Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 28.07.1998 nr 165

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitsest (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Kallaste maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Kallaste maastikukaitseala valitsejaks Hiiu Maavalitsus.

Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kallaste maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a määrusega nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi -- Kallaste panga -- baasil.

2. Kaitseala on moodustatud ordoviitsiumi lubjakivide paljandi ning lookoosluste ja nende mitmekesisuse kaitseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Kallaste maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1938. aastal välja antud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

7. Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojakuni avalikuks kasutamiseks.

8. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

10. Käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatakse kaitsealal metsa vöönditi kasutamise kord. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje.

11. Kaitsealal on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

4) jäätmete ladustamine.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) korraldada üle 50 osalejaga rahvaüritusi.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Kallaste panga sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Kärdla metskonna kvartali 322 loode--kagu suunalisest vahesihist ida poole ning Hagaste­Vahtrepa teest kirde poole jääv põlise riigimetsa osa ja kvartali 323 eraldised 11 ja 16;

2) Hagaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Niidi (58), Nuudi (59), Jüri Nõmme (60), Jüri Schönbergi (58), Hindri (70), Tõnis Paali (40), Pruuli (52) ja Laasijürna (49) ning Kaarel Pihti (44) talumaade kaitsealale jäävad osad.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7, 8, 9 ja 12 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) olemasolevate teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd;

2) olemasolevate kraavide hooldustööd;

3) looduskaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud hooldustööd;

4) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) Kallaste sihtkaitsevööndis panga eksponeerimiseks vajalikud hooldustööd.

18. Haage sihtkaitsevööndis lookoosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik karjatamine või niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

20. Kallaste sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevöönditesse.

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7--12 keelatud tegevus. Samuti on keelatud lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat.

24. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

2) uute ehitiste püstitamine.

25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

26. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kallaste maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kallaste maastikukaitseala piir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Hagaste­Vahtrepa teelt piki põlise riigimetsa ja Ann Prueri (45) talumaa vahelist piiri kirde suunas, edasi piki põlise riigimetsa piiri kagu suunas kuni Kärdla metskonna kvartali 323 eraldise 16 idanurgani ning sealt piki eraldiste 16 ja 11 lõunapiiri edela suunas kuni Hagaste­Vahtrepa teeni. Edasi kulgeb piir piki Hagaste­Vahtrepa teed loode suunas kuni kvartali 323 põhjapiirini ja piki seda edela suunas kuni põlise riigimetsa piirini (kvartali 323 loodenurgani). Edasi kulgeb piir piki põlise riigimetsa piiri kuni Nigulas Särglepa (41) talu maa kirdenurgani, sealt piki nimetatud talumaa põhjapiiri kuni kirde--edela suunalise pinnasteeni, piki seda teed edela suunas kuni kagu--loode suunalise pinnasteeni. Piir jätkub piki pinnasteed loode suunas kuni endise Käina metskonna kvartali 103 põhjapiirini, piki seda ida suunas ja piki Laasijürna (49) talu maa edelapiiri loode suunas kuni Hindri (70) talu maa lõunapiirini. Edasi kulgeb piir piki Hindri (70) talu maa lõunapiiri lääne suunas kuni endise Käina metskonna kvartali 96 läänepiirini ja piki seda põhja suunas kuni Hindri (70) talu maa põhjapiirini. Piir jätkub piki Hindri (70) talu maa põhjapiiri ida suunas ja Niidi (58) talu maa läänepiiri põhja suunas kuni endise Käina metskonna kvartali 92 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir piki nimetatud kvartali lõunapiiri ida suunas kuni põhja--lõuna suunalise kraavini, piki seda kraavi lõuna suunas kuni lääne--ida suunalise kraavini, edasi piki viimati nimetatud kraavi ida suunas kuni endise Käina metskonna kvartali 97 läänepiirini ning piki seda lõuna suunas kuni Hagaste­Vahtrepa teeni ja seejärel piki Hagaste­Vahtrepa teed lõuna suunas kuni ristumiseni põlise riigimetsa piiriga.

Kallaste maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1938. aastal välja antud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.