Riigikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 27.10.1998
§ 1. Riigikogu valimise seaduses (RT I 1994, 47, 784; 93, 1573; 1995, 14, 171; 1996, 29, 578) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
(1) Paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna «Valimistest» sõnaga «Hääletamisest».
(2) Paragrahvi 9 lõiked 2--6 tunnistatakse kehtetuks.
(3) Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
Ǥ 91. Mandaatide jaotamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt:
1) hääleõiguslike Eesti kodanike koguarv jagatakse arvuga 101;
2) iga valimisringkonna hääleõiguslike Eesti kodanike arv jagatakse käesoleva lõike punkti 1 alusel tehtud tehte tulemusena saadud arvuga;
3) iga valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 alusel tehtud tehte tulemusena saadud arvu täisosale;
4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punkti 2 alusel tehtud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab mandaadid hiljemalt viie päeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon lähtub mandaatide jaotamisel hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peetava riikliku registri andmetest valimiste väljakuulutamisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.
(4) Siseminister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud andmed maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast valimiste väljakuulutamist.»
(4) Paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
(5) Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 11. Valimisjaoskonnad
(1) Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valdade ja linnade territooriumil valimisjaoskonnad.
(2) Valla- või linnavalitsus moodustab valimisjaoskonnad hiljemalt 55. päeval enne valimiste päeva, määrates valimisjaoskondade arvu ja piirid ning jaoskonnakomisjonide asukohad.
(3) Maakonna valimiskomisjon määrab hiljemalt 50. päeval enne valimiste päeva selles maakonnas või Tallinnas või Tartus asuvate valimisjaoskondade ühtse numeratsiooni. Komisjoni sellekohane otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks.»
(6) III peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«III peatükk
VALIMISKOMISJONID
§ 12. Valimiskomisjonide liigid
(1) Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid:
1) Vabariigi Valimiskomisjon;
2) maakonna valimiskomisjonid;
3) jaoskonnakomisjonid.
(2) Maakonna valimiskomisjoni ülesandeid Tallinnas ja Tartus täidavad linna valimiskomisjonid.
§ 13. Valimiskomisjoni volituste kestus
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni ja maakonna valimiskomisjoni volituste kestus on neli aastat. Komisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 10. päeval enne komisjoni selle koosseisu volituste lõppemist.
(2) Jaoskonnakomisjoni volitused kestavad kuni järgmisteks Riigikogu korralisteks valimisteks valimisjaoskondade moodustamiseni. Jaoskonnakomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 20. päeval enne valimiste päeva.
§ 14. Valimiskomisjoni liige
(1) Valimiskomisjoni liikmeks võib olla isik, kellel on õigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 2 Riigikogu valimistel hääletamisest osa võtta.
(2) Isik võib olla ühe valimiskomisjoni liige.
(3) Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema kandidaatide nimekirja volitatud esindajaks määramisega;
2) tema üksikkandidaadi volitatud esindajaks asumisega;
3) tema Riigikogu liikmekandidaadiks ülesseadmisega;
4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5) tema tagasiastumisega;
6) tema surmaga.
(4) Isiku võib enne tähtaega valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud ametiisik või organ kas oma algatusel või valimiskomisjoni ettepanekul.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon võib peatada jaoskonnakomisjoni ja maakonna valimiskomisjoni seadustrikkunud liikme tegevuse. Maakonna valimiskomisjon võib peatada jaoskonnakomisjoni seadustrikkunud liikme tegevuse.
(6) Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida kandidaatide ega kandidaatide nimekirjade poolt ega vastu.
(7) Valimiskomisjoni liige on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta juhindub üksnes seadusest. Alamalseisva valimiskomisjoni liikmed peavad juhinduma kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest.
§ 15. Valimiskomisjoni koosolek
(1) Valimiskomisjoni töövormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni koosolekud protokollitakse.
(2) Valimiskomisjoni koosolekud on avalikud.
(3) Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega.
§ 16. Valimiskomisjoni abistamine
(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, ametiasutused ja asutused on oma pädevuse piires kohustatud abistama valimiskomisjone valimiste korraldamisel.
(2) Valimiskomisjonil on õigus pöörduda kirjalikult ametiasutuse poole taotlusega valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses.
(3) Ametiasutus peab valimiskomisjoni taotlusele vastama kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamisest.
§ 17. Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on:
1) Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik;
2) Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik;
3) õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik;
4) riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik;
5) riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör;
6) Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametnik;
7) riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik.
(2) Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe, aseesimehe ja sekretäri valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust.
(3) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele nimetab tema ametisse nimetaja asendusliikme, kellel on põhiliikme äraolekul kõik põhiliikme õigused ja kohustused.
(4) Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist.
(5) Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei.
(6) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma töökorra.
§ 18. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada Riigikogu valimiste ühetaoline läbiviimine, juhendada teisi valimiskomisjone ja teostada järelevalvet nende tegevuse üle ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus teenistusliku järelevalve korras:
1) teha ettekirjutusi maakonna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni otsuse või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada maakonna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu sooritamine või otsuse kehtivus;
3) tunnistada maakonna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni otsus kehtetuks.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon annab määrusi käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhtudel. Vabariigi Valimiskomisjoni määrused jõustuvad nende allakirjutamise päevale järgneval päeval.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega:
1) Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra;
2) kandidaatide ülesseadmise ja registreerimise korra;
3) kandidaatide registreerimise esildise vormi, kandidaatide ringkonnanimekirja vormi, kandidaatide üleriigilise nimekirja vormi, kandideerimisnõusoleku vormi, kandidaadi isikuandmete ankeedi vormi;
4) valimiskomisjonide vahel teabe vahetamise korra;
5) valijate nimekirja koostamise, muutmise ja täitmise korra ning valijate nimekirjade vormid;
6) välisriigis hääletamise korra;
7) hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise korra;
8) hääletamissedeli vormi;
9) hääletamis- ja valimistulemuste protokollide vormid;
10) vaatleja staatuse;
11) valimistulemuste kindlakstegemise korra;
12) valimiste korraldamiseks eraldatud raha kasutamise korra;
13) Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute tähtajad.
(5) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses olevate üksikküsimuste lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuseid. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Otsus jõustub allakirjutamisega.
§ 19. Maakonna valimiskomisjoni moodustamine
(1) Maakonna valimiskomisjonil on kuni 13 liiget.
(2) Maakonna valimiskomisjoni esimeheks on maasekretär. Maakonna valimiskomisjoni liikmed nimetab maavanem maasekretäri ettepanekul. Maavanem nimetab maasekretäri ettepanekul ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal maavanema määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatatud või lõppenud.
(3) Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni esimeheks on linnasekretär. Linna valimiskomisjoni liikmed nimetab linnavolikogu linnasekretäri ettepanekul. Volikogu nimetab ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatatud või lõppenud.
(4) Maakonna valimiskomisjoni aseesimehe ja sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast.
(5) Maakonna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab maavalitsus, Tallinnas ja Tartus linnavalitsus.
§ 20. Maakonna valimiskomisjoni pädevus
(1) Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha hääletamistulemused maakonnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja teostada järelevalvet nende tegevuse üle ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Maakonna valimiskomisjonil on õigus teenistusliku järelevalve korras:
1) teha ettekirjutusi jaoskonnakomisjoni otsuse või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada jaoskonnakomisjoni toimingu sooritamine või otsuse kehtivus;
3) tunnistada jaoskonnakomisjoni otsus kehtetuks.
(3) Maakonna valimiskomisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks võtab maakonna valimiskomisjon vastu otsuseid. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Otsus jõustub allakirjutamisega.
§ 201. Jaoskonnakomisjoni moodustamine
(1) Jaoskonnakomisjonil on kuni üheksa liiget.
(2) Jaoskonnakomisjoni liikmed nimetab kohaliku omavalitsuse volikogu. Volikogu nimetab ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatatud või lõppenud.
(3) Jaoskonnakomisjoni esimehe, aseesimehe ja sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast.
(4) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.
§ 202. Jaoskonnakomisjoni pädevus
(1) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine, kindlaks teha hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Jaoskonnakomisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks võtab jaoskonnakomisjon vastu otsuseid. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Otsus jõustub allakirjutamisega.»
(7) IV peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«IV peatükk
VALIJATE ARVESTUS
§ 21. Valijate arvestuse pidamine
(1) Hääleõiguslike Eesti kodanike (edaspidi valijad) arvestust peetakse Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklikus registris (edaspidi register).
(2) Registrit peetakse vallaregistri, linnaregistri ja keskregistrina.
(3) Valla- ja linnaregistrite volitatud töötlejad on valla- ja linnavalitsused. Tallinnas korraldab registri pidamist Tallinna Linnavalitsus. Keskregistri volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus.
(4) Valija võib olla kantud ainult ühte valla- või linnaregistrisse.
