Teksti suurus:

Notari tasu seadus [terviktekst muudatustega kuni 17.06.98]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 95, 1512

Notari tasu seadus [terviktekst muudatustega kuni 17.06.98]

Vastu võetud 20.03.1996
RT I 1996, 23, 456
jõustumine 19.04.1996Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

Terviktekst

NOTARI TASU SEADUS

17.12.1997 (RT I 1998, 2, 48) 9.01.1998
11.02.1998 (RT I 1998, 23, 321) 1.07.1998
17.06.1998 (RT I 1998, 59, 941) 10.07.1998

Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 17.06.1998. a seaduse § 310 alusel.

1. osa. ÜLDSÄTTED

§ 1. Notari tasu mõiste

Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu.

§ 2. Notari tasu määrad

(1) Notari tasu määrad kehtestatakse kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest sõltuvatena või sellest mittesõltuva summa või ajatasuna.

(2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

(3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

2. osa. TEHINGUVÄÄRTUS

§ 3. Tehinguväärtuse määramise alus

(1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

(2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

(3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute avaldatud asja või õiguse hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, hooneregistrisse kantud ehitise hinna, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

(4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

(5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.

(6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

(7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 100 000 000 krooni, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 100 000 000 krooni, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri. [17.12.1997; 17.06.1998]

§ 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir

Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 10 000 krooni, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 2000 krooni ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 6000 krooni. [17.06.1998]

§ 5. Mitut tehingut sisaldav dokument

Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

§ 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus

(1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

(2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus. [17.06.1998]

§ 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata. [17.06.1998]

§ 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

(1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus jagatava kinnisasja väärtus.

(2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

(3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

(1) Nõude tagamisel on tehinguväärtus nõude väärtus.

(2) Hüpoteegi ning muu pandi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus hüpoteegi või pandi summa, nõudega seotud pandi korral pandisumma puudumisel nõude summa. Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.

(3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

(4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus. [17.06.1998]

§ 10. Reaalservituudi tehinguväärtus

(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

(2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

(3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.

§ 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus

(1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:

1) alla 36 aasta -- 20-kordne aastaväärtus;

2) 36--50 aastat -- 15-kordne aastaväärtus;

3) 51--65 aastat -- 10-kordne aastaväärtus;

4) 66--75 aastat -- 5-kordne aastaväärtus;

5) 76 aastat ja enam -- 3-kordne aastaväärtus.

(3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

(4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

(5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest. [11.02.1998]

§ 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

(1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:

1) alla 36 aasta -- 20-kordne aastaväärtus;

2) 36--50 aastat -- 15-kordne aastaväärtus;

3) 51--65 aastat -- 10-kordne aastaväärtus;

4) 66--75 aastat -- 5-kordne aastaväärtus;

5) 76 aastat ja enam -- 3-kordne aastaväärtus.

(3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus

Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus

(1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:

1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;

2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus

Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

(1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

(2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

(3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus

Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 18. Äriühingutega seotud toimingud

(1) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

(2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

(3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.

(4) Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tehinguväärtus on 1/4 aktsiakapitalist.

(5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 2000 krooni ning ülempiir 10 000 krooni täis- ja usaldusühingu puhul, 10 000 000 krooni osaühingu puhul ning 100 000 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et ta vastab alam- või ülempiirile.

(6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata. [17.06.1998]

§ 19. Ühise omandiga seotud toimingud

(1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

(2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni.

(3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus. [17.06.1998]

§ 20. Pärimisõiguslikud toimingud

(1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud pärandvara väärtus.

(2) Pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus on vara väärtus, mille suhtes hoiuabinõusid tarvitusele võetakse.

§ 21. Volituse tehinguväärtus

(1) Tehingu tegemiseks antava volituse tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu eseme väärtus. Kui volituse tehinguväärtus ületab 1 000 000 krooni, loetakse, et tehinguväärtus on 1 000 000 krooni.

(2)--(3) [kehtetud ­ 17.06.1998] [17.06.1998]

3. osa. TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE

§ 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

Tehinguväärtus kuni Täistasu
500 25
1000 48
1500 70
2000 92
4000 168
6000 228
8000 272
10 000 300
20 000 310
30 000 320
40 000 330
50 000 340
60 000 350
70 000 360
80 000 370
90 000 380
100 000 390
120 000 394
140 000 398
160 000 402
180 000 406
200 000 410
220 000 440
240 000 470
260 000 500
280 000 530
300 000 560
320 000 590
340 000 620
360 000 650
380 000 680
400 000 710
420 000 740
440 000 770
460 000 800
480 000 830
500 000 860
550 000 935
600 000 1010
650 000 1085
700 000 1160
750 000 1235
800 000 1310
850 000 1385
900 000 1460
950 000 1535
1 000 000 1610
1 100 000 1760
1 200 000 1910
1 300 000 2060
1 400 000 2210
1 500 000 2360
1 600 000 2510
1 700 000 2660
1 800 000 2810
1 900 000 2960
2 000 000 3110
2 100 000 3260
2 200 000 3410
2 300 000 3560
2 400 000 3710
2 500 000 3860
2 600 000 4010
2 700 000 4160
2 800 000 4310
2 900 000 4460
3 000 000 4610
3 100 000 4760
3 200 000 4910
3 300 000 5060
3 400 000 5210
3 500 000 5360
3 600 000 5510
3 700 000 5660
3 800 000 5810
3 900 000 5960
4 000 000 6110
4 100 000 6260
4 200 000 6410
4 300 000 6560
4 400 000 6710
4 500 000 6860
4 600 000 7010
4 700 000 7160
4 800 000 7310
4 900 000 7460
5 000 000 7610
5 200 000 7910
5 400 000 8210
5 600 000 8510
5 800 000 8810
6 000 000 9110
6 200 000 9410
6 400 000 9710
6 600 000 10 010
6 800 000 10 310
7 000 000 10 610
7 200 000 10 910
7 400 000 11 210
7 600 000 11 510
7 800 000 11 810
8 000 000 12 110
8 200 000 12 410
8 400 000 12 710
8 600 000 13 010
8 800 000 13 310
9 000 000 13 610
9 200 000 13 910
9 400 000 14 210
9 600 000 14 510
9 800 000 14 810
10 000 000 15 000

Kuni 20 000 000 krooni ­ 15 000 krooni + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni;

kuni 30 000 000 krooni ­ 29 000 krooni + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 20 000 000 krooni;

kuni 40 000 000 krooni ­ 41 000 krooni + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 30 000 000 krooni;

kuni 50 000 000 krooni ­ 51 000 krooni + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 40 000 000 krooni;

kuni 100 000 000 krooni ­ 59 000 krooni + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 50 000 000 krooni;

üle 100 000 000 krooni ­ 84 000 krooni + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 100 000 000 krooni. [17.12.1997]

§ 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest

Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:

1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;

2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24. Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine

Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise ja kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning ühisvara jagamise lepingu tõestamise eest on ühekordne täistasu. [17.06.1998]

§ 25. Kinnistamisavalduse tõestamine

Kui kinnistamisavalduse aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu kinnistamisavalduse tõestamise eest 50 krooni. Kui kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta. [17.06.1998]

§ 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist. [17.06.1998]

§ 27. Volituse tõestamine

Notari tasu volituse tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volituse, 100 krooni juriidilise isiku või asutuse volituse puhul. [17.06.1998]

§ 28. Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine

(1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.

(2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust. [17.06.1998]

§ 281. Laevakinnistusraamatu alased tehingud

(1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

(2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. [11.02.1998]

§ 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

(1) Notari tasu on ühekordne täistasu:

1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni;

2) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest;

3) pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise eest, kuid mitte vähem kui 150 krooni ning mitte rohkem kui 500 krooni;

4) aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ning mitte rohkem kui 3000 krooni;

5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;

6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks.

(2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse, millele vastavat võlaõiguslikku tehingut ei eelne, või ühepoolse kinnistamisavalduse aluseks oleva võlaõigusliku tehingu tõestamise eest on pool täistasust.

(3) Notari tasu on veerand täistasust:

1) raha, väärtpaberite või väärtesemete notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni;

2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;

3) kinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni. [17.06.1998]

§ 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest

Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust.

4. osa. TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU

§ 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:

1) testamendi tõestamine -- 100 krooni;

2) üldvolituse tõestamine -- 200 krooni;

3) volituse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks -- 10 krooni;

4) füüsilise isiku muu volituse tõestamine -- 30 krooni;

5) juriidilise isiku muu volituse tõestamine -- 100 krooni;

6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine -- 10 krooni;

7) isiku elusoleku tõestamine -- 50 krooni;

8) isiku teatud kohas viibimise tõestamine -- 50 krooni;

9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse tõestamine -- 50 krooni;

10) dokumendi esitamisaja tõestamine -- 50 krooni;

11) avalduse, millel notar tõestab allkirja ehtsust, projekti koostamine -- 10 krooni;

12) kohtu registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine -- 50 krooni;

13) allkirja ehtsuse tõestamine -- 10 krooni;

14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks -- 50 krooni;

15) kinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku tõestamine -- 50 krooni;

16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine -- 50 krooni;

17) dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamine, iga lehekülje eest -- 5 krooni;

18) notariaaldokumendi duplikaadi väljaandmine ühe lehekülje eest -- 25 krooni, iga järgneva lehekülje eest -- 10 krooni;

19) dokumendi tõlke õigsuse tõestamine, iga lehekülje eest -- 40--100 krooni;

20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille tehinguväärtust ei määrata -- 100 krooni;

21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või erastamisväärtpaberile -- 50 krooni;

22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku hoidmine ühe kuu jooksul -- 50 krooni;

23) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise dokumendi koostamine -- 100 krooni;

24) avalduse või teate edastamine teisele isikule -- 40 krooni;

25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või edasiandmise võimatuse kohta -- 40 krooni;

26) mereprotesti koostamine -- 500 krooni;

27) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu ning sihtasutuse jagunemiskava tõestamine -- 500 krooni;

28) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu ning sihtasutuse jagunemiskava tõestamine -- 500 krooni;

29) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine -- 200 krooni;

30) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine -- 200 krooni;

31) pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamine -- 50 krooni;

32) abikaasa poolt tehingu tegemiseks antava, tehinguga ühes dokumendis mitteoleva nõusoleku tõestamine -- 50 krooni. [17.12.1997; 17.06.1998]

§ 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33. Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest

Kui õigusalasele konsultatsioonile notariaaltoimingut ei järgne, on notari tasu konsultatsiooni eest kuni 200 krooni tunnis.

5. osa. NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST JA KULUDE HÜVITAMINE

§ 34. Notariaaltoiminguga seotud notari tegevus

(1) Lõpuleviidud notariaaltoiminguga seotud dokumente edastab notar kinnistusametile või teistele avalikele registritele tasuta.

(2) Tehingu tõestamise eest võetud notari tasu hõlmab nii õigusalase konsultatsiooni kui ka tehingu projekti koostamise ning muud tehinguga seotud notari teenused.

§ 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest

(1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:

1) iga lehekülje (A3) eest viis krooni;

2) iga lehekülje (A4) eest kolm krooni.

(2) Notariaaldokumendi juures säilitatava ja tõestamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.

(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 60 krooni iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest. [17.06.1998]

§ 37. Ajatasu arvutamine

Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

6. osa. NOTARI TASU MAKSMINE

§ 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

§ 39. Notari tasu selgitamine

(1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

(2) Tehingu või ühepoolse avalduse tõestanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema kinnistamise või äriregistrisse kande tegemise eest võetava riigilõivu suuruse.

§ 40. Notari tasu sissenõudmine

(1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

(2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:

1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;

2) arve number ja väljastamise kuupäev;

3) kohustatud isiku nimi ning aadress;

4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;

5) tehinguväärtus;

6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse paragrahvidele, mille alusel on notari tasu arvutatud;

7) käibemaksusumma.

(3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele. [17.06.1998]

§ 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42. Notari tasu sissenõude aegumine

Notari tasu ja tehtud kulude nõude aegumistähtaeg on üks aasta notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest või muu kulu tekkimisest.

§ 43. Notari tasu ümberarvutamine

Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44. Notari tasu ettemaksmine

(1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

(2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45. Dokumentide kinnipidamise õigus

Notaril on õigus kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast.

7. osa. NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE

§ 46. Kaebuse esitamine

Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47. Notari tasu tagastamine

Kui kohus on tunnistanud notari tegevuse notari tasu sissenõudmisel või selle suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab notar kohustatud isikule alusetult nõutud ja tasutud summa kümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

8. osa. RAKENDUSSÄTTED

§ 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49. Muudatus notariaadiseaduses

Käesoleva seaduse jõustumisel lugeda kehtivuse kaotanuks notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 1998, 30, 411) § 63.