Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 29.10.1998 nr 246

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Ebavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) lisa 1 punkt 33.

3. Määrata Ebavere maastikukaitseala valitsejaks Lääne-Viru Maavalitsus.

Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Ebavere maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi -- Ebavere mäe baasil. Kaitseala on loodud Nõmme-Ebavere servamoodustise ilmekaima vormi -- Ebavere oosi kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Ebavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Porkuni metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) anda projekteerimistingimusi.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on Ebavere mäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Väike-Maarja vallas Porkuni metskonna kvartal 136 (eraldised 3, 6, 7 ja 9 täielikult, eraldiste 4 ja 5 pinnasteest lõuna poole jääv osa ning eraldiste 8 ja 10 põlise riigimaa osa).

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6, 7, 8, 9 ja 11 lubatud tegevus ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:

1) olemasolevate teede, jalgradade ja ehitiste hooldustööd;

2) kaitseala tarbeks mittetootmisliku iseloomuga rajatiste ja õpperadade rajamine;

3) eraldistes 5, 7 ja 9 valikraie suusaradade hoolduse eesmärgil.

18. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

19. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

20. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevöönd.

21. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--11 keelatud ning järgmine keelatud tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

5) jäätmete ladustamine;

6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine kaitseala valitseja nõusolekuta;

7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine.

22. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, pinnase kaitse ja maastikuilme säilitamine).

23. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

24. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

25. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Ebavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Ebavere maastikukaitseala välispiir kulgeb Väike-Maarja vallas mööda Porkuni metskonna kvartali 136 lääne- ja põhjapiiri, talu A22 maa põhja- ja idapiiri, talu A26 maa ida- ja lõunapiiri, Ebavere talu (A7) maa läänepiiri ning Ebavere­Vao maantee teemaa kirdeserva kuni Porkuni metskonna kvartali 136 edelanurgani.

Ebavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Porkuni metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.