Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad

Vastu võetud 01.06.2004 nr 62

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 18 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus kehtestab kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö toetamiseks kinnisasja valdajale makstava loodushoiutoetuse (edaspidi toetus) taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, tööde tegemisele, toetuse maksmisele esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad.

§ 2. Loodushoiutoetuse määrad

(1) Selles lõikes loetletud tööde tegemiseks antava toetuse määrad on järgmised:

1) puisniidu hooldamine		2000 kr/ha;
2) rannaniidu hooldamine		1000 kr/ha;
3) rannaniidu tihedast pilliroost puhastamine		1300 kr/ha;
4) loopealse hooldamine		650 kr/ha;
5) lamminiidu (luha), soostunud niidu või sooniidu hooldamine		650 kr/ha;
6) ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmine ja kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamine		1300 kr/ha;
7) puiskarjamaa hooldamine		500 kr/ha;
8) aruniidu hooldamine		500 kr/ha;
9) «Looduskaitseseaduse» § 69 punktis 1 nimetatud linnualal asuva poldri hooldamine		500 kr/ha;
10) poollooduslikel kooslustel loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel		10 kr/m;
11) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	2000 kr/ha;
	b) üle 1,5 kõrgune	3000 kr/ha;
12) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	2700 kr/ha;
	b) üle 1,5 kõrgune	4000 kr/ha;
13) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	3300 kr/ha;
	b) üle 1,5 kõrgune	5000 kr/ha;
14) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil:
	a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra	1500 kr/ha;
	b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra	3000 kr/ha.

(2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate lindude sellel maatükil tekitatud kahju «Looduskaitseseaduse» § 61 alusel.

§ 3. Toetuse taotleja

Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik poolloodusliku koosluse ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus.

§ 4. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab kaitseala, hoiuala või püsielupaiga valitsejale (edaspidi korraldaja) määruse lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse jooksva aasta 10. aprilliks ning täidab võimalusel internetiaadressil http://niidud.envir.ee asuva andmevormi.

(2) Taotlusele peab olema lisatud:
1) kinnisasja valdamise õiguslikku alust tõendav dokument;
2) hooldatava ala skeemkaart.

(3) Kui taotluse esitavad nii kinnisasja omanik kui ka selle õiguspärane valdaja, vaadatakse läbi üksnes kinnistusraamatusse kantud isiku taotlus ning teine taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 5. Nõuded toetuse maksmiseks

(1) Toetust makstakse tingimusel, et poolloodusliku koosluse hooldamisel või taastamisel kohustub taotleja:
1) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
2) mitte kündma ja külvama;
3) mitte rajama kuivendussüsteeme;
4) mitte kasutama pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega aasta jooksul pärast selle lõppemist;
5) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid;
6) puisniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, hein riisuda ja ära vedada, hoida puistu ja põõsastik hõredana (liituvusega 0,2–0,5), niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;
7) lamminiidu (luha), soostunud niidu ja sooniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada;
8) lamminiidul karjatamise korral peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;
9) aruniidu hooldamisel tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada;
10) aruniidu hooldamisel karjatamisega peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;
11) loopealse hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,2–1,0 lü/ha või niita lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, hoides põõsastik hõredana (liituvusega 0–0,4) ning rohustu madalmurune;
12) rannaniidu hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,4–1,3 lü/ha või niita lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune;
13) rannaniidu puhastamisel tihedast pilliroost tuleb pilliroog niita ajavahemikul 1.–15. juulini ja seejärel karjatada loomi või niita korduvalt. Niitmise ja karjatamise tulemusena peab pilliroo kõrgus olema mitte üle 0,5 m;
14) puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajadusel hõrendada puistut ja põõsastikku;
15) niitude või loopealsete võsast või tihedast pilliroost puhastamisel ja määruse § 2 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul tuleb raiutud võsa või eemaldatud pilliroog koristada, põletada või peenestada;
16) ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmisel ja kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisel võib jätta raiutud võsa koristamata, põletamata või peenestamata;
17) puisniidul ja puiskarjamaal ei tohi puurinde liituvust vähendada korraga rohkem kui 4 astme võrra;
18) linnualal asuva poldri hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada.

(2) Ühele loomühikule (lü) vastab:
1) üks täiskasvanud veis või hobune;
2) kaks mullikat või sälgu;
3) kolm vasikat või varssa;
4) viis lammast või kitse.

(3) Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist vastavalt lepingus märgitud tingimustele.

§ 6. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine

(1) Korraldaja registreerib esitatud taotlused ja kontrollib esitatud andmete õigsust.

(2) Arvestades kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks.

(3) Pärast § 4 lõikes 1 nimetatud tähtpäeva esitatud taotlused vaadatakse läbi ühe kuu jooksul ja, kui teised sellest korrast tulenevad tingimused on täidetud ning raha on olemas, rahuldab korraldaja taotluse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse ärakiri saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(5) Taotluse rahuldamise korral saadab korraldaja taotlejale loodushoiutoetuse lepingu projekti.

§ 7. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotlejal pole õigust toetust saada;
2) taotleja ei ole esitanud kõiki selles määruses ettenähtud andmeid ja neid tõendavaid dokumente;
3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid (edaspidi valeandmed);
4) taotleja ei võimalda korraldaja esindajal tutvuda taotleja tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
5) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks või taotlus ei kuulu lõigetest 2 ja 3 tulenevalt eelisjärjekorras rahuldamisele.

(2) Taotlusi läbi vaadates ja hinnates määrab korraldaja taotlustes esitatud andmete alusel hooldatavate alade eelisjärjestuse. Kui eelisjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramisega lõpeb toetuse maksmiseks ettenähtud raha, jäetakse järgmised taotlused rahuldamata, sellele vaatamata, et taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks selles määruses ja teistes tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

(3) Alade eelisjärjestus koostatakse järgmiselt:
1) maaüksused, kus vastavalt Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetele on registreeritud rohunepi mängupaik;
2) maaüksused, millest vastavalt EELIS-e andmetele jääb suur-konnakotka või väike-konnakotka pesitsemispaik kuni 2 km kaugusele;
3) maaüksused, kus vastavalt EELIS-e andmetele on registreeritud harivesiliku, mudakonna, rohe-kärnkonna või kõre kudemisveekogu või kus on apteegikaani elupaik;
4) ülejäänud maaüksused, eelistades kõrgema ja keskmise looduskaitseväärtusega alasid madala looduskaitseväärtusega aladele.

(4) Kui rahuldatud taotluse esitaja loobub toetusest, vaatab korraldaja lõike 1 punkti 5 alusel rahuldamata jäetud taotlused uuesti läbi ning otsustab nende rahuldamise võimaluse.

§ 8. Loodushoiutoetuse leping

(1) Korraldaja sõlmib taotlejaga selle määruse lisas 2 esitatud vormi kohase loodushoiutoetuse lepingu (edaspidi leping), milles määratakse kindlaks:
1) lepingupooled;
2) taotleja kohustused §-s 2 nimetatud tööde tegemise osas;
3) toetussumma § 2 lõikes 1 nimetatud tööde tegemiseks iga töö kohta eraldi;
4) taotleja vastutus kohustuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise korral.

(2) Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

(3) Kui taotleja jätab lepingu lõikes 2 nimetatud tähtajaks mõjuva põhjuseta sõlmimata ning kui teise isiku taotlus on jäänud rahuldamata § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel, loetakse taotleja toetusest loobunuks ning tema taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva lõike alusel.

§ 9. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetusesaajale proportsionaalselt valmis tööde mahuga pärast seda, kui korraldaja esindaja on töö tulemused üle vaadanud ja vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 1. detsembril.

(2) Korraldaja taganeb lepingust, kui:
1) toetusesaaja ei täida lepinguga võetud kohustusi või esitab tehtava töö kohta valeandmeid;
2) toetusesaaja täidab lepingus võetud kohustusi puudustega, korraldaja on määranud toetusesaajale tähtaja järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid toetusesaaja ei ole avastatud puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud;
3) toetusesaaja ei võimalda tutvuda tehtub töö tulemustega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
4) pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et toetusesaaja on esitanud taotluses valeandmeid ning toetusesaajal ei ole tegelikult õigust toetust saada;
5) on esitatud «Looduskaitseseaduse» § 61 kohane taotlus hooldataval maatükil rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamiseks.

(3) Kui korraldaja taganeb lepingust seetõttu, et toetuse saaja pole täitnud lepingutingimusi, kohustub toetuse saaja tasuma riigieelarve tuludesse leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingujärgsest toetusest ning talle ei maksta loodushoiutoetust.

(4) Kui korraldaja taganeb lepingust, loodushoiutoetust ei maksta.

§ 10. Järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle

(1) Korraldaja teostab toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalvet.

(2) Korraldajal on õigus:
1) kõrvaldamist võimaldavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles ta määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) selliste puuduste avastamise korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada, või eelmises punktis nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral lõpetada toetuse saajaga sõlmitud leping ja toetuse maksmine ning nõuda toetuse saajalt sisse lepingujärgne leppetrahv;
3) vähendada toetuse saajale makstavat toetust 60% võrra toetusemäärast, kui niitmise järel ei ole hein alalt koristatud.

§ 11. Aruandlus

Korraldaja esitab hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks Keskkonnaministeeriumile:
1) sõlmitud loodushoiutoetuse andmise lepingute ja tehtud kulutuste määruse lisas 4 esitatud vormi kohase aruande;
2) kaardimaterjali iga sõlmitud lepingu alusel hooldatava maatüki kohta kas paberil, kasutades maakatastri aluskaarti mõõtkavas 1:10 000, millele on kantud hooldatava maatüki piir, või digitaalselt MapInfo formaadis.

§ 12. Andmete säilitamine

Korraldaja säilitab taotlusi ja lepinguid kümme aastat.

§ 13. Määruse rakendamine

(1) «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ja keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord ning nõuded toetuse maksmiseks» (RTL 2002, 67, 1061; 2003, 71, 1031) alusel enne selle määruse jõustumist esitatud loodushoiutoetuse saamise taotlusi menetletakse «Looduskaitseseaduse» ja selle määruse kohaselt.

(2) Määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tähtaeg on 2004. aasta 30. juuni.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Sulev VARE

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 lisa 1

LOODUSHOIUTOETUSE SAAMISE TAOTLUS

1. Taotleja:

Füüsiline isik

Nimi:

Isikukood:

Arvelduskonto:

Pank:

Käibemaksukohustuslane: JAH/EI (mittevajalik maha kriipsutada)

2. Taotleja aadress:

Elukoht

Maakond:

Vald/linn:

Küla/alev:

Tänav/maja:

Postiindeks:

Telefon:

E-post:

3. Hooldatava maatüki asukoht:

Kaitseala nimi:

Katastriüksuse nr:

Maaüksuse nimi:

Kariloomade arv:

4. Taotlen loodushoiutoetust järgmiste poollooduslike koosluste hooldamiseks ja/või taastamiseks:

Loodushoiutöö	Pindala jätkuvalt riigimaal, ha	Pindala eramaal, ha	Maksumus, kr
1
2
3
KOKKU:

5. Lisad: – katastriüksuse plaan, asukoha plaan;
              – maa kasutusõigust tõendavad dokumendid.

«KINNITAN, et hooldatava maatüki osas ei ole taotletud «Looduskaitseseaduse» § 61 järgset rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamist ning olen teadlik, et vastava kahju hüvitamise taotlemisel kaotan õiguse saada loodushoiutoetust.»

Allkiri .............................

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 lisa 2

LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr ……………

………………………………,	…………………… 200… a
Lähtudes «Looduskaitseseaduse» (edaspidi LKS ) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise ja tulenevalt LKS § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on
______________________________________________________________ (edaspidi korraldaja), keda
asutuse nimetus ( keskkonnateenistus / kaitseala administratsioon)
põhimääruse alusel esindab juhataja/direktor	____________________________________________ , ja
maaomanik/maakasutaja	_____________________________________________
	ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon

(___________________________)________________________________________________________
registreerimisnumber	aadress
_______________________________________________________ (edaspidi valdaja), on sõlminud
arvelduskonto number ja panga nimetus
järgmise lepingu (edaspidi leping): 1. Hooldatav maatükk 1.1. Hooldatav maatükk paikneb
_____________________________________________________________________________________
kaitseala ja kaitseala vööndi nimetus
__________________________________________________________________ ning kannab nimetust
maakond, vald, küla
___________________________________________________ (ja on registreeritud maakatastris numbri ________________ all). Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on _____________ ha ning selle piirid on määratud lepingu lahutamatu lisaga.

1.2. Valdaja kinnitab, et:
1.2.1. tal on õigus maatükki lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks kasutada ning et ta ei tegutse omaniku nimel volikirja või käsundi alusel;
1.2.2. ta (kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik) on kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses;
1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst;
1.2.4. ta on teadlik, et aastal, mil «Looduskaitseseaduse» § 61 alusel hüvitatakse kahju, mis maatükile on tekitanud rändel viibivad linnud, ei maksta loodushoiutoetust.

1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku käesolevast lepingust.

2. Valdaja kohustused

2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel mittevajalik tekstist välja jätta, vajadusel teksti täiendada):
x) hooldama maatükil asuvat puisniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, riisuma ja ära vedama heina, tagama puistu ja põõsastiku hõreduse (liituvuse 0,2–0,5), niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületama karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu või soostunud niitu või sooniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, niitma keskelt-lahku või servast-serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu, niites keskelt-lahku või servast-serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat loopealset karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha või niitma lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, hoidma põõsastikku hõredana (liituvusega 0–0,4) ning rohustu madalmurusena;
x) hooldama maatükil asuvat rannaniitu karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemiku 0,4–1,3 lü/ha või niita lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune;
x) puhastama rannaniidu tihedast pilliroost, selleks niitma pilliroogu ajavahemikul 1.–15. juulini ja seejärel karjatama seal korduvalt loomi või niitma, mille tulemusena peab pilliroo kõrgus olema mitte rohkem kui 0,5 m;
x) hooldama maatükil asuvat puiskarjamaad, tagama seejuures puistu liituvuse vähemalt 0,2, karjatama koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajadusel hõrendama puistut ja põõsastikku;
x) hooldama maatükil asuvat ebatasast või mätastunud lamminiitu, soostunud niitu või sooniitu, puhastades seda kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, kusjuures raiutud võsa võib jätta koristamata;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, mille liituvus on 0,2–0,4;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri kõrgusest või üle 1,5 meetri kõrgusest keskmise tihedusega võsast, mille liituvus on 0,5–0,7;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest tihedast võsast, mille liituvus on 0,8–1,0;
x) koristama, põletama või peenestama raiutud võsa või eemaldatud jäägid niitude tihedast pilliroost puhastamisel või loopealsete võsast puhastamisel või puisniidul puistu grupilise struktuuri taastamisel või puiskarjamaal puude liituvuse vähendamisel;
x) mitte vähendama puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvust korraga rohkem kui 4 astme võrra;
x) rajama võrkaia või okastraataia või elektritara või kohalikust materjalist tara pikkusega … meetrit;
x) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
x) mitte kündma ja külvama;
x) mitte rajama kuivendussüsteeme;
x) mitte kasutama pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega aasta kestel pärast selle lõppemist;
x) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid.

2.2. Loodushoiutööde tulemusena peab olema tagatud:

_______________________________________________________________________________________________

2.3. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama «Looduskaitseseaduse», kaitse-eeskirja, «Metsaseaduse» ja teiste õigusaktide nõudeid.

2.4. Valdaja kohustub lõpetama loodushoiutööd hiljemalt________________, seejärel teavitama sellest korraldajat ja koos korraldajaga koostama loodushoiutööde lõpetamise akti.

2.5. Valdaja ei või lepingust tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele (v.a perekonnaliikmed) ilma korraldaja kirjaliku nõusolekuta.

2.6. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates.

2.7. Valdaja kohustub kohe teavitama korraldajat kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist, samuti lepingu kohaselt hooldataval maal rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest vastavalt «Looduskaitseseaduse» §-le 61.

2.8. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused.

2.9. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju.

3. Korraldaja kohustused

3.1. Korraldaja kohustub tasuma valdajale loodushoiutööde teostamise eest kokku__________ krooni loodushoiutööde lõppemise akti koostamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

3.2. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid hooldustööde tegemiseks.

3.3. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde lõppemise kohta akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale võimaluse puudused kõrvaldada.

4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine

4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida kaitsealal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida kinnisasjal või hoones ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele.

4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele. Juhul kui tegemist on alaga, millelt ei ole pärast niitmist hein koristatud, vähendatakse niitmise eest makstavat toetust 60% võrra toetuse määrast.

4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust p 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingujärgsest summast.

5. Vääramatu jõud

5.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure) nagu näiteks tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast lepingu sõlmimist.

5.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõjude vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

5.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud hooldustööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule, arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust.

6. Muud sätted

6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib kuni lepingukohustused on täidetud.

6.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.

6.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud, või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval.

6.4. Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb valdajale ja teine korraldajale.

7. Lepingu lisad

7.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates lepingu lahutamatud osad.

7.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisad:
a) maatüki asukohakaart;
b) maatüki kasutusõigust tõendava dokumentatsiooni koopia.

8. Poolte allkirjad

..........................................	..........................................
Korraldaja	Valdaja

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 lisa 3

LOODUSHOIUTOETUSE LEPINGU ALUSEL TEHTUD TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT nr ........

Akti koostamise koht ja kuupäev: ...........................................................................................

Valdaja/esindaja nimi: ............................................. Korraldaja: .............................................

Loodushoiutoetuse lepingu nr: ......................... kuupäev: .....................................

	Sõlmitud leping			Täidetud leping
	Tehtud töö	Pindala, ha / pikkus jm	Toetuse summa lepingu järgi	Pindala, ha / pikkus jm	Toetuse summa täidetud lepingu eest	Selgitus erinevuste kohta
1.
2.
3.
4.
5.
	Kokku:

Tööde ülevaatamisel:
	1) puudusi ei ilmnenud
	2) esinesid järgmised puudused: ................................................................................
Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg: .............................................................................
_____________________________________________________________________
Lepingus ettenähtud tööde täitmise eest on toetuse kogusumma (sõnadega)
......................................................................................................................................... krooni, mis kuulub väljamaksmisele.
Valdaja:				Töö vastuvõtja:
..................................................				..................................................
(nimi, allkiri)				(nimi, allkiri)

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 lisa 4

Korraldaja:

Esitatakse Looduskaitse osakonnale jooksva aasta 15. detsembriks

Loodushoiutoetuse saamiseks sõlmitud lepingud ja tehtud kulutused
Koosluse tüüp, tehtud töö (mõõtühik)		Toetuse määr kr/ha/m	Sõlmitud lepingud				Täidetud lepingud
			Hulk tk	Pindala, ha		Toetuse summa lepingu järgi, kr	Hulk tk	Pindala, ha		Toetuse summa tehtud tööde eest, kr
				eramaa	jätkuvalt riigi om.maa			eramaa	jätkuvalt riigi om.maa
Puisniidu hooldamine  (ha)		2000
Rannaniidu hooldamine (ha)		1000
Rannaniidu tihedast pilliroost puhastamine		1300
Loopealse hooldamine (ha)		650
Lammi- ja sooniidu hooldamine (ha)		650
Puiskarjamaa hooldamine (ha)		500
Aruniidu hooldamine (ha)		500
Linnualal asuva poldri hooldamine (ha)		500
Tarade ehitamine (m)		10
Niidu või loopealse puhastamine kuni 1,5-m võsast (ha)	hõre	2000
	keskmine	2700
	tihe	3300
Niidu või loopealse puhastamine üle 1,5-m võsast (ha)	hõre	3000
	keskmine	4000
	tihe	5000
Ebatasase lammi- või sooniidu puhastamine kuni 1,5-m võsast (ha)
	hõre	1300
Puisniidul või puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine (ha)
	1–2 astet	1500
	3–4 astet	3000
Kokku:
Tasutud käibemaks, kr
Kulud kokku, kr

Koostas: