Teksti suurus:

Nabala küla arengukava kehtestamine

Väljaandja:Kiili Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2004, 133, 1176

Nabala küla arengukava kehtestamine

Vastu võetud 09.03.2004 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõike 3 punkti 2 alusel.

1. Kehtestada Kiili valla Nabala küla arengukava (juurde lisatud).

2. Saata käesolev määrus Riigikantseleile avaldamiseks.

3. Määrus jõustub 15. märtsil 2004. a.

Volikogu esimees Toomas VÄLJATAGA

Kiili Vallavolikogu 9. märtsi 2004. a
määruse nr 8

lisa

NABALA KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004-2008

Sissejuhatus

Käesolev arengukava on koostatud Nabala küla aktiivi poolt ajavahemikul november 2003 kuni märts 2004. Arengukava koostamisel osalesid lisaks küla viiele perekonnale (Aivar ja Ivar Somarokov peredega, Taimo Nimmo perega, Eda Aalam, perekond Kork) veel Nabala mõisaproua, Kiili vallavanem ja arendusnõunikud, üliõpilased Katrin Vimb ja Maria Nigul. Ühised mõttetalgud toimusid küla arengueelduste määratlemisel, tulevikuvisiooni loomisel, arendusvaldkondade defineerimisel ja tegevuste väljatöötamisel. Palju tehti ka iseseisvat tööd.
Arengukava koostamise põhiajendiks oli külakeskuse loomise kavatsus ning vajadus ühiselt aru saada Nabala hajaasustusega küla tulevikust. Arengukava loomise käigus tekkis meeskonnal palju häid mõtteid, mis on koondatud käesoleva dokumendi lehekülgedele.
Nabala küla arengukava vaadatakse läbi ja uuendatakse kord aastas novembri kuus, siis täpsustatakse ka järgmise aasta tegevuskava.
Nabala küla arengukava kuulub Kiili valla arengukava juurde.

1. Nabala küla tänane olukord

1.1. Piirkond ja paiknemine

Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas Tallinna linnast 15 km kaugusel lõunas. Kiili vallas omakorda paikneb ta Kiili alevist 5 km kaugusel kagus. Küla on põhjast ja idast avatud tänu suurtele aasadele ja põldudele. Lõunast ja läänest piirab teda aga väike metsamassiiv.

Küla paikneb karstialal, sellest ka palju allikaid küla ümber. Küla lähistel asuvatest soodest saab alguse Vääna jõgi, üks Põhja-Eesti tuntumatest lõhejõgedest.
Külas asub mõis, millest esimesed andmed on 1475. aastast. Praegune mõisahoone aga on ehitatud arvatavasti 18. sajandil ning teinud läbi ulatusliku arhitektuurilise uuenduse 20. sajandi lõpus.

1.2. Looduslikud olud

Põhja-Eestile iseloomulikult on ka Nabala küla tasase maastikuga piirkond. Ümbritsetud mitmest küljest erineva taimekooslusega rabadest, kust saab alguse ka Vääna jõgi. Raba taimestik on eeldatavasti madalakasvuline, nii ei näe ka lähiümbruses põlismetsi. Küla keskpunkt asub heinamaade ja põldude keskel. Teedevõrk võimaldab liikuda igasse ilmakaarde.

1.3. Majanduslikud olud

Nabala küla põhiliseks ettevõtluse haruks on olnud põllumajandus. Kuna külaga piirnevad alad on põhiliselt looduslikud ja kultuurkarjamaad, siis on pikemat aega tegeletud piimakarja kasvatamisega, samuti tegeletakse köögivilja kasvatamisega. Olulisemateks tööandjateks külas on Nabala POÜ – piima tootmine, Sepa talu – juurviljakasvatus ja Vegali Grupp – puitbriketi tootmine.

1.4. Infrastruktuur (tehniline ja sotsiaalne)

Tehniline infrastruktuur külas on välja ehitatud sotsialismiajale omase lohakuse ja tehnilise mõtlematusega. Keset küla paiknev alajaam just oma iluga ei köida. Amortiseerunud on nii joogivee- kui ka kanalisatsioonitrass. Puuduseks on veel küla läbiva riigitee tolmamine.
Viimaste aastate uuenduste hulka kuuluvad uue biopuhasti valmimine, küla teede mustkattega pindamine ja uue tänavavalgustuse paigaldamine.
Puudub külakeskus, kus saaks pidada koosolekuid ja organiseerida huviringide tööd.
Hetkel on plats, kus tehakse jaanituld ja kuhu tuleb igaks ürituseks vedada ajutine elekter. Samuti puudub üldkasutatav tualett.
Olemasolev jalgpalliväljak asub omakorda sõidutee vahetus naabruses ja on eraldamata. Platside ja külaümbruse hooldust on teostanud külaelanikud ise.

1.5. Elanikkond

Külas asub kaks korterelamut, 6 talumajapidamist ja 19 ühepereelamut. Valla registri järgi (01.01.2404 seisuga) on külas kokku 152 elanikku.

Nabala küla vanuseline koosseis:

90–103 01.01.1900–31.12.1913
80–89 01.01.1914–31.12.1923 3
70–79 01.01.1924–31.12.1933 10
60–69 01.01.1934–31.12.1943 8
50–59 01.01.1944–31.12.1953 9
40–49 01.01.1954–31.12.1963 22
30–39 01.01.1964–31.12.1973 24
24–29 01.01.1974–31.12.1979 16
19–23 01.01.1980–31.12.1984 13
15–18 01.01.1985–31.12.1988 18
10–14 01.01.1989–31.12.1993 18
5–9 01.01.1994–31.12.1998 5
0–4 01.01.1999–03.11.2003 6

1.6. Muu üldine teave

Juba mitmeid aastaid toimub Nabala küla ja lähikülade ühine jaanituli, mida organiseerib Nabala küla aktiiv. Aasta viimasel päeval toimus juba teist aastat järjest paukuva pakasega peetud isade ja poegade jalgpallimatš.

Pildil Nabala küla majad ja mõisakompleks.

2. Nabala küla arengueeldused (SWOT-analüüs)

Selleks et määratleda, millised on Nabala küla põhilised eelised, milliseid valdkondi tuleks arendada ning missugused on tulevikus avanevad võimalused ja ähvardavad ohud, viidi meeskonnatööna läbi SWOT-analüüs:

Tugevad küljed Nõrgad küljed
• Külaelanikke ühendab küla vaim
• Kommunikatsioonid rajatud
• Noori on palju
• Hea ühendus linnaga
• Huviringides käimine (sõit) tasuta
• Tegutsev lastelaager
• Küla läbiv tee tolmab
• Internetiühenduse võimalus kohati puudub
• Seltsimaja, külakeskuse puudumine
• Elekter puudub jaanituleplatsilt
• Vee varustuses ja kvaliteediga esineb probleeme
• Hulkuvad koerad häirivad külaelanikke
Võimalused Ohud
• Hajaküla säilitamine, suurkruntidest huvitatud uuselanike meelitamine külla
• Ettevõtluse areng
• Kasutada ära Tallinna lähedust (kultuur, äri)
• Küla-mõisa koostöö arendamine
• Majade pealetung, karbiküla teke
• Veetrassi alasurve (amortiseerub), ei suuda rahuldada kasvava tarbijaskonna vajadusi
• Noorte lahkumine külast
• Narkootikumide levik
• Valdade ühendamine, linnaga ühinemine võib segi paisata küla arenguplaanid

Kasutades ära Nabala küla praegusi tugevaid külgi ning panustades küla võimalustele, on võimalik noori pärast õpinguid külla tagasi elama kutsuda ning suurendada külaelanike arvu juurdetulnud inimeste arvelt. Tulevikus näeme hajaküla säilimist, kus elamukrundid on ca ühe hektari suurused. Ootame Nabalasse elama ühiskondlikult aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes räägiksid kaasa külaelu edendamisele ning väikeettevõtluse arendamisele külas.
Kvaliteetse elukeskkonna kindlustamisel on oluline vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ning andmesidevõrgu jõudmine külasse. Küla vaimu säilimise koha pealt on oluline Nabala küla MTÜ ja koostööpartnerite kaasabil Nabala külakeskuse väljaehitamine. Kõikide külaelanike kaasamine ühisüritustesse ja küla heakorra tagamisse aitab ära hoida narkomaania levikut noorte seas ning alkoholismi vanemate ja tööga mittehõivatud inimeste seas.
Nabala külal on kõik eeldused säilitada Eesti külatraditsioone kiiresti areneva pealinna läheduses.

3. Nabala küla visioon ja arengueesmärgid

Täna on Nabala küla Eestimaa klassikaline hajaküla Kiili valla omavalitsusüksuse osana. Sellisena soovitakse näha küla ka edaspidi.

Nabala küla visioon:

Aastal 2009 on Nabala ühtse kogukonna ja aktiivse seltsieluga küla, kus on loodud inim- ja loodussõbralik, turvaline, väikeettevõtlust pooldav ja säästvale arengule orienteeritud elukeskkond.

Lähtudes Nabala küla visioonist, on Nabala küla arenguprioriteedid (loetletud tähtsuse järjekorras) ja neile vastavad arengueesmärgid järgmised:

3.1. Külakeskus

Nabala külas on tugev kohalik identiteet, mis on tuntud ka laiemalt, külaelanikud osalevad aktiivselt küla elus ja selle kujundamisel.

Nabala külas on loodud mitmekesised vaba aja veetmise ja sportimise võimalused külakeskus-mänguväljaku rajamisega. Väljaehitatud külakeskuse huvigrupid on:
a) Nabala küla elanikud;
b) naaberkülade elanikud;
c) külalised;
d) turistid.

• Külas on rajatud külakeskus kohaliku omavalitsuselt saadud endise Kõveralauda maa-alal.

• Toimuvad traditsioonilised üritused nagu jaanipäeva, mardi- ja kadripäeva, vastlapäeva tähistamine.

• Infovahetus külas toimuva kohta on kiire ja efektiivne nii paberkandjal kui elektrooniliselt.

• Külakeskuses on avatud internetipunkt, kus on tagatud elanike juurdepääs internetile.

• On võimalused huviringide tegevuseks.

• Külakeskuses tegutsevad:
– pensionäride klubi;
– keskealiste klubi;
– lasteringid.

• Sportimiseks kasutatakse rajatud mängu- ja spordiväljakut.
– Jalgpalliplats
– Korvpalliplats
– Võrkpalliplats
– Tenniseväljak
– Mänguplats, rula- ja rulluisusõiduks vajalikud rajatised

• Küla territooriumil on loodud loodus-terviserada ja matkarada, talvel hooldatud suusarada ja uisuplats.

3.2. Infrastruktuur

Küla areng on toimunud põllumajandusliku suurtootmise loogika järgselt. Esmalt ehitati suurfarm koos puurkaevu ja reoveepuhastiga, hiljem tekkis farmi kõrvale selle töötajate asum, mis kasutas osaliselt sama infrastruktuuri. Nabala küla elamutsoon koosneb eramajadest, mis on liitunud nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga.
Külaelanike tegevus infrastruktuuri arendamisel on põhiliselt suunatud valla ettevõtte Kiili KVH teavitamisele küla vajadustest ja arenguperspektiividest ning vajadusel nende nõustamine võrkude rajamise küsimustes.
Teedeehituse alal toimub valla ehitusnõuniku ja vallavanema teavitamine küla vajadustest. Samuti edastatakse informatsiooni telefoni, interneti ja elektrivarustuse vajaduste kohta.

Küla üldine arengueesmärk infrastruktuuri kohta on järgmine:

• Nabalas on korrastatud ning välja kujundatud optimaalne hajakülale sobilik tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud, transpordisüsteem, kanalisatsioon ja vesi), mis on saavutatud sellega, et osaletakse aktiivselt kaasaegsete tehniliste lahenduste otsimisel ja väljakujundamisel koostöös valla ning vastavate ametkondadega.

Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Puurkaev asub Nabala POÜ farmi territooriumil ja rahuldab ainult farmi veevajaduse. Vesi ei ole ka kuigi kvaliteetne, seda eelkõige ülemäärase rauasisalduse tõttu. Vajalik on puurida elamute lähedusse uus kaev ja varustada see vajalike seadmetega.

Veevõrgu tehniline seisukord: Kolhoosiajal ehitatud veevärk ei võimalda varustada elanikke kvaliteetse joogiveega ja tuleb uue puurkaevu rajades täielikult välja vahetada.

Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Kanalisatsioon on täielikult amortiseerunud. Kuna sademeveekanalisatsioon on puudulik ja ka veetorustik lekib, satub kanalisatsiooni palju puhastamist mittevajavat vett, mis koormab liigselt reoveepuhastit.

Projekteerimise lähteülesanne: Ehitada joogivee puurkaev, paigaldada joogivee töötlusseadmed, paigaldada ühisesse kaevikusse uus 2 km pikkune vee- ja kanalisatsioonitorustik.

Investeeringuprojektide maksumus:

Projekti osa Komponendid Kokku
(mln krooni)

A. Puurkaev-pumpla rajamine

A. Puurkaev-pumpla rajamine

Kaevu puurimine 0,100
Pumpade ja veetöötlusseadmete paigaldamine 0,400
Uuringud, projekteerimine 10% 0,050
Ettenägematud kulud, 10% 0,050
Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% 0,025
KOKKU A:   0,625

B. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

B. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

Torustike paigaldus 2x2000 m, kaevud, hüdrandid 3,000
Uuringud, projekteerimine 10% 0,300
Ettenägematud kulud, 10% 0,300
Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,150
KOKKU B:   3,750
  Nabala küla kokku 4,375

Elektrienergia translatsiooniskeemi külasisene pikendamine: Pikendada tänavavalgustusala kuni projekteeritatava külakeskuseni: viimase territoorium kaasa arvatud.

Elektrienergia translatsiooniskeemi muutmine kõrgepinge osas: Viia küla alajaam välja küla keskelt vähem aktiivsemasse keskkonda.

Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)

A. Elektrienergia translatsiooniskeemi külasisene pikendamine

Liitumistasu Nabala MTÜ Tarbimisamperaaž 25A 0,020
Liinide rajamine Elektripostide, õhuliinide ja valgustite paigaldus 0,400
  Uuringud, projekteerimine 0,020
  Ettenägematud kulud 0,020
KOKKU A:   0,460

B. Elektrienergia translatsiooniskeemi muutmine kõrgepinge osas

Alajaama teisaldamine Uute õhuliinide, maaaluse kaabli paigaldus 0,500
  Uuringud, projekteerimine 0,020
  Ettenägematud kulud 0,020
KOKKU B:   0,540
          Nabala küla kokku 1,000

3.3. Heakord

Inimsõbraliku elukeskkonna kindlustamisel on oluline tagada küla üldine heakord – korrastatud külatänavate, majade ja haljastusega. Kaasates sellesse tegevusse külaelanike enamuse, tekib suurem küla ühtekuuluvustunne – tahe rohkem korda saata. Üldise küla heakorra tagamisel lähiaastateks on vajalikud alljärgnevad eesmärgid:

• Aastal 2004 korrastada viitade ning majanumbrite süsteem.

• Aastal 2004 renoveerida autokaupluse peatuskoha haljastus (tasandus) ning bussijaamani viiv kõnnitee.

• Kutsuda üles majaomanikke korrastama majade ümbrust (eriti väljaspool maja piiravaid aedu)

• Aastaks 2005 saavutada koordineeritud prügimajandus.

3.4. Turvalisus

Väärtustame turvalisust ühe olulise tegurina külaelanike igapäevase heaolu tagamisel. Nabala küla turvalisusega seotud eesmärgid lähiaastateks on järgmised:

• Aastaks 2005 on külas kindlustatud avalik kord ning julgeolek naabrivalve, valla, küla ja turvafirmade koostööna.

• Aastal 2004 lahendatakse hulkuvate koduloomade probleem ja teavitatakse külaelanikke vallas kehtivast koduloomade hooldamise eeskirjast.

• Aastal 2004 panustatakse kiirusepiirangu ülesseadmisele küla läbivale teele.

• Pidev tegevus sissetuleva kuritegevuse eemalehoidmiseks koostöös Kiili valda teenindava konstaabli ja turvafirmadega.

3.5. Ettevõtlus

Peame vajalikuks soodustada hajakülale sobilikku ettevõtlust. Külas tegutsevad keskkonnasõbralikud ettevõtted, mis ei ohusta hajaküla elukeskkonda. Ideaalis on ettevõtlus peamiselt ühe majapidamise keskne, kusjuures üksikud ettevõtmised täiendavad üksteist, moodustades harmoonilise terviku, mis aitab kaasa küla edasisele arengule ja omapära säilitamisele.

Eesmärgiks on aastal 2004 luua MTÜ Nabala Küla, mille põhilisteks ülesanneteks hakkavad olema külakeskuse väljaarendamine, ettevõtluskoolituse organiseerimine asjast huvitatud külaelanikele, loodussõbraliku elukeskkonna säilitamise propageerimine, küla arengu kindlustamine ja omapära säilitamine.

Ettevõtluse arengueesmärgid:

• On loodud eeldused majapidamiste arenguks: väikeste ettevõtete loomisega ja ajalooliselt kujunenud talud iseseisvate ettevõtjatena või ettevõtlusalase koostöö osalistena (puukoolid, käsitöötalud, peremajutus, õmblustööd, minilasteaed, turismitalud jne).

• Arenenud on inim- ja keskkonnasõbralik ettevõtlus, mis on kooskõlas hajaküla arengupõhimõtete ja keskkonnanõuetega.

• On arenenud koostöö oma küla ja valla ettevõtjatega (ideede genereerimine, ühisprojektide algatamine) Nabala küla atraktiivsuse tõstmiseks.

• Välja on arendatud Nabala küla sümboolika.

• Investeeringute soodustamine, hajakülale sobivate investeerimisvõimaluste reklaamimine (kodulehekülg, infotrükised, otsekontaktid).

• Infopaketi loomine vabadest maadest ja seal asuvatest kommunikatsioonidest.

• Valla puhkemajanduse planeeringu koostamises aktiivne osalemine.

• Küla vaatamisväärsuste korrastamine, uute vaatamisväärtuste loomine, puhkevõimaluste otsimine ja arendamine.

• Küla kujundamine hobi- ja puhkepiirkonnaks.

4. Tegevuskava ja eelarve

Aeg Tegevus, investeeringuobjekt Summa (krooni) Vastutaja Rahastamis-allikad

I aasta

04.04 Esimesel külakoosolekul arutada külaelanike arvamust numeratsiooni ja tänavaviitade märgistuse kohta Eda Aalam  
04.04 Tänavaviitade valmistamiseks teha hinnapäring tootjatele ca 50 kr laialisaatmiseks Eda Aalam (ehitusnõunik) Nabala küla MTÜ
04.04 Arutada läbi külaelanikega ühistalgute läbiviimise aeg ja korrad (peatuskoha ja kõnnitee renoveerimiseks) Eda Aalam  
05.04 Viitade tellimuse esitamine ca 3000 kr Ehitusnõunik Valla eelarve
05.04 Valla maanõunikult konsultatsioon mustmulla hankimiseks ja veoks Eda Aalam  
07.04 Ühistalgute läbiviimine haljasalade korrastamiseks ca 1000 kr Eda Aalam Külaelanike panus
07.–09.04 Haljasalade hooldus (niitmine) ca 200 kr/kuu Eda Aalam Nabala küla MTÜ
09.04 Küla kauneima aia, paremini korrastatud majaümbruse valimine ca 500 kr auhindadeks Eda Aalam Nabala küla MTÜ, valla eelarve
03.04 Leida võimalus vähemalt kahe prügikasti paigaldamiseks bussijaama viiva kõnnitee äärde ca 1000 kr Eda Aalam Nabala küla MTÜ, valla eelarve
01–05.04 Külakeskuse detailplaneeringu teostamine Täpsustamisel Valla ehitusnõunik, küla esindaja Ivar Somarokov Valla eelarve
01.04 MTÜ Nabala Külakeskus asutamine ca 500 kr Aivar Somarokov Valla eelarve
04.04 Leida vahendid küla läbiva riigitee soolatamiseks (kahel korral suve jooksul) Täpsustamisel Taimo Nimmo Valla eelarve
03.–04.04 Külakeskuse projekteerija leidmine, projekteerimise rahastamistaotluse esitamine ca 500 kr ettevalmistustööd Ivar Somarokov Nabala küla MTÜ
04.04 Kiirusepiirangu püstitamise koordineerimine Aivar Somarokov  
06.04 Rahastamistaotluste esitamine külakeskuse rajamise finantseerimiseks ca 500 kr ettevalmistustööd Ivar Somarokov Nabala küla MTÜ
11.04 Küla arengukava uuendamine ca 500 kr Aivar Somarokov Külaelanike panus