Õiguspoliitika osakonna põhimäärus
[RTL 2003, 121, 1950 - jõust. 01.12.2003]
Vastu võetud 26.11.2002 nr 76
RTL 2002, 132, 1935
jõustunud 1.12.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
26.11.2003 nr 67 ( RTL 2003, 121, 1950) 01.12.2003
19.05.2004 nr 39 (RTL 2004, 67, 1119) 29.05.2004
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520) § 47 lõike 2 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Õiguspoliitika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult kantslerile.
(2) Õiguspoliitika osakonna struktuuriüksused
on:
1) avaliku õiguse talitus;
2) eraõiguse talitus;
3) [Kehtetu]
4) Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talitus;
5) õigusloome büroo.
[RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 01.05.2004]
§2. Õiguspoliitika osakonna ülesanded
(1) Õiguspoliitika osakonna põhiülesanded
on:
1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa ning tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna
rahvusvahelise õiguse küsimustes, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, Eesti õigusaktide
Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, ministeeriumi ja selle asutuste välissuhtlemise korraldamine ning välisabi koordineerimine;
2) Eesti Õiguskeele Keskuse
tegevuse korraldamine.
(2)
Oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks õiguspoliitika osakond:
1) kavandab ja viib ellu õiguspoliitikat ning analüüsib õigusloome arengusuundi;
2) tagab õiguse süsteemse arendamise ning analüüsib õigusaktide mõjusid;
3) töötab välja ning analüüsib õigusaktide eelnõusid riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse
eriosa, tsiviil-, kaubandus-,
ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja
halduskohtumenetluse valdkonnas
ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;
4) analüüsib ja kooskõlastab
ministeeriumide seaduseelnõude
väljatöötamise kavasid, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid;
5) kontrollib ministeeriumide
seaduseelnõude väljatöötamise
kavade, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude vastavust kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu
õiguse nõuetele;
6) analüüsib kohtupraktikat
ja Euroopa Kohtu lahendeid;
7) kujundab õiguskeelepoliitikat
ja korraldab õiguskeelehoolet ;
8) koostab seaduste terviktekste;
9) korraldab Eesti Õiguskeele
Keskuse tööd;
10) korraldab ministeeriumi
ja tema asutuste välissuhtlemist ning koordineerib välisabi.
[RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 01.05.2004]
§3. Osakonna juhtimine
(1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev kantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.
(2) Osakonna juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.
(3) Osakonna juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja.
(4)
Osakonna juhataja:
1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru
kantslerile;
2) määrab osakonna tööjaotuse
ning töötab koos üldosakonnaga välja osakonna nõunike, talituste juhatajate ja büroo teenistujate ametijuhendid;
3) teostab järelevalvet
osakonna tööülesannete ning
tööplaani täitmise üle;
4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta
osakonna nõunike, talituste
juhatajate ja büroo teenistujate osas.
[RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003, osaliselt 1.04.2004]
§4. Talituse ja büroo juhtimine
(1) Talitust juhib talituse juhataja. Bürood juhib büroo juhataja. Talituse ja büroo juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(2) Talituse juhataja ja büroo juhataja alluvad vahetult kantslerile.
(3) Talituse juhataja või büroo juhataja äraolekul asendab teda kantsleri määratud teenistuja.
(4) Talituse juhataja või büroo
juhataja:
1) vastutab talitusele või büroole pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse
täitmise eest ja annab sellest aru kantslerile;
2) määrab talle alluvate teenistujate tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga
välja nende ametijuhendid;
3) teostab järelevalvet talle alluvate teenistujate tööülesannete täitmise üle;
4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta talle alluvate teenistujate
osas.
[RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004]
§5. [Kehtetu – RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004]
§6. Õiguspoliitika osakonna ametikohtade loetelu
Õiguspoliitika
osakonnas on järgmised ametikohad:
õiguspoliitika osakonna juhataja
avaliku õiguse talituse juhataja
nõunik
eraõiguse talituse juhataja
nõunik
Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse juhataja
nõunik
õigusloome büroo juhataja
sekretär-asjaajaja
nõunik
referent
[RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 01.05.2004]
§7. Avaliku õiguse talituse ülesanded
Riigi-,
haldus- ja justiitshaldusõiguse valdkondades ning rahvusvahelise avaliku õiguse
vastavates küsimustes avaliku õiguse talitus:
1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid;
2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega
ühinemist;
3) tagab ettevalmistatavate
õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele;
4) valmistab ette õigusaktide avaldamist ja õigusloomet reguleerivate õigusaktide eelnõusid;
5) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide
mõjude analüüsi tagamisele;
6) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega
ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist;
7) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks
saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse
küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks;
8) teostab õigusekspertiisi;
9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet
puudutavaid ettepanekuid;
11) analüüsib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid;
12) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe,
kes töötavad välja avaliku õiguse
talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid.
§8. Eraõiguse talituse ülesanded
Tsiviilõiguse, kaubandus- ja ühinguõiguse
ning tsiviil- ja tsiviiltäitemenetluse valdkonnas, samuti vastavates rahvusvahelise eraõiguse küsimustes eraõiguse talitus:
1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid;
2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega
ühinemist;
3) tagab ettevalmistatavate
õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele;
4) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide
mõjude analüüsi tagamisele;
5) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega
ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist;
6) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks
saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse
küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks;
7) teostab õigusekspertiisi;
8) korraldab justiits- ja siseasjades õiguslikku koostööd Euroopa Liiduga ning analüüsib oma valdkonnaga seonduvat Euroopa Liidu õigust;
9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet
puudutavaid ettepanekuid;
11) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe,
kes töötavad välja eraõiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid;
12) toetab ministeeriumi koostöö arendamist Riigikohtu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õiguskeskusega ning aitab esindada
ministeeriumi huve Tartus.
§9. [Kehtetu – RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003]
§10. Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse ülesanded
Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse
ühtlustamise koordineerimisel
ning ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste välissuhtlemise korraldamisel Euroopa Liidu õiguse
ja välissuhete talitus:
1) kaasajastab siseriikliku
õiguse Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise metoodikat;
2) teeb ettepanekuid õigusaktide ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusaktidega;
3) kooskõlastab oma pädevuse
piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiisi;
4) koostab ministrile arvamusi Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
5) annab ministeeriumidele
ja muudele ametkondadele nõu Euroopa Liidu
õigussüsteemi ja seadusandluse
põhimõtete kohta;
6) kontrollib ministeeriumis
ettevalmistatud õigusaktide
eelnõude vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele;
7) teeb võrdlevat analüüsi eri riikide õigussüsteemidest;
8) analüüsib Euroopa Kohtu lahendeid;
9) töötab välja ministeeriumi välissuhtlemiskavad,
sh kavad suhtlemiseks välisriikide vastavate ministeeriumide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega ning analüüsib nende täitmist;
10) koordineerib ministeeriumi
ja ministeeriumi haldusalas
olevate asutuste välissuhtlemist;
11) vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusalaseid programme ja alaprogramme;
12) koordineerib ministeeriumi
ja ministeeriumi haldusalas
olevate asutuste koostöö- ja välisabiprogramme,
sh selgitab välja välisabi võimalused ja vajadused, suhtleb abiprogrammide esindajatega, analüüsib nende tõhusust;
13) osaleb rahvusvaheliste lepingute eelnõude koostamisel ja sõlmimisel;
14) koordineerib ja vahendab
kirjavahetust välisriikidega;
15) vajadusel hangib teatisi välisriigi seadusandluse kohta juhul, kui kohtus tuleb
vastavalt rahvusvahelise eraõiguse normile kohaldada välismaa õigust.
§11. Õigusloome büroo
Õigusaktide kvaliteedi tagamisel,
õiguskeelehoolde korraldamisel ja õiguspoliitika osakonna teenindamisel büroo:
1) kontrollib õigusaktide eelnõude vastavust normitehnikaga ning teeb
ettepanekuid õigusloome metoodika ning normitehnika üldpõhimõtete
kujundamiseks;
2) tagab õiguse süsteemse arendamise, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide
mõjude analüüsimise;
3) määratleb õiguskeele ühtlase arendamise ja kaitse üldpõhimõtted ning tagab nende elluviimise;
4) teeb Eesti Õiguskeele Keskusele ülesandeks korraldada õigusaktide eelnõude keeletoimetamist ja -ekspertiisi;
5) analüüsib Eesti Õiguskeele Keskuse töökorraldust ja teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet;
6) kooskõlastab ministeeriumide
seaduse eelnõude väljatöötamise kavad ning kooskõlastab oma pädevuse piires
seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise;
7) koostab seaduste terviktekste;
8) korraldab ministeeriumi raamatukogu tööd;
9) tagab tõrgeteta asjaajamise ja osakonna tehnilise teenindamise.
[RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004]
§12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§13. Määruse jõustumine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter