Teksti suurus:

Mustoja maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 97, 1532

Mustoja maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 27.10.1998 nr 244

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõigete 2 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Võtta kaitse alla Mustoja maastikukaitseala.

2. Kinnitada:

1) Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Mustoja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3. Määrata Mustoja maastikukaitseala valitsejaks Põlva Maavalitsus.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 244

Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Mustoja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on kaitse alla võetud haruldaste pinnavormide ja ökosüsteemide ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.

2. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Mustoja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Värska metskonna 1992. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1939. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

9. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt käesolevale kaitse-eeskirjale.

10. Kaitsealal on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

5) jäätmete ladustamine.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) muuta veekogude kuju ja veetaset;

7) korraldada üle 50 osalejaga rahvaüritusi.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel volitatud ostueesõiguse teostamisel riiki esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:

1) Lipumäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Värska vallas Värska metskonna kvartalid 67 ja 68;

2) Lamemäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Värska vallas Värska metskonna kvartalite 105 ja 106 Verhuulitsa­Matsuri maanteest lõuna poole jäävad osad, kvartalid 107, 118 ja 119;

3) Kahurimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Värska valla Orava metskonna kvartalid 248 ja 249.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) võsaraie Kahurimäe ja Lipumäe sihtkaitsevööndites 1. juulist kuni 31. jaanuarini;

3) olemasolevate kraavide hooldustööd Kahurimäe ja Lipumäe sihtkaitsevööndites 1. juulist kuni 31. jaanuarini ning Lamemäe sihtkaitsevööndis aasta ringi;

4) raietööd liivikukoosluse säilitamiseks Lipumäe sihtkaitsevööndi kvartali 68 eraldistel 13, 14, 15 ja kvartali 67 eraldisel 20 1. juulist kuni 31. jaanuarini;

5) raietööd kaitsealuste taimeliikide valgustingimuste parandamiseks Lamemäe sihtkaitsevööndi kvartalites 105, 106, 118 ja 119.

19. Jahipidamine on lubatud Lamemäe sihtkaitsevööndis aasta ringi ning Kahurimäe ja Lipumäe sihtkaitsevööndites 1. juulist 31. jaanuarini.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse juhtfunktsiooniga looduskaitse (veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevöönditesse.

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:

1) rajada uusi teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone;

2) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks;

3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

24. Jahipidamine on kaitseala piiranguvööndis lubatud.

25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse juhtfunktsiooniga looduskaitse (veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

26. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 244

Mustoja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Mustoja maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Värska vallas Värska metskonna kvartali 67 edelanurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri kuni põlise riigimetsa piirini ja mööda seda kirde, kagu ja lõuna suunas kuni gaasitrassini kvartalis 256. Edasi kulgeb piir piki gaasitrassi lääne suunas kuni kvartali 252 idapiirini, mööda kvartali 252 ida- ja lõunapiiri ning kvartali 251 lõunapiiri kuni lõuna-põhjasuunalise pinnasteeni. Piir jätkub mööda nimetatud pinnasteed põhja suunas kvartali 126 lõunapiirini ja mööda kvartali 126 lõuna- ja idapiiri kuni põlise riigimetsa piirini. Edasi kulgeb piir mööda põlise riigimetsa piiri kvartali 119 lõunapiirini, mööda kvartalite 119, 118, 117, 116 lõunapiiri ja kvartali 116 läänepiiri kuni talu Pihlapuu (2b) maa kagupiirini. Piir jätkub mööda nimetatud talu maa kagupiiri, talu Nisu (3b) maa kagu- ja kirdepiiri kuni kvartali 116 läänepiirini, mööda kvartalite 116 ja 103 läänepiiri kuni Verhuulitsa­Helbi maanteeni. Piir jätkub mööda nimetatud maantee teemaa lõuna- ja idaserva ida ja põhja suunas kuni kvartali 67 lõunapiirini ja mööda nimetatud kvartali lõunapiiri lääne suunas edelanurgani.

Mustoja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Värska metskonna 1992. aasta puistuplaani ning tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga 2. september 1998. a ja ülejäänud talumaade osas 1939. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN