Teksti suurus:

Harju Maakohtu taotluse, tunnistada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 ja § 26 lg 7 p 1, keeleseaduse § 5 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrus nr 188 «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine» osaliselt kehtetuks, läbivaatamine [otsus nr 3-4-1-7-98]

Väljaandja:Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 98, 1618

Harju Maakohtu taotluse, tunnistada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 ja § 26 lg 7 p 1, keeleseaduse § 5 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrus nr 188 «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine» osaliselt kehtetuks, läbivaatamine [otsus nr 3-4-1-7-98]

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. novembril 1998. a 3-4-1-7-98

Harju Maakohtu taotluse, tunnistada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 ja § 26 lg 7 p 1, keeleseaduse § 5 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrus nr 188 «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine» osaliselt kehtetuks, läbivaatamine.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Jaano Odar, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Ants Kull ja Jüri Põld, vaatas 21. oktoobril 1998. a istungil kolleegiumi sekretär Piret Lehemetsa juuresolekul läbi Harju Maakohtu 4. septembri 1998. a taotluse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest

nähtub:

Maardu Linna Valimiskomisjon registreeris 25. oktoobri 1996. a otsusega nr 15 Maardu linna valimisringkonnas nr 1 valitud volikogu liikmed vastavalt otsuse lisale. Vabariigi Valimiskomisjon esitas 25. juunil 1997. a Harju Maakohtu halduskohtunikule protesti Maardu Linna Valimiskomisjoni nimetatud otsuse tühistamiseks Juri Ðutenko registreerimise osas põhjusel, et ta ei valda vajalikul tasemel eesti keelt.

Protesti läbivaatamisel märkis kohus, et keelenõuded kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele on sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, keeleseaduse ja Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrusega nr 188 «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine». Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerida isik, kes valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. Sama valimisseaduse § 26 lg 7 p 1 näeb ette, et kandidaat peab kirjalikult kinnitama eesti keele oskust vähemalt keeleseaduse §-s 5 lg 1 sätestatud tasemel. Keeleseadus aga seda taset ei määratle, vaid nõuab kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeilt eesti keele oskust tasemel, mille kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus. Kohus leidis, et selle sättega antakse keeleoskuse nõutav tase Vabariigi Valitsuse määrata.

Samuti leidis kohus, et kohaliku omavalitsuse volikogu puhul puudutab keeleoskuse nõue volikogu liikme passiivset valimisõigust, millele põhiseadus tsensusi kehtestanud ei ole. Seega peavad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskuse taseme nõuded olema sätestatud seaduse tasemel. Arvestades seda, et põhiseaduse § 104 lg 2 p 4 järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus konstitutsiooniline seadus, pole selles seaduses lubatud viited lihtseadustele ega konstitutsioonilise seaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvate küsimuste otsustamise delegeerimine täidesaatvale võimule. Kuna valimisõigust käsitlevate otsuste tegemine ja valimistingimuste kehtestamine kuuluvad seadusandja pädevusse, on keeleoskuse taseme nõuete kehtestamine võimalik vaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.

Eeltoodu põhjal otsustas Harju Maakohus jätta Vabariigi Valimiskomisjoni protesti rahuldamata ja vastuolu tõttu põhiseaduse §-dega 4, 87 p 6 ja 104 lg 2 p 4 mitte kohaldada:

1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 ning § 26 lg 7 p 1 osas, mis puudutab volikogu liikmekandidaadi eesti keele oskuse taseme kehtestamist keeleseaduses sätestatud tasemel;

2. Keeleseaduse § 5 lg 1 osas, millega delegeeritakse kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kehtestamise korra sätestamine Vabariigi Valitsusele;

3. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrust nr 188 kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse osas.

Harju Maakohus taotleb, et Riigikohus tunnistaks need sätted kehtetuks taotluses märgitud ulatuses.

Riigikogu esimehe poolt Riigikohtule saadetud Riigikogu seisukohast nähtub, et keelenõuded tuleks kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele sätestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega ja kehtetuks tuleks tunnistada keeleseaduse §-s 5 lg 1 sätestatud volitusnorm.

Riigikohtule saadetud õiguskantsleri seisukohale vastavalt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-des 3 lg 3 ja 26 lg 7 p 1 sätestatud keelenõue kooskõlas põhiseadusega, kuna see nõue tuleneb põhiseaduse §-de 6, 52 lg 1 ja 156 lg 1 koostoimest. Põhiseaduse vastane on aga valimisseaduse §-dega 3 lg 3 ja 26 lg 7 p 1 sätestatud viitenorm keeleseadusele.

Justiitsministri seisukoha alusel peaksid valimistsensused olema sätestatud valimisseaduses ja seetõttu on põhiseadusega vastuolus eesti keele oskuse taseme kehtestamine lihtseadusega või selle taseme määramise delegeerimine Vabariigi Valitsusele.

Tutvunud esitatud materjalidega, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

leidis:

I. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga 3 lg 3 määratletakse üldine valimisõigus ja sätestatakse muuhulgas, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks võib kandideerida isik, kes valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. Sama seaduse § 26 lg 7 p 1 kohaselt tuleb kandidaatide registreerimiseks esitamisel lisada esildisele kandidaadi allkirjaga tõendatud nõusolek kandideerimiseks, milles kandidaat peab kinnitama, et valdab eesti keelt vähemalt keeleseaduse §-s 5 lg 1 sätestatud tasemel. Sellise kinnituse puudumisel jäetakse kandidaat kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 26 lg 12 alusel registreerimata. Kui pärast registreerimist tõendatakse, et kandidaat ei vasta valimisseaduses sätestatud nõuetele, kandidaat ei ole kinnitanud, et valdab eesti keelt nõutaval tasemel või ta ei valda eesti keelt nõutaval tasemel, siis võib nimetatud valimisseaduse § 27 lg 3 p 4 alusel arvata sellise kandidaadi registreeritud kandidaatide hulgast välja.

Seega on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-dega 3 lg 3 ja 26 lg 7 p 1 sätestatud kandidaadile eesti keele valdamise üldine nõue ja osundatud, et keeleseadusega on määratud sellele nõudele vastav keeleoskustase.

Keeleseaduse § 5 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus, kusjuures «Keeleoskusetaseme kirjeldus antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.».

Kuna keeleseaduse §-ga 5 lg 1 on volitatud Vabariigi Valitsust kehtestama ka keeleoskusetaseme kirjelduse andmise korda, siis sisuliselt on Riigikogu hoidunud keeleoskuse taseme määramisest seadusega.

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrusega nr 188 kinnitati selle sätte alusel «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjeldus». Kirjelduse punktis 2 sätestatakse, et eesti keele oskus peab võimaldama osa võtta volikogu istungitest ning komisjonide ja fraktsioonide tööst. Samas sättes selgitatakse, et seega peab keeleoskus võimaldama kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu, avaldada oma arvamust ja osaleda läbirääkimistel, koostada õigusaktile eelnõusid, esitada arupärimisi ja ettepanekuid, teha ettekandeid päevakorraküsimustes, täita volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt antud ülesandeid, suhelda valijate ja kolleegidega ning vastata pöördumistele, avaldustele, järelepärimistele ja kaebustele. Kirjelduse punktis 3 on sätestatud nõue, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme keeleoskus peab stiililt ja funktsioonilt vastama suhtlussituatsioonile, tema kõne peab olema arusaadav ja kirjalik väljendus korrektne.

II. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsuses leidis kohus: «Valimisseadused kuuluvad põhiseaduse § 104 lg 2 kohaselt nende seaduste hulka, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Valimisõigust puudutavate otsustuste tegemine ja valimistingimuste kehtestamine on seadusandja pädevus, mida ta ei saa delegeerida täitevvõimule. Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks ning täitevvõimu otsustused ei tohi sätestada valimisõiguse kasutamist. Vastupidine oleks võimude lahususe põhimõtte eiramine.». Seoses kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele esitatava eesti keele valdamise nõudega leidis kolleegium samas otsuses: «Põhiseaduse § 104 lg 2 p 4 kohaselt on ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus konstitutsiooniline seadus. Konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusevastane. Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleermisesemesse. Järelikult on keeleoskuse taseme nõude kehtestamine võimalik ainult kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.».

Seega on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsuses märgitud põhjustel keeleseaduse § 5 lg 1 vastuolus põhiseaduse §-ga 104 lg 2 p 4 nii keeleoskustaseme määramise osas kui ka selles osas, millega volitati Vabariigi Valitsust kehtestama korda keeleoskustaseme kirjelduse andmiseks.

Ka Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrus nr 188 kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamise osas on vastuolus põhiseaduse §-dega 3 lg 1, 87 p 6 ja 104 lg 2 p 4.

Harju Maakohtu taotluses soovitakse, et Riigikohus tunnistaks keeleseaduse § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määruse nr 188 kehtetuks osaliselt. Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 alusel lahendab Riigikohus õigusaktide ja välislepingute põhiseadusele või seadusele vastavust üksnes taotluses soovitud ulatuses, siis puudub Riigikohtul volitus lahendada keeleseaduse § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määruse nr 188 põhiseadusele vastavust tervikuna.

III. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Põhiseaduse § 51 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Põhiseaduse osundatud põhimõtted võivad oma sisult olla aluseks passiivset valimisõigust mõjutavale valimistsensusele. Sellise tsensuse kehtestamisel tuleb vastavad nõuded ja tingimused sätestada valimisseaduses kui konstitutsioonilises seaduses. Keeletsensuse kooskõla põhiseadusega tuleneb põhiseaduse preambulast, mille kohaselt on Eesti Vabariigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise tagamine läbi aegade. Kuna eesti keel on eesti rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik, siis on eesti keele kasutust tagava valimistsensuse sätestamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega põhiseaduslikult õigustatud. Seepärast on põhiseadusega kooskõlas ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 osas, millega on sätestatud eesti keele valdamise üldine nõue. Põhiseadusevastane on aga samas sättes sisalduv viitenorm keeleseadusele, kuna konstitutsioonilistes seadustes pole tulenevalt põhiseaduse §-st 104 lg 2 lubatud viitenormid lihtseadustele. Samal põhjusel on põhiseadusevastane ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 26 lg 7 p 1 osas, milles osundatakse keeleseaduse §-le 5 lg 1.

IV. Eesti keele valdamise üldine nõue ja ka keeletsensus kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel peavad valimisõigust kitsendava tingimusena vastama põhiseaduslikule eesmärgile tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, samuti põhiseaduse §-des 52 lg 1 ja 51 lg 1 sätestatud keelekasutusnõuete alustele. Selline kitsendus ei tohi samal ajal moonutada põhiseaduse §-dest 154 lg 1 ja 156 lg 1 tulenevaid kohaliku omavalitsuse aluseid -- kõiki kohaliku elu küsimusi otsustava ja korraldava kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Ka põhiseaduslikult õigustatud eesti keele kasutust tagav valimistsensus võib kitsenduse ulatuse tõttu olla vastuolus põhiseaduse osundatud sätetega või rikkuda kohaliku omavalitsuse esinduskogu moodustamise representatiivsuse printsiipi. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud, milleks on oma sisult ka valimistsensus, olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes põhiseaduse §-st 152 lg 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 2 ja lg 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

otsustas:

Rahuldada Harju Maakohtu 4. septembri 1998. a taotlus ja tunnistada kehtetuks:

1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 osas, kus viidatakse keeleseadusele (sõnad « vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele»);

2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 26 lg 7 p 1 osas, kus viidatakse keeleseadusele (teise lause sõnad « vähemalt keeleseaduse paragrahv 5 lõikes 1 sätestatud tasemel»);

3. Keeleseaduse § 5 lg 1 teine lause («Keeleoskustaseme kirjeldus antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras»);

4. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrus nr 188 «Riigkogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine» osas, millega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjeldus.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jaano ODAR