Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 27.10.1998 nr 243
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala.
3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala «AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1.
Peaminister Mart SIIMANN
Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING |
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 243 |
Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri
1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala «AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse.
2. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Putkaste metskonna 1986. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Merel kulgev piir on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 16 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Skuutritega liiklemine on keelatud kaitseala piiranguvööndis väljaspool selleks ettenähtud ja tähistamata liiklusteed ning sihtkaitsevööndis.
9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) anda projekteerimistingimusi;
4) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;
5) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
6) korraldada üle 50 osalejaga rahvaüritusi.
11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.
12. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud ostueesõiguse teostamisel riiki esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
15. Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
1) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Valgekare, Väike-Pihlakare ja Suur-Pihlakare (Pihla (A47) talu lahusmaatükid), Hoburahu, Sitakare, Paerahu, Silmarahud (2), Kuivarahu ja Juhanirahu ning veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: kinnistu Salinõmme (A33) idanurgast punkti 58o49'55" N 22o58'09" E (6521860-440474), sealt punkti 58o49'47" N 22o58'33" E (6521594-440848), sealt asimuudil 180o Öakse laiu põhjarannikuni, edasi mööda Öakse laiu rannajoont lääne suunas Öakse laiu läänenurgani, sealt Auklaiu idanurka, edasi mööda Auklaiu põhjarannikut Auklaiu läänenurgani, sealt Salinõmme poolsaare kagunurka ning edasi mööda Salinõmme poolsaare idarannikut kuni kinnistu Salinõmme (A33) idanurgani;
2) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Pühalepa vallas Hanikatsi laiul talude Hanikatsi (A145) ja Hanikatsi (A32) maa osas, mis jääb põhja poole mõttelisest sirgest, mis ühendab Püskuma otsa põhjatippu Hanikatsi laiu idarannikul Kajuna nina läänetipuga Hanikatsi laiu läänerannikul;
3) Agariku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piir kulgeb mööda Hanikatsi laiu rannajoont Rootsimaa nina lõunatipust Tiigi sääre läänetipuni ning on edasi kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: Tiigi sääre läänetipust Hanikatsi laiul punkti 58o46'40" N 23o00'00" E (6515794-442161), sealt punkti 58o45'20" N 23o00'00" E (6513319-442124), sealt punkti 58o45'20" N 23o03'03" E (6513277-445065) ning sealt Rootsimaa nina lõunatippu Hanikatsi laiul;
4) Laidelahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Ahelaid (Pärna (A99) ja Saarnaki (A100) talude lahusmaatükid), Kõverlaid (Simuna (12) ja Tõnise (13) talude lahusmaatükid), Hanerahu, Ankrurahu, Aherahu ja Hülgerahu ning neid ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58o45'32" N 23o10'09" E (6513557-451919) punkti 58o45'09" N 23o11'39" E (6512828-453356), sealt punkti 58o43'54" N 23o07'15" E (6510561-449082), sealt punkti 58o44'41" N 23o05'32" E (6512037-447445) ja sealt punkti 58o45'32" N 23o10'09" E (6513557-451919);
5) Langekare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Pühalepa vallas Langekare saar ning seda ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190) punkti 58o48'20" N 23o08'40" E (6518789-450551), sealt punkti 58o48'12" N 23o08'40" E (6518516-450551), sealt punkti 58o48'12" N 23o08'17" E (6518516-450190) ja sealt punkti 58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190);
6) Salinõmme soolaku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartalid 156 (ainult kaitsealale jääv osa; talude A17, A18, A183 ja Luki (A26) lahusmaatükkide osas), 157 (nii riigimaa kui ka Kanarpiku (A31) talu maa ning talude Luki (A26), A201, A30, Metsaääre (A25) ja Rohila (A32) lahusmaatükkide osas), 158 (talude Haava (A40) ja Kanarpiku (A31) maa ning talude A30, Metsaääre (A25), A63 ja A201 lahusmaatükkide osas), 159 (ainult kaitsealale jääv osa; talude Oja (A41) ja Põllumäe (A42) maa ning talude A63 ja A182 lahusmaatükkide osas), 163 (talude A15, A196, A197, A16, A107, A17, A18, A183 ja Luki (A26) lahusmaatükkide osas), 164 (talude Tara (39) ja Haava (A40) maa ning talude A16, A107, A17, A18, A183, Luki (A26), Rohila (A32) ja A201 lahusmatükkide osas), 165 (talude Tara (A39), Haava (A40) ja Oja (A41) maa ning talude A201, Metsaääre (A25), A30 ja A63 lahusmaatükkide osas), 166 (ainult kaitsealale jääv osa; talude Oja (A41) ja Põllumäe (A42) maa osas) ja 167 (ainult kaitsealale jääv osa; talude A14, A15, A196, A197 ja A16 lahusmaatükkide osas) ning veeala, mille piir kulgeb Milgi kraavi suudmest mööda nimetatud kraavi mõttelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust ida suunas kuni ristumiseni Putkaste metskonna kvartali 165 kagupiiri mõttelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning edasi mööda seda kirde suunas kuni Putkaste metskonna kvartali 165 kagunurgani ning edasi mööda rannajoont kuni Milgi kraavi suudmeni;
7) Laidude sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Auklaid (Salinõmme (A33) talu lahusmaatükk), Öakse laid (Pihla (A47) talu lahusmaatükk), Saarnaki laid (Pärna (A99), Saarnaki (A100) (kahes osas), Uuetalu (A101) ja Vapperi (A104) talu maa ning kinnistute (A102) ja (A103) lahusmaatükid) ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala koos sealsete laidude ja rahudega, Hanikatsi laid (Hanikatsi (A145) ja Hanikatsi (A32) talude maa osas, mis ei kuulu Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndisse) ja seda ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses (välja arvatud Agariku sihtkaitsevööndisse kuuluv veeala), Vareslaid (P. Salini (9), Mäe (A164), Mäe (A198), Lepiku (A165) ja Lille (A200) talude lahusmaatükid) ja Varesrahu ning neid ümbritsev kaitsealale jääv veeala, Kõrglaid (talu A105 maa ning kinnistu Kassari Kalurite Ühing (A502) maa (kahes osas) ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala.
16. Soonlepa lahe saarte, Hanikatsi salumetsa, Agariku, Laidelahe, Langekare ning Laidude sihtkaitsevööndites on inimeste viibimine lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, järelevalve- ja päästetöödel ning:
1) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta. Salinõmme küla elanikel on Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi veealalt lubatud aasta ringi läbi sõita;
2) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis tähistatud jalgrajal ning ülejäänud Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) Agariku sihtkaitsevööndis läbisõidul väikelaevaga;
4) Laidelahe sihtkaitsevööndis 15. juulist kuni 15. septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ning 1. jaanuarist 10. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekuta;
5) Laidude sihtkaitsevööndis Öakse laiul 1. juulist 15. juulini kaitseala valitseja nõusolekul ning 15. juulist kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta, Auklaiul 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta ja teistel Laidude sihtkaitsevööndi laidudel ning neid ümbritseval veealal jääkatte lagunemisest jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta;
6) Langekare sihtkaitsevööndis jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni.
17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--10 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
2) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) Salinõmme soolaku, Hanikatsi salumetsa ja Laidude sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste majandamine, nagu karjatamine, niitmine ja võsaraie, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
4) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis põdra-, metssea-, metskitse-, punahirve-, hundi-, kopra-, rebase-, kähriku- ja mingijaht kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
5) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
6) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis ehitiste, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
7) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
8) kalapüük Laidude sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul aasta ringi ja Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis 1. juulist kevadise jääminekuni, kusjuures kalapüügil tuleb arvestada teistes õigusaktides sätestatut;
9) Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
10) Laidelahe sihtkaitsevööndis 15. juulist kuni 15. septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul säinapüük võrkude ja veonoodaga;
11) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud tegevus.
18. Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik:
1) Laidude sihtkaitsevööndis lammaste karjatamine lookooslustel Saarnaki laiu põhjaosas Pärna (A99), Uuetalu (A101), Saarnaki (A100) ja Vapperi (A104) talude ja kinnistute (A102) ja (A103) maa Pärna (A99) talu maad läbivast ida-läänesuunalisest kiviaiast põhja poole jääval osal karjatamiskoormusega 1,5 lammast ühe hektari maa kohta ning Hanikatsi laiu lookooslustel Hanikatsi (A32) ja Hanikatsi (A145) talu maal nimetatud talude maid läbivast ida-läänesuunalisest kiviaiast lõuna poole jääval osal karjatamiskoormusega 2 lammast ühe hektari maa kohta;
2) Laidude sihtkaitsevööndis rohumaade niitmine või puu- ja põõsarinde harvendamine Saarnaki laiul Pärna (A99) ja Saarnaki (A100) talu maal ning Hanikatsi laiul Hanikatsi (A32) ja Hanikatsi (A145) talude maal.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:
Hanikatsi salumetsa ja Laidelahe sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;
Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
21. Kaitsealal on Soonlepa lahe piiranguvöönd, kuhu kuulub Soonlepa lahe kaitsealale jääv osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa.
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--10 keelatud ning järgmine tegevus:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
2) jäätmete ladustamine.
23. Kalapüük kaitseala piiranguvööndis on lubatud, kusjuures kalapüügil tuleb arvestada teistes õigusaktides sätestatut.
24. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute ehitiste püstitamine.
25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 243 |
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Salinõmme poolsaare kagunurgast mööda rannajoont kinnistu Kalasadam põhjanurgani Talislaiu edelanurgas. Edasi on piir määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: kinnistu Kalasadam põhjanurgast Talislaiu edelanurgas punkti 58o49'14" N 22o58'37" E (6520591-440905), sealt punkti 58o49'29" N 22o57'27" E (6521045-439776) ning sealt Salinõmme poolsaare kagunurgani.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala esimese lahustüki piir kulgeb Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartali 157 loodenurgast mööda kvartalite 157, 158 ja 159 põhjapiiri kuni Salinõmme tee teemaa läänepiirini ning edasi mööda seda lõuna suunas kuni ristumiseni Põllumäe (A42) talu maa idapiiriga ning edasi asimuudil 279o lääne suunas kuni kvartali 165 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 165 ida- ja kagupiiri kuni rannajooneni ning edasi mööda kvartali 165 kagupiiri mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist pikendust edela suunas kuni ristumiseni Milgi kraavi mõttelise sirgjoonelise idasuunalise pikendusega ning edasi mööda seda lääne suunas kuni Milgi kraavi suudmeni ning edasi mööda Milgi kraavi lääne ja loode suunas kuni kvartali 167 loodenurgani. Piir jätkub mööda kvartali 167 põhjapiiri ja kvartali 163 läänepiiri kuni kvartali 163 loodenurgani ning edasi kirde suunas mööda kvartali 163 loodenurka ja kvartalit 156 läbiva kraavi ristumispunkti nimetatud kvartali idapiiriga ühendavat mõttelist sirgjoont kuni nimetatud kraavi ja kvartali 156 idapiiri ristumispunktini ning edasi mööda kvartali 156 idapiiri põhja suunas kuni kvartali 157 loodenurgani.
Teise lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Pühalepa vallas Saarnaki laid ning seda ümbritsev veeala koos seal asuvate laidudega, mille piir kulgeb punktist 58o49'09" N 22o59'15" E (6520405-441499) punkti 58o49'08" N 22o58'43" E (6520385-440993), sealt asimuudil 164o kuni 50 meetri kauguseni Saarnaki laiu rannajoonest ning edasi 50 meetri kaugusel rannajoonest kagu ja lõuna suunas paralleelselt Saarnaki laiu rannajoonega kuni lõikumiseni punktist 58o47'26" N 23o00'40" E (6517211-442824) asimuudil 224o kulgeva mõttelise sirgjoonega ning edasi mööda seda kirde suunas kuni nimetatud punktini ning edasi nimetatud punktist asimuudil 5o kirde suunas kuni 50 meetri kauguseni Saarnaki laiu rannajoonest ning edasi 50 meetri kaugusel rannajoonest põhja ja loode suunas ümber Saarnaki laiu kuni lõikumiseni punktist 58o49'09" N 22o59'15" E (6520405-441499) Saarnaki laiu põhjanurka kulgeva mõttelise sirgjoonega ning edasi mööda seda loode suunas punkti 58o49'09" N 22o59'15" E (6520405-441499).
Kolmanda lahustükina kuuluvad Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Pühalepa vallas Ahelaid, Kõverlaid, Hülgerahu, Hanerahu, Ankrurahu ja Aherahu koos veealaga, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58o45'32" N 23o10'09" E (6513557-451919) punkti 58o45'09" N 23o11'39" E (6512828-453356), sealt punkti 58o43'54" N 23o07'15" E (6510561-449082), sealt punkti 58o44'41" N 23o05'32" E (6512037-447445) ja sealt punkti 58o45'32" N 23o10'09" E (6513557-451919).
Neljanda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Langekare laid ning seda ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190) punkti 58o48'20" N 23o08'40" E (6518789-450551), sealt punkti 58o48'12" N 23o08'40" E (6518516-450551), sealt punkti 58o48'12" N 23o08'17" E (6518516-450190) ja sealt punkti 58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190).
Viienda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Hanikatsi laid koos veealaga, mille piir kulgeb punktist 58o46'40" N 23o00'00" E (6515794-442161) punkti 58o45'20" N 23o00'00" E (6513319-442124), sealt punkti 58o45'20" N 23o03'03" E (6513277-445065), sealt mööda nimetatud punkti ja Rootsimaa nina lõunatippu Hanikatsi laiul ühendavat mõttelist sirgjoont põhja suunas kuni 50 meetri kauguseni Hanikatsi laiu rannajoonest ning edasi ümber Hanikatsi laiu 50 meetri kaugusel rannajoonest põhja, lõuna ja lääne suunas kuni lõikumiseni Tiigi sääre lõunatippu Hanikatsi laiul ja punkti 58o46'40" N 23o00'00" E (6515794-442161) ühendava mõttelise sirgjoonega ning edasi mööda nimetatud sirgjoont ida suunas kuni punktini 58o46'40" N 23o00'00" E (6515794-442161).
Kuuenda lahustükina kuuluvad Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Vareslaid ja Varesrahu ning neid ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses.
Seitsmenda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala juurde Kõrglaid ja seda ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. a maakasutuskaardi (mõõtkavas 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Putkaste metskonna 1986. a puistuplaani ja talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
Keskkonnaminister Villu REILJAN |