Välisministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 20.05.2004 nr 196
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Välisministeerium
Välisministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse kohaselt antud ülesandeid oma valitsemisalas.
§ 2. Esindamine
Oma ülesandeid täites esindab ministeerium riiki.
§ 3. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.
§ 4. Ministeeriumi pitsat
Ministeeriumil on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat.
§ 5. Ministeeriumi eelarve
Ministeeriumil on eelarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 6. Asukoht
Ministeeriumi aadress on Islandi väljak 1, 15049 Tallinn.
2. peatükk
MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
1. jagu
Ministeeriumi valitsemisala
§ 7. Valitsemisala
Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
2. jagu
Ministeeriumi ülesanded
§ 8. Välispoliitika kavandamise ja teostamise ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) kavandab ja teostab
välispoliitika põhisuundi ning korraldab ja koordineerib välissuhtlemist;
2) töötab koos asjaomaste ministeeriumidega välja julgeoleku- ja
välismajanduspoliitika põhisuundi ja teostab neid;
3)
koostab välissuhtlemist käsitlevate avalduste, deklaratsioonide ja
pöördumiste eelnõud;
4) teeb Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid rakendada rahvusvahelist sanktsiooni ning koostab vajalikud
eelnõud;
5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Eesti
diplomaatiliste esinduste asutamise ja sulgemise kohta, avab ja sulgeb
Eesti konsulaarasutusi.
§ 9. Välislepingutega seotud ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) osaleb välislepingute
sõlmimise üle peetavatel läbirääkimistel, koostab ja kooskõlastab
lepingute eelnõud ning vormistab lepingute sõlmimise volikirjad;
2) esitab Vabariigi Valitsusele välislepingute eelnõud või vastuvõetud
välislepingud koos õigusakti eelnõuga välislepingu kohta, vajaduse
korral koos eelnõu koostanud ministeeriumiga;
3) korraldab
välislepingute ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise, nendega
ühinemise, nende denonsseerimise, nendest taganemise ja nende lõpetamise
dokumentide koostamist, allkirjastamist, vahetamist ja depositaarile
esitamist;
4) esitab välislepingud registreerimiseks ÜRO
Sekretariaadis ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
5)
säilitab Eesti välislepinguid ja korraldab nende avaldamist Riigi
Teatajas;
6) täidab Eesti nimel depositaari ülesandeid.
§ 10. Välismajandussuhetega seotud ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) kavandab ja teostab
väliskaubanduspoliitikat;
2) kavandab ja teostab strateegilise
kauba poliitikat ning koordineerib strateegilise kauba vahetuse ja
lõppkasutuse järelevalvet;
3) loob koos teiste asjaomaste
asutuste ja isikutega väliskontakte, et toetada Eesti ettevõtlust –
suurendada välisinvesteeringuid, turismi ja väljavedu;
4)
koordineerib Eesti majandussuhteid välisriikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
§ 11. Välissuhtlemise ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) korraldab Eesti suhtlemist
välisriikide ja nende esindustega Eestis;
2) koordineerib teiste
valitsusasutuste suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende
esindustega Eestis;
3) koordineerib valitsusasutuste suhtlemist
Euroopa Liidu institutsioonidega ning Eesti seisukohtade kujundamist
koostöös Riigikantseleiga;
4) korraldab Eesti huvide
esindamist välisriikide poolt ja välisriikide huvide esindamist Eesti
poolt välislepingute kohaselt;
5) korraldab ja koordineerib
Eesti suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega ja osalemist nende
töös;
6) korraldab valitsusdelegatsioonide ja missioonide
lähetamist välisriikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja
rahvusvahelistele nõupidamistele;
7) aitab välisriikidel ja
rahvusvahelistel organisatsioonidel asutada esindusi ning tegutseda
Eestis;
8) teeb Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile
ettepanekuid kuulutada välisriigi diplomaatilise esinduse juht
persona non grata’ks või kuulutab Eestis asuva välisesinduse töötaja
persona non grata’ks rahvusvahelise õiguse normide ja tavade kohaselt;
9) juhib Eesti välisesindusi ning vahendab teiste valitsusasutuste suhtlemist
nendega;
10) koordineerib Eesti viisapoliitika kujundamist, korraldab
Eesti välisesinduste kaudu viisade andmist ning teeb konsulaartoiminguid
koostöös Siseministeeriumiga.
§ 12. Sise- ja välisprotokolliga seotud ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) korraldab ja koordineerib
Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsusliikmete välisvisiitide
protokolli;
2) korraldab ja koordineerib välisriikide juhtide,
valitsusjuhtide ja valitsusliikmete visiitide protokolli ning osaleb
teiste riiklikult oluliste välisvisiitide ja kõrgete külaliste
Eesti-visiidi protokolli korraldamisel;
3) osaleb riiklike
tähtpäevaürituste protokolli korraldamisel;
4)
akrediteerib välisriikide diplomaate ja konsulaaresindajaid ning aitab
võimaluse korral lahendada nende elukorralduse küsimusi Eestis.
§ 13. Eesti riigi ja isikute huvide kaitse ülesanded välisriigis
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) korraldab Eestit
puudutavate vaidluste lahendamist ÜRO põhikirja ning rahvusvahelise
õiguse põhimõtete ja normide kohaselt;
2) korraldab
Eesti esindamist ÜRO Rahvusvahelises Kohtus, Alalises Rahvusvahelises
Vahekohtus, Euroopa Inimõiguste Komisjonis, Euroopa Inimõiguste Kohtus
ning vajaduse korral teistes vaidluste lahendamise institutsioonides;
3) korraldab Eesti esindamist Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus
koostöös Justiitsministeeriumiga;
4) kaitseb Eesti riigi,
kodanike, elamisloa alusel Eestis elavate isikute ja juriidiliste
isikute (edaspidi Eesti isikud) huve ning õigusi välisriigis
«Konsulaarseaduse» (RT I 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 30, 208) kohaselt.
§ 14. Arengukoostöö ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) kavandab koos sihtriikide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste doonorriikidega arengu- ja
humanitaarabi programme;
2) korraldab koos teiste asjaomaste asutuste
ja isikutega arengu- ja humanitaarabi andmist;
3) kavandab ja teostab
arengukoostöö poliitikat.
§ 15. Eesti tutvustamise ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) koostab ja avaldab Eestit
tutvustavaid materjale;
2) vahendab koos teiste asutuste ja isikutega
Eestit tutvustavat teavet ning korraldab Eesti riiki ja kultuuri
tutvustavaid üritusi välisriikides.
§ 16. Välisajakirjanike akrediteerimise ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) võtab vastu ja menetleb
välismaiseid massiteabevahendeid esindavate ajakirjanike
akrediteerimisdokumente;
2) väljastab välismaiseid
massiteabevahendeid esindavatele ajakirjanikele ministeeriumi juurde
akrediteerimist tõendavad pressikaardid;
3) peab arvestust
ministeeriumi juurde akrediteeritud ajakirjanike üle.
§ 17. Õigusaktide eelnõude koostamise ülesanded
Ministeerium oma pädevuse piires:
1) koostab ministeeriumi
valitsemisala käsitlevate õigusaktide eelnõusid ja vastutab nende
rakendatavuse ning põhiseadusele ja teistele õigusaktidele vastavuse
eest;
2) korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala
käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktide ja
Eesti suhtes jõustunud välislepingutega;
3) avaldab
arvamust teistes ministeeriumides koostatud Välisministeeriumi
valitsemisala käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta ja kooskõlastab
neid.
§ 18. Muud ülesanded
(1) Ministeerium:
1) korraldab Eesti diplomaatilist posti ja nimetab
diplomaatilisi kullereid;
2) annab välja diplomaatilisi passe;
3) aitab teistel ministeeriumidel lahendada Välisministeeriumi
valitsemisalasse puutuvaid küsimusi ja teeb nendega koostööd;
4) valitseb oma valitsemisalasse kuuluvat riigivara;
5) kavandab ja
rakendab koos teiste asjaomaste asutustega Eesti rahvusvahelist
personalipoliitikat rahvusvahelistes organisatsioonides ja Euroopa
Liidus.
(2) Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
3. peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
1. jagu
Välisminister
§ 19. Juhtimine
Välisminister (edaspidi minister) juhib ministeeriumi.
§ 20. Ministri pädevus ja ülesanded
Minister:
1) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi, kui see ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse
määrusega pandud alluvatele;
2) vastutab põhiseaduse,
ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Riigikogu otsuste,
Vabariigi Presidendi seadluste ja otsustega ning Vabariigi Valitsuse
määruste ja korraldustega ja teiste Vabariigi Valitsuse poolt pandud
ülesannete täitmise eest;
3) esindab Eestit
välissuhtlemises «Välissuhtlemisseaduse» (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996,
49, 953; 1997, 93, 1200; 2003, 21, 122), teiste õigusaktide ning
rahvusvahelise tava ja praktika kohaselt;
4) esindab ministeeriumi ja
annab selleks volitusi;
5) esindab riiki kohtus tsiviil- ja
kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana ministeeriumi
valitsemisalas, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus
ning omab ministeeriumi valitsemisalas riigi lepingulise esindaja
volitamise õigust tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisalas teabe kogumist ja edastamist riigi
esindamise kohta kohtus;
7) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid
ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve
eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve
täpse ja otstarbeka täitmise üle;
8) vastutab
riigivara säilimise, heaperemeheliku kasutamise ja käsutamise eest ning
korraldab seda «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738;
40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155;
16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002,
53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) kohaselt;
9) teeb
Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate küsimuste otsustamise kohta;
10) nimetab kantsleri
ettepanekul ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi asekantslereid ja
osakonna peadirektoreid;
11) nimetab ja kutsub tagasi Eesti asjureid
ning konsulaarasutuste juhte;
12) nimetab ametisse ja vabastab
ametist ministri nõunikke;
13) määrab enda poolt ametisse
nimetatud teenistujatele ergutusi ning distsiplinaarkaristusi;
14)
kehtestab struktuuriüksuste põhimäärused ning kinnitab ministeeriumi
teenistujate koosseisu;
15) kinnitab ministri nõunike ametijuhendid,
määrates nende ülesanded ja alluvuse, ning enda poolt ametisse nimetatud
teenistujate, välisesinduste juhtide ning mitteresideerivate
erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute, kes resideerivad Eestis
või välisriigis, välja arvatud riigis, kuhu nad on akrediteeritud,
ametijuhendid;
16) kinnitab kantsleri ettepanekul ministeeriumi
sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, teabe hoidmise korra ning
ministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökorra, -põhimõtted ja koosseisu;
17) kehtestab välisteenistuse diplomaatilised ametikohad «Välisteenistuse
seaduse» (RT I 1995, 15, 172; 50, 764; 1996, 49, 953; 2001, 43, 240;
2002, 82, 481) kohaselt;
18) kehtestab kooskõlastatult ministeeriumi
atesteerimiskomisjoniga teenistujate atesteerimisnõuded;
19)
kinnitab ministeeriumi teenetemärkide liigid ja kirjelduse ning
autasustamise tingimused ja korra;
20) esitab Vabariigi Valitsusele
ministeeriumi atesteerimiskomisjoni ettepanekul taotluse erakorralise ja
täievolilise suursaadiku nimetamiseks või tagasikutsumiseks;
21) esitab Vabariigi Valitsusele ministeeriumi atesteerimiskomisjoni
ettepanekul taotluse diplomaatilise auastme andmiseks või äravõtmiseks;
22) annab või võtab ära diplomaatilise teenistusastme või madaldab seda
«Välisteenistuse seaduse» kohaselt kantsleri ettepanekul;
23) lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised vaidlused;
24)
võib moodustada nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu ja töörühma
ministeeriumi ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja
töökorra;
25) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja
teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele, vajaduse korral paneb
järelevalve ülesanded kantslerile;
26) vastutab
ministeeriumi siseauditi korraldamise eest ning juhib vahetult
siseauditiosakonda;
27) rakendab ministeeriumis sisekontrolli
süsteemi ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;
28) juhib
vahetult diplomaatilise julgeoleku osakonda;
29) annab Vabariigi
Valitsusele aru ministeeriumi tegevuse kohta;
30) täidab muid
ülesandeid, mis on talle pandud seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse,
korralduse või otsusega ning peaministri korraldusega.
§ 21. Ministri õigusaktid
Minister annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning teenistusalaseid korraldusi.
§ 22. Ministri asendamine
Ministrit asendatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» kohaselt.
2. jagu
Kantsler
§ 23. Kantsler
Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksusi, välja arvatud siseauditiosakond ja diplomaatilise julgeoleku osakond, ning korraldab ministeeriumi asjaajamist.
§ 24. Kantsleri ülesanded
Kantsler:
1) esindab ministeeriumi ministri poolt ja seadusega antud
volituste piires;
2) juhib asekantslereid, talle vahetult alluva
protokolliosakonna peadirektorit, ministri kantselei peadirektorit ja
välisesinduste juhte ning asekantslerite kaudu osakondi ja ministeeriumi
nõunikke;
3) tagab töödistsipliini ning ministeeriumi ülesannete
õigeaegse ja majanduslikult säästliku lahendamise;
4)
koordineerib ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral
lisaeelarve eelnõu koostamist;
5) korraldab ministeeriumi
eelarvevahendite sihipärast jaotamist ja kasutamist;
6)
korraldab riigivara säilimist ja kasutamist ministrilt saadud volituste
piires «Riigivaraseaduse» kohaselt ning teeb ministrile ettepanekuid
riigivara käsutamise kohta;
7) tagab ministeeriumi tegevuseks
vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused;
8)
koordineerib vajaduse korral suhtlemist teiste valitsusasutustega, et
täita ministeeriumi ülesandeid;
9) teeb ministrile
ettepanekuid Eesti konsulaarasutuse juhi nimetamise või tagasikutsumise
kohta;
10) pärib talle vahetult või asekantslerite kaudu alluvatelt
ministeeriumi struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning
teeb ministrile ettepanekuid neile ergutuste ja distsiplinaarkaristuste
määramise kohta;
11) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi teenistujaid, välja arvatud ministri poolt ametisse
nimetatud teenistujad;
12) sõlmib töölepinguid ministeeriumi
abiteenistujate ning välisesinduse asukohariigis ministeeriumi
teenistusse võetud isikutega;
13) kinnitab struktuuriüksuste
põhimääruste ja nende juhtide ettepanekute kohaselt koostatud enda poolt
ametisse nimetatavate teenistujate ametijuhendid ja vajaduse korral
abiteenistujate tööjuhendid;
14) edutab enda poolt ametisse
nimetatud teenistujaid ning määrab neile ergutusi ja
distsiplinaarkaristusi;
15) lähetab oma pädevuse piires
välisesindusse, kutsub sealt tagasi ning nimetab välisesinduses ametisse
ministeeriumi diplomaate ja muid teenistujaid;
16) teeb ministrile
ettepanekuid diplomaatilise teenistusastme andmise, selle madaldamise
või äravõtmise kohta ministeeriumi atesteerimiskomisjoni ettepanekul
«Välisteenistuse seaduse» kohaselt;
17) kinnitab
ministeeriumi teenistujate ja välisesinduse asukohariigis ministeeriumi
teenistusse võetud isikute puhkuste ajakava;
18) on
ministeeriumi atesteerimiskomisjoni esimees või määrab selleks teise
isiku;
19) annab kaasallkirja ministri määrustele ja muudele
dokumentidele;
20) annab kaasallkirja Vabariigi Valitsusele
esitatavatele dokumentidele ning vastutab nende koostamise eest;
21)
sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid või volitab oma pädevuse piires
selleks ministeeriumi teenistujat;
22) hoiab ministeeriumi
vapipitsatit ja kehtestab ministeeriumi pitsatite kasutamise korra;
23) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste põhimääruste,
sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, teabe hoidmise korra ning
«Välisteenistuse seaduse» kohaselt moodustatava ministeeriumi
atesteerimiskomisjoni töökorra ja -põhimõtete koostamist ning esitab
need ja atesteerimiskomisjoni koosseisu kinnitamiseks ministrile;
24)
võib moodustada ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste tegevuse
koordineerimiseks, asjaajamise korraldamiseks ning küsimuste
lahendamiseks komisjoni ning määrab selle ülesanded ja töökorra;
25) valvab ministri ülesandel ministeeriumi teenistujate teenistuskohustuste
täitmise järele;
26) annab ministrile aru ministeeriumi
struktuuriüksuste tegevuse kohta;
27) täidab muid õigusaktidega
talle pandud ning ministri antud ülesandeid.
§ 25. Kantsleri käskkirjad ja korraldused
(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju, muu hulgas ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise, struktuuriüksuste töö juhtimise ja koordineerimise ning ministeeriumi asjaajamise korraldamise kohta.
(2) Kantsler annab korraldusi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele.
§ 26. Kantsleri asendamine
(1) Kantsleri äraolekul asendab teda üks asekantsleritest, asekantslerite äraolekul üks osakonna peadirektoritest.
(2) Kantsleri asendaja määrab minister käskkirjaga.
3. jagu
Asekantsler
§ 27. Asekantsler
Ministeeriumis on poliitika asekantsler, julgeolekupoliitika asekantsler, välismajanduspoliitika asekantsler, juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, halduse asekantsler ning Euroopa Liidu küsimuste asekantsler.
§ 28. Asekantsleri ülesanded
(1) Asekantsler:
1) tagab oma pädevuse piires ministeeriumi
ülesannete täitmise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valdkondade
seostamise ning nende tervikliku arendamise kaudu;
2) esindab
ministeeriumi seaduse ja selle alusel antud volituste piires;
3)
annab juhiseid sisuliste küsimuste lahendamise kohta, lähtudes talle
alluvate osakondade eripärast ja põhimäärustest;
4) jälgib talle alluvate osakondade ülesannete täitmist;
5) tagab oma valdkonna ülesannete täitmise;
6) teeb kantslerile
ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja kasutamise kohta oma
valdkonnast lähtudes;
7) teeb kantslerile ettepanekuid talle
alluva osakonna peadirektori edutamise ning talle ergutuste ja
distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
8) vajaduse korral
koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste valitsusasutustega,
et lahendada ministeeriumi ülesandeid;
9) vajaduse korral
kooskõlastab ministeeriumis koostatud ja oma valdkonda kuuluvaid
ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõusid ja muid
dokumente;
10) allkirjastab ministeeriumi kirjaplangil vormistatud
informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi kohustusi ning
andmata õigusi ja panemata kohustusi ministeeriumivälistele isikutele,
kui seadus ei näe ette teisiti;
11) täidab muid seadusega ning
Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega talle pandud ning ministri
või kantsleri antud ülesandeid.
(2) Asekantsleri täpsed teenistuskohustused sätestatakse ametijuhendis.
§ 29. Poliitika asekantsleri lisaülesanded
Poliitika asekantsler:
1) suunab Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika (2.
poliitikaosakond); Ida-Euroopa, Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika,
Austraalia ja Okeaania osakonna (3. poliitikaosakond) ning pressi- ja
infoosakonna tööd;
2) nõustab ministeeriumi juhtkonda ning
struktuuriüksusi avalike ja välissuhete küsimustes.
§ 30. Julgeolekupoliitika asekantsleri lisaülesanded
Julgeolekupoliitika asekantsler:
1) suunab julgeolekupoliitika ja
rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna (1. poliitikaosakond) ning
poliitika planeerimise osakonna tööd;
2) nõustab
ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi rahvusvahelise julgeoleku
ja Eesti julgeolekupoliitika küsimustes.
§ 31. Välismajanduspoliitika asekantsleri lisaülesanded
Välismajanduspoliitika asekantsler:
1) suunab
välismajanduspoliitika osakonna tööd;
2) nõustab
ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi välismajanduspoliitika
küsimustes.
§ 32. Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri lisaülesanded
Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler:
1) suunab
juriidilise osakonna ja konsulaarosakonna tööd;
2) nõustab
ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi juriidilistes ja
konsulaarküsimustes, sealhulgas rahvusvahelise õiguse küsimustes.
§ 33. Halduse asekantsleri lisaülesanded
Halduse asekantsler:
1) suunab rahandusosakonna, haldusosakonna,
infotehnoloogia osakonna, personaliosakonna ja sekretariaadi tööd;
2) kavandab ja rakendab ministeeriumi administratiiv-, personali- ja
finantspoliitikat ning infotehnoloogia põhisuundi;
3) osaleb
ministeeriumi aastaeelarve ja lisaeelarve koostamisel;
4) nõustab
ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi haldus- ja
administratiivküsimustes.
§ 34. Euroopa Liidu küsimuste asekantsleri lisaülesanded
Euroopa Liidu küsimuste asekantsler:
1) suunab Euroopa Liidu
osakonna tööd;
2) koordineerib ministeeriumi teenistujate
osalemist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja
töögruppide töös;
3) koordineerib ministeeriumi
suhtlemist Euroopa Liidu küsimustes teiste ministeeriumide ja Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoniga ning vajadusel osaleb selle töös;
4) nõustab ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi Euroopa Liidu
küsimustes.
§ 35. Asekantsleri korraldused
(1) Asekantsler annab korraldusi talle alluvate osakondade peadirektoritele.
(2) Kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt.
§ 36. Asekantsleri asendamine
Asekantsleri äraolekul asendab teda tema enda ettepanekul talle alluva osakonna peadirektor või teine asekantsler.
4. jagu
Struktuuriüksuse juht
1. jaotis
Osakonna peadirektor
§ 37. Osakonna peadirektor
(1) Osakonna peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
(2) Osakonna peadirektor allub vahetult ministrile, kantslerile või asekantslerile ministeeriumi põhimääruse ja osakonna põhimääruse kohaselt.
§ 38. Osakonna peadirektori ülesanded
(1) Osakonna peadirektor:
1) juhib osakonda ja vastutab selle
ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
2) jagab alluvatele ülesandeid, juhiseid ja korraldusi;
3) jälgib
alluvate teenistuskohustuste täitmist;
4) teeb kantslerile
ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ning kasutamise kohta
osakonna ülesannetest lähtudes;
5) allkirjastab ja viseerib
osakonnas koostatud dokumente osakonna põhimääruse ja ministeeriumi
asjaajamiskorra kohaselt;
6) esindab osakonda, avaldab osakonna nimel
arvamust ning annab kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele
struktuuriüksustele;
7) allkirjastab ministeeriumi kirjaplangil
vormistatud informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi
kohustusi ning andmata õigusi ja panemata kohustusi
ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu
ja töökorralduse ning alluvate palkade, toetuste, ergutuste ja
distsiplinaarkaristuste kohta;
9) taotleb vahendeid osakonna
ülesannete täitmiseks;
10) taotleb alluvatele
täiendkoolitust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks;
11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid moodustada osakonna
ülesannete täitmiseks komisjon, nõukogu või töörühm;
12) täidab muid õigusaktidega talle pandud ning ministri, kantsleri ja
vahetuks ülemuseks oleva asekantsleri poolt antud ülesandeid.
(2) Osakonna peadirektori täpsed teenistuskohustused sätestatakse osakonna põhimääruses ja ametijuhendis.
2. jaotis
Välisesinduse juht
§ 39. Välisesinduse juht
(1) Välisesinduse juht nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist seaduse kohaselt.
(2) Välisesinduse juht allub vahetult kantslerile.
(3) Asekantslerid ja osakondade peadirektorid annavad välisesinduse juhile juhiseid oma pädevuse piires.
§ 40. Välisesinduse juhi ülesanded
(1) Välisesinduse juht:
1) juhib välisesindust ning vastutab
selle ülesannete õiguspärase, õigeaegse, täpse ja majanduslikult
säästliku täitmise eest;
2) jagab alluvatele
ülesandeid, juhiseid ja korraldusi;
3) jälgib alluvate
teenistuskohustuste täitmist;
4) lahendab välisesinduse
tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi ning teeb teistele struktuuriüksuste
juhtidele või juhtkonnale sellekohaseid ettepanekuid;
5) teeb
kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ning
kasutamise kohta välisesinduse ülesannetest lähtudes, otsustab
välisesinduse eelarvevahendite kasutamise ning valvab selle täpse ja
otstarbeka täitmise üle;
6) kooskõlastab ministeeriumi
eelarves välisesindusele ettenähtud summat ületava kulu selleks pädeva
ametniku või struktuuriüksusega;
7) annab kantslerile aru
välisesinduse töö kohta;
8) allkirjastab ja viseerib
välisesinduses koostatud dokumente õigusaktide, välisesinduse
põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt;
9) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid välisesinduse struktuuri,
koosseisu ning alluvate palkade, toetuste, ergutuste ja
distsiplinaarkaristuste kohta;
10) otsustab välisesinduse
töökorralduse;
11) täidab muid õigusaktidega talle pandud
ning ministri ja kantsleri antud ülesandeid;
12) järgib
asekantslerite ja peadirektorite antud juhiseid.
(2) Välisesinduse juhi täpsed teenistuskohustused sätestatakse tema ametijuhendis ja välisesinduse põhimääruses.
4. peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE
PÕHIÜLESANDED
1. jagu
Ministeeriumi osakond
§ 41. Ministeeriumi osakond
Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 42. Osakonna struktuur ja pädevus
(1) Osakonna struktuuri võivad kuuluda bürood või talitused osakonna põhimääruse kohaselt.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei ole ühegi büroo või talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonna peadirektorile, ja kelle ülesanded määratakse teenistuja ametijuhendis ja osakonna põhimääruses.
(3) Osakonna bürood juhib büroo direktor ja talitust talituse juhataja, kelle õigused ja kohustused sätestatakse tema ametijuhendis ja osakonna põhimääruses.
(4) Osakonna struktuur ja pädevus sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister.
§ 43. Ministeeriumi osakonnad
Ministeeriumi osakonnad on:
1) ministri kantselei;
2)
julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakond
(1. poliitikaosakond);
3) Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika
osakond (2. poliitikaosakond);
4) Ida-Euroopa, Aasia, Aafrika,
Ladina-Ameerika, Austraalia ja Okeaania osakond (3. poliitikaosakond);
5) poliitika planeerimise osakond;
6) Euroopa Liidu osakond;
7)
välismajanduspoliitika osakond;
8) juriidiline osakond;
9)
konsulaarosakond;
10) siseauditiosakond;
11) diplomaatilise
julgeoleku osakond;
12) protokolliosakond;
13) pressi- ja
infoosakond;
14) personaliosakond;
15) haldusosakond;
16)
infotehnoloogia osakond;
17) rahandusosakond;
18) sekretariaat.
§ 44. Osakondade põhiülesanded
(1) Ministri kantselei koordineerib välisministri ja ministeeriumi vahelist tööd ning korraldab ministri asjaajamist.
(2) Julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakond (1. poliitikaosakond) tegeleb Eesti julgeolekupoliitikaga ning Eesti ja välisriikide välispoliitiliste suhetega, samuti välispoliitiliste suhetega rahvusvahelistes organisatsioonides ning rahvusvahelistel konverentsidel; peab sellealaseid läbirääkimisi.
(3) Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika osakond (2. poliitikaosakond) tegeleb Eesti julgeolekupoliitikaga ning Eesti ja nimetatud piirkonna riikide välis- ja välismajanduspoliitiliste suhetega, samuti välis- ja välismajanduspoliitiliste suhetega rahvusvahelistes organisatsioonides ning rahvusvahelistel konverentsidel; peab sellealaseid läbirääkimisi.
(4) Ida-Euroopa, Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika, Austraalia ja Okeaania osakond (3. poliitikaosakond) tegeleb Eesti julgeolekupoliitikaga ning Eesti ja nimetatud piirkonna riikide välis- ja välismajanduspoliitiliste suhetega, samuti välis- ja välismajanduspoliitiliste suhetega rahvusvahelistes organisatsioonides ning rahvusvahelistel konverentsidel; peab sellealaseid läbirääkimisi.
(5) Poliitika planeerimise osakond tegeleb välispoliitilise strateegia kavandamisega ning välispoliitika prognoosimise ja analüüsimisega; teeb ettepanekuid välispoliitiliste seisukohtade kohta; valmistab ette ministri ning vajaduse korral Vabariigi Presidendi ja peaministri ettekandeid ja artikleid; töötab välja ministeeriumi arengukavad.
(6) Euroopa Liidu osakond tegeleb Eesti ja Euroopa Liidu suhete koordineerimise ja korraldamisega Välisministeeriumi pädevuse piires; jälgib Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikate arengut ning osaleb Eesti vastavate seisukohtade väljatöötamises; koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist, et tagada ministeeriumi esindajate aktiivne ja tõhus osalus Euroopa Liidu Nõukogu töös, ning tagab Eesti seisukohtade olemasolu ja kaitsmise alaliste esindajate komitees.
(7) Välismajanduspoliitika osakond tegeleb ministeeriumi pädevuse piires Eesti väliskaubanduspoliitikaga ning kavandab ja rakendab sellekohast strateegiat; korraldab strateegilise kauba üle tollipiiri toimetamise ja lõppkasutuse järelevalvet ning rahvusvahelist arengukoostööd; tegeleb majandussuhetega välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning peab läbirääkimisi välismajanduse üle.
(8) Juriidiline osakond kaitseb Eesti õigusi ja huve ning tagab välispoliitiliste eesmärkide täitmise, lähtudes rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ja normidest; tegeleb läbirääkimiste, välislepingute koostamise, sõlmimise, ratifitseerimise ja nendega ühinemisega; koostab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide eelnõud; avaldab arvamust teistes ministeeriumides koostatud õigusaktide eelnõude kohta ja kooskõlastab neid; lahendab välissuhetega seotud inimõiguste küsimusi ning nõustab ministeeriumi juhtkonda juriidilistes, sealhulgas rahvusvahelise õiguse küsimustes.
(9) Konsulaarosakond kaitseb Eesti välisesinduste kaudu Eesti riigi ja isikute huve ning õigusi; korraldab Eesti viisade väljastamist ja konsulaartoiminguid; koostab koos juriidilise osakonnaga sellekohaste õigusaktide eelnõud; teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid konsulaarasutuste avamise ja sulgemise ning aukonsulite nimetamise ja vabastamise kohta; vastutab Eesti õigusaktide ja välislepingute ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja normide järgimise eest konsulaartegevuses.
(10) Siseauditiosakond hindab ministeeriumi sisekontrolli süsteemi; korraldab auditeid ja inspektsioone; analüüsib ministeeriumi riske ja tegevust, aruandeid ja vara kasutamist; hindab ministeeriumi tegevuse tulemuslikkust, õiguspärasust, säästlikkust ja tõhusust; teavitab juhtkonda oma tähelepanekutest ja järeldustest ning annab soovitusi olukorra parandamiseks.
(11) Diplomaatilise julgeoleku osakond tagab ministeeriumi (sealhulgas välisesinduste) julgeoleku; korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 355; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7) ja selle alusel antud õigusaktide täitmise eest (sealhulgas ministeeriumi arvutivõrgus); korraldab riigisaladusele juurdepääsu lubade taotlemist; korraldab ministeeriumi valvet ja diplomaatilist kullerteenust; koostab ministeeriumi riskianalüüse ja koos juriidilise osakonnaga julgeolekualaste õigusaktide eelnõud ning teostab teenistuslikku järelevalvet kõrvalekaldumise korral riigisaladuse kaitse korrast, sisekorraeeskirjadest või muudest õigusaktidest.
(12) Protokolliosakond korraldab koos teiste ametiasutustega Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsusliikmete välisvisiite ning välisriigijuhtide, valitsusjuhtide, valitsusliikmete ja teiste kõrgete külaliste Eesti-visiidi protokolli, riiklikke pidustusi, tseremooniaid ja vastuvõtte ning muid protokollilisi üritusi; lahendab riigiprotokolliga seotud küsimusi; akrediteerib välisriigi diplomaate ja konsulaaresindajaid ning aitab võimaluse korral lahendada nende elukorralduse küsimusi Eestis.
(13) Pressi- ja infoosakond varustab ministeeriumi, sealhulgas välisesindusi nii kodu- kui ka välismaise meedia päevakajalise ja üldinfoga; vahendab Eestit ning riigi sisepoliitilisi arenguid ja välispoliitilisi eesmärke tutvustavat teavet välisriikidesse; haldab koos teiste struktuuriüksustega ministeeriumi veebilehekülge; korraldab ministeeriumi suhtlemist meediaga; akrediteerib ministeeriumi juurde välisriigi ajakirjanikke; korraldab koos teiste ministeeriumide ja institutsioonidega Eesti riigi ja kultuuri tutvustamist välisriikides.
(14) Personaliosakond kavandab ja rakendab ministeeriumi personalipoliitikat; koostab koos juriidilise osakonnaga ministeeriumi personali käsitlevate õigusaktide eelnõud; kavandab ja juurutab personalijuhtimise toiminguid ja meetodeid; kavandab ja korraldab ministeeriumi teenistujate süsteemset ja eesmärgipärast koolitamist; kavandab ja rakendab Eesti rahvusvahelist personalipoliitikat rahvusvahelistes organisatsioonides ning teeb sellest lähtudes ettepanekuid õigusaktide muudatuste kohta.
(15) Haldusosakond tegeleb ministeeriumi, sealhulgas välisesinduste haldusküsimustega ning ministeeriumi valitsemisala hoonete remondi ja ümberehitusega; kavandab välisesinduste materiaal-tehnilist baasi ja selgitab välja selle rakendusvõimalused; hangib kantselei- ja majapidamistarbeid ning mööblit ja paigaldab seda; korraldab transporti ning vastutab töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise eest.
(16) Infotehnoloogia osakond arendab ja käitleb ministeeriumi, sealhulgas välisesinduste info- ja sidesüsteeme; tegeleb arvutivõrgu, riist- ja tarkvaraga ning paljundustehnika ja sidesüsteemide terviklahendustega; tagab nende turvalisuse ja hoolduse.
(17) Rahandusosakond tegeleb ministeeriumi vara, hankijate, teenistujate palga ja lähetuste arvestusega ning välisesinduste raamatupidamise koordineerimise ja kontrollimisega; koostab ministeeriumi eelarve eelnõu ja eelarve täitmise aruande.
(18) Sekretariaat korraldab ministeeriumi, sealhulgas välisesinduste asjaajamist ja diplomaatilist posti.
2. jagu
Välisesindus
§ 45. Välisesindus
(1) Välisesindus on ministeeriumi struktuuriüksus.
(2) Välisesindused on diplomaatiline esindus, konsulaarasutus ja eriülesannetega missioon.
§ 46. Välisesinduse struktuur ja pädevus
(1) Välisesinduse struktuur ja pädevus sätestatakse välisesinduse põhimääruses, mille kinnitab minister.
(2) Eriülesannetega missiooni moodustab konkreetse ülesande täitmiseks Vabariigi Valitsus.
§ 47. Välisesinduse ülesanded
Välisesindus:
1) esindab Eestit asukohariigis või
rahvusvahelises organisatsioonis oma pädevuse piires;
2) arendab
Eesti ja asukohariigi poliitilisi ja majandussuhteid;
3) peab
vajaduse korral läbirääkimisi asukohariigi institutsioonide, seal
asuvate rahvusvahelise organisatsiooni üksuste ja rahvusvahelisse
organisatsiooni kuuluvate riikide esindajatega;
4) jälgib ja
analüüsib asukohariigi sise-, välis- ja majanduspoliitikat;
5) suhtleb asukohariigi välisministeeriumi ja teiste ametiasutustega;
6) kaitseb Eesti riigi ja isikute huve ja õigusi asukohariigis või
rahvusvahelise organisatsiooni töövaldkonda kuuluvates küsimustes;
7) väljastab Eesti viisasid ja teostab muid konsulaartoiminguid
«Konsulaarseaduse» ja teiste õigusaktide kohaselt.
5. peatükk
MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
§ 48. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine
(1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu ja töörühma (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, asjaajamise korraldamiseks ja ülesannete lahendamiseks moodustada komisjoni.
(3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, nende täitmise tähtajad, esimees, liikmed ja vajaduse korral teenindav struktuuriüksus.
(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus korraldab komisjoni asjaajamist ja protokollib koosolekuid.
(5) Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonna liige või struktuuriüksuse juht, määrab minister või kantsler oma moodustatud komisjoni töö eest vastutama ministeeriumi juhtkonna liikme või struktuuriüksuse juhi.
(6) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse teenistuja selle valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata isikuid, kes ei ole riigiteenistujad, nende endi nõusolekul.
(7) Struktuuriüksuse teenistuja nimetatakse komisjoni liikmeks struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
(8) Komisjonil on õigus saada ministeeriumi struktuuriüksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.
(9) Komisjoni ülesannete täitmise kohta annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamise käskkirjas ei ole määratud teisiti.
(10) Komisjoni töös osalemise eest võib maksta tasu, kui see on täiendav töö- või teenistusülesanne.
§ 49. Teised komisjonid ja nõukogud
(1) Peatükki kohaldatakse teistele komisjonidele ja nõukogudele, kui seadus ja selle alusel vastuvõetud õigusaktid ei näe ette teisiti.
(2) Ministeeriumi valitsemisala käsitleva valitsuskomisjoni teenindamise eest vastutab struktuuriüksus, mille määrab minister.
6. peatükk
MINISTEERIUMI SÜMBOLID JA DOKUMENTIDE VORMISTAMINE
§ 50. Ministeeriumi pitsat
Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp ning ülemises ääres sõna «VÄLISMINISTEERIUM».
§ 51. Ministeeriumi muud pitsatid
(1) Välislepingute lakipitsat on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp ning ülemises ääres sõna «VÄLISMINISTEERIUM».
(2) Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma pitsat, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.
(3) Mitteresideerival erakorralisel ja täievolilisel suursaadikul, kes resideerib Eestis või välisriigis, välja arvatud riigis, kuhu ta on akrediteeritud, on oma pitsat «Riigivapi seaduse» (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387) kohaselt.
§ 52. Ministeeriumi teenetemärgid
Ministeeriumil võivad olla oma teenetemärgid. Teenetemärkide liikide ja kirjelduse ning autasustamise tingimuste ja korra kinnitamise õigus on ministril.
§ 53. Ministeeriumi dokumentide vormistamine
(1) Ministeeriumi üldplangil, selle järgi kujundatud dokumendiplankidel ja noodiplangil on väike riigivapp.
(2) Ministeeriumi õigusaktid ja dokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorra kohaselt.
(3) Ministeeriumi üld- või kirjaplangile vormistatud dokumentidele kirjutavad alla minister ja/või kantsler oma pädevuse piires.
(4) Asekantsler allkirjastab ministeeriumi kirjaplangil vormistatud dokumendi § 28 lõike 1 punkti 10 kohaselt.
(5) Osakonna peadirektor allkirjastab ministeeriumi kirjaplangil vormistatud dokumendi § 38 lõike 1 punkti 5 kohaselt.
(6) Ministeeriumi noodiplangile kirjutab oma nimetähed selleks õigust omav isik.
(7) Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma üld-, kirja- ja noodiplank, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.
(8) Erakorraline ja täievoliline suursaadik võib välissuhtlemises kasutada suure riigivapiga dokumente ja kutseid «Riigivapi seaduse» kohaselt.
§ 54. Riigilipu kasutamine
Ministeerium kasutab riigilippu «Riigilipu seaduse» (RT I 1993, 17, 273) kohaselt.
7. peatükk
TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
§ 55. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi teenistujate aktide ja toimingute üle teostab minister.
(2) Teenistusliku järelevalve korras võib minister anda kantslerile, asekantslerile või struktuuriüksuse juhile ülesande koostada alluva kohta materjalide ja seletuste akt või selgitada välja toimingu asjaolud.
(3) Minister võib oma käskkirjaga panna teenistusliku järelevalve algatamise ja ministeeriumi teenistujate toimingute õiguspärasuse üle otsuste langetamise ülesande kantslerile. Kantsleril on õigus panna ministeeriumi teenistuja toimingu asjaolude väljaselgitamise ning sellekohaste dokumentide ja seletuste kogumise ülesanne asekantslerile või struktuuriüksuse juhile.
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 56. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1996. a määrus nr 292 «Välisministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1996, 82, 1460; 1997, 88, 1490; 2000, 34, 206; 65, 417; 2001, 54, 328) tunnistatakse kehtetuks.
§ 57. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2004. a.
| Peaminister Juhan PARTS |
| Välisminister Kristiina OJULAND |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter