Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 24.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.09.2010
Avaldamismärge: RT I 2004, 44, 313

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu

Vastu võetud 20.05.2004 nr 195


Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 10 lõike 3 alusel.

 
 


 §1. I kaitsekategooria taimeliigid
 
 


 (1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 põhja-raunjalg
 
  
 Asplenium septentrionale;
 
 
 


  
 2)
 
  
 rohe-raunjalg
 
  
 Asplenium viride;
 
 
 


  
 3)
 
  
 haruline võtmehein
 
  
 Botrychium matricariifolium;
 
 
 


  
 4)
 
  
 virgiinia võtmehein
 
  
 Botrychium virginianum;
 
 
 


  
 5)
 
  
 sudeedi põisjalg
 
  
 Cystopteris sudetica;
 
 
 


  
 6)
 
  
 karedahambane osi
 
  
 Equisetum x trachyodon;
 
 
 


  
 7)
 
  
 muda-lahnarohi
 
  
 Isoetes echinospora;
 
 
 


  
 8)
 
  
 ogane astelsõnajalg
 
  
 Polystichum aculeatum;
 
 
 


  
 9)
 
  
 Brauni astelsõnajalg
 
  
 Polystichum braunii;
 
 
 


  
 10)
 
  
 odajas astelsõnajalg
 
  
 Polystichum lonchitis.
 
 
 
 


 (2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 kollane käoking
 
  
 Aconitum lasiostomum;
 
 
 


  
 2)
 
  
 liiv-hundihammas
 
  
 Astragalus arenarius;
 
 
 


  
 3)
 
  
 mägi-kadakkaer
 
  
 Cerastium alpinum;
 
 
 


  
 4)
 
  
 rohekas õõskeel
 
  
 Coeloglossum viride;
 
 
 


  
 5)
 
  
 pehme koeratubakas
 
  
 Crepis mollis;
 
 
 


  
 6)
 
  
 lääne-sõrmkäpp
 
  
 Dactylorhiza praetermissa;
 
 
 


  
 7)
 
  
 Ruthe sõrmkäpp
 
  
 Dactylorhiza ruthei;
 
 
 


  
 8)
 
  
 lehitu pisikäpp
 
  
 Epipogium aphyllum;
 
 
 


  
 9)
 
  
 sinihall luga
 
  
 Juncus inflexus;
 
 
 


  
 10)
 
  
 nõmmluga
 
  
 Juncus squarrosus;
 
 
 


  
 11)
 
  
 ahtalehine kareputk
 
  
 Laserpitium prutenicum;
 
 
 


  
 12)
 
  
 harilik kobarpea
 
  
 Ligularia sibirica;
 
 
 


  
 13)
 
  
 silmjärvikas
 
  
 Littorella uniflora;
 
 
 


  
 14)
 
  
 nõtke näkirohi
 
  
 Najas flexilis;
 
 
 


  
 15)
 
  
 mägi-lipphernes
 
  
 Oxytropis campestris;
 
 
 


  
 16)
 
  
 mägi-piimputk
 
  
 Peucedanum oreoselinum;
 
 
 


  
 17)
 
  
 sinine kopsurohi
 
  
 Pulmonaria angustifolia;
 
 
 


  
 18)
 
  
 pisilina
 
  
 Radiola linoides;
 
 
 


  
 19)
 
  
 villtulikas
 
  
 Ranunculus lanuginosus;
 
 
 


  
 20)
 
  
 püstkivirik
 
  
 Saxifraga adscendens;
 
 
 


  
 21)
 
  
 püsiksannikas
 
  
 Swertia perennis.
 
 
 
 


 (3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 roheline hiidkupar
 
  
 Buxbaumia viridis;
 
 
 


  
 2)
 
  
 tömbilehine tiivik
 
  
 Fissidens arnoldii;
 
 
 


  
 3)
 
  
 suur paelsammal
 
  
 Metzgeria conjugata;
 
 
 


  
 4)
 
  
 kolmis-seligeeria
 
  
 Seligeria patula.
 
 
 
 


 §2. I kaitsekategooria seeneliigid
 
 


 I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 poropoorik
 
  
 Amylocystis lapponica;
 
 
 


  
 2)
 
  
 leht-kobartorik
 
  
 Grifola frondosa;
 
 
 


  
 3)
 
  
 krookustorik
 
  
 Hapalopilus croceus;
 
 
 


  
 4)
 
  
 taigapässik
 
  
 Inonotopsis subiculosa;
 
 
 


  
 5)
 
  
 lõhe-lehtervahelik
 
  
 Leucopaxillus salmonifolius;
 
 
 


  
 6)
 
  
 roosakas tammenääts
 
  
 Pachykytospora tuberculosa;
 
 
 


  
 7)
 
  
 võrkheinik
 
  
 Rhodotus palmatus;
 
 
 


  
 8)
 
  
 lilla põdramokk
 
  
 Sarcodon fuligineoviolaceus;
 
 
 


  
 9)
 
  
 limatünnik
 
  
 Sarcosoma globosum.
 
 
 
 


 §3. I kaitsekategooria samblikuliigid
 
 


 I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik (
 Flavocetraria cucullata).
 
 


 §4. I kaitsekategooria loomaliigid
 
 


 (1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on 
 ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).
 
 


 (2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 kõre
 
  
 Bufo calamita;
 
 
 


  
 2)
 
  
 rohe-kärnkonn
 
  
 Bufo viridis;
 
 
 


  
 3)
 
  
 must-toonekurg
 
  
 Ciconia nigra;
 
 
 


  
 4)
 
  
 väike-laukhani
 
  
 Anser erythropus;
 
 
 


  
 5)
 
  
 merikotkas
 
  
 Haliaeetus albicilla;
 
 
 


  
 6)
 
  
 madukotkas
 
  
 Circaetus gallicus;
 
 
 


  
 7)
 
  
 väike-konnakotkas
 
  
 Aquila pomarina;
 
 
 


  
 8)
 
  
 suur-konnakotkas
 
  
 Aquila clanga;
 
 
 


  
 9)
 
  
 kaljukotkas
 
  
 Aquila chrysaetos;
 
 
 


  
 10)
 
  
 kalakotkas
 
  
 Pandion haliaetus;
 
 
 


  
 11)
 
  
 väikepistrik
 
  
 Falco columbarius;
 
 
 


  
 12)
 
  
 rabapistrik
 
  
 Falco peregrinus;
 
 
 


  
 13)
 
  
 rabapüü
 
  
 Lagopus lagopus;
 
 
 


  
 14)
 
  
 tutkas
 
  
 Philomachus pugnax;
 
 
 


  
 15)
 
  
 habekakk
 
  
 Strix nebulosa;
 
 
 


  
 16)
 
  
 siniraag
 
  
 Coracias garrulus;
 
 
 


  
 17)
 
  
 lendorav
 
  
 Pteromys volans;
 
 
 


  
 18)
 
  
 euroopa naarits
 
  
 Mustela lutreola.
 
 
 
 


 §5. II kaitsekategooria taimeliigid
 
 


 (1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 müür-raunjalg
 
  
 Asplenium ruta-muraria;
 
 
 


  
 2)
 
  
 pruun raunjalg
 
  
 Asplenium trichomanes;
 
 
 


  
 3)
 
  
 vitsosi
 
  
 Equisetum x moorei;
 
 
 


  
 4)
 
  
 alssosi
 
  
 Equisetum scirpoides;
 
 
 


  
 5)
 
  
 koldjas selaginell
 
  
 Selaginella selaginoides.
 
 
 
 


 (2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on 
 harilik jugapuu (Taxus baccata).
 
 


 (3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 püramiid-akakapsas
 
  
 Ajuga pyramidalis;
 
 
 


  
 2)
 
  
 roomav akakapsas
 
  
 Ajuga reptans;
 
 
 


  
 3)
 
  
 väike konnarohi
 
  
 Alisma gramineum;
 
 
 


  
 4)
 
  
 nurmlauk
 
  
 Allium vineale;
 
 
 


  
 5)
 
  
 Gmelini kilbirohi
 
  
 Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
 
 
 


  
 6)
 
  
 püramiid-koerakäpp
 
  
 Anacamptis pyramidalis;
 
 
 


  
 7)
 
  
 salutakjas
 
  
 Arctium nemorosum;
 
 
 


  
 8)
 
  
 palu-liivkann
 
  
 Arenaria procera;
 
 
 


  
 9)
 
  
 meripuju
 
  
 Artemisia maritima;
 
 
 


  
 10)
 
  
 oja-haneputk
 
  
 Berula erecta;
 
 
 


  
 11)
 
  
 kiirjas ruse
 
  
 Bidens radiata;
 
 
 


  
 12)
 
  
 kummeli-võtmehein
 
  
 Botrychium multifidum;
 
 
 


  
 13)
 
  
 varju-püsikluste
 
  
 Bromus benekenii;
 
 
 


  
 14)
 
  
 peen jänesekõrv
 
  
 Bupleurum tenuissimum;
 
 
 


  
 15)
 
  
 turvastarn
 
  
 Carex heleonastes;
 
 
 


  
 16)
 
  
 sagristarn
 
  
 Carex irrigua;
 
 
 


  
 17)
 
  
 randtarn
 
  
 Carex extensa;
 
 
 


  
 18)
 
  
 klibutarn
 
  
 Carex glareosa;
 
 
 


  
 19)
 
  
 gallia tarn
 
  
 Carex ligerica;
 
 
 


  
 20)
 
  
 põhjatarn
 
  
 Carex mackenziei;
 
 
 


  
 21)
 
  
 jalgtarn
 
  
 Carex rhizina;
 
 
 


  
 22)
 
  
 nokktarn
 
  
 Carex rhyncophysa;
 
 
 


  
 23)
 
  
 õrn tarn
 
  
 Carex disperma;
 
 
 


  
 24)
 
  
 valge tolmpea
 
  
 Cephalanthera longifolia;
 
 
 


  
 25)
 
  
 punane tolmpea
 
  
 Cephalanthera rubra;
 
 
 


  
 26)
 
  
 madal kadakkaer
 
  
 Cerastium pumilum;
 
 
 


  
 27)
 
  
 sile kardhein
 
  
 Ceratophyllum submersum;
 
 
 


  
 28)
 
  
 uimastav varesputk
 
  
 Chaerophyllum temulum;
 
 
 


  
 29)
 
  
 laialehine nestik
 
  
 Cinna latifolia;
 
 
 


  
 30)
 
  
 pori-nõiakold
 
  
 Circaea lutetiana;
 
 
 


  
 31)
 
  
 taani merisalat
 
  
 Cochlearia danica;
 
 
 


  
 32)
 
  
 kõdu-koralljuur
 
  
 Corallorhiza trifida;
 
 
 


  
 33)
 
  
 vahelmine lõokannus
 
  
 Corydalis intermedia;
 
 
 


  
 34)
 
  
 kevad-ristmadar
 
  
 Cruciata glabra;
 
 
 


  
 35)
 
  
 pruun lõikhein
 
  
 Cyperus fuscus;
 
 
 


  
 36)
 
  
 kaunis kuldking
 
  
 Cypripedium calceolus;
 
 
 


  
 37)
 
  
 täpiline sõrmkäpp
 
  
 Dactylorhiza cruenta;
 
 
 


  
 38)
 
  
 Russowi sõrmkäpp
 
  
 Dactylorhiza russowii;
 
 
 


  
 39)
 
  
 aasnelk
 
  
 Dianthus superbus;
 
 
 


  
 40)
 
  
 sile tondipea
 
  
 Dracocephalum ruyschiana;
 
 
 


  
 41)
 
  
 mõru vesipipar
 
  
 Elatine hydropiper;
 
 
 


  
 42)
 
  
 rand-orashein
 
  
 Elytrigia junceiformis;
 
 
 


  
 43)
 
  
 sale villpea
 
  
 Eriophorum gracile;
 
 
 


  
 44)
 
  
 rand-ogaputk
 
  
 Eryngium maritimum;
 
 
 


  
 45)
 
  
 mets-aruhein
 
  
 Festuca altissima;
 
 
 


  
 46)
 
  
 sinine emajuur
 
  
 Gentiana pneumonanthe;
 
 
 


  
 47)
 
  
 kivi-kurereha
 
  
 Geranium columbinum;
 
 
 


  
 48)
 
  
 läikiv kurereha
 
  
 Geranium lucidum;
 
 
 


  
 49)
 
  
 niidu-kuremõõk
 
  
 Gladiolus imbricatus;
 
 
 


  
 50)
 
  
 kahar parthein
 
  
 Glyceria lithuanica;
 
 
 


  
 51)
 
  
 lõhnav käoraamat
 
  
 Gymnadenia odoratissima;
 
 
 


  
 52)
 
  
 hall soolmalts
 
  
 Halimione pedunculata;
 
 
 


  
 53)
 
  
 harilik luuderohi
 
  
 Hedera helix;
 
 
 


  
 54)
 
  
 harilik käokuld
 
  
 Helichrysum arenarium;
 
 
 


  
 55)
 
  
 harilik muguljuur
 
  
 Herminium monorchis;
 
 
 


  
 56)
 
  
 pehme mesihein
 
  
 Holcus mollis;
 
 
 


  
 57)
 
  
 loim-vesipaunikas
 
  
 Hydrocotyle vulgaris;
 
 
 


  
 58)
 
  
 mägi-naistepuna
 
  
 Hypericum montanum;
 
 
 


  
 59)
 
  
 järv-lahnarohi
 
  
 Isoetes lacustris;
 
 
 


  
 60)
 
  
 võsu-liivsibul
 
  
 Jovibarba sobolifera;
 
 
 


  
 61)
 
  
 tömbiõiene luga
 
  
 Juncus subnodulosus;
 
 
 


  
 62)
 
  
 sale haguhein
 
  
 Koeleria gracilis;
 
 
 


  
 63)
 
  
 must seahernes
 
  
 Lathyrus niger;
 
 
 


  
 64)
 
  
 jõgi-metsriis
 
  
 Leersia oryzoides;
 
 
 


  
 65)
 
  
 soohiilakas
 
  
 Liparis loeselii;
 
 
 


  
 66)
 
  
 väike käopõll
 
  
 Listera cordata;
 
 
 


  
 67)
 
  
 vesilobeelia
 
  
 Lobelia dortmanna;
 
 
 


  
 68)
 
  
 harilik sookold
 
  
 Lycopodiella inundata;
 
 
 


  
 69)
 
  
 ainulehine sookäpp
 
  
 Malaxis monophyllos;
 
 
 


  
 70)
 
  
 harilik sookäpp
 
  
 Malaxis paludosa;
 
 
 


  
 71)
 
  
 ida-võsalill
 
  
 Moehringia lateriflora;
 
 
 


  
 72)
 
  
 siberi piimikas
 
  
 Mulgedium sibiricum;
 
 
 


  
 73)
 
  
 vahelduvaõiene vesikuusk
 
  
 Myriophyllum alterniflorum;
 
 
 


  
 74)
 
  
 vahelmine näkirohi
 
  
 Najas marina subsp. intermedia;
 
 
 


  
 75)
 
  
 liiv-esparsett
 
  
 Onobrychis arenaria;
 
 
 


  
 76)
 
  
 kärbesõis
 
  
 Ophrys insectifera;
 
 
 


  
 77)
 
  
 jumalakäpp
 
  
 Orchis mascula;
 
 
 


  
 78)
 
  
 arukäpp
 
  
 Orchis morio;
 
 
 


  
 79)
 
  
 tõmmu käpp
 
  
 Orchis ustulata;
 
 
 


  
 80)
 
  
 karvane lipphernes
 
  
 Oxytropis pilosa;
 
 
 


  
 81)
 
  
 alpi võipätakas
 
  
 Pinguicula alpina;
 
 
 


  
 82)
 
  
 austria roidputk
 
  
 Pleurospermum austriacum;
 
 
 


  
 83)
 
  
 alpi nurmikas
 
  
 Poa alpina;
 
 
 


  
 84)
 
  
 rand-kirburohi
 
  
 Polygonum oxyspermum;
 
 
 


  
 85)
 
  
 juus-penikeel
 
  
 Potamogeton trichoides;
 
 
 


  
 86)
 
  
 laukapuu
 
  
 Prunus spinosa;
 
 
 


  
 87)
 
  
 palu-karukell
 
  
 Pulsatilla patens;
 
 
 


  
 88)
 
  
 salutulikas
 
  
 Ranunculus nemorosus;
 
 
 


  
 89)
 
  
 saaremaa robirohi
 
  
 Rhinanthus osiliensis;
 
 
 


  
 90)
 
  
 tume nokkhein
 
  
 Rhynchospora fusca;
 
 
 


  
 91)
 
  
 mesimurakas
 
  
 Rubus arcticus;
 
 
 


  
 92)
 
  
 rand-kesakann
 
  
 Sagina maritima;
 
 
 


  
 93)
 
  
 hanepaju
 
  
 Salix repens;
 
 
 


  
 94)
 
  
 liht-randpung
 
  
 Samolus valerandi;
 
 
 


  
 95)
 
  
 kollane kivirik
 
  
 Saxifraga hirculus;
 
 
 


  
 96)
 
  
 mustjas sepsikas
 
  
 Schoenus nigricans;
 
 
 


  
 97)
 
  
 juurduv kõrkjas
 
  
 Scirpus radicans;
 
 
 


  
 98)
 
  
 palu-põisrohi
 
  
 Silene chlorantha;
 
 
 


  
 99)
 
  
 tuhkpihlakas
 
  
 Sorbus rupicola;
 
 
 


  
 100)
 
  
 lamedalehine jõgitakjas
 
  
 Sparganium angustifolium;
 
 
 


  
 101)
 
  
 ujuv jõgitakjas
 
  
 Sparganium gramineum;
 
 
 


  
 102)
 
  
 lääne-sõlmhein
 
  
 Spergularia media;
 
 
 


  
 103)
 
  
 rand-soodahein
 
  
 Suaeda maritima;
 
 
 


  
 104)
 
  
 püst-linalehik
 
  
 Thesium ebracteatum;
 
 
 


  
 105)
 
  
 lamav ristik
 
  
 Trifolium campestre;
 
 
 


  
 106)
 
  
 siberi koldkaer
 
  
 Trisetum sibiricum;
 
 
 


  
 107)
 
  
 nõmm-mailane
 
  
 Veronica dillenii;
 
 
 


  
 108)
 
  
 väikeseõieline hiirehernes
 
  
 Vicia lathyroides;
 
 
 


  
 109)
 
  
 peenelehine hiirehernes
 
  
 Vicia tenuifolia;
 
 
 


  
 110)
 
  
 kõrge kannike
 
  
 Viola elatior;
 
 
 


  
 111)
 
  
 pisikannike
 
  
 Viola pumila;
 
 
 


  
 112)
 
  
 laanekannike
 
  
 Viola selkirkii.
 
 
 
 


 (4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 kivi-lõhiskupar
 
  
 Andreaea rupestris;
 
 
 


  
 2)
 
  
 kurruline tuhmik
 
  
 Anomodon rugelii;
 
 
 


  
 3)
 
  
 õunjas bartraamia
 
  
 Bartramia pomiformis;
 
 
 


  
 4)
 
  
 kolmehõlmaline batsaania
 
  
 Bazzania trilobata;
 
 
 


  
 5)
 
  
 turd-lühikupar
 
  
 Brachythecium turgidum;
 
 
 


  
 6)
 
  
 meri-pungsammal
 
  
 Bryum marratii;
 
 
 


  
 7)
 
  
 vesi-tömptipp
 
  
 Calliergon megalophyllum;
 
 
 


  
 8)
 
  
 mustpeasammal
 
  
 Catoscopium nigritum;
 
 
 


  
 9)
 
  
 juus-kiilsirbik
 
  
 Dichelyma capillaceum;
 
 
 


  
 10)
 
  
 vesi-kiilsirbik
 
  
 Dichelyma falcatum;
 
 
 


  
 11)
 
  
 roheline kaksikhammas
 
  
 Dicranum viride;
 
 
 


  
 12)
 
  
 könttanukas
 
  
 Encalypta mutica;
 
 
 


  
 13)
 
  
 tamarisk-kariksammal
 
  
 Frullania tamarisci;
 
 
 


  
 14)
 
  
 Perssoni lõhiksammal
 
  
 Lophozia perssonii;
 
 
 


  
 15)
 
  
 kurdõhik
 
  
 Neckera crispa;
 
 
 


  
 16)
 
  
 allika-vesitiivik
 
  
 Octodiceras fontanum;
 
 
 


  
 17)
 
  
 põhja-roodik
 
  
 Palustriella decipiens;
 
 
 


  
 18)
 
  
 Oederi põikkupar
 
  
 Plagiopus oederi;
 
 
 


  
 19)
 
  
 lainjas põikkupar
 
  
 Plagiothecium undulatum;
 
 
 


  
 20)
 
  
 Corda porella
 
  
 Porella cordaeana;
 
 
 


  
 21)
 
  
 suurelehine porella
 
  
 Porella platyphylla;
 
 
 


  
 22)
 
  
 sale katiksammal
 
  
 Pterogonium gracile;
 
 
 


  
 23)
 
  
 kurdsammal
 
  
 Rhytidium rugosum;
 
 
 


  
 24)
 
  
 sinisammal
 
  
 Saelania glaucescens;
 
 
 


  
 25)
 
  
 jäik keerdsammal
 
  
 Tortella rigens;
 
 
 


  
 26)
 
  
 suur sagarsammal
 
  
 Tritomaria quinquedentata.
 
 
 
 


 §6. II kaitsekategooria seeneliigid
 
 


 II kaitsekategooria seened (Fungi) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 sireli-lambaseenik
 
  
 Albatrellus syringae;
 
 
 


  
 2)
 
  
 lepa-kärbseseen
 
  
 Amanita friabilis;
 
 
 


  
 3)
 
  
 lehise-õõspuravik
 
  
 Boletinus cavipes;
 
 
 


  
 4)
 
  
 must hundiseenik
 
  
 Boletopsis leucomelaena;
 
 
 


  
 5)
 
  
 punajalg-kivipuravik
 
  
 Boletus erythropus;
 
 
 


  
 6)
 
  
 Fechtneri kivipuravik
 
  
 Boletus fechtneri;
 
 
 


  
 7)
 
  
 mõru kivipuravik
 
  
 Boletus radicans;
 
 
 


  
 8)
 
  
 kollane kivipuravik
 
  
 Boletus suspectus;
 
 
 


  
 9)
 
  
 soo-maamuna
 
  
 Bovista paludosa;
 
 
 


  
 10)
 
  
 lilla kukeseen
 
  
 Cantharellus melanoxeros;
 
 
 


  
 11)
 
  
 säärissirmik
 
  
 Chamaemyces fracidus;
 
 
 


  
 12)
 
  
 Bloxami punalehik
 
  
 Entoloma bloxamii;
 
 
 


  
 13)
 
  
 liiv-maakeel
 
  
 Geoglossum arenarium;
 
 
 


  
 14)
 
  
 purpur-maakeel
 
  
 Geoglossum atropurpureum;
 
 
 


  
 15)
 
  
 ebe-limanutt
 
  
 Hygrophorus chrysodon;
 
 
 


  
 16)
 
  
 tammepässik
 
  
 Inonotus dryophilus;
 
 
 


  
 17)
 
  
 kuldpiimane riisikas
 
  
 Lactarius chrysorrheus;
 
 
 


  
 18)
 
  
 roosa riisikas
 
  
 Lactarius controversus;
 
 
 


  
 19)
 
  
 ripsriisikas
 
  
 Lactarius mairei;
 
 
 


  
 20)
 
  
 värviline lehtervahelik
 
  
 Leucopaxillus compactus;
 
 
 


  
 21)
 
  
 valge sirmik
 
  
 Macrolepiota nympharum;
 
 
 


  
 22)
 
  
 kellukmürkel
 
  
 Morchella semilibera;
 
 
 


  
 23)
 
  
 luiteliudik
 
  
 Peziza ammophila;
 
 
 


  
 24)
 
  
 mugultorik
 
  
 Polyporus tuberaster;
 
 
 


  
 25)
 
  
 kroonliudik
 
  
 Sacrosphaera coronaria;
 
 
 


  
 26)
 
  
 kährikseen
 
  
 Sparassis crispa;
 
 
 


  
 27)
 
  
 sellerheinik
 
  
 Tricholoma apium.
 
 
 
 


 §7. II kaitsekategooria samblikuliigid
 
 


 II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 harilik tuustsamblik
 
  
 Alectoria sarmentosa;
 
 
 


  
 2)
 
  
 nõel-narmassamblik
 
  
 Bryoria furcellata;
 
 
 


  
 3)
 
  
 tera-mõhnsamblik
 
  
 Bacidia biatorina;
 
 
 


  
 4)
 
  
 kirss-mõhnsamblik
 
  
 Bacidia laurocerasi;
 
 
 


  
 5)
 
  
 kahvatu seensamblik
 
  
 Baeomyces carneus;
 
 
 


  
 6)
 
  
 rohe-tilksamblik
 
  
 Biatoridium monasteriense;
 
 
 


  
 7)
 
  
 näsa-kuldsamblik
 
  
 Caloplaca verruculifera;
 
 
 


  
 8)
 
  
 oliiv-helksamblik
 
  
 Cetrelia olivetorum;
 
 
 


  
 9)
 
  
 härma-varjusamblik
 
  
 Chaenotheca cinerea;
 
 
 


  
 10)
 
  
 vask-porosamblik
 
  
 Cladonia convoluta;
 
 
 


  
 11)
 
  
 sire-säärsamblik
 
  
 Cybebe gracilenta;
 
 
 


  
 12)
 
  
 must limasamblik
 
  
 Collema nigrescens;
 
 
 


  
 13)
 
  
 kollane virvesamblik
 
  
 Dimerella lutea;
 
 
 


  
 14)
 
  
 harilik kitsesamblik
 
  
 Flavoparmelia caperata;
 
 
 


  
 15)
 
  
 jalaka-kauss-samblik
 
  
 Gyalecta ulmi;
 
 
 


  
 16)
 
  
 männi-soomussamblik
 
  
 Hypocenomyce anthracophila;
 
 
 


  
 17)
 
  
 sõrmjas tardsamblik
 
  
 Leptogium teretiusculum;
 
 
 


  
 18)
 
  
 karvane kruupsamblik
 
  
 Micarea hedlundii;
 
 
 


  
 19)
 
  
 kääv-neersamblik
 
  
 Nephroma resupinatum;
 
 
 


  
 20)
 
  
 külm purusamblik
 
  
 Ochrolechia frigida;
 
 
 


  
 21)
 
  
 väike nõgisamblik
 
  
 Parmeliella triptophylla;
 
 
 


  
 22)
 
  
 serva-kilpsamblik
 
  
 Peltigera collina;
 
 
 


  
 23)
 
  
 hõbe-luulissamblik
 
  
 Pyrenula laevigata;
 
 
 


  
 24)
 
  
 õli-luulissamblik
 
  
 Pyrenula nitidella;
 
 
 


  
 25)
 
  
 ruske nuisamblik
 
  
 Sclerophora coniophaea;
 
 
 


  
 26)
 
  
 sale nuisamblik
 
  
 Sclerophora farincea;
 
 
 


  
 27)
 
  
 võrk-nuisamblik
 
  
 Sclerophora peronella;
 
 
 


  
 28)
 
  
 harilik lohksamblik
 
  
 Solorina saccata;
 
 
 


  
 29)
 
  
 käsnjas lohksamblik
 
  
 Solorina spongios;
 
 
 


  
 30)
 
  
 valge vahasamblik
 
  
 Squamarina lentigera;
 
 
 


  
 31)
 
  
 loo-rebasesamblik
 
  
 Vulpicida tubulosu;
 
 
 


  
 32)
 
  
 Mougeot’ koldsamblik
 
  
 Xanthoparmelia mougeoti.
 
 
 
 


 §8. II kaitsekategooria loomaliigid
 
 


 (1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 apteegikaan
 
  
 Hirudo medicinalis;
 
 
 


  
 2)
 
  
 paksukojaline jõekarp
 
  
 Unio crassus;
 
 
 


  
 3)
 
  
 eremiitpõrnikas
 
  
 Osmoderma eremita;
 
 
 


  
 4)
 
  
 väike-punalamesklane
 
  
 Cucujus cinnaberinus;
 
 
 


  
 5)
 
  
 männisinelane
 
  
 Boros schneideri;
 
 
 


  
 6)
 
  
 mustlaik-apollo
 
  
 Parnassius mnemosyne.
 
 
 
 


 (2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:
 
 
 


  
 1)
 
  
 säga
 
  
 Silurus glanis;
 
 
 


  
 2)
 
  
 tõugjas
 
  
 Aspius aspius;
 
 
 


  
 3)
 
  
 harivesilik
 
  
 Triturus cristatus;
 
 
 


  
 4)
 
  
 mudakonn
 
  
 Pelobates fuscus;
 
 
 


  
 5)
 
  
 kivisisalik
 
  
 Lacerta agilis;
 
 
 


  
 6)
 
  
 järvekaur
 
  
 Gavia arctica;
 
 
 


  
 7)
 
  
 sarvikpütt
 
  
 Podiceps auritus;
 
 
 


  
 8)
 
  
 hüüp
 
  
 Botaurus stellaris;
 
 
 


  
 9)
 
  
 väikeluik
 
  
 Cygnus columbianus;
 
 
 


  
 10)
 
  
 laululuik
 
  
 Cygnus cygnus;
 
 
 


  
 11)
 
  
 soopart
 
  
 Anas acuta (haudeasurkond);
 
 
 


  
 12)
 
  
 merivart
 
  
 Aythya marila (haudeasurkond);
 
 
 


  
 13)
 
  
 kirjuhahk
 
  
 Polysticta stelleri;
 
 
 


  
 14)
 
  
 väikekoskel
 
  
 Mergus albellus;
 
 
 


  
 15)
 
  
 kanakull
 
  
 Accipiter gentilis;
 
 
 


  
 16)
 
  
 metsis
 
  
 Tetrao urogallus;
 
 
 


  
 17)
 
  
 väikehuik
 
  
 Porzana parva;
 
 
 


  
 18)
 
  
 naaskelnokk
 
  
 Recurvirostra avosetta;
 
 
 


  
 19)
 
  
 niidurüdi
 
  
 Calidris alpina schinzii;
 
 
 


  
 20)
 
  
 mudanepp
 
  
 Lymnocryptes minimus;
 
 
 


  
 21)
 
  
 rohunepp
 
  
 Gallinago media;
 
 
 


  
 22)
 
  
 mustsaba-vigle
 
  
 Limosa limosa;
 
 
 


  
 23)
 
  
 kivirullija
 
  
 Arenaria interpres;
 
 
 


  
 24)
 
  
 väikekajakas
 
  
 Larus minutus;
 
 
 


  
 25)
 
  
 tõmmukajakas
 
  
 Larus fuscus;
 
 
 


  
 26)
 
  
 räusktiir
 
  
 Sterna caspia;
 
 
 


  
 27)
 
  
 tutt-tiir
 
  
 Sterna sandvicensis;
 
 
 


  
 28)
 
  
 alk
 
  
 Alca torda;
 
 
 


  
 29)
 
  
 krüüsel
 
  
 Cepphus grylle;
 
 
 


  
 30)
 
  
 kassikakk
 
  
 Bubo bubo;
 
 
 


  
 31)
 
  
 sooräts
 
  
 Asio flammeus;
 
 
 


  
 32)
 
  
 karvasjalg-kakk
 
  
 Aegolius funereus;
 
 
 


  
 33)
 
  
 jäälind
 
  
 Alcedo atthis;
 
 
 


  
 34)
 
  
 roherähn
 
  
 Picus viridis;
 
 
 


  
 35)
 
  
 valgeselg-kirjurähn
 
  
 Dendrocopos leucotos;
 
 
 


  
 36)
 
  
 laanerähn
 
  
 Picoides tridactylus;
 
 
 


  
 37)
 
  
 nõmmekiur
 
  
 Anthus campestris;
 
 
 


  
 38)
 
  
 randkiur
 
  
 Anthys petrosus;
 
 
 


  
 39)
 
  
 luha-sinirind
 
  
 Luscinia svecica cyanecula;
 
 
 


  
 40)
 
  
 põldtsiitsitaja
 
  
 Emberiza hortulana;
 
 
 


  
 41)
 
  
 veelendlane
 
  
 Myotis daubentoni;
 
 
 


  
 42)
 
  
 tiigilendlane
 
  
 Myotis dasycneme;
 
 
 


  
 43)
 
  
 tõmmulendlane
 
  
 Myotis brandtii;
 
 
 


  
 44)
 
  
 habelendlane
 
  
 Myotis mystacinus;
 
 
 


  
 45)
 
  
 Nattereri lendlane
 
  
 Myotis nattereri;
 
 
 


  
 46)
 
  
 suurkõrv
 
  
 Plecotus auritus;
 
 
 


  
 47)
 
  
 suurvidevlane
 
  
 Nyctalus noctula;
 
 
 


  
 48)
 
  
 kääbus-nahkhiir
 
  
 Pipistrellus pipistrellus;
 
 
 


  
 49)
 
  
 pargi-nahkhiir
 
  
 Pipistrellus nathusii;
 
 
 


  
 50)
 
  
 suur-nahkhiir
 
  
 Vespertilio murinus;
 
 
 


  
 51)
 
  
 põhja-nahkhiir
 
  
 Eptesicus nilssonii;
 
 
 


  
 52)
 
  
 hallhüljes
 
  
 Halichoerus grypus;
 
 
 


  
 53)
 
  
 viigerhüljes
 
  
 Phoca hispida.
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Peaminister Juhan PARTS
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Keskkonnaminister Villu REILJAN
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Riigisekretär Heiki LOOT