Väljaandja: Haridusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 29.05.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2005 Avaldamismärge: Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord Vastu võetud 24.12.2001 nr 75 RTL 2002, 3, 28 jõustumine 10.01.2002 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28.01.2002/20 ( RTL 2002, 23, 317) 10.02.2002. 5.06.2002/50 ( RTL 2002, 66, 1028) 22.06.2002. 26.07.2002/63 ( RTL 2002, 87, 1355) 09.08.2002. 03. 09. 2002/67 ( RTL 2002, 98, 1527) 12.09.2002 5. 11. 2002/77 ( RTL 2002, 125, 1820) 15.11.2002. 20. 11. 2002/80 ( RTL 2002, 130, 1905) 29.11.2002 26. 11. 2002/81 ( RTL 2002, 134, 1958) 09.12.2002. 27. 12. 2002/88 ( RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003. 27. 03. 2003/22 ( RTL 2003, 44, 642) 11.04.2003 16. 05. 2003/30 ( RTL 2003, 64, 914) 31.05.2003. 3. 09. 2003/49 ( RTL 2003, 100, 1509) 15.09.2003 19. 09. 2004/30 (RTL 2004, 67, 1117) 29.05.2004  Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 228; 75, 454) § 29 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite sooritamine (1) Põhikooli lõpetamiseks sooritavad 9. klassi õpilased, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid (edaspidi põhikoolilõpetajad) ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid (edaspidi põhikooli lõpueksamid). (2) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased põhikooli lõpueksameid ei soorita. (3) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid (edaspidi gümnaasiumilõpetajad) gümnaasiumi lõpueksamid, mis jagunevad riigieksamiteks ja koolieksamiteks. §2. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitööde kasutamine ja säilitamine (1) Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Riiklikul Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusel (edaspidi Eksamikeskus) on õigus kasutada põhikooli lõpueksamitöid ja lõpueksamiprotokolle eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil ja Eksamikeskusel ning nende loal teistel isikutel ja asutustel on õigus kasutada põhikooli lõpueksamite valimisse kuuluvate lõpueksamitööde ja gümnaasiumi riigieksamitööde katkendeid anonüümsete näidetena metoodilistes ning teistes kogumikes ja artiklites ning teadustöös. (3) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või Eksamikeskuses kolm aastat. Gümnaasiumi riigieksamitöid säilitatakse Eksamikeskuses kolm aastat.  [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003] 2. peatükk PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE NING PÕHIKOOLI LÕPETAMISE TINGIMUSED JA KORD §3. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid (1) Põhikooli lõpueksamite eesmärgid on: 1) hinnata põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (edaspidi riiklik õppekava) määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes; 2) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest; 3) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid.  (2) Lõpueksam võib olla: 1) kirjalik; 2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. §4. Põhikooli lõpueksamid ja lõpueksamitel osalemine  (1) Põhikooli lõpetamiseks sooritab põhikoolilõpetaja kolm eksamit: 1) kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolides) või vene keele (vene õppekeelega koolides) eksam; 2) kohustuslik matemaatikaeksam; 3) õpilase valikul eksam (edaspidi valikeksam) järgmiste õppeainete hulgast: võõrkeel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu.  (2) Muu õppekeelega kooli põhikoolilõpetaja sooritab kolmanda lõpueksamina lõike 1 punktis 3 nimetatud valikeksami asemel eesti keele kui teise keele eksami.  (3) Põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi.  (4) Põhikooli lõpueksamitele lubatakse õpilane, kelle 9. klassi aastahinded on vähemalt rahuldavad, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased, kelle õppeainete lõpueksamid on sooritatud vähemalt rahuldavalt ning eksternid, kelle aineeksamid on sooritatud vähemalt rahuldavalt.  (5) Kooli õppenõukogu otsusega võib põhikooli lõpueksamitele lubada ka 9. klassi õpilase, kellel on kuni kaks mitterahuldavat aastahinnet (k.a eksamiained), õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased, kellel on kuni kaks mitterahuldavat õppeaine lõpueksamihinnet (k.a põhikooli lõpueksamiained) ning eksternid, kellel on kuni kaks mitterahuldavat aineeksamihinnet (k.a põhikooli lõpueksamiained).  (6) Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. märtsiks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.  (7) Muu õppekeelega kooli põhikoolilõpetaja, kes soovib eesti keele kui teise keele lõpueksami alusel saada eesti keele oskuse algtaseme tunnistust, teatab oma sellekohasest soovist kooli juhtkonnale kirjalikult 1. märtsiks.  (8) Muu õppekeelega koolid teatavad 15. märtsiks Eksamikeskusele kirjalikult paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste nimed ja isikukoodid.  (9) Koolid saadavad 15. märtsiks Eksamikeskusele vormikohase tellimislehe eksamimaterjalide saamiseks. Tellimislehed on saadaval Eksamikeskuses ja Eksamikeskuse Interneti koduleheküljel.  (10) Koolid teatavad 15. märtsiks Eksamikeskusele kirjalikult erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest tingimustest.  (11) Kui põhikoolilõpetaja haigestub põhikooli lõpueksamite ajal, sooritab ta lõpueksami kooli direktori määratud ajal ja kinnitatud materjalide alusel.  §5. Põhikooli lõpueksamikomisjonid  (1) Põhikooli lõpueksamite korraldamise eest vastutavad põhikooli lõpueksamikomisjonid (edaspidi lõpueksamikomisjonid).  (2) Lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust.  (3) Lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 eksaminandi, on lõpueksamikomisjonis üks liige iga 20 eksaminandi kohta.  (4) Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed üldjuhul aineõpetajad.  (5) Lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi lõpueksamiaine õpetaja.  §6. Välisvaatleja  (1) Paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilased koondatakse eesti keele kui teise keele lõpueksami sooritamiseks eksamiruumi, kus lisaks lõpueksamikomisjonile on välisvaatleja.  (2) Välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist.  §7. Põhikooli lõpueksamite korraldus  (1) Kooli direktor tagab:  1) lõpueksamimaterjalide pakettide õigeaegse kooli jõudmise ja nende konfidentsiaalsuse;  2) kooli pitseriga varustatud vastuslehed matemaatikaeksamiks ja mustandilehed eesti keele (eesti õppekeelega koolides) ja vene keele (vene õppekeelega koolides) eksamiks.  (2) Kirjalik lõpueksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.  (3) Lõpueksamimaterjalide paketile on märgitud:  1) lõpueksami õppeaine nimetus;  2) lõpueksami toimumise kuupäev ja paketi avamise kellaaeg;  3) lõpueksamiülesannete eksemplaride arv.  (4) Lõpueksamimaterjalide paketis on:  1) lõpueksamiülesanded eksaminandidele ja üks eksemplar lõpueksamikomisjonile;  2) lõpueksamitöö hindamisjuhend.  (5) Lõpueksamimaterjalide paketi avab lõpueksamikomisjon paketile märgitud kuupäeval 15 minutit enne lõpueksami algust ja kontrollib, kas pakett on terve.  (6) Lõpueksamikomisjon teatab viivitamatult Eksamikeskusele, kui:  1) lõpueksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;  2) lõpueksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;  3) kahtluse alla on seatud lõpueksamimaterjalide konfidentsiaalsus.  (7) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teatab lõpueksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskusele. Eksamikeskuse direktor teatab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridus- ja teadusministrile, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata lõpueksami toimumise edasi. Uus lõpueksam toimub hiljemalt neljandal päeval pärast eksamiperioodi lõppu.  (8) Enne lõpueksami algust lõpueksamikomisjon:  1) tutvustab eksaminandidele lõpueksami toimumise korda;  2) juhib eksaminandide tähelepanu lõpueksamiülesannete tiitellehel olevatele juhistele;  3) hoiatab eksaminande, et lõpueksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel lõpueksamitöö tulemus tunnistatakse kehtetuks;  4) jagab lõpueksamiülesanded eksaminandidele.  (9) Lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid:  1) istuvad lõpueksami ajal ühekaupa;  2) sooritavad lõpueksami käesoleva korra ja lõpueksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt;  3) kasutavad lõpueksamil ainult õppeaine eksamijuhendis lubatud töövahendeid;  4) alustavad kirjalikku lõpueksamitööd üheaegselt pärast juhiste ärakuulamist ja tööde kõikidele eksaminandidele väljajagamist;  5) lõpetavad lõpueksamitöö ettenähtud ajal;  6) ei kasuta lõpueksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.  (10) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks lõpueksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.  (11) Lõpueksamile hilinenud eksaminandile võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist.  (12) Lõpueksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda eksamiruumist enne poole tunni möödumist lõpueksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajaduse korral.  (13) Eksaminand võib eksamiruumist lahkuda vaid vältimatu vajaduse korral. Eksamiruumist lahkumise ajaks annab eksaminand oma lõpueksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib lõpueksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja sinna tagasituleku aja.  (14) Paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste eesti keele kui teise keele lõpueksami kirjaliku osa eksamitööd annab välisvaatleja turvaümbrikus üle Eksamikeskuse volitatud esindajale. Eksamikeskuse volitatud esindaja edastab need Eksamikeskusele.  [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]  §8. Põhikooli lõpueksamitööde hindamine  (1) Lõpueksamitöid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine lõpueksamitöö hindamisjuhendist.  (2) Paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste eesti keele kui teise keele lõpueksami töid hinnatakse järgmiselt:  1) eksami kirjaliku osa töid hindavad «Keeleseaduse» (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565) alusel haridus- ja teadusministri moodustatud riiklikud hindamiskomisjonid ja Eksamikeskus teatab kirjaliku osa punktisumma koolidele põhikooli lõpueksamiperioodi jooksul;  2) eksami suulist osa hindavad välishindaja ja lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele kui teise keele õpetaja vastavalt eesti keele kui teise keele lõpueksamitöö suulise osa hindamisjuhendile. Välishindaja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud vastava kvalifikatsiooniga õpetaja, kelle ülesanne on hinnata eesti keele kui teise keele suulise osa vastuseid, jälgida eksamikorrast kinnipidamist ning edastada lõpueksami suulise osa protokoll Eksamikeskuse volitatud isikule;  3) kooli eesti keele kui teise keele lõpueksamikomisjon arvutab eesti keele kui teise keele lõpueksami hinde vastavalt hindamisjuhendile Eksamikeskuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja suulise osa punktisumma alusel. (21) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lg-s 1 nimetatud klassi ja § 21 lg 41 p-des 1 ja 2 nimetatud klasside õpilaste ning õpilaste, kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet, lõpueksamitöid on lähtudes õpiraskuse spetsiifikast lubatud vastava aine lõpueksami hindamiskomisjoni põhjendatud otsusel hinnata hindega «3» alates 35% punktide arvust. Vastav otsus ja põhjendused tuuakse ära lõpueksami protokollis. (22) Vastava aine lõpueksami hindamiskomisjoni põhjendatud otsusel on lubatud hinnata hindega «3» alates 35% punktide arvust nende üksikute õpilaste lõpueksamitöid, kes õpivad tavaklassis, kuid nõustamiskomisjoni otsusega või hariduslikust erivajadusest lähtuvalt võiksid õppida «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 21 lg 4 1 p-des 1 ja 2 nimetatud eriklassides. Vastav otsus ja põhjendused tuuakse ära lõpueksami protokollis. (3) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli.  (4) Põhikooli lõpueksami tulemused protokollitakse lisas 1 toodud vormi kohaselt.  [RTL 2004, 67, 1117 - jõust 29.05.2004 ]  §9. Korduseksamite korraldamine  Mitterahuldava lõpueksamihinde saanud põhikoolilõpetaja õpilane sooritab korduseksami kooli direktori kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel.  §10. Põhikooli lõpetamine põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi  (1) Põhikooli lõputunnistus antakse õppenõukogu otsusega põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppinud 9. klassi õpilasele, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ja kes on positiivselt sooritanud lõpueksamid, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kelle õppeainete lõpueksamihinded on vähemalt rahuldavad ja kes on positiivselt sooritanud lõpueksamid ning eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ja kes on positiivselt sooritanud lõpueksamid.  (2) 9. klassi õpilasele, kellel on põhikooli lõpetamisel kuni kahes õppeaines puudulik aasta- või eksamihinne, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kellel on kuni kahes õppeaines puudulik õppeaine lõpueksamihinne või põhikooli lõpueksamihinne ning eksternile, kellel on kuni kahes õppeaines puudulik aineeksamihinne või põhikooli lõpueksamihinne põhikooli lõputunnistuse väljaandmise otsustab õppenõukogu pärast täiendava õppetöö või korduseksami sooritamist.  (3) Erandina võib lapsevanema kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse ka 9. klassi õpilasele, kellel on puudulik aasta- ja/või eksamihinne kuni kahes õppeaines ja kes korduseksameid pole sooritanud või õpilase kirjaliku avalduse põhjal õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kellel on puudulik õppeaine lõpueksamihinne ja/või põhikooli lõpueksamihinne kuni kahes õppeaines ja kes korduseksameid pole sooritanud ning eksternile, kellel on puudulik aineeksamihinne ja/või põhikooli lõpueksamihinne kuni kahes õppeaines ja kes korduseksameid pole sooritanud.  §11. Põhikooli lõpetamine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi  (1) Põhikooli lõputunnistus antakse õppenõukogu otsusega põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud 9. klassi õpilasele, kellel on kõigis õppeainetes aastahinne vähemalt rahuldav.  (2) Kui 9. klassi õpilasel on põhikooli lõpetamisel kuni kahes õppeaines puudulik aasta-hinne, otsustab õppenõukogu põhikooli lõputunnistuse väljaandmise pärast täiendava õppetöö sooritamist.  (3) Erandina võib lapsevanema kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse ka 9. klassi õpilasele, kellel on puudulik aastahinne kuni kahes õppeaines ning kes täiendavat õppetööd pole sooritanud.  §12. Põhikooli lõpetamine toimetuleku riikliku õppekava järgi Toimetuleku riikliku õppekava läbinud õpilasele antakse põhikooli lõputunnistus.  [RTL 2004, 67, 1117 - jõust 29.05.2004 ]  3. peatükk  GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE NING GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE TINGIMUSED JA KORD  §13. Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid  (1) Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on:  1) hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;  2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;  3) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid.  (2) Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks lõikes 1 nimetatule:  1) õpilastel saada objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata;  2) kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, lastevanematel ja teistel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis;  3) võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi;  4) ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega.  (3) Gümnaasiumi riigieksam võib olla:  1) kirjalik;  2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul.  (4) Gümnaasiumi koolieksam võib olla:  1) kirjalik;  2) suuline;  3) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul.  (5) Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli õppenõukogu.  [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]  §14. Gümnaasiumi lõpueksamid ja lõpueksamitel osalemine  (1) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad gümnaasiumilõpetajad vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.  (2) Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena.  (3) Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolides) või vene keele (vene õppekeelega koolides) riigieksam.  (4) Gümnaasiumilõpetajad, kelle õppekeel on viipekeel, sooritavad soovi korral lõikes 3 nimetatud riigieksami asemel eesti keele kui teise keele riigieksami.  (5) Eesti keele kui teise keele eksam on muu õppekeelega koolides kohustuslik riigieksam.  (6) Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam. Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Kultuuriministrite Konverentsi Saksa II astme keelediplomi (edaspidi Saksa keelediplomi) eksami.  (7) Koolieksameid võib sooritada kõigis õppeainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi, v.a kehalises kasvatuses.  (8) Koolieksami võib sooritada ka kirjanduses, mida gümnaasiumiastmes on õpitud vähemalt 210 tundi.  (9) Ühes õppeaines võib sooritada riigieksami või koolieksami.  (10) Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimusena.  (11) Riigieksamite sooritamise õigus on ka:  1) põhihariduse baasil kutseõppeasutuses (edaspidi kutseõppeasutus) lõpukursustel õppivatel õpilastel;  2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud;  3) varasema aasta riigieksamitulemust parandada soovivatel isikutel;  4) välisriigis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud isikutel;  5) gümnaasiumide õpilastel, kes ei ole 12. klassis, kuid kellel on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbitud ja kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.  §15. Gümnaasiumi lõpueksamitele registreerimine  (1) Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt 15. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad riigieksameid sooritada. Riigieksamiainete valikul täidetakse vormikohased registreerimislehed, mis on saadaval Eksamikeskuses ja Eksamikeskuse Interneti koduleheküljel. Riigieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa.  (2) Kui õpilane ei saa usulistel vm põhjusel riigieksamil osaleda põhieksami päeval, võib ta end registreerida riigieksami lisaeksamile.  (3) Isik, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad ja kes on sooritatud koolieksamid sooritanud positiivselt, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäid riigieksamid sooritamata või sooritas ta riigieksami mitterahuldavalt, saab riigieksamid sooritada selle kooli juures, kus ta õppis, kui teatab koolile oma soovist 15. jaanuariks.  (4) Registreerimislehe saadab kool hiljemalt 20. jaanuariks Eksamikeskusele.  (5) Koos registreerimislehega saadab kool 20. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed:  1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Riigieksamiruumide arvu muutmine Eksamikeskusega kooskõlastamata ei ole lubatud;  2) erivajadustega (nägemis-, kuulmis- kõne- või kehapuudega) õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused.  (6) Paragrahvi 14 lõike 11 punktides 2–4 nimetatud isikud esitavad avalduse (avalduse väljastab Eksamikeskus) Eksamikeskusele hiljemalt 20. jaanuariks.  (7) Eksamikeskus väljastab paragrahvi 14 lõike 11 punktides 2–4 nimetatud isikutele teate riigieksami toimumise koha (aadress, eksamiruumi number) ja kellaaja kohta hiljemalt 10 tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa.  (8) Eksamikeskus kinnitab koolidele ja õpilastele koodid.  [RTL 2002, 66, 1028 - jõust 22.06.2002]  §16. Gümnaasiumi riigieksamite läbiviimine  (1) Gümnaasiumi riigieksam algab kell 11.00, eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte riigieksami suuline osa algab igal eksamipäeval kell 9.00.  (2) Kirjalikuks eksamiks antakse aega kolm kuni neli astronoomilist tundi.  (3) Riigieksamite läbiviimise ja riigieksamikorrast kinnipidamise eest koolis vastutavad riigieksamikomisjonid.  (4) Riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva hommikul tagab riigieksamikomisjoni esimees.  (5) Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.  (6) Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta isiklikke esemeid, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.  (7) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks riigieksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.  (8) Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.  (9) Riigieksamiruumis võivad viibida:  1) eksaminandid;  2) riigieksamikomisjon;  3) riigieksami välisvaatleja;  4) riikliku järelevalve esindaja;  5) Eksamikeskuse esindaja.  (10) Riigieksami välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Riigieksami välisvaatleja peab olema igas eksamiruumis.  (11) Eksamimaterjalide paketi avab 30 minutit enne eksami algust riigieksami välisvaatleja, kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksamimaterjalide ümbrikud avab eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal riigieksami välisvaatleja.  (12) Riigieksamimaterjalide paketis on  1) saatekirja vorm;  2) riigieksamiülesanded suletud ümbrikus;  3) vastuslehed (nende olemasolul) suletud ümbrikus;  4) protokolli vorm riigieksamiülesannete paketi avamise kohta;  5) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta;  6) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta;  7) hindamisprotokolli vorm (keeleeksamite suulise osa või eksamite või nende osade puhul, mida hindavad kaks hindajat);  8) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik;  9) protokollide tagasisaatmise ümbrik.  (13) Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud:  1) riigieksamiaine nimetus;  2) riigieksami toimumise kuupäev ja alguse kellaaeg;  3) riigieksamiülesannete eksemplaride arv.  (14) Riigieksami välisvaatleja teatab viivitamatult Eksamikeskusele, kui:  1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;  2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel;  3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;  4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus.  (15) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teatab riigieksami välisvaatleja sellest Eksamikeskusele. Eksamikeskuse direktor teatab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridus- ja teadusministrile, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lisaeksami toimumise ajale.  (16) Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistest nõuetest:  1) kirjutab musta või sinise tindi või pastaga (pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud riigieksamitööd ei arvestata);  2) teeb parandused riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli või numbri;  3) ei kasuta korrektoreid (vedelikku ega pliiatseid);  4) kirjutab loetava käekirjaga; käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks.  (17) Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon:  1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;  2) juhib eksaminandide tähelepanu lõikes 16 ning vastava aine riigieksami läbiviimise juhendis toodud nõuetele;  3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitööd hinnatakse 0 palliga;  4) jagab riigieksamiülesanded eksaminandidele.  (18) Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:  1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava aine riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt;  2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava aine riigieksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;  3) kirjutavad riigieksamitööle ja vastuslehe olemasolul ka vastuslehele riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi oma koodi;  4) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja ülesannete väljajagamist kõikidele eksaminandidele;  5) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;  6) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.  (19) Riigieksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda riigieksamiruumist enne poole tunni möödumist riigieksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajadus.  (20) Eksaminand võib riigieksamiruumist lahkuda vaid eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Viimati nimetatud juhul peab eksaminandi saatma riigieksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja.  (21) Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku aja.  (22) Riigieksami välisvaatleja tohib eksamiruumist lahkuda ainult erandjuhul. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees.  (23) Riigieksamikomisjon või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui:  1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa;  2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi.  (24) Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada.  (25) Kõik riigieksamikorra rikkumised fikseerib riigieksami välisvaatleja riigieksami toimumise protokollis.  (26) Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja informeerib riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskuse direktorit ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.  (27) Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus informeerida sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.  (28) Kui riigieksami välisvaatleja ei ilmu kohale või haigestub riigieksami ajal, teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskuse direktorit ning asendab riigieksami välisvaatlejat riigieksami läbiviimisel. Selle kohta tehakse vastav märge riigieksami toimumise protokolli.  (29) Riigieksamile registreerunud, kuid ilmumata jäänud eksaminand võib kolme päeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse. Eksaminand lubatakse lisaeksamile, kui tal on selleks Eksamikeskuse poolt mõjuvaks loetud põhjus. Eksamikeskus vastab taotlusele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist.  (30) Riigieksamil tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud ning mille lahendamisel tekib riigieksamikomisjonil lahkarvamus, lahendab Eksamikeskus.  [RTL 2003, 44, 642 - jõust 11.04.2003]  §17. Riigieksami lõpetamine  (1) Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:  1) 30 minutit;  2) 15 minutit.  (2) Riigieksamikomisjon jagab vastuslehtede olemasolul 30 minutit enne riigieksami lõppu vastuslehed eksaminandidele.  (3) Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud varem ja soovib vastuslehte, annab sellest riigieksamikomisjonile käega märku.  (4) Riigieksamikomisjon jagab riigieksamitöö varem lõpetanutele vastuslehed ning jälgib vastuslehtede täitmiseks ettenähtud ajast kinnipidamist.  (5) Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud:  1) kirjutab riigieksamitöö ja vastuslehe olemasolul ka vastuslehe riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise protokollis;  2) kirjutab gümnaasiumilõpetajana riigieksamitöö üleandmise protokolli oma jooksva õppeaasta aastahinde selles õppeaines;  3) annab allkirja riigieksamitöö ja vastuslehe olemasolul ka vastuslehe üleandmise kohta;  4) lahkub eksamiruumist.  (6) Eksaminand, kes on 15 minutit enne riigieksamiaja lõppu eksamiruumis, jääb oma kohale eksami lõpuni, kuni riigieksamikomisjon kutsub ta oma riigieksamitööd ja vastuslehe olemasolul vastuslehte üle andma.  (7) Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.  (8) Pärast riigieksamiaja lõppemist riigieksamikomisjon koos riigieksami välisvaatlejaga:  1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl ja vastuslehe olemasolul ka vastuslehel on õige riigieksamitöö kood;  2) pakib riigieksamitööd ja vastuslehe olemasolul ka vastuslehed tagasisaatmise ümbrikusse tagasisaatmise ümbrikule trükitud koodide järjekorras;  3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd ja vastuslehtede olemasolul vastuslehed, mille koodid on sellel ümbrikul;  4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;  5) märgib ümbrikule riigieksamitööde või vastuslehtede olemasolul vastuslehtede arvu;  6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ja vastuslehtede olemasolul ka vastuslehed ning riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali kasutatud turvaümbrikusse.  (9) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrikkude komplekteerimisel on järgitud lõikes 8 toodud nõudeid.  (10) Eksamikeskusele tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest vastutavad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja. Paketti kuuluvad:  1) riigieksamitööd ja vastuslehtede olemasolul ka vastuslehed (ka hindamisprotokollid nende olemasolu korral) kinnises ümbrikus;  2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta;  3) protokoll riigieksami toimumise kohta;  4) protokoll riigieksamitöö ja vastuslehtede olemasolul ka vastuslehe üleandmise kohta.  §18. Riigieksamitööde hindamine  (1) Riigieksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindamiskomisjonid, kelle tegevust korraldab Eksamikeskus vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud töökorrale.  (2) Hindamiskomisjonid hindavad kodeeritud riigieksamitöid 100 palli süsteemis. Saksa II astme keelediplomi saamiseks sooritatud eksamitöid tunnustatakse riigieksamitöödena ja hinnatakse saksa keele riigieksami hindamisjuhendi järgi.  (3) Gümnaasiumi lõpetamiseks on riigieksami tulemus positiivne alates 20 hindepallist. Kui riigieksamitulemus on vähem kui 20 palli, on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt.  (4) Kui riigieksamitööde hindaja tuvastab kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused (näiteks võõrkeele essees), ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus vms) riigieksamitöö kirjutamisel, teeb ta hindamiskomisjoni esimehele ettepaneku hinnata riigieksamitöö 0 palliga.  (41) Riigieksamitöö hindamisel 0 palliga käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud põhjustel, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus pöörduda kooli riigieksamikomisjoni ja eksamil viibinud välisvaatleja poole selgituste ja lisamaterjalide saamiseks kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise asjaolude tuvastamiseks.  (5) Hindajatel on õigus võrrelda eksaminandi vastuslehte tema eksamitööga. Kui avastatakse vastuolu vastustes eksaminandi vastuslehel ja eksamitöös, loetakse ülemuslikuks eksamitöö.  (6) Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindab välishindaja. Välishindaja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud vastava kvalifikatsiooniga õpetaja, kes ei ole eksaminandi eksamiaine õpetaja. Eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa välishindaja ei tohi olla sama kooli õpetaja.  [RTL 2003, 64, 914 - jõust 31.05.2003]  §19. Riigieksamitunnistuse väljastamine  (1) Gümnaasiumiõpilasele väljastab Eksamikeskus kooli kaudu riigieksamitunnistuse kõigi tema poolt sooritatud riigieksamite tulemustega. Alla 20-punktilisele tulemusele lisatakse sulgudes «(sooritatud mitterahuldavalt)».  (2) Kutseõppeasutuse õpilasele väljastab Eksamikeskus kooli kaudu riigieksamitunnistuse kõigi tema poolt sooritatud riigieksamite tulemustega.  (3) Paragrahvi 14 lõike 11 punktides 2–4 nimetatud isikutele väljastab Eksamikeskus riigieksamitunnistuse kõigi nende poolt sooritatud riigieksamite tulemustega.  §20. Riigieksamitulemuste apelleerimine  (1) Riigieksamitulemuste vaidlustamise avalduste läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister käskkirjaga apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni tegevust korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakond.  (2) Oma riigieksamitulemuse läbivaatamiseks apellatsioonikomisjonis esitab eksaminand Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjoni blanketil avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Avalduse blankett võib olla täidetud käsitsi või arvutis, selle võib edastada isiklikult või posti teel.  (3) Riigieksamitulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord.  (4) Apellatsioonikomisjoni otsusega võib hindamiskomisjoni otsust muuta (riigieksamitulemust tõsta või langetada).  (5) Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustatud riigieksamitöö läbi viie tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist Haridus- ja Teadusministeeriumis, kontrollides selle hindamise vastavust vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendile. Apellatsioonikomisjon teatab oma otsusest avalduse esitajale ja hinde muutmise korral Eksamikeskusele kirjalikult.  (6) Riigieksami hinde muutmise korral väljastab Eksamikeskus eksaminandile hiljemalt apellatsiooniperioodi lõpul uue riigieksamitunnistuse.  (7) Vaidlusaluse eksamitööga saavad avalduste esitajad tutvuda pärast apellatsiooniperioodi lõppu vastavalt Eksamikeskuse direktori kinnitatud korrale.  [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]  §21. Koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine  (1) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.  (2) Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja põhimõtet, et:  1) ühel päeval võib gümnaasiumilõpetajal olla üks lõpueksam;  2) lõpueksamite vahel on vähemalt kolm päeva;  3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.  (3) Koolieksami materjalid koostab kooli ainekomisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.  (4) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamiainete koolieksamikomisjonid.  (5) Koolieksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.  (6) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon.  (7) Koolieksamil hindab gümnaasiumilõpetajaid koolieksamikomisjon.  (8) Koolieksami tulemused protokollitakse lisas 2 toodud vormi kohaselt.  (9) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.  (10) Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad, kuid kes on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbinud.  (11) Kui gümnaasiumilõpetajal või lõikes 10 nimetatud gümnaasiumiõpilasel (edaspidi koolieksami sooritaja) ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (haigestumine, osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest) sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib gümnaasiumi õppenõukogu anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab gümnaasiumi direktor.  §22. Koolieksami sooritamine ainealase uurimusena  (1) Ühe koolieksami võib koolieksami sooritaja sooritada uurimusena.  (2) Lõpueksami sooritamist uurimusena võib taotleda iga koolieksami sooritaja hiljemalt III õppeveerandi alguses. Sellekohase otsuse võtab vastu gümnaasiumi õppenõukogu, arvestades aineõpetaja soovitusi.  (3) Koolieksami sooritaja abistamiseks ainealase uurimuse kirjutamisel määratakse juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. Ettepaneku juhendaja valikuks võib teha koolieksami sooritaja või õpetaja.  (4) Uurimus peab kajastama koolieksami sooritaja oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; uurimus peab sisaldama õpilase oma seisukohti.  (5) Uurimus peab olema korrektselt vormistatud ning vastama ˛anri nõuetele.  (6) Uurimusele hinnangu andmiseks määrab vastava õppeaine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt gümnaasiumi.  (7) Töö esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni koolieksami sooritajale ja koolieksamikomisjonile. Uurimuse juhendaja esitab töö kohta koolieksamikomisjonile oma kirjaliku arvamuse.  (8) Uurimusi kaitstakse sama koolieksamikomisjoni ees, kes võtab vastu selle õppeaine koolieksamit, mida uurimusena taotletakse sooritada.  (9) Uurimuse hinnet arvestatakse koolieksamihindena.  (10) Uurimust kirjutama asunud koolieksami sooritajal on õigus oma otsust enne 1. märtsi muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam.  §23. Korduseksamite korraldamine  (1) Mitterahuldava koolieksamihinde saanud koolieksami sooritaja sooritab korduseksami kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel.  (2) Koolieksami korduseksamit ei saa asendada riigieksamiga.  (3) Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas riigieksami mitterahuldavalt, saab sooritada eksami samas õppeaines uuesti mitte varem kui järgmisel aastal.  (4) Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas riigieksami katseeksami mitterahuldavalt, saab sooritada korduseksami samas õppeaines koolieksamina lõikes 1 määratud tingimustel.  [RTL 2002, 66, 1028 - jõust 22.06.2002]   §24. Gümnaasiumi lõpetamine  (1) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:  1) 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid sooritanud positiivselt;  2) õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kelle õppeainete lõpueksamihinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid sooritanud positiivselt;  3) eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik sooritatud lõpueksamid sooritanud positiivselt;  4) isikule, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või sooritas ta riigieksami mitterahuldavalt ja kes selle kooli juures, kus ta õppis, on järgmisel õppeaastal positiivselt sooritanud kõik tema poolt sooritatud riigieksamid.  (2) Lõputunnistus väljastatakse pärast riigieksamitunnistuse väljastamist.  (3) 12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui:  1) tal on enam kui kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne;  2) tal on kuni kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne ja ta ei ole 25. augustiks sooritanud järeltööd;  3) ta on sooritanud mitterahuldavalt koolieksami ja ta ei ole 25. augustiks sooritanud positiivselt korduseksamit;  4) ta on riigieksami sooritanud mitterahuldavalt.  [RTL 2002, 66, 1028 - jõust 22.06.2002]  4. peatükk  RAKENDUSSÄTTED  §25. Riikliku õppekava kohaldamine  Kuni 1. septembrini 2002. a lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamisel Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusest nr 228 «Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava kinnitamine» (RT I 1996, 65-69, 1201; 1997, 37/38, 573; 1999, 40, 489).  §251. Kaheosalised riigieksamid 2002/2003. õppeaastal inglise keeles, matemaatikas ja keemias  (1) 2002/2003. õppeaastal toimuvad matemaatika, keemia ja inglise keele riigieksamid kaheosalise katseeksamina.  (2) Isik, kes soovib sooritada lõikes 1 nimetatud eksami, teatab eksamiks registreerumisel, kas ta soovib sooritada eksami mõlemad või ainult esimese osa. Oma valikut isik samal õppeaastal muuta ei saa.  (3) Lõikes 1 nimetatud riigieksamite mõlemaid osi hinnatakse 50 palli süsteemis.  (4) Vastava taotluse alusel võib vastava koolieksamiaine koolieksamikomisjon hinnata nende õpilaste riigieksamitöid, kes sooritavad vaid lõikes 1 nimetatud eksami(te) esimese osa. Vastava taotluse esitab kool koos registreerimislehega Eksamikeskusele. Taotluse esitanud koolide riigieksamimaterjalide paketis on lõikes 1 nimetatud eksamite hindamisjuhendid. Hindamise läbiviimiseks koolieksamikomisjonide poolt tehakse enne riigieksamitööde ja vastuslehtede tagasisaatmise ümbrikusse pakkimist välisvaatleja juuresolekul koopiad vastavatest riigieksamitöödest. Hinnatud tööd saadetakse 10 päeva jooksul eksami toimumisest Eksamikeskusele. Koolieksamikomisjoni pandud hinnet ei arvestata riigieksamite hindamisel haridus- ja teadusministri moodustatud komisjonide poolt.  (5) Gümnaasiumi lõpetamiseks on lõikes 1 nimetatud eksami tulemus positiivne, kui eksami esimese osa tulemus on vähemalt 20 punkti.  (6) Lõikes 1 nimetatud riigieksamite kohta märgitakse riigieksamitunnistusele eraldi esimese ja teise osa tulemus. Gümnaasiumiõpilase puhul, kes on lõikes 1 nimetatud eksami esimese osa eest saanud vähem kui 20 punkti, tehakse riigieksamitunnistusele märge selle kohta, et eksam on sooritatud mitterahuldavalt.  [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]  §26. Põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele (eesti õppekeelega koolides) ja vene keele (vene õppekeelega koolides) lõpueksamite korraldamine  (1) 2001/2002. õppeaastal sooritavad põhikoolilõpetajad kohustusliku eesti või vene keele eksami asemel kohustusliku emakeele eksami, millele kohaldatakse määruses eesti ja vene keele eksami kohta sätestatut ning gümnaasiumilõpetajad kohustusliku eesti või vene keele riigieksami asemel kohustusliku emakeele riigieksami, millele kohaldatakse määruses eesti ja vene keele riigieksami kohta sätestatut.  (2) 2001/2002. õppeaastal sooritavad muu õppekeelega põhikooli või gümnaasiumi lõpetajad eesti keele kui teise keele eksami asemel eesti keele eksami (vene õppekeelega koolidele), millele kohaldatakse määruses eesti keele kui teise keele eksami kohta sätestatut.  (3) Kehtetu  (4) Kehtetu  (5) Kuni 2002/2003. õppeaastani (k.a) on gümnaasiumiastme eesti keele riigieksami vorm kirjand.  (6) Kehtetu  (7) Kehetu  (8) Kuni 2002/2003. õppeaastani (k.a) on gümnaasiumiastme vene keele riigieksami vorm kirjand.  (9) Kirjandi kirjutamine eesti või vene keele riigieksamina algab kell 10.00. Kirjandi kirjutamiseks antakse aega kuus astronoomilist tundi. Kirjandi kirjutamise ajal võib kool eksamiruumis einet pakkuda, kui see ei sega eksami läbiviimist.  (10) Kirjandit hinnatakse 10-palli süsteemis. Riigieksamitunnistusele märgitakse kirjandi hinne 100-palli süsteemi ümberarvutatult.  (11) Eesti õppekeelega gümnaasiumi lõpetajad, kes varem on õppinud vene õppekeelega koolis, võivad riigieksami kirjandi sooritada vene keeles. Need õpilased peavad sooritama eesti keele kui teise keele riigieksami.  [RTL 2002, 125, 1820 -  jõust 15.11.2002]  §261. Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksamile registreerimine  2001/2002. õppeaastal teatavad põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajad kooli juhtkonnale oma soovist sooritada eesti keele riigieksam hiljemalt 15. veebruariks. Registreerimislehe saadab kool hiljemalt 20. veebruariks Eksamikeskusele.  [RTL 2002, 23, 317 - jõust 10.02.2002]  §262.  Riigieksami läbiviimine isikutele, kes gümnaasiumilõpetajatena said 2001/2002. õppeaastal ühe või mitme riigieksami tulemuseks vähem kui 20 palli  (1) Isikud, kes gümnaasiumilõpetajatena said 2001/2002. õppeaastal ühe või mitme riigieksami tulemuseks vähem kui 20 palli, saavad ühe mitterahuldavalt sooritatud riigieksami sooritada uuesti 2002/2003. õppeaasta esimesel poolaastal.  (2) Lõikes 1 nimetatud isikud esitavad avalduse 2002/2003. õppeaasta esimesel poolaastal riigieksami sooritamiseks Eksamikeskusele hiljemalt 17. septembriks 2002. a. Avalduse blanketi väljastab Eksamikeskus.  (3) Eksamikeskus väljastab lõikes 2 nimetatud avalduse esitajatele teate riigieksami toimumise kohta (aadress, eksamiruumi number) ja kellaaja kohta hiljemalt 10 tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa.  (4) Eksamikeskus väljastab lõikes 1 nimetatud isikule riigieksamitunnistuse tema poolt sooritatud riigieksami tulemusega.  (5) Isikule, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad ja kes lõikes 1 nimetatud tingimustel sooritab riigieksami positiivselt ning on seega sooritanud positiivselt kõik sooritatud lõpueksamid, annab kool, kus ta eelmisel õppeaastal õppis, riigieksamitunnistuse esitamisel õppenõukogu otsuse alusel lõputunnistuse.  [RTL 2002, 130, 1905 - jõust 29.11.2002]  §263. Eesti keele riigieksami läbiviimine Eesti Vabariigi välisesinduste teenistujate lastele  (1) Eesti Vabariigi välisesinduste teenistujate lapsed, kes on oma vanemaga kaasas pikaajalises välislähetuses ning kes omandavad 2003. aastal keskhariduse tasemele vastava välisriigi hariduse, võivad vastava taotluse alusel sooritada 2002/2003. õppeaastal eesti keele riigieksami.  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud sooritavad eesti keele riigieksami vastava välisriigi Eesti Vabariigi välisesinduses. Eksami sooritamiseks vajalikud eksamimaterjalid tehakse kättesaadavaks interneti kaudu REKKi veebilehel pärast eksami algust.  [RTL 2003, 44, 642 - jõust 11.04.2003]  §264. Riigieksami läbiviimine isikutele, kes gümnaasiumilõpetajatena said 2002/2003. õppeaastal ühe või mitme riigieksami tulemuseks vähem kui 20 palli  (1) Isikud, kes gümnaasiumilõpetajatena said 2002/2003. õppeaastal ühe või mitme riigieksami tulemuseks vähem kui 20 palli, saavad mitterahuldavalt sooritatud riigieksami(d) sooritada uuesti 2003/2004. õppeaasta esimesel poolaastal.  (2) Lõikes 1 nimetatud isikud esitavad avalduse 2003/2004. õppeaasta esimesel poolaastal riigieksami(te) sooritamiseks Eksamikeskusele hiljemalt 26. septembriks 2003. a. Avalduse blanketi väljastab Eksamikeskus.  (3) Eksamikeskus väljastab lõikes 2 nimetatud avalduse esitajatele teate riigieksami(te) toimumise kohta (aadress, eksamiruumi number) ja kellaaja kohta hiljemalt 10 tööpäeva enne riigieksami(te) toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa.  (4) Eksamikeskus väljastab lõikes 1 nimetatud isikule riigieksamitunnistuse tema poolt sooritatud riigieksami(te) tulemusega.  (5) Isikule, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad ja kes lõikes 1 nimetatud tingimustel sooritab riigieksami positiivselt ning on seega sooritanud positiivselt kõik sooritatud lõpueksamid, annab kool, kus ta eelmisel õppeaastal õppis, riigieksamitunnistuse esitamisel õppenõukogu otsuse alusel lõputunnistuse.  [RTL 2003, 100, 1509 - jõust 15.09.2003]  §27. Määruse kehtetuks tunnistamine  [Käesolevast tekstist välja jäetud]   Haridusministri  24. detsembri 2001. a määruse nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» lisa 1     PROTOKOLL     põhikooli lõpueksami kohta (õppeaine, kirjalik / suuline)       (kooli nimetus)   klassis Lõpueksamikomisjoni esimees     (ees- ja perekonnanimi) Eksamineeriv õpetaja lõpueksamil     (ees- ja perekonnanimi) Lõpueksamikomisjoni liikmed     (ees- ja perekonnanimi)         Põhikooli lõpueksam algas kell ____________________, lõppes kell ____________________   Põhikooli lõpueksamile tuli ____õpilast. Eksamile lubatud õpilastest jäi tulemata   (ees- ja perekonnanimi)   Põhikooli lõpueksami tulemused:   Jrk nr Õpilase ees- ja perekonnanimi Teema nr/ punktide arv Lõpueksami hinne Märkused 1.         2.         3.         4.         5.           Eksamikomisjoni liikmete eriarvamused       Lõpueksami kuupäev " ___ " _________________ 2000 ____ a.     Lõpueksamikomisjoni esimees / allkiri /   Eksamineeriv õpetaja lõpueksamil /allkiri/   Lõpueksamikomisjoni liikmed /allkiri/                   Haridusministri 24. detsembri 2001. a määruse nr  75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» lisa 2     PROTOKOLL     gümnaasiumi koolieksami kohta (õppeaine, kirjalik / suuline)       (kooli nimetus)   klassis Koolieksamikomisjoni esimees     (ees- ja perekonnanimi) Eksamineeriv õpetaja koolieksamil     (ees- ja perekonnanimi) Koolieksamikomisjoni liikmed     (ees- ja perekonnanimi)         Gümnaasiumi koolieksam algas kell ____________________, lõppes kell ________________   Gümnaasiumi koolieksamile tuli ____õpilast. Eksamile lubatud õpilastest jäi tulemata   (ees- ja perekonnanimi)   Gümnaasiumi koolieksami tulemused:   Jrk nr Õpilase ees- ja perekonnanimi Teema nr/ punktide arv Koolieksamihinne Märkused 1.         2.         3.         4.         5.           Eksamikomisjoni liikmete eriarvamused       Koolieksami kuupäev " ___ " _________________ 2000 ____ a.     Koolieksamikomisjoni esimees / allkiri /   Eksamineeriv õpetaja koolieksamil /allkiri/   Koolieksamikomisjoni liikmed /allkiri/