Teksti suurus:

Eesti Vabariigi haridusseaduse, ülikooliseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.05.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 45, 316

Eesti Vabariigi haridusseaduse, ülikooliseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.05.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. mai 2004. a otsusega nr 637

§ 1. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse VII peatükki täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

« § 281. Akadeemiline tunnustamine

(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

(2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 2. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ülikool võib õppekava täitmisel arvestada bakalaureuseõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ning magistri- ja doktoriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti.»;

2) paragrahvi 291 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Arstiõppe kliiniline õpe korraldatakse Tartu Ülikooli kliinikumis.»;

3) paragrahvi 291 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.»;

4) paragrahvi 291 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Klassiõpetaja õpetajakoolitus, proviisoriõpe ja loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Arstiõpe ja hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega. Arhitektiõpe ja ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.»;

5) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

6) paragrahvi 57 lõikes 7 asendatakse sõnad «arsti põhiõppe kliinilise osa» sõnadega «arstiõppe kliinilise õppe».

§ 3. Tartu Ülikooli seaduse (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965; 1998, 61, 986; 1999, 102, 908; 2001, 16, 71; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) § 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu.»

§ 4. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 121 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti.»;

2) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat. Ämmaemandaõppe nominaalkestus on neli ja pool aastat. Õeõppe nominaalkestus on üldjuhul kolm ja pool aastat, koos lisaspetsialiseerumisega neli ja pool aastat.»;

3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Ämmaemandaõppe ja õeõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

4) paragrahvi 152 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat.»

§ 5. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses (RT I 2000, 29, 168; 2002, 61, 375; 69, õiend; 90, 521; 2003, 21, 124) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele hindab Keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276) § 281 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.»;

2) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigi kodanik on omandanud kõrghariduse, mille kohta diplom on välja antud, muus välisriigis kui käesoleva seaduse § 2 tähenduses, peab taotlejal olema kolmeaastane töökogemus, mida on kinnitanud kolmanda riigi diplomit tunnustanud Euroopa Liidu või Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik.»;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse.»;

4) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «punktis 1» sõnadega «punktides 1 või 2»;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigi kodanik on omandanud hariduse või läbinud kursused, mille kohta tunnistus on välja antud, muus välisriigis kui käesoleva seaduse § 2 tähenduses, peab taotlejal olema kolmeaastane töökogemus, mida on kinnitanud kolmanda riigi tunnistust tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik.»;

6) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum (välja arvatud diplom või tunnistus), mis tõendab, et taotleja on keskhariduse tasemel olevate kursuste või koolituste läbimise järgselt läbinud tööalase koolituse õppeasutuses või töökohal või õppeasutuses ja töökohal ning taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon.

(2) Kui Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigi kodanik on omandanud hariduse või läbinud koolituse, mille kohta sertifikaat on välja antud, muus välisriigis kui käesoleva seaduse § 2 tähenduses, peab taotlejal olema kaheaastane töökogemus, mida on kinnitanud kolmanda riigi sertifikaati tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik.»;

7) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Sobivustesti koostamise, läbiviimise ja hindamise korra kehtestab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse reguleeritud ametikoht või kutsealane tegevus kuulub. Kui reguleeritud ametikoht või kutsealane tegevus ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, kehtestab vastava korra Vabariigi Valitsus.»;

8) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kohanemisaja läbimise ja hindamise korra kehtestab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse reguleeritud ametikoht või kutsealane tegevus kuulub. Kui reguleeritud ametikoht või kutsealane tegevus ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, kehtestab vastava korra Vabariigi Valitsus.»;

9) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Taotlejal, kellele on antud õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal, on õigus kasutada ametikohast või kutsealast tulenevat kutsenimetust (tiitlit) või selle lühendit, samuti välisriigi haridussüsteemis antud akadeemilise kraadi või tiitli nimetust originaalis ning nende ametlikke lühendeid.»

§ 6. Rakendussätted

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 ja § 5 punkt 1 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG

1 EÜ Nõukogu direktiiv 77/453/EMÜ üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede tegevust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 176, 15.07.1977, lk 8–10); EÜ Nõukogu direktiiv 78/687/EMÜ hambaarstide tegevust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 233, 24.08.1978, lk 10–14); EÜ Nõukogu direktiiv 78/1027/EMÜ veterinaararstide tegevust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 362, 23.12.1978, lk 7–9); EÜ Nõukogu direktiiv 80/155/EMÜ ämmaemandana tegutsemise alustamist ja tegutsemist käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 033, 11.02.1980, lk 8–12); EÜ Nõukogu direktiiv 85/384/EMÜ, mis käsitleb arhitektuurialaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 223, 21.08.1985, lk 15–25); EÜ Nõukogu direktiiv 85/432/EMÜ teatavat farmaatsiaalast tegevust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 253, 24.09.1985, lk 34–36); EÜ Nõukogu direktiiv 85/614/EMÜ, millega muudetakse Hispaania ja Portugali ühinemise tõttu direktiivi 85/384/EMÜ, mis käsitleb arhitektuurialaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 376, 31.12.1985, lk 1); EÜ Nõukogu direktiiv 86/17/EMÜ, millega muudetakse Portugali ühinemise tõttu direktiivi 85/384/EMÜ, mis käsitleb arhitektuurialaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 027, 01.02.1986, lk 71); EÜ Nõukogu direktiiv 89/594/EMÜ, millega muudetakse direktiive 75/362/EMÜ, 77/452/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/1026/EMÜ ja 80/154/EMÜ, mis on seotud arstide, üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede, hambaarstide, veterinaararstide ja ämmaemandate diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamisega, ning direktiive 75/363/EMÜ, 78/1027/EMÜ ja 80/155/EMÜ, mis käsitlevad arstide, veterinaararstide ja ämmaemandate tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamist (EÜT L 341, 23.11.1989, lk 19–29); EÜ Nõukogu direktiiv 89/595/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/452/EMÜ, mis käsitleb üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks, ning millega muudetakse direktiivi 77/453/EMÜ üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede tegevust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 341, 23.11.1989, lk 30–32); EÜ Nõukogu direktiiv 90/658/EMÜ, millega Saksamaa ühinemise tõttu muudetakse teatavaid kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevaid direktiive (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73–76); EÜ Nõukogu direktiiv 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 165, 07.07.1993, lk 1–24); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 97/50/EÜ, millega muudetakse direktiivi 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 291, 24.10.1997, lk 35–37); EL Komisjoni direktiiv 98/21/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 119, 22.04.1998, lk 15); EL Komisjoni direktiiv 98/63/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 253, 15.09.1998, lk 24–26); EL Komisjoni direktiiv 1999/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ning muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 139, 02.06.1999, lk 25–26); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/19/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi kohta ja nõukogu direktiive 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ ja 93/16/EMÜ, mis käsitlevad üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, arhitektide, farmatseutide ja arstide kutsealasid (ELT L 206, 31.07.2001, lk 1–51).

/otsingu_soovitused.json