Teksti suurus:

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2010
Avaldamismärge:RT I 2004, 44, 313

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu

Vastu võetud 20.05.2004 nr 195

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 10 lõike 3 alusel.

§1. I kaitsekategooria taimeliigid

(1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) põhja-raunjalg Asplenium septentrionale;
2) rohe-raunjalg Asplenium viride;
3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium;
4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum;
5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica;
6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon;
7) muda-lahnarohi Isoetes echinospora;
8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum;
9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii;
10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis.

(2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) kollane käoking Aconitum lasiostomum;
2) liiv-hundihammas Astragalus arenarius;
3) mägi-kadakkaer Cerastium alpinum;
4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride;
5) pehme koeratubakas Crepis mollis;
6) lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa;
7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei;
8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum;
9) sinihall luga Juncus inflexus;
10) nõmmluga Juncus squarrosus;
11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum;
12) harilik kobarpea Ligularia sibirica;
13) silmjärvikas Littorella uniflora;
14) nõtke näkirohi Najas flexilis;
15) mägi-lipphernes Oxytropis campestris;
16) mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum;
17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia;
18) pisilina Radiola linoides;
19) villtulikas Ranunculus lanuginosus;
20) püstkivirik Saxifraga adscendens;
21) püsiksannikas Swertia perennis.

(3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis;
2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii;
3) suur paelsammal Metzgeria conjugata;
4) kolmis-seligeeria Seligeria patula.

§2. I kaitsekategooria seeneliigid

I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:

1) poropoorik Amylocystis lapponica;
2) leht-kobartorik Grifola frondosa;
3) krookustorik Hapalopilus croceus;
4) taigapässik Inonotopsis subiculosa;
5) lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius;
6) roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa;
7) võrkheinik Rhodotus palmatus;
8) lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus;
9) limatünnik Sarcosoma globosum.

§3. I kaitsekategooria samblikuliigid

I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik ( Flavocetraria cucullata).

§4. I kaitsekategooria loomaliigid

(1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).

(2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) kõre Bufo calamita;
2) rohe-kärnkonn Bufo viridis;
3) must-toonekurg Ciconia nigra;
4) väike-laukhani Anser erythropus;
5) merikotkas Haliaeetus albicilla;
6) madukotkas Circaetus gallicus;
7) väike-konnakotkas Aquila pomarina;
8) suur-konnakotkas Aquila clanga;
9) kaljukotkas Aquila chrysaetos;
10) kalakotkas Pandion haliaetus;
11) väikepistrik Falco columbarius;
12) rabapistrik Falco peregrinus;
13) rabapüü Lagopus lagopus;
14) tutkas Philomachus pugnax;
15) habekakk Strix nebulosa;
16) siniraag Coracias garrulus;
17) lendorav Pteromys volans;
18) euroopa naarits Mustela lutreola.

§5. II kaitsekategooria taimeliigid

(1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
2) pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
3) vitsosi Equisetum x moorei;
4) alssosi Equisetum scirpoides;
5) koldjas selaginell Selaginella selaginoides.

(2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on harilik jugapuu (Taxus baccata).

(3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
2) roomav akakapsas Ajuga reptans;
3) väike konnarohi Alisma gramineum;
4) nurmlauk Allium vineale;
5) Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
6) püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
7) salutakjas Arctium nemorosum;
8) palu-liivkann Arenaria procera;
9) meripuju Artemisia maritima;
10) oja-haneputk Berula erecta;
11) kiirjas ruse Bidens radiata;
12) kummeli-võtmehein Botrychium multifidum;
13) varju-püsikluste Bromus benekenii;
14) peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
15) turvastarn Carex heleonastes;
16) sagristarn Carex irrigua;
17) randtarn Carex extensa;
18) klibutarn Carex glareosa;
19) gallia tarn Carex ligerica;
20) põhjatarn Carex mackenziei;
21) jalgtarn Carex rhizina;
22) nokktarn Carex rhyncophysa;
23) õrn tarn Carex disperma;
24) valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
25) punane tolmpea Cephalanthera rubra;
26) madal kadakkaer Cerastium pumilum;
27) sile kardhein Ceratophyllum submersum;
28) uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
29) laialehine nestik Cinna latifolia;
30) pori-nõiakold Circaea lutetiana;
31) taani merisalat Cochlearia danica;
32) kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
33) vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
34) kevad-ristmadar Cruciata glabra;
35) pruun lõikhein Cyperus fuscus;
36) kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
37) täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
38) Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
39) aasnelk Dianthus superbus;
40) sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
41) mõru vesipipar Elatine hydropiper;
42) rand-orashein Elytrigia junceiformis;
43) sale villpea Eriophorum gracile;
44) rand-ogaputk Eryngium maritimum;
45) mets-aruhein Festuca altissima;
46) sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
47) kivi-kurereha Geranium columbinum;
48) läikiv kurereha Geranium lucidum;
49) niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
50) kahar parthein Glyceria lithuanica;
51) lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
52) hall soolmalts Halimione pedunculata;
53) harilik luuderohi Hedera helix;
54) harilik käokuld Helichrysum arenarium;
55) harilik muguljuur Herminium monorchis;
56) pehme mesihein Holcus mollis;
57) loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
58) mägi-naistepuna Hypericum montanum;
59) järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
60) võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
61) tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
62) sale haguhein Koeleria gracilis;
63) must seahernes Lathyrus niger;
64) jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
65) soohiilakas Liparis loeselii;
66) väike käopõll Listera cordata;
67) vesilobeelia Lobelia dortmanna;
68) harilik sookold Lycopodiella inundata;
69) ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
70) harilik sookäpp Malaxis paludosa;
71) ida-võsalill Moehringia lateriflora;
72) siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
73) vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
74) vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
75) liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
76) kärbesõis Ophrys insectifera;
77) jumalakäpp Orchis mascula;
78) arukäpp Orchis morio;
79) tõmmu käpp Orchis ustulata;
80) karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
81) alpi võipätakas Pinguicula alpina;
82) austria roidputk Pleurospermum austriacum;
83) alpi nurmikas Poa alpina;
84) rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
85) juus-penikeel Potamogeton trichoides;
86) laukapuu Prunus spinosa;
87) palu-karukell Pulsatilla patens;
88) salutulikas Ranunculus nemorosus;
89) saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
90) tume nokkhein Rhynchospora fusca;
91) mesimurakas Rubus arcticus;
92) rand-kesakann Sagina maritima;
93) hanepaju Salix repens;
94) liht-randpung Samolus valerandi;
95) kollane kivirik Saxifraga hirculus;
96) mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
97) juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
98) palu-põisrohi Silene chlorantha;
99) tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
100) lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
101) ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
102) lääne-sõlmhein Spergularia media;
103) rand-soodahein Suaeda maritima;
104) püst-linalehik Thesium ebracteatum;
105) lamav ristik Trifolium campestre;
106) siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
107) nõmm-mailane Veronica dillenii;
108) väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
109) peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
110) kõrge kannike Viola elatior;
111) pisikannike Viola pumila;
112) laanekannike Viola selkirkii.

(4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
2) kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
3) õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
4) kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
5) turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
6) meri-pungsammal Bryum marratii;
7) vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
8) mustpeasammal Catoscopium nigritum;
9) juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
10) vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
11) roheline kaksikhammas Dicranum viride;
12) könttanukas Encalypta mutica;
13) tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
14) Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
15) kurdõhik Neckera crispa;
16) allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
17) põhja-roodik Palustriella decipiens;
18) Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
19) lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
20) Corda porella Porella cordaeana;
21) suurelehine porella Porella platyphylla;
22) sale katiksammal Pterogonium gracile;
23) kurdsammal Rhytidium rugosum;
24) sinisammal Saelania glaucescens;
25) jäik keerdsammal Tortella rigens;
26) suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata.

§6. II kaitsekategooria seeneliigid

II kaitsekategooria seened (Fungi) on:

1) sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
2) lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
3) lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
4) must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
5) punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
6) Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
7) mõru kivipuravik Boletus radicans;
8) kollane kivipuravik Boletus suspectus;
9) soo-maamuna Bovista paludosa;
10) lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros;
11) säärissirmik Chamaemyces fracidus;
12) Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
13) liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
14) purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
15) ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
16) tammepässik Inonotus dryophilus;
17) kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
18) roosa riisikas Lactarius controversus;
19) ripsriisikas Lactarius mairei;
20) värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
21) valge sirmik Macrolepiota nympharum;
22) kellukmürkel Morchella semilibera;
23) luiteliudik Peziza ammophila;
24) mugultorik Polyporus tuberaster;
25) kroonliudik Sacrosphaera coronaria;
26) kährikseen Sparassis crispa;
27) sellerheinik Tricholoma apium.

§7. II kaitsekategooria samblikuliigid

II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:

1) harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
2) nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
3) tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
4) kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
5) kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
6) rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
7) näsa-kuldsamblik Caloplaca verruculifera;
8) oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
9) härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
10) vask-porosamblik Cladonia convoluta;
11) sire-säärsamblik Cybebe gracilenta;
12) must limasamblik Collema nigrescens;
13) kollane virvesamblik Dimerella lutea;
14) harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
15) jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
16) männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila;
17) sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
18) karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
19) kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
20) külm purusamblik Ochrolechia frigida;
21) väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
22) serva-kilpsamblik Peltigera collina;
23) hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
24) õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
25) ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
26) sale nuisamblik Sclerophora farincea;
27) võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
28) harilik lohksamblik Solorina saccata;
29) käsnjas lohksamblik Solorina spongios;
30) valge vahasamblik Squamarina lentigera;
31) loo-rebasesamblik Vulpicida tubulosu;
32) Mougeot’ koldsamblik Xanthoparmelia mougeoti.

§8. II kaitsekategooria loomaliigid

(1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:

1) apteegikaan Hirudo medicinalis;
2) paksukojaline jõekarp Unio crassus;
3) eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
4) väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
5) männisinelane Boros schneideri;
6) mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne.

(2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) säga Silurus glanis;
2) tõugjas Aspius aspius;
3) harivesilik Triturus cristatus;
4) mudakonn Pelobates fuscus;
5) kivisisalik Lacerta agilis;
6) järvekaur Gavia arctica;
7) sarvikpütt Podiceps auritus;
8) hüüp Botaurus stellaris;
9) väikeluik Cygnus columbianus;
10) laululuik Cygnus cygnus;
11) soopart Anas acuta (haudeasurkond);
12) merivart Aythya marila (haudeasurkond);
13) kirjuhahk Polysticta stelleri;
14) väikekoskel Mergus albellus;
15) kanakull Accipiter gentilis;
16) metsis Tetrao urogallus;
17) väikehuik Porzana parva;
18) naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
19) niidurüdi Calidris alpina schinzii;
20) mudanepp Lymnocryptes minimus;
21) rohunepp Gallinago media;
22) mustsaba-vigle Limosa limosa;
23) kivirullija Arenaria interpres;
24) väikekajakas Larus minutus;
25) tõmmukajakas Larus fuscus;
26) räusktiir Sterna caspia;
27) tutt-tiir Sterna sandvicensis;
28) alk Alca torda;
29) krüüsel Cepphus grylle;
30) kassikakk Bubo bubo;
31) sooräts Asio flammeus;
32) karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
33) jäälind Alcedo atthis;
34) roherähn Picus viridis;
35) valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
36) laanerähn Picoides tridactylus;
37) nõmmekiur Anthus campestris;
38) randkiur Anthys petrosus;
39) luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
40) põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
41) veelendlane Myotis daubentoni;
42) tiigilendlane Myotis dasycneme;
43) tõmmulendlane Myotis brandtii;
44) habelendlane Myotis mystacinus;
45) Nattereri lendlane Myotis nattereri;
46) suurkõrv Plecotus auritus;
47) suurvidevlane Nyctalus noctula;
48) kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
49) pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
50) suur-nahkhiir Vespertilio murinus;
51) põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
52) hallhüljes Halichoerus grypus;
53) viigerhüljes Phoca hispida.

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT