Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus
Vastu võetud 25.11.1998
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib mikrolülituse topoloogia õiguskaitset.
§ 2. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitset sätestavad õigusaktid
(1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja nende täitmiseks antud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud mikrolülituse topoloogia õiguskaitse on sõltumatu autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953; 1998, 36/37, 552) sätestatud kaitsest.
(3) Kui mikrolülituse topoloogia õiguskaitset käsitlev õigusakt on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.
§ 3. Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilise ja juriidilise isiku õiguste ja kohustuste võrdsus
Käesolevas seaduses ja muudes mikrolülituse topoloogia õiguskaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilisele ja juriidilisele isikule (edaspidi isik), arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid välisriigi isikute suhtes.
2. peatükk
MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA ÕIGUSKAITSE ALUSED
§ 4. Mikrolülituse mõiste
Mikrolülitus (ingl integrated circuit) käesoleva seaduse tähenduses on elektroonse funktsiooniga lõpp- või vahetoode, milles selle elemendid, millest vähemalt üks on aktiivelement, ning kõik elementide vahelised ühendused või osa nendest ühendustest on teostatud alusmaterjali sees või selle materjali pinnal.
§ 5. Mikrolülituse topoloogia mõiste
Mikrolülituse topoloogia (ingl layout-design of integrated circuit) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis või selline kolmemõõtmelise paigutuse kujutis, mis on ette nähtud kasutamiseks mikrolülituse valmistamisel, kusjuures vähemalt üks element on aktiivelement.
§ 6. Ärieesmärgil kasutamise mõiste
(1) Ärieesmärgil kasutamine (ingl commercial exploitation) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia või selle alusel valmistatud mikrolülituse müümine, rentimine või liisimine, samuti müügiks, rentimiseks või liisimiseks pakkumine, importimine või muul viisil levitamine, sealhulgas levitamine toote osana.
(2) Ärieesmärgil kasutamiseks ei loeta konfidentsiaalset kasutamist, mille puhul mikrolülituse topoloogia ei ole kättesaadav kolmandatele isikutele.
§ 7. Reprodutseerimise mõiste
Reprodutseerimine (ingl reproduction) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia mis tahes viisil kopeerimine, sealhulgas kopeerimine mikrolülituse valmistamiseks.
§ 8. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse tagamine
(1) Õiguskaitse saab mikrolülituse topoloogia, mis on originaalne ega ole olnud maailma üheski osas ärieesmärgil kasutusel üle kahe aasta enne mikrolülituse topoloogia esitamist registreerimiseks riiklikus mikrolülituste topoloogiate registris (edaspidi register).
(2) Mikrolülituse topoloogia on originaalne, kui see on tema looja loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate hulgas tavaline.
(3) Tavalistest mikrolülituste topoloogiatest koosnev terviklik mikrolülituse topoloogia saab õiguskaitse, kui see tervikuna vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(4) Mikrolülituse topoloogia osa saab õiguskaitse, kui see osa täidab üheselt määratud elektroonset funktsiooni ja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(5) Õiguskaitse ei laiene mikrolülituse topoloogia ega mikrolülituse valmistamise tehnoloogiale, samuti neisse salvestatud informatsioonile.
(6) Õiguskaitse antakse mikrolülituse topoloogia registreerimisega registris käesolevas seaduses sätestatud korras.
(7) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks registrisse kantud mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid. Õiguskaitse saanuks loetakse identifitseerimisdokumentides kujutatud topoloogia.
(8) Õiguskaitset ei anta mikrolülituse topoloogiale, mida 15 aasta jooksul, arvates loomise hetke fikseerimisest, ei ole:
1) esitatud registreerimiseks registris;
2) kasutatud ärieesmärgil maailma mis tahes osas isiku poolt, kes on esitanud taotluse mikrolülituse topoloogia registreerimiseks registris, või selle isiku loal.
§ 9. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse kestus
(1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse kümneks aastaks ja see lõpeb kümne kalendriaasta möödumisel mikrolülituse topoloogia õiguskaitse algusaasta viimasest kalendripäevast.
(2) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päevaks loetakse päev, millal seda mikrolülituse topoloogiat maailma mis tahes osas esmakordselt ärieesmärgil kasutati, kui kahe aasta jooksul sellest päevast arvates on esitatud taotlus mikrolülituse topoloogia registreerimiseks registris.
(3) Kui mikrolülituse topoloogiat ei ole enne selle registris registreerimiseks esitamist maailma üheski osas ärieesmärgil kasutatud, loetakse õiguskaitse alguseks taotluse esitamise päev.
3. peatükk
MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA AUTOR JA MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA OMANIK
§ 10. Mikrolülituse topoloogia autor
(1) Mikrolülituse topoloogia autor on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on mikrolülituse topoloogia loonud.
(2) Kui mikrolülituse topoloogia on loonud mitu füüsilist isikut ühise loomingulise tegevusega, on nad ühisautorid.
(3) Ühisautorsuse korral teostavad autorid kõiki õigusi ühiselt, kui nende vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
(4) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.
§ 11. Mikrolülituse topoloogia autori õigused
(1) Mikrolülituse topoloogia autori isiklikud mittevaralised õigused on:
1) õigus nõuda enda kui autori nime avalikustamist;
2) õigus keelata enda kui autori nime avalikustamine;
3) õigus tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keeld.
(2) Mikrolülituse topoloogia autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad autori eluajal.
(3) Mikrolülituse topoloogia autori varaline õigus on õigus õiglasele osale mikrolülituse topoloogia reprodutseerimisest ja ärieesmärgil kasutamisest saadavast tulust. Autor võib selle õiguse võõrandada, samuti läheb see õigus üle pärijale.
§ 12. Õigus taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist
(1) Õigus taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist ja saada mikrolülituse topoloogia omanikuks on autoril või isikul, kellele autor on mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse üle andnud või kellele see õigus on üle läinud.
(2) Tööülesannete või lepingukohustuste täitmisel loodud mikrolülituse topoloogia registreerimist on õigus taotleda ja saada mikrolülituse topoloogia omanikuks tööandjal või tellijal, kui tööülesandes või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Mikrolülituse topoloogia registreerimist võivad taotleda mitu isikut ühiselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik võib taotleda ainult sellise mikrolülituse topoloogia registreerimist, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1--4 sätestatuga.
§ 13. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse kasutamine
(1) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õigust saab kasutada isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele ja kellel on Eesti Vabariigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga liitunud riigi (edaspidi WTO liikmesriik) kodakondsus või kelle elukoht või asukoht on Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis või kes kasutas mikrolülituse topoloogiat esmakordselt ärieesmärgil Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis, või selle isiku õigusjärglane.
(2) Isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele, kuid ei ole Eesti Vabariigi või WTO liikmesriigi kodanik või kellel puudub Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis elukoht või asukoht või kes ei ole kasutanud mikrolülituse topoloogiat esmakordselt ärieesmärgil Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis, saab mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õigust kasutada ainult riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel.
§ 14. Mikrolülituse topoloogia omanik
Mikrolülituse topoloogia omanik on isik, kes on mikrolülituse topoloogia omanikuna kantud registrisse. Omanikul on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud mikrolülituse topoloogia üle.
§ 15. Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused
(1) Mikrolülituse topoloogia omanikul on ainuõigus mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida ja ärieesmärgil kasutada.
(2) Mikrolülituse topoloogia omanikul on õigus:
1) keelata teistel isikutel ilma tema loata mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida või ärieesmärgil kasutada;
2) nõuda isikult, kes on rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusi, nende õiguste rikkumise lõpetamist, rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist;
3) nõuda isikult, kes heauskselt on omandanud registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse, mida on levitatud ilma mikrolülituse topoloogia omaniku loata, kompensatsiooni mikrolülituse edasise ärieesmärgil kasutamise eest pärast seda, kui ta on sellele isikule oma õigustest teatanud. Kompensatsiooni suuruse määramise aluseks on mikrolülituse edasise ärieesmärgil kasutamise ulatus;
4) kasutada registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse märgistamisel, samuti seda mikrolülituse topoloogiat kirjeldavates trükistes hoiatustähisena trükitähte «T».
(3) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigusi võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
§ 16. Mikrolülituse topoloogia omaniku õigusi mitterikkuvad toimingud
Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste rikkumiseks ei loeta:
1) mikrolülituse topoloogia ärieesmärgita kasutamist;
2) mikrolülituse topoloogia reprodutseerimist analüüsimise, uurimise või õpetamise eesmärgil;
3) käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena saadud mikrolülituse topoloogia kasutamist ärieesmärgil, kui see mikrolülituse topoloogia vastab käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1--4 sätestatud nõuetele;
4) kolmanda isiku poolt iseseisvalt identse mikrolülituse topoloogia loomist.
§ 17. Õiguste ammendumine
Mikrolülituse topoloogia omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse edasist ärieesmärgil kasutamist.
4. peatükk
MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA REGISTREERIMISE TAOTLUS JA SELLE ESITAMINE
§ 18. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlus
Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlus (edaspidi registreerimistaotlus) võib sisaldada ainult ühte mikrolülituse topoloogiat.
§ 19. Registreerimistaotluse dokumendid
(1) Registreerimistaotlus peab koosnema alljärgnevatest dokumentidest:
1) mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldus;
2) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid;
3) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
4) volikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231) § 91 lõigete 1 ja 2 tähenduses Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik) kaudu või kui taotlejatel on ühine esindaja.
(2) Registreerimistaotlusele võib lisada ka muid dokumente, mis mikrolülituse topoloogia registreerimise taotleja (edaspidi taotleja) arvates on vajalikud.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt registreerimistaotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, võib taotleja keelata selle avalikustamise.
§ 20. Mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldus
Mikrolülituse topoloogia registreerimise avalduses peab sisalduma:
1) mikrolülituse topoloogia registreerimise sooviavaldus;
2) mikrolülituse topoloogia nimetus;
3) nõue mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi;
4) käesoleva seaduse § 19 lõike 3 kohaselt avalikustamisele mittekuuluva teabe määratlus;
5) füüsilisest isikust taotleja ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust taotleja nimi ja aadress;
6) teave mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatule;
7) autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
8) autori ees- ja perekonnanime ning aadressi avalikustamise keeld, kui autor on nende avalikustamise keelanud;
9) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
10) füüsilisest isikust esindaja ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust esindaja nimi, kui taotlejatel on ühine esindaja;
11) taotlejaga kirjavahetuse pidamise aadress;
12) taotleja, patendivoliniku või ühise esindaja allkiri.
§ 21. Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid
(1) Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid peavad andma täieliku ja täpse ettekujutuse mikrolülituse topoloogiast.
(2) Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid võivad sisaldada jooniseid või fotosid mikrolülituse topoloogiast, maskist või selle osast, millega mikrolülitus on valmistatud või millega saab seda mikrolülitust valmistada, ja mikrolülituse eri kihtidest.
(3) Kui registreerimiseks esitatav mikrolülituse topoloogia on ainult osa käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides kujutatud topoloogiast, tuleb registreerimiseks esitatav topoloogia osa selgelt eristada.
§ 22. Registreerimistaotluse esitamine
(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.
(2) Registreerimistaotluse võib esitada otse või posti teel. Telefaksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu esitatud registreerimistaotlust vastu ei võeta.
(3) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse registreerimistaotluse saabumise päeval või ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.
(4) Volikiri esitatakse registreerimistaotluse saabumise päeval või kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.
(5) Nõue mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi peab olema esitatud registreerimistaotluse saabumise päeval.
(6) Registreerimistaotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.
§ 23. Taotleja esindamine
(1) Taotleja võib esitada registreerimistaotluse ning ajada mikrolülituse topoloogia registreerimisega ja mikrolülituse topoloogia registreeringu jõushoidmisega seotud asju ise või patendivoliniku kaudu. Patendivoliniku volitus määratakse kindlaks taotleja poolt antud volikirjas.
(2) Taotleja, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võib esitada registreerimistaotluse ise või patendivoliniku kaudu. Edasisi mikrolülituse topoloogia registreerimisega ja mikrolülituse topoloogia registreeringu jõushoidmisega seotud asju ajab ta ainult patendivoliniku kaudu.
(3) Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat ise, peavad nad volitama edasiste mikrolülituse topoloogia registreerimisega ja mikrolülituse topoloogia registreeringu jõushoidmisega seotud asjade ajamiseks patendivoliniku või valima endi hulgast esindaja (ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühise esindaja volitus määratakse kindlaks taotlejate poolt antud volikirjas.
§ 24. Volikiri
(1) Volikiri võib olla lihtkirjalikus vormis.
(2) Volikirjas peab sisalduma:
1) füüsilisest isikust esindatava ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust esindatava nimi ja aadress;
2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi;
4) volituse ulatus;
5) edasivolitamise õigus, kui esindatav selle õiguse esindajale annab;
6) volituse kehtivusaeg, kui volikiri on tähtajaline;
7) esindatava allkiri;
8) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.
5. peatükk
REGISTREERIMISTAOTLUSE MENETLUS
§ 25. Registreerimistaotluse menetleja
Tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 12 lõikest 1 menetleb registreerimistaotlust Patendiamet.
§ 26. Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine
(1) Patendiamet teeb saabunud registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärge peab sisaldama:
1) registreerimistaotluse saabumise päeva;
2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumbrit (edaspidi registreerimistaotluse number).
(2) Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev.
(3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval esitatakse vähemalt:
1) mikrolülituse topoloogia registreerimise sooviavaldus;
2) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid;
3) taotleja nimi ja aadress.
(4) Pärast registreerimistaotluse esitamise päeva määramist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu järgi ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatu järgi võtab Patendiamet registreerimistaotluse menetlusse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.
(5) Kui taotlejal peab vastavalt käesoleva seaduse §-s 23 sätestatule olema esindaja, võtab Patendiamet registreerimistaotluse menetlusse pärast käesoleva seaduse §-s 24 sätestatu kohase volikirja saabumist.
(6) Menetlusse võetud registreerimistaotluse kohta avatakse registreerimistaotluse menetluse toimik.
(7) Registreerimistaotluse menetluse toimikus hoitakse registreerimistaotluse menetluse dokumente, menetlusega seotud kirjavahetust ja riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning Patendiameti otsuseid ja nende otsuste vaidlustamisega seotud kirjavahetust.
§ 27. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine
(1) Patendiamet keeldub registreerimistaotlust menetlusse võtmast, tehes registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse, kui:
1) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast;
2) registreerimise taotlemisel on nõutav volikiri ja seda ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.
(2) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsusest teatatakse taotlejale kirjalikult ja registreerimistaotluse dokumendid tagastatakse.
(3) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuses peab sisalduma:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) viide kohaldatud seadustele;
3) otsuse põhjendus;
4) resolutsioon;
5) selgitus otsuse vaidlustamise ja selle tähtaja kohta;
6) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.
(4) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päeval.
(5) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumisel makstakse riigilõiv tagasi.
§ 28. Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine
(1) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud registreerimistaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse registreerimistaotluse ja selle menetluse andmeid kuni registreerimistaotluse menetluse toimiku sulgemiseni.
(2) Andmekogust on lubatud väljastada ainult registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, esmakordse ärieesmärgil kasutamise kuupäeva, taotleja nime ja taotleja esindaja nime.
(3) Registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda taotleja või isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba või keda taotleja on kirjalikult teavitanud registreerimistaotluse esitamisest ning hoiatanud oma õigusest taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist ja saada mikrolülituse topoloogia omanikuks, järelevalveõigusliku riigiasutuse pädev ametiisik ja kohus. Registreerimistaotluse menetluse toimikust ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise, samuti käesoleva seaduse § 19 lõike 3 kohaselt avalikustamisele mittekuuluvat teavet.
(4) Teabe väljastamine andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.
(5) Andmekogu asutab Patendiamet.
§ 29. Menetlusse võetud registreerimistaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuete kontrollimine
(1) Patendiamet kontrollib:
1) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud registreerimistaotluse dokumentide olemasolu ja nende vastavust vorminõuetele;
2) registreerimistaotluse dokumentide sisu vastavust käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 sätestatule.
(2) Patendiamet ei kontrolli:
1) mikrolülituse topoloogia vastavust käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1--4 sätestatule;
2) taotleja õigust taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi.
(3) Kui taotleja on esitanud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel nõude mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi, siis Patendiamet määrab nimetatud päeva.
(4) Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel nendest taotlejale kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kahekuulise tähtaja.
(5) Taotleja avalduse põhjal pikendab Patendiamet registreerimistaotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuni kuue kuuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja algusest arvates. Avaldus koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga peab olema esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud tähtaja lõppemist.
§ 30. Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine
Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotlusse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud mikrolülituse topoloogiat.
§ 31. Registreerimistaotluse tagasivõtmine
(1) Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise päevast. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.
(2) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluse puudused või anda selgitusi.
§ 32. Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine
(1) Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, lõpetatakse registreerimistaotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale kirjalikult.
(2) Tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse menetluse toimik suletakse ja säilitatakse salastatuna alaliselt Patendiameti arhiivis.
§ 33. Registreerimistaotluse menetluse taastamine
Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel ja avab suletud registreerimistaotluse menetluse toimiku.
§ 34. Mikrolülituse topoloogia registreerimise otsus
(1) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 18--21 nõuetele, teeb Patendiamet mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse, kontrollimata taotleja õigust taotlust esitada, taotluses toodud faktide õigsust ega mikrolülituse topoloogia originaalsust, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.
(2) Mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuses peab sisalduma:
1) otsuse tegemise koht ja aeg;
2) viide kohaldatud seadustele;
3) resolutsioon mikrolülituse topoloogia registris registreerimise kohta;
4) õiguskaitse alguse päev;
5) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
6) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.
(3) Mikrolülituse topoloogia registreerimise otsus jõustub selle tegemise päeval.
§ 35. Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsus
(1) Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-de 18--21 nõuetele, teeb Patendiamet mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.
(2) Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsuses peab sisalduma:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) viide kohaldatud seadustele;
3) otsuse põhjendus;
4) resolutsioon;
5) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
6) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.
(3) Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päeval.
§ 36. Registreerimistaotluse menetluse lõppemine
(1) Registreerimistaotluse menetlus Patendiametis lõpeb mikrolülituse topoloogia registreerimisega registris või mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumisega.
(2) Pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist registris registreerimistaotluse menetluse toimik suletakse ja antakse üle registri koosseisu.
(3) Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise korral suletakse registreerimistaotluse menetluse toimik pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist või vaidlustamise korral pärast vaidlustamismenetluse lõppemist ja säilitatakse salastatuna alaliselt Patendiameti arhiivis.
§ 37. Patendiameti otsuste vaidlustamine
(1) Patendiameti otsuseid võib vaidlustada tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466) §-des 41--54 sätestatud korras.
(2) Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud otsuse peale, millega on:
1) keeldutud registreerimistaotlust menetlusse võtmast või
2) keeldutud mikrolülituse topoloogiat registreerimast või
3) lõpetatud registreerimistaotluse menetlus.
(3) Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse peale, kui Patendiamet ei ole lugenud mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärkidel kasutamise kuupäeva õiguskaitse alguse kuupäevaks.
6. peatükk
RIIKLIK MIKROLÜLITUSTE TOPOLOOGIATE REGISTER
§ 38. Registri pidamine
(1) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.
(2) Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikande otsused teeb registrisekretär.
(3) Registrit peetakse paberkandjal. Registrit võib pidada arvutis, säilitades kanded väljatrükkidena.
(4) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega.
(5) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest Patendiameti eelarve kaudu.
(6) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 39. Mikrolülituse topoloogia registreerimine registris
(1) Mikrolülituse topoloogia registreeritakse registris mikrolülituse topoloogia registreeringu (edaspidi registreering) andmete kandmisega kanderaamatusse mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse alusel.
(2) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise päev;
3) mikrolülituse topoloogia nimetus;
4) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise andmed;
5) mikrolülituse topoloogia autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) mikrolülituse topoloogia omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) registreeringu kehtivuse alguse päev;
8) registreeringu kehtivuse lõppemise päev;
9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
10) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
11) registreerimistaotluse number;
12) registreerimistaotluse esitamise päev;
13) mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärgil kasutamise päev.
(3) Registreeringud nummerdatakse mikrolülituste topoloogiate registreerimise järjekorras.
(4) Mikrolülituse topoloogia omanikuna kantakse registrisse mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuses märgitud taotleja.
(5) Mikrolülituse identifitseerimise dokumente hoitakse registritoimikus.
(6) Registreeringu andmed kantakse registrisse viie tööpäeva jooksul mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse tegemise päevast.
(7) Kui taotleja on registreerimistaotluses märkinud mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva, kuid mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuses ei ole seda päeva registreeringu kehtivuse alguse päevaks määratud ja taotleja ei ole seda vaidlustanud, kantakse registreeringu andmed registrisse kahe kuu möödumisel mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse tegemise päevast.
(8) Registreerimise päevaks loetakse päev, mil registrisekretär kirjutab alla registreeringu andmete kandele.
§ 40. Mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivus
Mikrolülituse topoloogia registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima kas registreerimistaotluse esitamise päevast või esmakordse avaliku ärieesmärgil kasutamise alguse päevast, kui mikrolülituse topoloogiat on enne registreerimistaotluse esitamise päeva maailma mis tahes osas esmakordselt kasutatud ärieesmärgil käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, ja kehtib kümme aastat registreeringu kehtivuse algusaasta viimasest päevast.
§ 41. Registri koosseis
Registri koosseisu kuuluvad kanderaamat, registreerimistaotluste menetluse toimikud ja registritoimikud. Kanderaamat koosneb registrikaartidest, mis on paigutatud kanderaamatu köidetesse.
§ 42. Registrikanne
(1) Registrikanded on registreeringu andmete kanne, registreeringu andmete muutmise kanne, litsentsi registreerimise kanne ja registreeringu kustutamise kanne.
(2) Registrikanne sisaldab:
1) kande teksti;
2) kande tegemise päeva;
3) registrisekretäri allkirja.
(3) Registrikanded registrikaardil nummerdatakse nende tegemise järjekorras.
(4) Registreeringu andmete muutmise kanne, litsentsi registreerimise kanne või registreeringu kustutamise kanne tehakse viie tööpäeva jooksul registrikande otsuse tegemise päevast.
(5) Registrikanne jõustub päeval, mil registrisekretär sellele alla kirjutab.
(6) Registrikandeteade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(7) Registreeringu andmete kande teate avaldamise päev kantakse kanderaamatusse.
§ 43. Registri avalikkus ja teabe väljastamine
(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda registreerimistaotluse menetluse toimiku, registritoimiku ja kanderaamatuga ning saada neist ärakirju.
(2) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise, samuti käesoleva seaduse § 19 lõike 3 kohaselt avalikustamisele mittekuuluvat teavet.
(3) Registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule.
§ 44. Registri hoidmine ja säilitamine
(1) Registrit hoitakse Patendiameti ametiruumides ja selle väljaviimine on keelatud.
(2) Registridokumente säilitatakse alaliselt Patendiameti arhiivis.
§ 45. Registri vastutava töötleja vastutus
Registri vastutava töötleja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik.
§ 46. Mikrolülituse topoloogia tunnistus
(1) Mikrolülituse topoloogia tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab mikrolülituse topoloogia registreeringut ja mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõigust mikrolülitusele.
(2) Tunnistus antakse välja Eesti Vabariigi nimel.
(3) Tunnistuses sisaldub:
1) riigi nimetus -- Eesti Vabariik;
2) riigi vapp -- Eesti väike riigivapp;
3) tunnistuse number;
4) registreeringu andmed;
5) tunnistuse väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi ja allkiri, asutuse pitsati jäljend);
6) tunnistuse väljaandmise päev.
(4) Tunnistuse numbriks on registreeringu number.
(5) Tunnistuse väljaandmise päevaks loetakse päev, mil tunnistuse väljaandnud asutuse juht on sellele alla kirjutanud.
(6) Tunnistuse vorminõuded ja selle plangi vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.
§ 47. Tunnistuse väljaandmine
(1) Pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist registris annab Patendiamet kümne tööpäeva jooksul registreerimise päevast mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse.
(2) Registreeringus märgitud mikrolülituse topoloogia omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks tunnistus.
(3) Tunnistuse väljaandmise päev kantakse kanderaamatusse.
(4) Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel võib talle välja anda tunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päevast. Tunnistuse duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(5) Pärast registreeringu andmete muutmist annab Patendiamet mikrolülituse topoloogia omanikule välja tunnistuse lisa, mis on tunnistuse lahutamatu osa.
(6) Tunnistuse lisas on registreeringu muudetud andmed ja kande tegemise päev.
(7) Tunnistuse lisa antakse välja ühe kuu jooksul registreeringu andmete muutmise kande tegemise päevast.
7. peatükk
ÕIGUSTE ÜLEMINEK JA LÕPPEMINE
§ 48. Registreerimistaotluse üleminek
(1) Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse üle anda teisele isikule.
(2) Patendiametis menetluses olev registreerimistaotlus läheb üle õigusjärglasele.
(3) Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluses peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud ärakirja.
(4) Käesoleva seaduse § 20 punktis 5 nimetatud registreerimistaotluse andmed muudab Patendiamet.
(5) Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.
§ 49. Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste üleminek
(1) Mikrolülituse topoloogia omanik võib oma õigused teisele isikule üle anda.
(2) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle õigusjärglasele.
(3) Mikrolülituse topoloogia omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab mikrolülituse topoloogia omanik või isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused üle lähevad, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused üle lähevad, tuleb avaldusele lisada üleminekut tõendav dokument või selle tõestatud ärakiri.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle kohtuotsuse alusel, siis tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast.
(5) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 6 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande.
(6) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.
(7) Isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.
§ 50. Litsents
(1) Mikrolülituse topoloogia omanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse §-s 15 loetletud mikrolülituse topoloogia omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (õiguste omaja ehk litsentsiaadi) kasutusse anda.
(2) Litsentsiaat võib litsentsiaari loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.
(3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui mikrolülituse õiguskaitse kehtivus.
(4) Litsentsi võib registreerida registris.
(5) Mitmele litsentsiaadile eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsiaadil, kelle litsents on registreeritud.
(6) Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu.
(7) Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping.
§ 51. Litsentsi kehtivus registreeringu registrist kustutamise ja mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste ülemineku korral
(1) Kui registreering kustutatakse registrist käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud registreeringu kehtivuse lõppemise tõttu, lõpeb litsentsi kehtivus registreeringu kehtivuse lõppemise päeval.
(2) Kui registreering kustutatakse registrist jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 või § 34 lõikes 1 sätestatuga, muutub litsents tühiseks selle andmise päevast.
(3) Kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle teisele isikule käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud juhtudel, lähevad üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.
§ 52. Litsentsi registreerimine registris
(1) Litsentsi registreerimiseks peab litsentsiaar või litsentsiaat esitama Patendiametile avalduse, litsentsilepingu või selle tõestatud ärakirja ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.
(2) Litsentsi registreerimise avalduses peab sisalduma:
1) litsentsiaari nimi ja elu- või asukoht;
2) litsentsiaadi nimi ja elu- või asukoht;
3) litsentsi objekt;
4) litsentsiaadile antud õiguste loetelu;
5) litsentsi kehtivusaeg;
6) muud andmed, mille registrisse kandmist litsentsiaar ja litsentsiaat vajalikuks peavad.
(3) Litsentsilepingu või selle tõestatud ärakirja asemel võib Patendiametile esitada litsentsilepingu tõestatud väljavõtte, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid.
(4) Patendiamet teeb registrisse litsentsi registreerimise kande.
(5) Litsentsi registreerimise kanne kustutatakse registrist litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsiaari ja litsentsiaadi kokkuleppel.
§ 53. Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise alused
(1) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lõpevad registreeringu kehtivuse lõppemisega käesoleva seaduse § 40 järgi.
(2) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lõpevad enne käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud tähtpäeva:
1) kui mikrolülituse topoloogia omanik loobub oma õigustest neid kellelegi üle andmata;
2) füüsilisest isikust omaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral, kui puudub õigusjärglane;
3) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse §-des 18--21 või § 29 lõikes 3 sätestatuga;
4) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatuga;
5) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega on tunnistatud, et registreeringus märgitud omanikul ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 järgi õigust taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist, ning isik, kes on kohtuotsusega tunnistatud mikrolülituse topoloogia omanikuks, ei ole esitanud käesoleva seaduse § 49 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud korras avaldust mikrolülituse topoloogia omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus.
(3) Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise aluseks on registreeringu kustutamise kanne registris.
§ 54. Mikrolülituse topoloogia registreeringu kustutamise kande tegemine
(1) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatu alusel viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 40 kohasest registreeringu kehtivuse lõppemisest.
(2) Registreeringu kustutamise kande tegemiseks käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab mikrolülituse topoloogia omanik või asjasthuvitatud isik Patendiametile avalduse. Kui avalduse esitab asjasthuvitatud isik, tuleb avaldusele lisada nõuet tõendavad dokumendid.
(3) Patendiamet ei tee registreeringu kustutamise kannet käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel juhul, kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused on registreeritud litsentsi objekt.
(4) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punkti 3 alusel ja taastab registreerimistaotluse menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule.
§ 55. Mikrolülituse topoloogia registreeringu kustutamise kande õiguslik tagajärg
(1) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatu alusel lõpevad mikrolülituse topoloogia omaniku õigused registreeringu kehtivuse lõppemise päeval.
(2) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel lõpevad mikrolülituse topoloogia omaniku õigused kande tegemise päevale järgneval päeval.
(3) Pärast registreeringu registrist kustutamist võib mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida ja ärieesmärgil kasutada igaüks. Nimetatud õigus on tagasiulatuv kuni mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise päevani.
8. peatükk
ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE
§ 56. Mikrolülituse topoloogia autorsuse vaidlustamine
(1) Vaidlused registrisse kantud mikrolülituse topoloogia autorsuse üle lahendab kohus.
(2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 10 järgi on tema mikrolülituse topoloogia autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
§ 57. Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste vaidlustamine
(1) Isik, kes leiab, et mikrolülituse topoloogia omaniku õigused kuuluvad käesoleva seaduse § 12 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt temale, võib oma õiguste tunnistamiseks esitada kohtusse hagi mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib esitada ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast.
(3) Isik, kes leiab, et mikrolülituse topoloogia omanikuks saanud isikul ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust ega saada mikrolülituse topoloogia omanikuks ning et registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse registreeringu seadusevastaseks tunnistamise hagi mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hagi võib esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.
§ 58. Mikrolülituse topoloogia registreeringu vaidlustamine
(1) Asjasthuvitatud isik, kes leiab, et mikrolülituse topoloogia registreerimine Patendiameti poolt on vastuolus käesoleva seaduse §-dega 18--21 või § 29 lõikega 3, võib esitada halduskohtumenetluse seadustikuga (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 95/96, 1575; 1998, 17, 265; 61, 981) sätestatud korras halduskohtusse kaebuse nõudega tunnistada mikrolülituse topoloogia registreering seadusevastaseks ning kohustada Patendiametit registreerimistaotluse menetlust taastama ja uut otsust tegema.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse võib esitada kolme kuu jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast.
§ 59. Mikrolülituse topoloogia autori õiguste kaitse
(1) Mikrolülituse topoloogia autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õiguse rikkumise korral või muu tema autorsusest tuleneva õiguse tuvastamiseks.
(2) Mikrolülituse topoloogiaga seotud varalise vaidluse lahendamiseks võib autor esitada kohtusse hagi kolme aasta jooksul päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
§ 60. Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste kaitse
(1) Mikrolülituse topoloogia omanik võib esitada kohtusse hagi:
1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks;
2) ainuõiguse rikkumise kordumise tõkestamiseks;
3) ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks;
4) ainuõiguse rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks;
5) litsentsivaidluste lahendamiseks;
6) muudel omaniku õiguste rikkumise juhtudel.
(2) Kohtusse võib esitada käesoleva paragrahvi:
1) lõike 1 punktides 1--3 nimetatud hagi -- mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivusaja jooksul;
2) lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud hagi -- kolme aasta jooksul päevast, mil mikrolülituse topoloogia omanik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest;
3) lõike 1 punktis 5 nimetatud hagi -- litsentsi kehtivusaja jooksul.
§ 61. Mikrolülituse topoloogia alaste vaidluste lahendamise erisused
(1) Käesolevas seaduses nimetatud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukohajärgsele kohtule.
(2) Mikrolülituse topoloogiaga seotud vaidluse asjus jõustunud kohtuotsuse ärakiri saadetakse viivitamatult Patendiametile, sõltumata sellest, kas Patendiamet oli protsessi kaasatud või mitte.
§ 62. Esindaja mikrolülituse topoloogia alastes kohtuvaidlustes
(1) Mikrolülituse topoloogia alaste vaidluste lahendamisel võib olla kohtus esindajaks patendivolinik.
(2) Patendivolinik esitab kohtule patendivoliniku tunnistuse ja kliendi volikirja.
9. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 63. Riigilõiv
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519) sätestatud määrade järgi.
(2) Riigilõivu tasub taotleja, mikrolülituse topoloogia omanik või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Kui mikrolülituse topoloogia registreerimisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vaja taotleja või mikrolülituse topoloogia omaniku nõusolekut.
(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga tööstusomandi apellatsioonikomisjoni, mis on moodustatud kaubamärgiseaduse § 35 lõike 1 alusel.
(4) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud juhul.
§ 64. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519) täiendatakse §-dega 1479--14712 järgmises sõnastuses:
«§ 1479. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamine
Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
§ 14710. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine
Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
§ 14711. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminek
Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.
§ 14712. Mikrolülituste topoloogiate registri kanded
(1) Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Litsentsi registreerimise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»
§ 65. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine
Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574) § 1845 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna «tööstusdisainilahenduse» sõnadega «või mikrolülituse topoloogia».
§ 66. Kriminaalkoodeksi muutmine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466, 1467 ja 1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576) tehakse järgmised täiendused:
1) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna «tööstusdisainilahenduse» sõnadega «või mikrolülituse topoloogia»;
2) paragrahvi 1361 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «tööstusdisainilahenduse autorsuse» sõnadega «või mikrolülituse topoloogia autorsuse»;
3) paragrahvi 1362 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna «tööstusdisainilahenduse» sõnadega «või mikrolülituse topoloogia».
§ 67. Tööstusdisaini kaitse seaduse muutmine
Tööstusdisaini kaitse seaduses (RT I 1997, 87, 1466) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) on mikrolülituse topoloogia;»;
2) paragrahvi 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Tööstusdisainilahendusalaste vaidluste lahendamisel võib olla kohtus esindajaks patendivolinik.»;
3) paragrahvi 91 lõige 4 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 68. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43--45, 666) § 141 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Mõnda liiki hagide erandlik kohtualluvus võidakse määrata ka seadusega.»
§ 69. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle Riigi Teatajas avaldamise päevast.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com