Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste heakskiitmine

Vastu võetud 16.09.1998

Riigikogu otsustab:

1. Kiita heaks Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused.

2. Võtta teadmiseks Vabariigi Valitsuse tegevuskava riigi kultuuripoliitika elluviimisel lähiaastatel.

Eesti riigi kultuuripoliitika tuleneb rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Kultuuripoliitika põhieesmärgiks on tagada eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vähemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades.

Kultuuripoliitiliste otsuste tegemisel ja raha eraldamisel kultuurilistel eesmärkidel lähtutakse järgmistest Riigikogu VIII koosseisu heakskiidetud seisukohtadest:

-- kultuuri riiklikul rahastamisel on prioriteetseks tegevuse sisu, innovaatilisus ja rahvuskultuuriline tähendus, mitte aga tegija kuuluvus ühe või teise omandivormiga seotud kultuuriinstitutsiooni alla;

-- kultuuri toetamiseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu nende tegevust reguleerivate seaduste alusel;

-- riik peab tema omandis olevate kultuuriasutuste suhtes käituma heaperemeheliku ning perspektiivitundelise omanikuna. Nende asutuste omandivormi muutmine on vajalik ja mõttekas juhul, kui toimuv sisuline tegevus leiab uues vormis vabama ning turvalisema arengu;

-- kultuuri riiklik toetamine ei tohi muutuda takistuseks kultuuriprotsessi uuenemisele;

-- kultuuri kande- ja kõlapinna laiendamiseks suurendatakse valitsusväliste organisatsioonide ja era- ning avalik-õiguslike isikute võimalusi kultuurisuundumuste kujundamisel;

-- kõikidel ühiskonnaliikmetel, sõltumata nende soost, rahvusest ja elukohast, on võrdsed õigused kultuurielus osalemiseks;

-- riik pöörab erilist tähelepanu teatud piirkondadele omaste ainulaadsete, eriti aga kadumisohus olevate kultuurinähtuste säilitamisele;

-- riik soodustab vähemusrahvuste omakultuurilist tegevust ja kultuurialaseid kontakte nende etnilise kodumaaga;

-- vabatahtlikel kultuuriühendustel on oluline osa üleriigilises ja kohalikus kultuurikorralduses. Riik toetab seejuures üleriigiliste kultuuriühenduste ja rahvakultuurialaste keskseltside tegevust;

-- kultuuritöötajad peavad saama oma töö eest väärilist ja kvalifikatsioonile vastavat palka. Kõrgharidusega ning erialast tööd tegeva kultuuritöötaja töötasu ei tohiks olla madalam riigi keskmisest palgast;

-- käibemaksuseaduse muutmisel lähtutakse vajadusest diferentseerida alandamise suunas käibemaksu sotsiaalselt olulistele teenustele ja kaupadele, mille hulka kuuluvad ka kultuurialased teenused ning kaubad;

-- jätkub teatrikunsti riiklik toetamine;

-- Eestis jätkub mängu, tõsielu- ja animafilmide tootmine. Eesti Filmi Sihtasutuse kaudu antav riiklik toetus filmikunstile peab vastama rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute poolt määratud tingimustele, mis kindlustavad vajalikud õigused Eestile kui koostööprojektide ühele osapoolele. Jätkub riiklik toetus väärt- ja lastefilmide ostmisele ning nende levitamisele Eestis;

-- riigi kohuseks on pakkuda professionaalsetele muusikutele võimalusi oma loominguliseks rakendamiseks, luues selleks vajalikud tingimused kontserdiorganisatsioonide toetamise, instrumentaariumi muretsemise, kontserdipaikade hooldamise ning salvestusvõimaluste näol. Oluline on eesti tippmuusika tutvustamine välismaal ning meie muusikute osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides;

-- riik kindlustab kujutava kunsti kõigi valdkondade arenguks vajaliku keskkonna (õppeasutustest ning riiklikest muuseumidest kuni erialaste väljaanneteni) normaalse säilumise ja funktsioneerimise. Riigi eriline toetus kuulub eesti kunstnike osalemisele rahvusvahelistel suurnäitustel ning eesti kunsti tutvustamisele välisriikides;

-- jätkub riiklik toetus kultuuriajakirjanduse väljaandmisele, rahvuskultuuriliselt oluliste teoste kirjastamisele ning eesti kirjanduse tõlkimisele ja levitamisele, aga ka võõrkeelse väärtkirjanduse tõlkimisele eesti keelde;

-- raamatukogud toimivad ühtse riikliku infosüsteemina, püüdes tagada kogu elanikkonnale ammendava, täpse ja hõlpsasti kättesaadava teabe ning juurdepääsu kogu maailma inforessurssidele. Teaduslikud keskraamatukogud jäävad täielikule riiklikule finantseerimisele. Rahvaraamatukogusid toetatakse riigieelarvest teavikute soetamiseks võrdselt kohalike omavalitsuste poolt selleks määratud kulutustega;

-- riik asetab põhirõhu olemasolevate muuseumide materiaalse ning tehnilise baasi ja ekspositsiooni tänapäeva nõuetele vastavusse viimisele. Jäädes rahvuskultuuri varamuteks, peavad muuseumid muutuma aktiivseteks ja atraktiivseteks osalejateks noore põlvkonna sotsialiseerimises ja isamaalises kasvatuses. Vajalik on luua ja ellu viia riiklik programm meie territooriumil XX sajandil toimunu ning eesti rahva vabadusvõitluse teaduslikuks avamiseks ja vääriliseks jäädvustamiseks;

-- jätkub üldlaulu- ja -tantsupidude traditsioon ning riigi ja kohalike omavalitsuste hooleks on selle toimimiseks vajaliku võrgustiku elushoidmine ning arendamine;

-- kasvavad riiklikud eraldised kaitse all olevate kultuurimälestiste konserveerimisele ja restaureerimisele eesmärgiga peatada meie esivanemate väärtusliku ehitusliku pärandi kiirenev lagunemine;

-- riik tunnustab ning toetab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja teiste meil registreeritud usuorganisatsioonide tegevust ühiskonna normaalseks toimimiseks vajaliku eetilise õhkkonna loomisel ning näeb kirikus olulist partnerit kultuurialases tegevuses;

-- kultuurialase koolituse algõpe on lisaks üldhariduskoolide programmidele tagatud laste kunsti- ja muusikakoolide üleriigilise võrguga ning riikliku toetusega neile koolidele. Kunstialase kõrghariduse andmine Eestis tuleb säilitada vähemalt praeguses mahus. Riik toetab nende erialade, mida Eestis pole võimalik õppida, omandamise võimalust välisriikides;

-- rahvusvahelises kultuurialases suhtlemises on aluseks riikidevahelised koostöökokkulepped ning Eesti osalemine Euroopa Liidu programmides, mille reaalsus peab olema tagatud eelarvelise finantseerimisega.

VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSKAVA RIIGI KULTUURIPOLIITIKA ELLUVIIMISEL LÄHIAASTATEL

1. Eestis tuleb teatrikunsti vaadelda tervikuna ja süsteemselt. Esimese grupi moodustavad riiklikud repertuaariteatrid (9 üksust). Teise gruppi kuuluvad etendusasutuste seaduse alusel registreeritud erateatrid ja munitsipaalteatrid. Kolmandasse gruppi on arvatud näiteringid, kooliteatrid, harrastustrupid. Viimast ühendab ja nende tegevust koordineerib Eesti Harrastusteatrite Liit.

Teatrikunsti finantseerimist saab vaadelda ühtse tervikuna, lähtudes etendusasutuse seadusest.

2. On otstarbekohane jätkata:

-- riigipoolset teatrikunsti toetamist teatri omandivormist olenemata, eesmärgiga hoida teatrikülastajate arvu vähemalt 800 000 külastuse tasemel aastas ja keskmine piletihind mitte üle 1% riigi keskmisest palgast;

-- Eesti Näitemängu Agentuuri riigipoolset toetamist, suurendades draamateoste soetussummasid eelkõige eesti algupärase dramaturgia edendamiseks;

-- teatrite stimuleerimist maaelanikkonna teatrialasel teenindamisel (etenduste korraldamine maakondades), eraldades selleks 1--1,5% teatrikunstile määratud summadest;

-- teatrisüsteemi korrastamist, omandivormi muutmist ja ümberstruktureerimist lähikümnendil.

3. Teatrikunsti materiaalse baasi arendamiseks ning vastavuses riiklike investeeringute plaaniga:

-- Rahvusooperi «Estonia» hoone avariitööd ning kammersaali ehitus teostatakse aastatel 1997--1999;

-- Eesti Riikliku Nukuteatri hoone renoveerimine lõpetatakse 1999. aastal;

-- Rakvere Teatri hoonete renoveerimine lõpetatakse 2000. aastal;

-- riiklike (k.a Eesti Kultuurkapital) ja linna rahaliste vahendite koopereerumise teel ehitatakse Tallinna vanalinna 1999. aastal black-box teatrisaal («Vanalinna Stuudio»);

-- Tallinna Linnateatri hoone ehitamist finantseeritakse Tallinna eelarvelistest vahenditest. Kuni ehituse valmimiseni jätkab riik Tallinna Linnateatri osalist finantseerimist (palgafond).

1. Eesti filmi püsimise tagamiseks normaliseeritakse aastaks 2002 selle valdkonna finantseerimine, et kindlustada rahvusliku filmikultuuri eksistentsiks hädavajaliku filmitootmise minimaalmahu, 100--120 filmiosa (ühe osa kestus on 10 minutit) tootmine aastas.

2. Filmikunsti ressursimahukuse tõttu ei ole võimalik eesti filmi arengut tagada ainult riigieelarveliste vahenditega. Asutatud on Eesti Filmi Sihtasutus, kes tegeleb eesti filmi arenguks vajalike rahaliste vahendite kogumise ja suunamisega. Loodud institutsiooni omandisse on antud kõik RAS «Tallinnfilm» aktsiad. Eesmärgiks on stuudio saneerimine ning tänase materiaalosa müügi abil eesti filmi nüüdisaegse tootmistehnoloogilise baasi rajamine.

3. Filmi- ja videoturu korrastamiseks luuakse intellektuaalse omandi valdkonnas piraatlusega võitlemise ametkondadevaheline programm.

4. Tagatakse väärt- ja lastefilmide leviõiguste ostmine ning nende levitamine Eestis, et normaliseerida kinorepertuaari ja peatada filmide puudusest tingitud kinovõrgu lagunemine.

5. Erilist tähelepanu väärib rahvusliku filmikoolituse arendamine ja selle kindlustamine professiooni omandamiseks vajalike tehniliste ja rahaliste vahenditega.

6. Riik jätkab Pärnu rahvusvahelise antropoloogiafestivali toetamist ning osaleb Tallinna rahvusvahelise filmifestivali toetamisel.

7. Rahvusvahelises plaanis leiab aset Eesti kiire ühinemine Euroopa koostööinitsiatiividega «Eurimages» ja «Media II» 1998. aastal.

III. MUUSIKA

1. Muusikavaldkond on pakkunud kunstidest suurimaid võimalusi Eesti kultuuri esindamiseks maailmas, alludes samas tugevale rahvusvahelisele konkurentsile. Praeguse taseme säilitamiseks ja ajakohaseks arenguks tagatakse:

1) jätkuv riiklik toetus olemasolevatele professionaalsetele muusikakollektiividele ja kontserdiasutustele;

2) riikliku finantseerimise lisavahendid peamiste muusikakeskuste (Estonia Kontserdisaal, Vanemuise Kontserdisaal) renoveerimiseks, statsionaarsete kammersaalide väljaehitamiseks (Rahvusooperi «Estonia» ja Eesti Kontserdi kammersaalid), professionaalsete pillikomplektide täiendamiseks, Eesti muusika reklaamiks rahvusvahelisel tasandil (salvestused, heliplaadid), muusika kirjastamiseks ja uurimiseks, uute riiklikult oluliste institutsioonide toetuseks (Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Muusikanõukogu), Eesti muusika osalemiseks rahvusvahelises suhtluses ja koostööprojektides.

2. Eesti Muusikaakadeemia uue hoone ehitamine lõpetatakse 1999. aasta augustiks.

Riiklik kultuuripoliitika, järgides detsentraliseerituse põhimõtet, kindlustab kunstielu kõigi valdkondade sõltumatule arengule eksistentsiaalselt vajaliku ruumi. Selle tagamine toimub erinevaid kunstielu institutsioone (õppeasutustest erialaste väljaanneteni) hõlmava keskkonna funktsioneerimise, õigusaktide täiendamise ja riikliku finantseerimise alusel.

Siinjuures lähtub riiklik kultuuripoliitika järgmistest postulaatidest:

1. Rahvusliku kunstitraditsiooni järjepidevuse tagamiseks jätkub riiklike kunstimuuseumide (Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum) tegevuse riiklik finantseerimine.

2. Kunsti pideva uuenemisprotsessi tagamiseks soodustatakse eriti eesti kunstikultuuris suhteliselt uue kunstiala -- meediakunsti õppe- ja tegevuskeskuste loomist ning väljaarendamist.

3. Rahvuskunsti integreerumiseks rahvusvahelisse kunstiellu tagatakse riiklikult Eesti professionaalse tippkunsti (vabad kunstid -- sh foto, video, installatsioon, performance, meediakunst jms; rakenduskunstid, sh arhitektuur ja sisearhitektuur, tarbekunst ja disain) ning kunstiteaduse ja -kriitika esindatus rahvusvahelises kunstisuhtluses (näitustegevus, mitmesugused koostööprojektid, osalus rahvusvaheliste kutsealaste katusorganisatsioonide tegevuses jpm), sh Euroopa Liidu kultuuriprogrammides.

4. Pidades oluliseks Eestis esteetiliselt võimalikult kõrgematasemelise elukeskkonna loomist, täiendab riik õigusakte selleks vajalikus suunas, tagades professionaalsete arhitektide osaluse valitsus- ja kohalike omavalitsuse asutuste töös ja soodustab igati avalike arhitektuurivõistluste korraldamist ühiskondlikult tähtsate hoonete ja nende komplekside projekteerimise teel.

1. Arvestades kultuuriajakirjanduse traditsioonilist strateegilist tähtsust eesti rahva ja Eesti vähemusrahvuste vaimuelus, jätkatakse ilmuva kultuuriajakirjanduse riiklikku toetamist vajalikus mahus.

2. Jätkatakse väljakujunenud proportsioonis riikliku toetuse osutamist rahvuskultuuriliselt oluliste teoste kirjastamisele ning eesti kirjanduse tõlkimisele ja levitamisele väljaspool Eestit ja ka väliskirjanduse tõlkimisele eesti keelde (vastastikuste riikidevaheliste kokkulepete alusel).

3. Riikliku toetusega osaletakse prioriteetselt ning vajadusel algatatakse oluliste þanrivõistluste (romaani-, näidendi-, esseistika- jt võistluste) jätkuvat korraldamist.

VI. RAAMATUKOGUD

1. Teadus-, rahva-, kooli- jt raamatukogudest koosnev raamatukogude riiklik infosüsteem on Eesti rahvusliku informatsioonilise infrastruktuuri lahutamatu koostisosa.

2. Raamatukogupoliitikat on ühtselt kujundatud kõikide raamatukogudega seotud valdkondade suhtes ning seda ei piiritleta Kultuuriministeeriumi haldusalaga.

3. Raamatukogud, olenemata tüübist, finantseerimisallikast, asukohast jms, toimivad ühtse riikliku infosüsteemina, püüdes tagada kogu elanikkonnale ammendava, täpse ja hõlpsasti kättesaadava informatsiooni ning infokanalite kaudu juurdepääsu kogu maailma inforessurssidele.

4. Raamatukogude koostöö garantiiks on seaduslike tagatiste loomine ja riiklike arenguprogrammide realiseerimine, nagu:

-- raamatukogude riikliku infosüsteemi arenguprogramm;

-- teaduslike keskraamatukogude ressursside ühiskasutuse programm;

-- raamatukoguhoonete ehitamise ja renoveerimise programm.

5. Riikliku infosüsteemi tulemuslikuks funktsioneerimiseks ja arenguks:

-- on teaduslikud keskraamatukogud otseselt ja täielikult riiklikul finantseerimisel;

-- rahvaraamatukogusid toetatakse teavikute soetamise ja maakondlike funktsioonide täitmise kulude katmisel riigieelarvest vastavalt rahvaraamatukogu seadusele 50% ulatuses;

-- jätkab Vabariigi Valitsus jõupingutusi, et kõrvaldataks kunstlikud tõkked, mis raskendavad raamatukogudel osta kirjandust välismaalt;

-- puuetega inimeste raamatukoguteenindus finantseeritakse eri programmide alusel riigieelarvest;

-- raamatukogutöötajate erialase ettevalmistuse kvaliteedi ning täiend- ja ümberõppe süsteemi paindlikkuse tagamiseks rahastatakse riigieelarvest raamatukogunduse õppeasutuste arenguprojekte.

6. Raamatukogude materiaalse baasi parandamiseks:

-- jätkub raamatukogude ümberpaigutamine omanikele tagastatavatest hoonetest Vabariigi Valitsuse reservfondi normatiivsete summade toetusel.

1. Riik lähtub muuseumide koha määratlemisel Euroopa kultuurikonventsioonist, mille kohaselt muuseumides hoitav kultuuripärand on üks osa Euroopa kultuuripärandist, mida Eesti Vabariik on kohustatud säilitama, ning Ülemaailmse Muuseumide Nõukogu (ICOM) Peaassamblee 7. juuli 1995. aasta resolutsioonis toodud pöördumisest kõigi rahvuslike valitsuste poole tunnustada ja toetada muuseumi kui üht põhilist hooba ühiskonna kultuurilise identiteedi väärtustamisel.

2. Määratletakse riigile kuuluvate muuseumide hulk, pidades lähiaastatel võimalikuks nii omandivormi muutusi kui ka ümberstruktureerimisi.

Riiklikud muuseumid jagunevad riigi-, kesk- ja maakonnamuuseumideks. Nimetatud muuseumid on otseselt ja täielikult riiklikul finantseerimisel, st riik võtab endale kohustuse tagada nende olemasolu ja toimimine. Riik garanteerib nende muuseumide kogude säilimise -- see on riikliku kultuuripoliitika üks prioriteete -- ning määratleb arengustrateegia. Selle elluviijaks on Kultuuriministeerium koostöös teiste muuseume haldavate ministeeriumide, maavalitsuste ning muuseuminõukoguga, kes on kollegiaalseks nõuandvaks organiks muuseumitöö küsimustes. Riigimuuseumides tegutsevate kõrgharidusega spetsialistide töö väärtustamine ja tasustamine viiakse samadele põhimõttelistele alustele teadusasutustes ja kõrgkoolides kehtivatega.

Munitsipaalmuuseumid on kohaliku omavalitsuse asutused. Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum on selle isiku struktuuriüksus. On olemas veel eramuuseum. Nimetatud muuseumide tegevust toetab riik muuseumiseadusest lähtuvalt muuseumitegevuseks riigieelarvest eraldatud üldsumma raames.

3. Riik asetab põhirõhu olemasolevate muuseumide arendamisele, nende materiaalse ja tehnilise baasi kaasajaga vastavusse viimisele. Muuseumihoonete tänapäeva nõuetega vastavusse viimiseks ning nendesse kogutud kultuuriväärtuste säilitamiseks eraldatakse summad vastavalt väljatöötatud prioriteetidele ja täpselt koostatud ehitus- ja remonditööde projektidele. Rahvusliku kunsti- ja kultuuripärandi säilitamiseks nähakse ette riiklike muuseumide kogude täiendamiseks eraldatavate ostusummade suurendamine. Konkreetsete teadus- ja näituseprojektide rahastamine hakkab senisest veelgi enam toimuma Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Hasartmängumaksu Nõukogu jms kaudu.

4. Muuseumide materiaalse baasi parandamiseks vastavalt riiklike investeeringute plaanile lõpetatakse:

-- Hiiumaa Muuseumi renoveerimine aastaks 1998;

-- Valga Muuseumi renoveerimine aastaks 1999;

-- Eesti Spordi- ja Postimuuseumi renoveerimine aastaks 2000;

-- Kadrioru lossi renoveerimine aastaks 1999;

-- Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ehitamine ning Pikk 17 / Lai 14 hoonete renoveerimine aastaks 2002 (või leitakse võimalused ja vahendid muuseumi paigutamiseks uude asukohta);

-- Pärnu muuseumi renoveerimine aastaks 2001.

Vastavalt Riigikogu otsusele toimub:

-- Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimine aastatel 1999--2000 ja ehitamine aastatel 2000--2002;

-- Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine aastatel 2002--2003.

5. Viiakse lõpule riiklikult kaitstavate kultuurimälestiste nimekirjade ning kaitsealade põhimääruste koostamine 1998. aastaks. Jätkatakse pingutusi väljaspool Eestit paiknevate kultuuriväärtuste tagasisaamiseks.

6. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamiseks ning rahvusvahelistest UNESCO ja Euroopa Nõukogu konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmiseks kasvavad riiklikud eraldised kaitse all olevate kultuurimälestiste konserveerimiseks ja restaureerimiseks.

7. Eesti silmapaistvama keskaegse tellisarhitektuurimälestise, Tartu Jaani kiriku üldehituslik restaureerimine lõpetatakse aastaks 2000. Aastal 2000 alustatakse Narva Aleksandri kiriku ja Narva vanalinna ning Põltsamaa linnuse konvendihoone, hilisema barokklossi üldehituslikku restaureerimist.

8. Riik arendab olemasolevate institutsioonide baasil välja kõrghariduslikku restaureerimiskoolitust andva keskuse ning laiendab kultuurimälestiste restauraatorite ettevalmistamist ja täienduskoolitust Tallinna Ehituskoolis, Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

9. Soetatakse vajalikud mõõteriistad kinnismälestiste asukohtade ja kaitsevööndite täpseks määramiseks ning põhikaartidele kandmiseks aastatel 1999--2000 (maksumusega ca 1 miljon krooni).

10. Riik tagab hävimisohus arheoloogiamälestiste päästekaevamiste (koos tulemuste publitseerimisega) täiendava rahastamise igal aastal 1,5 miljoni krooni ulatuses.

11. Otsitakse võimalusi riiklike ja munitsipaalmuuseumide haldamisse ja nende tegevuse korraldamisse erakapitali kaasamiseks riigi- ja munitsipaalosalusega sihtasutuste moodustamise teel.

VIII. RAHVAKULTUUR

1. Riik tunnustab neid prioriteete, mis sisalduvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse juhendis 1993. aasta 16.--17. juunist. Riik jätkab rahvakultuuri ja kultuuriseltside toetamist järgnevatel aastatel eelarve üldise kasvu piires, toetades seejuures otseselt ka rahvakultuurialaseid keskseltse. Kultuuriministeeriumi juures toimib vähemusrahvuste kultuurinõukogu.

2. Riik toetab Eesti Üldlaulupeo Sihtasutust laulu- ja tantsupidude ning Eesti Rahvuslikku Folkloorinõukogu rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica ettevalmistamisel ja korraldamisel. Samuti toetab riik Eesti Vabariigi vähemusrahvuste üleriigilisi üritusi.

3. Paikkondliku kultuurialase tegevuse toetamise süsteem näeb ette:

-- maakondlike kultuuriürituste, samuti üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste riiklikku toetamist;

-- eraldisi Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalidest;

-- Eesti Kultuurkapitali eraldisi kohalikele ekspertnõukogudele;

-- riigi ja omavalitsuse osalusega tegevuse toetamist;

-- omavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali osalusega tulemustoetust ehk projekttoetust;

-- riigi ja fondide osalusega loomestipendiume.

4. Riik algatab rahvakultuuri maakondlike metoodikakeskuste taasloomise, koopereerides selleks riiklike ning omavalitsusliitude vahendeid 2--3 täispalga ning vajaliku materiaalse baasi tekkeks.

5. Riik jätkab Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutseva Võru Instituudi väljaarendamist Kagu-Eesti kultuuri ja keelemurdeid kompleksselt uuriva ja arendava teadusasutusena.

6. Funktsioonide ja vastutuse täpsemaks jaotamiseks riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning rahvakultuurialase tegevuse õiguslikuks garanteerimiseks valmistatakse ette rahvakultuuri seadus.

7. Paikkondliku kultuurielu materiaalse baasi kindlustamiseks jätkub aastail 1998--2000 riiklik programm «Pooleliolev kultuuriobjekt», mille käigus viiakse riigi ja omavalitsuste koopereeritud vahendite abil lõpule üle kogu Eesti paiknevate omavalitsuste jaoks olulisemate pooleliolevate kultuuriobjektide ehitamine.

1. Rahvusvahelise suhtlemise alal on tegevusaluseks riikidevahelised lepingud ja kultuurikoostöö kokkulepped, mille täitmise garanteerimine peab olema tagatud riikliku eelarvega ning prioriteetideks on konkreetsetest koostöökokkulepetest lähtuvad projektid.

2. Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös (UNESCO, WIPO, ICOMOS jt) tuleb tagada liikmemaksude õigeaegse tasumisega riigieelarvelistest vahenditest ning tekkinud võlgade likvideerimisega lähima viie aasta jooksul sel viisil, et ei oleks takistatud Eesti hääleõigus neis organisatsioonides.

3. Eesti osalemise ettevalmistamine Euroopa Liidu kultuuri- ja meediaprogrammides, sellega seonduva programmikoordinaatorite väljaõppe tagamine koostöös Eurointegratsioonibürooga, samuti projektide tegijate nõustamine.

4. Eesti kultuuriesinduste avamise ettevalmistamine Rootsis, Kanadas (Torontos), võimaluse korral ka Venemaal ja Prantsusmaal (Pariisis) 1998.--2001. a riigieelarveliste vahendite ja kohalike finantseerijate toetusel Eesti Instituudi filiaalidena. Soomes ja Ungaris tegutsevate Eesti Instituudi filiaalide arenguvõimaluste tagamine eelarve suurendamisega vastavalt tegevuse laienemisele.

5. Igal aastal planeeritakse kaks kuni kolm Eesti kultuuri kompleksset tutvustamist välisriikides (kultuuripäevad, festivalid), mis on Eesti-poolselt tagatud riigieelarveliste vahenditega (kaasa arvatud Eesti Kultuurkapital).

1. Kultuurialase koolituse algõpe on lisaks üldhariduskoolide programmidele tagatud laste kunsti- ja muusikakoolide või vastavate muusika- ja kunstiklasside üleriigilise võrguga. Siit algab professionaalne kunstialane ettevalmistus. Luues kõikides regioonides võrdsed võimalused kunstialase erihariduse saamiseks, tunnistab riik nende koolide kultuurimissioonilist tähendust ja võtab osaliselt enda kanda kunsti- ja muusikakoolide õppekulud maakondades.

2. Kunstidealase koolituse keskaste ning kutseõpe toimub G. Otsa ja H. Elleri nimelistes muusikakoolides, Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Balletikoolis ning mitmetes gümnaasiumides. Siin tuleb loomulikuks pidada keskastme muusikaõppe seotust Eesti Muusikaakadeemiaga ja neid arengus koos vaadata. Oluline on see ka õpilaskoha maksumuse tuletamisel keskastme koolis.

3. Riik võimaldab kunstide ja kultuurialast kõrgharidust Tartu Ülikoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja tema Tartu filiaalis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Viljandi Kultuurikolledþis. Tugevdatakse Eesti vähemusrahvuste kultuuri alast väljaõpet. Uued võimalused on avanenud erakõrgkoolides. Lisaks toetab riik nende kunstialaste erialade omandamist välisriikide kõrgkoolides, mida Eestis pole võimalik õppida. Kunstidealane jätku- ja täienduskoolitus toimub väljapaistvate meistrite juures kogu maailmas. Täiendõpe toimub kõikide Eesti kõrgkoolide juures, samuti teistes pädevates erialastes struktuurides (Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus jt).

4. Aegade jooksul väljakujunenud erialade kattumine mõnedes kunstikõrgkoolides on normaalne ja täpsustub riikliku tellimusega. Meedia- ja filmikunstiõpetus leiab koha mitmetes kõrgkoolides. Otstarbekas on kõikide kunstialade õpetamisvõimaluste infopanga loomine Kultuuriministeeriumisse.

5. Kõrgkoolidele riikliku tellimuse kujundamisel lähtutakse sellest, et riiklikes ja munitsipaalkultuuriasutustes tööle asumisel laienevad lõpetanule samad õigused kui riigiteenistujale (õppelaenu kustutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määrusele nr 132).

6. Valmistatakse ette loomeliite ja loovisikuid käsitlev seadus, arhitektide ja inseneride koja seadus ning muudetakse vastavalt planeerimis- ja ehitusseadust ning ülikooliseadust. Loovisiku seadus on vajalik sotsiaalseteks garantiideks, kuivõrd töövahekorda puudutavad senised aktid (Eesti Vabariigi töölepingu seadus, töö- ja puhkeaja seadus, töötu sotsiaalse kaitse seadus) loometöö eripära ei arvesta.