§ 22. Valijakaart
(1) Valla- või linnaregistri volitatud töötleja saadab igale registrisse kantud valijale valijakaardi hiljemalt 25. päeval enne valimiste päeva.
(2) Valijakaardile kantakse:
1) valija ees- ja perekonnanimi;
2) valija sünniaasta, -kuu ja -päev;
3) valija aadress;
4) valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse;
5) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval.
(3) Kui valija ei ole õigeaegselt valijakaarti saanud või valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib valija pöörduda oma elukoha järgse registri volitatud töötleja poole järelepärimise või vigade parandamise taotlusega.
§ 23. Valijate nimekiri
(1) Registri volitatud töötleja koostab registri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja.
(2) Valijate nimekirjale kirjutab alla valla- või linnasekretär.
(3) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelmisel päeval enne eelhääletamise algust.
(4) Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist.
§ 24. Andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine
(1) Valija võib kontrollida registrisse enda kohta kantud andmete õigsust. Samuti võib valija kontrollida valijate nimekirja enda või teiste valijate kohta kantud andmete õigsust.
(2) Kui valija leiab, et registrisse või valijate nimekirja kantud andmetes on viga, võib ta esitada registri volitatud töötlejale või jaoskonnakomisjonile taotluse viga parandada.
(3) Viga registris või valijate nimekirjas parandatakse viivitamata dokumentide alusel, mis tõendavad, et registrisse või nimekirja kantud andmetes on viga.
(4) Kui vea parandus tehti registris, teatab registri volitatud töötleja tehtud parandusest jaoskonnakomisjonile. Kui vea parandus tehti valijate nimekirjas, teatab jaoskonnakomisjon tehtud parandusest registri volitatud töötlejale.
§ 25. Registris või valijate nimekirjas muudatuse tegemine
(1) Valija võib taotleda registris või nimekirjas muudatuse tegemist. Alates valimiste päevale eelnevast 10. päevast kuni valimiste päevani tehakse registris või nimekirjas muudatusi üksnes juhul, kui valija on registrist või nimekirjast ekslikult välja jäänud või sellesse ekslikult kantud.
(2) Jaoskonnakomisjonile esitatud valijate nimekirja muutmise taotluse edastab jaoskonnakomisjon registri volitatud töötlejale, kes vaatab selle läbi viivitamata.
(3) Kui registri volitatud töötleja teeb registris muudatuse, teatab ta sellest jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valijate nimekirjas sellekohase muudatuse üksnes pärast registris muudatuse tegemist.
(4) Kui valijat ei ole ekslikult kantud valijate nimekirja, kuid ta on registris, kannab jaoskonnakomisjon ta valijate nimekirja.»
(8) Paragrahvis 26:
1) lõikest 2 jäetakse välja esimene lause ja teist lauset täiendatakse pärast sõna «piiratud» sõnaga «kandidaadi»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Järgmisel tööpäeval pärast valimiste väljakuulutamist saadab justiitsminister Vabariigi Valimiskomisjonile erakondade nimekirja.»;
3) lõike 12 punktist 1 jäetakse välja sõnad «omakäeliselt kirjutatud ja»;
4) lõiget 12 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) kandidaadi isikuandmed.»;
5) paragrahvi täiendatakse lõigetega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
«(121) Kandidaadi ankeedis on järgmised isikuandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sünnikoht, perekonnaseis, erakondlik kuuluvus, haridus ja eriala koos õppeasutuse nimetuse ja lõpetamise ajaga, teaduskraad, töökoht ja amet, postiaadress ja sidevahendite numbrid.
(122) Vabariigi Valimiskomisjon ei avalda kandidaadi isikukoodi, postiaadressi ega sidevahendite numbreid.»
(9) Paragrahvis 28:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui dokumendid esitatakse valimiste päevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või dokumentides on andmeid puudu või need ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead. Sellisel juhul peab nõutava toimingu tegema hiljemalt valimiste päevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00.»;
2) lõike 5 punktis 1 asendatakse arv «10» sõnaga «kolme»;
3) lõikes 6 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonide» sõnadega «maakonna valimiskomisjonide».
(10) Paragrahvi 29 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
(11) Paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks.
(12) VI peatükk muudetakse ja §-d 31--35 asendatakse §-dega 31--348 järgmises sõnastuses:
«VI peatükk
HÄÄLETAMISE KORD
§ 31. Hääletamisruum
(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt määratud hääletamisruumis. Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.
(2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja valimiskast. Eelhääletamise ajal on hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja valimiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad.
(3) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.
(4) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
§ 32. Hääletamiskabiin
(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekiri, laud ja kirjutusvahend.
§ 33. Valimiskast
(1) Valimiskasti kontrollib ja pitseerib selle jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust.
(2) Valimiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
§ 34. Hääletamissedel
(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
(3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon saadud sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
§ 341. Hääletamise aeg
(1) Valimiste päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Eelhääletamine algab kuuendal päeval enne valimiste päeva ning lõpeb neljandal päeval enne valimiste päeva. Eelhääletamise päeval on hääletamisruum hääletamiseks avatud vähemalt kolm tundi ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. Eelhääletamise aja määrab maakonna valimiskomisjon oma otsusega.
(3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel valimiste päeval.
(4) Kinnipidamiskohas hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel eelhääletamise päevadel.
§ 342. Hääletamine
(1) Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 344 ja 346 ning VI1 peatükis sätestatud juhtudel.
(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile kehtiva isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiva isikut tõendava dokumendi, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja.
(3) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(4) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri.
(5) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletamissedeli täita mõnel teisel isikul, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadil.
(6) Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
(7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(8) Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul.
§ 343. Eelhääletamine
(1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 342 sätestatud korras.
(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.
(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva.
(5) Pärast hääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon valimiskasti ava ja hääletamisruumi ukse. Eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel paigutab jaoskonnakomisjon valimiskasti pärast hääletamise lõppemist ruumi, kuhu pääsevad üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
§ 344. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused
(1) Valijal on eelhääletamise päevadel (§ 341 2. lõige) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.
(2) Maakonna valimiskomisjon määrab igas vallas ja linnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Komisjoni sellekohane otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks.
(3) Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele käesoleva seaduse § 342 2. lõikes sätestatud dokumendi.
(4) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
(5) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 342 3.--6. lõikes sätestatut järgides.
(6) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti.
(7) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada kirjaliku taotluse lähimale käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras määratud jaoskonnakomisjonile hääletamiseks oma asukohas. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 342 2., 4., 5. ja 6. lõikes ning käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatut järgides.
§ 345. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(1) Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu kaupa ning edastab need oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.
(2) Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu vastavatele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimiste päeva.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimiste päevale eelneval päeval.
(4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud korras, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija ei ole elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud.
(5) Kui valija on hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas või kui valija on hääletanud mitmes jaoskonnas väljaspool elukohajärgset jaoskonda, jätab jaoskonnakomisjon väljaspool elukohajärgset jaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata. Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatavasse valimiskasti.
§ 346. Hääletamine kinnipidamiskohas
(1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Administratsioon on kohustatud taotluse esitama, kui vähemalt üks kinnipidamiskohas viibiv isik, kellel on õigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 2 Riigikogu valimistel hääletamisest osa võtta, on administratsioonile sellekohase taotluse esitanud.
(2) Kinnipidamiskoha administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks lähimale käesoleva seaduse § 344 2. lõikes sätestatud korras määratud jaoskonnakomisjonile.
(3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 342 2., 4., 5. ja 6. lõikes ning § 344 6. lõikes sätestatut järgides.
§ 347. Kodus hääletamine
(1) Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus.
(2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija oma elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse.
(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 342 2., 4., 5., 6. ja 8. lõikes sätestatut järgides.
(4) Kodus hääletamist taotlenud valija andmed kantakse kodus hääletavate valijate nimekirja selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel. Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märge «hääletab kodus».
(5) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja.
(6) Kodus hääletanud valija kohta tehakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märge «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutatakse tema kohta tehtud märge «hääletab kodus».
(7) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav valimiskast avatakse valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Seejärel pannakse kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse valimiste päeval hääletanute sedelite hulka.
§ 348. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis
(1) Välisriigis elav valija, kes ei ole hääletanud VI1 peatükis sätestatud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse § 344 2. lõikes sätestatud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas § 342 2., 4., 5. ja 6. lõikes ning § 344 6. lõikes sätestatut järgides.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud valija kirjutab välimisele ümbrikule oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 345 1. ja 2. lõikes ning § 355 3. lõikes sätestatud korda järgides.»
(13) Seadust täiendatakse VI1 peatükiga järgmises sõnastuses:
«VI1 peatükk
HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS
§ 35. Hääletamise ettevalmistamine
(1) Eesti välisesindus avaldab mõnes asukohariigi päevalehes või muus väljaandes teate valimiste väljakuulutamise kohta ning märgib välisesinduse aadressi, hääletamist korraldava isiku nime, hääletamistaotluste esitamise tähtaja ja korra ning hääletamise tähtaja ja korra. Teade avaldatakse pärast valimiste väljakuulutamist, kuid mitte hiljem kui 85. päeval enne valimiste päeva.
(2) Välisesinduse juht määrab välisesinduses töötavate ametnike hulgast hääletamist korraldava isiku.
(3) Kui välisriigis puudub välisesindus, võib Vabariigi Valitsus oma korraldusega määrata käesolevas peatükis sätestatud toiminguid tegema aukonsulaadi.
§ 351. Hääletamistaotluste esitamine
(1) Valija saadab oma asukohariigi Eesti välisesindusele taotluse hääletada kirja teel. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele.
(2) Taotluses alaliselt välisriigis elav valija:
1) tõendab oma vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) märgib oma aadressi välisriigis;
3) märgib maakonna (või Tallinna, Tartu), kus oli tema viimane elukoht Eestis. Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.
(3) Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud andmetele oma aadressi Eestis.
(4) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 45. päeval enne valimiste päeva.
§ 352. Valimisdokumentide saatmine valijale
(1) Välisesindus saadab hiljemalt 30. päeval enne valimiste päeva taotluse õigeaegselt saatnud ning käesoleva seaduse nõuetele vastavale isikule:
1) hääletamissedeli;
2) valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja valija poolt vastavalt käesoleva seaduse § 351 2. lõike punktis 3 või 3. lõikes märgitule;
3) kaks ümbrikku.
(2) Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Tallinna, linnaosa täpsustamata, saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaatide üldnimekiri.
(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 10 kandidaatide üldnimekiri.
§ 353. Kirja teel hääletamine
(1) Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses sätestatut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma aadressi Eestis. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele.
(2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis ei või olla varasem kui valimiste päevale eelnev 15. päev.
(3) Kirja teel hääletamise kulud käesoleva seaduse § 351 1. lõikes ja § 353 1. lõikes nimetatud toimingute osas kannab valija.
§ 354. Hääletamine välisesinduses
(1) Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 351 4. lõikes sätestatud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 353 2. lõikes sätestatud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.
(2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimiste päeva.
(3) Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses sätestatut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma aadressi Eestis.
(4) Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja.
§ 355. Välisesindusele laekunud hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(1) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimiste päeva.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon edastab laekunud hääletamissedelid hiljemalt teisel päeval enne valimiste päeva vastavatele maakonna valimiskomisjonidele.
(3) Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimiste päeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
(4) Ümbrikud ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega edastatakse vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimiste päevale eelneval päeval.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud valija hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjon märke valijate nimekirja, avab välimise ümbriku ning laseb sisemise ümbriku eelhääletamisel kasutatavasse valimiskasti. Sisemised ümbrikud avatakse valimiste päeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
§ 356. Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval
(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.
(2) Eesti riigilippu kandval laeval korraldab hääletamise laeva kapten ja seal antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 354 3. ja 4. lõikes ning §-s 355 sätestatut järgides.»
(14) Paragrahvis 36:
1) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõikest 8 jäetakse välja sõnad «samuti aktid valimiskasti avamisel kastil olnud pitseri seisukorra kohta» ning lõikes asendatakse sõna «territoriaalkomisjonile» sõnadega «maakonna valimiskomisjonile».
(15) Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
«§ 361. Eelhääletamisel antud häälte lugemine
(1) Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi.
(2) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatava valimiskasti valimiste päeval kell 18.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget, sealhulgas aseesimees või sekretär. Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi ruumis.
(3) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
(4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni aseesimees või sekretär. Eelhääletamise tulemused teatatakse maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.»
(16) Seadust täiendatakse §-ga 362 järgmises sõnastuses:
«§ 362. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis
(1) Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik.
(2) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate poolt antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(3) Alaliselt välisriigis elavate valijate poolt antud häälte lugemist alustab maakonna valimiskomisjon kell 18.00. Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
(4) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatide ja kandidaatide nimekirjade poolt antud häälte arvu.
(5) Hääletamistulemuste kohta maakonnas, Tallinnas ja Tartus koostab maakonna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(6) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel.
(7) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest andmetest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning need tinginud asjaolud.»
(17) Paragrahvis 37:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonidelt» sõnadega «maakonna valimiskomisjonidelt»;
3) lõikest 7 jäetakse välja esimene lause ja kolmandast lausest sõna «vastava».
(18) Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 40. Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega hiljemalt 10. päeval pärast valimiste päeva.
(2) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.»
(19) Seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
Ǥ 401. Riigikogu asendusliikmete ja lisamandaatide registreerimine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib oma otsusega Riigikogu asendusliikmed, lähtudes käesoleva seaduse § 38 3. lõikes sätestatud põhimõtetest ning edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib oma otsusega erakondade ja valimisliitude vahel jaotatavad lisamandaadid ning esitab otsuse Riigikogu juhatusele.»
(20) Paragrahvis 41:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonile» sõnadega «maakonna valimiskomisjonile»;
3) lõikes 3 asendatakse sõna «territoriaalkomisjoni» sõnadega «maakonna valimiskomisjoni» ja sõna «territoriaalkomisjonile» sõnadega «maakonna valimiskomisjonile»;
4) lõikes 6 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsuse» sõnaga «registripidaja».
(21) Paragrahvi 42 lõiked 1--3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Riigi Teataja seaduses (RT I 1993, 20, 352; 1995, 19, 288; 1996, 49, 953 ja 955; 1997, 81, 1361; 1998, 59, 941) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) rahvahääletusele pandud seaduseelnõud ja muud riigielu küsimused,»;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimise kohta, Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Riigikogu juhatuse valimise ning rahvahääletuse tulemuste kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeteks asumise ja nende volituste lõppemise kohta;»;
3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
«101) Vabariigi Valimiskomisjoni määrused;»;
4) paragrahvi 6 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast arvu «9» arvuga «101».
§ 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (RT I 1996, 37, 739; 38, õiend; 76, 1343; 1998, 28, 356; 57, 864) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonid» sõnadega «maakonna valimiskomisjonid»;
2) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad «maakondade territoriaalkomisjone» sõnadega «maakonna valimiskomisjone»;
3) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna «territoriaalkomisjoni» sõnaga «maakonna valimiskomisjoni» ja tekstis sõna «territoriaalkomisjon» sõnadega «maakonna valimiskomisjon»;
4) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused, juhendid ja selgitused on maakonna valimiskomisjonile, valla ja linna valimiskomisjonile ning jaoskonnakomisjonile kohustuslikud.»;
5) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõnad «maakonna territoriaalkomisjoni» sõnadega «maakonna valimiskomisjoni».
§ 4. Rahvahääletuse seaduses (RT I 1994, 41, 659) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 punktis 2 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonid» sõnadega «maakonna valimiskomisjonid»;
2) paragrahvi 22 punktis 3 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonidele» sõnadega «maakonna valimiskomisjonidele»;
3) paragrahvi 22 punktis 8 asendatakse sõna «territoriaalkomisjonide» sõnadega «maakonna valimiskomisjonide»;
4) paragrahvi 23 pealkirjas asendatakse sõna «Territoriaalkomisjoni» sõnadega «Maakonna valimiskomisjoni» ja tekstis sõna «Territoriaalkomisjon» sõnadega «Maakonna valimiskomisjon»;
5) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõna «territoriaalkomisjon» sõnadega «maakonna valimiskomisjon»;
6) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse sõna «Territoriaalkomisjonidelt» sõnadega «Maakonna valimiskomisjonidelt»;
7) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõna «territoriaalkomisjoni» sõnadega «maakonna valimiskomisjoni».
§ 5. Riigikogu töökorra seaduse (RT 1992, 46, 582; 1993, 6, 97; RT I 1994, 37, 569; 66, 1145; 1995, 14, 171) § 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui Riigikogu uude koosseisu valitud Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus, teeb Vabariigi Valimiskomisjon samal päeval valitud Riigikogu liikmete registreerimisega otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks, lähtudes käesoleva seaduse §-st 11.»
§ 6. (1) Käesoleva seaduse jõustumisel nimetatakse territoriaalkomisjon ümber maakonna valimiskomisjoniks. Tallinna ja Tartu linna territoriaalkomisjonid nimetatakse ümber vastavalt Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjonideks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist nimetatud territoriaalkomisjonide liikmete volitused kestavad kuni 2000. aasta 31. maini.
§ 7. 1996. aastal Tallinna ja Tartu linnavolikogude poolt määratud valimiskomisjonide esimeeste volitused kehtivad kuni 2000. aasta 31. maini. Sama tähtajani tagavad Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise Tallinna ja Tartu linnavolikogud.
§ 8. Vabariigi Valitsus tagab Riigikogu valimise seaduse täieliku teksti avaldamise Riigi Teatajas kolme nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
§ 9. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter