Teksti suurus:

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 98, 1575

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

Vastu võetud 21.10.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra.

§ 2. Eestis viibimise seaduslikud alused

(1) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

(2) Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalus) on:

1) elamisluba;

2) viisa, sellega Eestis viibimiseks ettenähtud tähtaja jooksul;

3) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;

4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;

5) muu seadusest tulenev või seaduse alusel haldusaktiga antud luba välismaalase Eestis viibimiseks.

§ 3. Väljasõidukohustus

(1) Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist või kohtuotsusest.

(2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kelle viibimisalus lõpeb, kui seda ei pikendata, ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust.

(3) Seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane peab Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul.

§ 4. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks

Ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi ettekirjutus) on haldusaktiga välismaalase kohustamine Eestist lahkuda ettekirjutuse täitmise tähtaja (edaspidi ettekirjutuse tähtaeg) jooksul.

§ 5. Väljasaatmine ja väljasaadetav

(1) Väljasaatmine on halduskohtuniku otsusest tulenev väljasõidukohustuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Väljasaadetav on välismaalane, kelle suhtes tehtud väljasaatmise otsus on täide viimata.

§ 6. Sissesõidukeeld

Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

2. peatükk

ETTEKIRJUTUS

§ 7. Ettekirjutuse tegemise alused ja ettekirjutuse tähtajad

(1) Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus tähtajaga kuni 60 päeva.

(2) Ebaseaduslikult piiri ületades Eestisse saabunud välismaalasele tehakse ettekirjutus tähtajaga kuni 15 päeva.

(3) Eestis viibivale välismaalasele, kelle viibimisalus on lõppenud või tühistatakse, tehakse ettekirjutus tähtajaga kuni 15 päeva.

(4) Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba tühistatakse, tehakse ettekirjutus tähtajaga kuni 60 päeva.

§ 8. Ettekirjutuse tähtaja määramine

(1) Ettekirjutuse tähtajaks määratakse käesoleva seaduse §-st 7 lähtudes lühim ajavahemik, mille jooksul välismaalasel on võimalik Eestist lahkuda, arvestades kogumis järgmisi asjaolusid:

1) Eestis seadusliku viibimise kestus;

2) välismaalase kaitsmistväärivad isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga;

3) välismaalase Eestist lahkumise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;

4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud;

5) välismaalase vanus ja tervislik seisund;

6) muud asjassepuutuvad kaalutlused.

(2) Ettekirjutuse tähtaeg hakkab kulgema ettekirjutuse tegemise päevast. Ettekirjutuse, mille tegemise aluseks on viibimisaluse tühistamine, tähtaeg hakkab kulgema viibimisaluse lõppemise päevale järgnevast päevast.

(3) Kui ettekirjutuse tegemisel on ilmne, et ettekirjutuse täitmine on käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude tõttu võimatu, võidakse ettekirjutus teha tähtajaga kuni kuus kuud.

§ 9. Järelevalvemeetmed

(1) Ettekirjutuse tähtaja jooksul Eestis viibimise ajaks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet motiveeritud otsusega kohustada välismaalast järgima üksikult või kombineeritult järgmisi järelevalvemeetmeid:

1) elamine kindlaksmääratud elukohas;

2) ilmumine ettekirjutuse tegemisel määratud ajavahemike järel Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse registreerimisele;

3) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teavitamine oma elukohavahetusest;

4) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teavitamine kindlaksmääratud elukohast ettekirjutuse tegemisel määratud ajast pikemast eemalviibimisest.

(2) Politseiametnikul on õigus kontrollida välismaalase elamist ettekirjutuse tegemisel kindlaksmääratud elukohas.

(3) Piirivalveasutus teavitab siseministri kehtestatud korras Kodakondsus- ja Migratsiooniametit ettekirjutuse täitmisest välismaalase poolt.

(4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet töötleb ettekirjutuse täitmise tagamiseks välismaalase kohta, kellele on tehtud ettekirjutus, järgmisi andmeid:

1) isikuandmed;

2) Eestisse saabumise asjaolud;

3) sotsiaalsed sidemed Eestis ja välisriigis;

4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud;

5) elatusvahendite olemasolu.

§ 10. Ettekirjutuse tähtaja pikendamine

(1) Välismaalane, kellel ei ole ettekirjutuse tähtaja jooksul võimalik Eestist lahkuda, on kohustatud pöörduma Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse enne ettekirjutuse tähtaja möödumist.

(2) Ettekirjutuse tähtaega pikendatakse kuni 15 päeva võrra, kui välismaalasel puudus võimalus Eestist lahkuda mõjuval põhjusel.

(3) Kui ettekirjutuse tähtaja pikendamisel on ilmne, et ettekirjutuse täitmine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud asjaolude tõttu võimatu, võidakse ettekirjutust pikendada kuni kuue kuu võrra.

(4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse mittetäitmise võimatuse äralangemisel tehakse välismaalasele uus ettekirjutus vastavalt käesoleva seaduse §-le 7.

§ 11. Ettekirjutuse tegemise kord

(1) Ettekirjutuse teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

(2) Enne ettekirjutuse tegemist on välismaalasel õigus suulisele ärakuulamisele ametniku poolt ning esitada vastuväiteid ja taotlusi. Ärakuulamisest ja ettekirjutuse tegemisest võib osa võtta välismaalase esindaja.

(3) Välismaalane kutsutakse ettekirjutuse tegemisele kirjaliku kutsega. Kutse antakse välismaalasele kätte allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega. Kui ettekirjutuse tegemisele kutse saanud välismaalane ei ilmu ettekirjutuse tegemisele, võidakse välismaalase suhtes kohaldada politseiga sundtoomist.

(4) Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult, selles märgitakse ettekirjutuse tegemise aeg ja koht, ettekirjutuse teinud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, välismaalase ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, isikuttõendava või reisidokumendi väljaandmise kuupäev ja koht, kodakondsus- või asukohariik, elukoht, ettekirjutuse tähtaeg ja selle jooksul kohaldatavad järelevalvemeetmed, ettekirjutuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid. Ettekirjutusele kirjutab alla ettekirjutuse teinud ametnik.

(5) Ettekirjutus antakse välismaalasele kätte allkirja vastu. Ettekirjutuse tegemisel selgitatakse välismaalasele õigust ettekirjutuse tegemise peale edasi kaevata ning ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi. Ettekirjutuse sisu selgitatakse välismaalasele talle arusaadavas keeles. Kui välismaalane keeldub ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmast või kui välismaalane ei ilmunud ettekirjutuse tegemisele, tehakse ettekirjutuse ärakirjale või vastavasse raamatusse keeldumise ja selle motiivide või mitteilmumise kohta märge.

(6) Kui välismaalane on saanud kutse ilmuda ettekirjutuse tegemisele ning välismaalane ei ilmu mõjuva põhjuseta määratud ajaks, võidakse otsus teha ilma välismaalase juuresolekuta. Sellisel juhul edastatakse ettekirjutus välismaalasele tähitud postiga, otsuse postiga edastamise kuupäev märgitakse ettekirjutusele.

(7) Ettekirjutuse tegemise kohta kannab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastavalt siseministri kehtestatud vormile märke välismaalase reisidokumenti, mis on aluseks piiri ületamisel.

§ 12. Ettekirjutuse tegemine alaealisele

(1) Kui välismaalasega, kellele tehakse ettekirjutus, viibib Eestis koos alaealine välismaalane, kellel puudub viibimisalus või kelle viibimisalus tühistatakse, tehakse sama ettekirjutusega kohustus Eestist lahkumiseks ka alaealisele.

(2) Eestis vanema, eestkostja või muu saatjata (edaspidi vanem) viibivale alaealisele ettekirjutuse tegemisel korraldab tema Eestist lahkumise hoolekandeasutus kooskõlastatult vastuvõtva riigi pädevate riigiasutustega.

(3) Alaealisele ettekirjutuse tegemisel on käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud õigused ka alaealise vanemal.

§ 13. Ettekirjutuse tühistamine ja vaidlustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud aluste äralangemisel tühistab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ettekirjutuse.

(2) Ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse tähtaja määramise ja järelevalvemeetmete kohaldamise, pikendamise, tühistamise ja nimetatud toimingutest keeldumise peale võib esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 95/96, 1575; 1998, 17, 265; 61, 981) sätestatud korras.

3. peatükk

VÄLJASAATMINE

§ 14. Väljasaatmise alused

(1) Välismaalane saadetakse Eestist välja:

1) ettekirjutuse mõjuva põhjuseta mittetäitmisel või käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud järelevalvemeetmetele mitteallumisel;

2) viibimisaluse puudumisel või tühistamisel, kui välismaalase lahkumine Eestist on Eesti Vabariigi julgeoleku, avaliku korra, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või õiguserikkumise ärahoidmiseks vaja tagada haldussunnivahenditega.

(2) Väljasaatmise otsustamisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid:

1) Eestis seadusliku viibimise kestus;

2) välismaalase kaitsmistväärivad isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga;

3) väljasaatmise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;

4) väljasaatmise aluseks olevad asjaolud;

5) välismaalase vanus ja tervislik seisund;

6) väljasaatmise täideviimise võimalikkus;

7) muud asjassepuutuvad kaalutlused.

§ 15. Väljasaatmise otsustamine

(1) Väljasaatmise otsustab halduskohtunik Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409) sätestatud korras. Väljasaatmise otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras.

(2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet töötleb väljasaatmise täideviimise tagamise eesmärgil väljasaadetava kohta järgmisi andmeid:

1) isikuandmed;

2) Eestisse saabumise asjaolud;

3) sotsiaalsed sidemed Eestis ja välisriigis;

4) väljasaatmise aluseks olevad asjaolud;

5) elatusvahendite olemasolu.

§ 16. Väljasaatmise otsuse tühistamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud aluste äralangemisel tühistab halduskohtunik välismaalase või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel väljasaatmise otsuse.

(2) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud aluste äralangemisel tühistab halduskohtunik välismaalase või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel väljasaatmise otsuse. Kui ettekirjutuse tegemiseks on alus, teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet väljasaatmise otsustamise taotluse rahuldamata jätmise või väljasaatmise otsuse tühistamise korral välismaalasele ettekirjutuse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 8 ja 10.

§ 17. Vastuvõttev riik

(1) Väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist.

(2) Välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib kaasa tuua välismaalase piinamise, ebainimliku või alandava karistamise või kohtlemise, surma või tagakiusamise rassilistel, usulistel, sotsiaalsetel või poliitilistel motiividel.

§ 18. Väljasaatmise täideviimise tähtaeg

(1) Väljasaatmise otsus viiakse täide 48 tunni jooksul otsuse tegemisest arvates. Halduskohtunik võib seaduses sätestatud juhtudel väljasaatmise täideviimise peatada.

(2) Kui väljasaadetavat karistatakse haldusarestiga, viiakse väljasaatmine täide 48 tunni jooksul pärast haldusaresti lõppemist.

(3) Väljasaadetav, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates. Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82--84, 1385) sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse.

(4) Kui väljasaadetavat karistatakse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasaatmise otsus tehakse välismaalase suhtes, kes kannab aresti või vabadusekaotust, viiakse väljasaatmise otsus täide 48 tunni jooksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist.

§ 19. Väljasaadetava kinnipidamine ja toimetamine piiripunkti

(1) Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalane käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegadeks halduskorras kinni.

(2) Halduskohtunik võib pikendada käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegu kuni kolme päeva võrra ja anda loa välismaalase kinnipidamiseks nimetatud tähtaja vältel.

(3) Väljasaadetava piiripunkti toimetamise korra ja väljasaatmist täideviivate valitsusasutuste pädevuse käesolevas seaduses sätestatud toimingute sooritamisel kehtestab siseminister.

(4) Väljasaatmise kohta teeb väljasaatmist täideviiv valitsusasutus vastavalt siseministri poolt kehtestatud korrale märke välismaalase reisidokumenti, mis on aluseks piiri ületamisel.

§ 20. Väljasaatmise toimingud piiripunktis

(1) Piiripunktis kantakse väljasaadetava reisidokumenti märge piiriületuse kohta ning välismaalane suunatakse välisriiki või antakse üle vastuvõtva riigi esindajale.

(2) Väljasaatmise toimingute tegemisel piiripunktis võib juures viibida Eesti Vabariigi ja vastuvõtva riigi piiriesindaja, Välisministeeriumi ametnik ning vastuvõtva riigi esindaja.

(3) Kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdimõistetud väljasaadetav antakse välisriigi taotlusel piiripunktis üle välislepingus sätestatud korras.

§ 21. Alaealise väljasaatmine

Alaealise väljasaatmisel korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajadusel transiitriigi pädevate riigiasutustega alaealise üleandmine vanematele või eestkostjale.

§ 22. Väljasaadetava tagasivõtmine

Kui vastuvõttev riik keeldub väljasaadetavat vastu võtmast või väljasaadetava piiripunkti toimetamise ajal või piiripunktis selguvad muud väljasaatmise lõpuleviimist takistavad asjaolud, peetakse väljasaadetav halduskorras kinni kuni tema väljasaatmise lõpuleviimiseni või väljasaatmislaagrisse paigutamiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi.

4. peatükk

VÄLJASAATMISLAAGRIS KINNIPIDAMINE

§ 23. Väljasaatmislaagrisse paigutamine

(1) Kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(2) Kui väljasaatmise võimatus on teada väljasaatmise otsuse tegemise hetkel, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsusega väljasaatmislaagrisse väljasaatmist taotleva valitsusasutuse taotlusel.

(3) Väljasaatmise täideviimise peatamise korral paigutatakse väljasaadetav väljasaatmise täideviimise peatamise tähtajaks väljasaatmislaagrisse.

§ 24. Väljasaatmislaagrist vabastamine

(1) Kui osutub võimalikuks väljasaatmislaagris viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrist ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja.

(2) Kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav väljasaatmislaagrist vahi alla võtmise määruse alusel.

(3) Väljasaatmise otsuse tühistamise korral vabastatakse välismaalane väljasaatmislaagrist väljasaatmise otsuse tühistamise otsuse alusel.

§ 25. Väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine

Kui väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohtunik Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 2 ja 3 järgi.

§ 26. Otsuse tegemise kord

Käesolevas peatükis sätestatud otsused teeb halduskohtunik haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras.

5. peatükk

SISSESÕIDUKEELD

§ 27. Sissesõidukeelu kehtivusaeg

(1) Sissesõidukeeld on tähtajaline või alaline. Tähtajalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni 10 aastat.

(2) Sissesõidukeelu kehtivusaeg on aastates või kuudes arvutatav ajavahemik, mille jooksul välismaalase suhtes kehtivad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.

(3) Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemise päeval, kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva.

(4) Sissesõidukeelu kehtivusaeg lõpeb selle möödumisel või sissesõidukeelu tühistamisel.

§ 28. Sissesõidukeelu õiguslikud tagajärjed

(1) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks.

(2) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta ja ei pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust, samuti ei ole tal lubatud Eestis viibida sõltumata viibimisaluse omamisest.

(3) Sissesõidukeelu kohaldamisel välismaalase suhtes, kellel on elamisluba, viisa või muu haldusaktiga antud luba Eestis viibimiseks, vastav viibimisalus tühistatakse.

(4) Sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis varjupaika.

§ 29. Sissesõidukeelu kohaldamise alused

(1) Välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui:

1) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist;

2) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;

3) välismaalane töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;

4) välismaalane on saanud või on põhjendatult alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaþi alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

5) välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta õhutab Eestis või välisriigis rassilist, usulist või poliitilist vihkamist;

6) välismaalast on karistatud või on põhjendatult alust arvata, et teda on karistatud raske inimsusevastase või sõjakuriteo eest, sõltumata karistatuse kustumisest või kustutamisest või karistusregistrist karistusandmete kustutamisest;

7) välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õiguserikkumise eest ja karistatus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

8) välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte.

(2) Alalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--6 sätestatud juhtudel.

(3) Kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega, võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--6 sätestatud juhtudel.

(4) Välismaalase perekonnaliikmeks loetakse Eestis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas koos elavat:

1) abikaasat;

2) alaealist last;

3) vanemat, kui välismaalane on alaealine.

(5) Kui viibimisaluse andmise või pikendamise menetluse käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused, keeldutakse viibimisaluse andmisest või pikendamisest ja välismaalase suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu.

§ 30. Sissesõidukeelu mittekohaldamine

Sissesõidukeeldu ei kohaldata:

1) alla 13-aastase välismaalase suhtes;

2) Eesti rahvusest välismaalase suhtes;

3) välismaalase suhtes, kelle taotlus varjupaiga saamiseks Eestis on võetud menetlusse või kellele on antud varjupaik Eestis.

§ 31. Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine

(1) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Vabariigi Valitsuse poolt selleks volitatud kollegiaalne organ.

(2) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamise korra ning volitatud kollegiaalse organi liikmete määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid:

1) Eestis seadusliku viibimise kestus;

2) välismaalase kaitsmistväärivad isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga;

3) sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;

4) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;

5) muud asjassepuutuvad kaalutlused.

(4) Sissesõidukeelu kohaldamise otsus vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kollegiaalse organi istungi protokolli kantava otsusena, kuhu tehakse viide sissesõidukeelu kohaldamise aluse kohta. Eestis viibiva või elava välismaalase suhtes sissesõidukeelu kehtestamise otsus vormistatakse kirjalikult motiveeritud haldusaktina.

(5) Sissesõidukeelu kohaldamise otsuse peale võib välismaalane või tema esindaja esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kui sissesõidukeelu kohaldamine rikub välismaalase seaduses ettenähtud õigusi või piirab talle seadusega antud vabadusi.

§ 32. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine

(1) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustanud kollegiaalne organ tühistab või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase taotlusel või valitsusasutuse algatusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise alus on muutunud või ära langenud.

(2) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustanud kollegiaalne organ võib välismaalase taotlusel või valitsusasutuse algatusel sissesõidukeelu tühistada või lühendada selle kehtivusaega:

1) kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 loetletud asjaolud on muutunud;

2) humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.

(3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustanud kollegiaalne organ võib valitsusasutuse algatusel pikendada sissesõidukeelu kehtivusaega või asendada tähtajalise sissesõidukeelu alalisega, kui välismaalase suhtes ilmnevad täiendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused. Tähtaja pikendamise või tähtajalise sissesõidukeelu alalisega asendamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3--5 sätestatut.

§ 33. Sissesõidukeeldude register

(1) Välismaalaste kohta, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras sissesõidukeeldude riiklikku registrit.

(2) Väljavõtet sissesõidukeeldude registrist võib kasutada viibimisaluse andmisest või pikendamisest keeldumisel, samuti viibimisaluse tühistamisel ning välismaalase Eestisse sisenemise tõkestamisel.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 34. Sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud

Välismaalase suhtes, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud, kohaldatakse sissesõidukeeldu vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükile.

§ 35. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.»;

2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on:

1) elamisluba;

2) viisa, sellega Eestis viibimiseks ettenähtud tähtaja jooksul;

3) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;

4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;

5) muu seadusest tulenev või seaduse alusel haldusaktiga antud luba välismaalase Eestis viibimiseks.»;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Vabariigi Valitsus kehtestab riikide loetelu, kelle kodanikud on Eestis viisanõudest ühepoolselt vabastatud.»;

4) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.»;

5) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) sissesõidukeelu kohaldamisel.»;

6) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 16. Õiguslik vastutus

(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab välismaalane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409) sätestatud korras.

(2) Välismaalast võidakse kohustada Eesti Vabariigi territooriumilt välja sõitma ning keelata sissesõit Eestisse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.»

§ 36. Jälitustegevuse seaduse muutmine

Jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981) § 16 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «tühistamise» sõnadega «ning sissesõidukeelu kohaldamise».

§ 37. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI