvates vastava
teate saamisest;
3) osutama igakülgset abi kontrolli, auditi ja
riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks;
4) võimaldama
rakendusüksuse volitatud esindajal osaleda vaatlejana tööde teostamise
käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel, pakkumiste hindamisel
ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on
vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
5) täitma kõik kontrollimiste tulemusena tehtud ettekirjutused ja auditi
väljatoodud puudused.
(4) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele seirearuanded seaduse § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud korras.
(5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama avalikkust, et projekt teostatakse struktuuritoetuse abil kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ.
§ 18. Toetuse tagasinõudmise alused
(1) Rakendusüksuse juhil on õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui esineb vähemalt üks seaduse §-s 26 sätestatud asjaoludest.
(2) Toetuse saaja on kohustatud tagastama saadud toetuse seaduse §-s 26 sätestatud juhtudel.
(3) Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud korrale.
§ 19. Dokumentide säilitamine
(1) Meetme rakendusüksusele esitatud dokumente taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata. Rakendusüksus tagab dokumentide säilimise vähemalt 2015. a 31. detsembrini.
(2) Toetuse saaja on kohustatud säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerima kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagama nende säilimise vähemalt 2015. a 31. detsembrini.
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2; riigisekretäri 24. mai 2004. a
resolutsioon nr 17-1/0404673.
| Minister Toivo MAIMETS |
| Kantsler Jaan KALLAS |
Facebook
X.com