Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Täiskasvanute koolituse seadus [terviktekst muudatustega kuni 16.06.98]

Vastu võetud 10.11.1993
RT I 1993, 74, 1054
(v.a §-s 16 märgitud erisused). Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

Terviktekst

Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 16.06.1998 seaduse § 13 alusel.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seadus sätestab õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul.

§ 2. Täiskasvanute koolitusasutused on riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad. [16.06.1998]

§ 3 (1) Sõltuvalt eesmärgist on koolitus käesoleva seaduse kohaselt:

1) tasemekoolitus;

2) tööalane koolitus;

3) vabahariduslik koolitus.

(2) Tasemekoolitus võimaldab osaõpiajaga või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidus, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus, diplom või akadeemiline kraad.

(3) Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

(4) Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. [16.06.1998]

§ 4 (1) Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111; 1998, 57, 859), kutseõppeasutuse seadus (RT I 1998, 64/65, 1007), rakenduskõrgkooli seadus (RT I 1998, 61, 980) ning ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859).

(2) Tööalane koolitus toimub:

1) registreeritud õppekavade alusel koolitusluba omavates täiskasvanute koolitusasutustes;

2) registreeritud kursustena;

3) õppepäevade või seminaridena kestusega mitte vähem kui 8 akadeemilist tundi.

(3) Vabahariduslikku koolitust võivad korraldada kõik käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud asutused ja isikud.

(4) Täiskasvanute koolitust võimaldavate erakoolide tegevusele laieneb erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859), kui käesoleva seadusega ei sätestata teisiti. [16.06.1998]

§ 4¹. Täiskasvanute taseme-, tööalaseks ja vabahariduslikuks koolituseks koolituslubade väljaandmise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega. [16.06.1998]

II peatükk

ÕPPIMISVÕIMALUSTE TAGAMINE

§ 5 [kehtetu -- 16.06.1998]

§ 6. Vabariigi Valitsus:

1) selgitab välja ja määrab kindlaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;

2) näeb riigieelarve eelnõus ette vahendid täiskasvanuhariduse uuringuteks ja riiklikult prioriteetsetes valdkondades läbiviidavaks täiskasvanute koolituseks;

3) moodustab täiskasvanute koolituse koordineerimiseks ja riigieelarveliste vahendite sihipärase jaotamise ning kasutamise kontrollimiseks Riikliku Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab tema põhimääruse;

4) koordineerib maakondades toimuvat koolitustegevust. [16.06.1998]

§ 7. Kohalikud omavalitsusorganid:

1) tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduslikku koolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega;

2) toetavad töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust. [16.06.1998]

§ 8 (1) Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.

(2) Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) sätestatud korras.

(3) Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.

(4) Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:

1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva;

2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva;

3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva;

4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.

(5) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

(5¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või ametniku avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal.

(6) Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega.

(7) Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas.

(8) Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö- või kollektiivlepingus.

(9) Koolitusest osavõtuks esitab töötaja tööandjale koolitusasutuse poolt antud teatise õppe toimumise aja ja sisu kohta. [16.06.1998]

§ 9. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.

III peatükk

KOOLITUSE KORRALDAMINE

§ 10. Täiskasvanute koolituse üldist koordineerimist korraldab Haridusministeerium. [16.06.1998]

§ 11. Omandivormist olenemata on täiskasvanute koolitusasutus õppetegevuse korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja -meetodite valikul ning vahendite kasutamisel haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev.

IV peatükk

KOOLITUSE FINANTSEERIMINE

§ 12 [kehtetu -- 16.06.1998]

§ 13 (1)--(2) [kehtetud -- 16.06.1998]

(3) Tööotsijate ja töötute koolituse kursused tellib ja nende eest tasub Sotsiaalministeerium. Vahendeid selleks võib eraldada ka kohalik omavalitsus oma eelarvest.

(4) Tööalase koolituse võimaluste tagamiseks võidakse vahendeid ette näha kohalikus eelarves.

(5) Riigiasutuste töötajatele, ametnikele ja pedagoogidele, kelle palgad kaetakse riigieelarvest, nähakse ka tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves -- nimetatud töötajate, ametnike ja pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.

(6) Kohaliku omavalitsuse töötajate tööalaseks koolituseks nähakse ette kulud omavalitsusüksuse eelarves. [16.06.1998]

§ 14 (1) Vabaharidusliku koolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.

(2) Vabaharidusliku koolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja kohalikus eelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridusministeeriumi kaudu vaid pedagoogide ja koolitusasutuste juhtide töötasu. [26.06.1996; 16.06.1998]

§ 15. Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja finantseerimise korra, samuti nõuded koolitusasutustele, kes neid vahendeid võivad taotleda, kehtestab Vabariigi Valitsus.

V peatükk

RAKENDAMINE

§ 16. Käesoleva seaduse § 7 punkt 1 ja § 13 5. lõige jõustuvad 1995. aasta 1. jaanuaril.

§ 17 [käesolevas terviktekstis ei avaldata]