Teksti suurus:

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 9, 138

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Vastu võetud 26.01.1999 nr 38

Elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 2 lõike 1, paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 ja paragrahvi 37 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) «Eluruumidele esitatavad nõuded» (juurde lisatud);

2) «Üüri arvestamise kord» (juurde lisatud).

2. Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993. a määrus nr 254 «Korteriüürireformi läbiviimise kohta» (RT I 1993, 58, 806; 1995, 18, 244; 54, 885; 1997, 47, 769).

Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL

Majandusminister Jaak LEIMANN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38

ELURUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED

Käesolevad eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 2 lõike 1 alusel.

Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

1. Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine.

2. Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.

3. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken ja uks.

Uste miinimummõõtmed on:

1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m

4. Eluruumi iga üksikruumi põrandapindala on vähemalt 8 m2, ruumi laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, ruumi vähim kõrgus elu-, töö- ja magamistubade puhul 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega ruumis peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt ruumi poole põrandapinna ulatuses.

5. Eluruumi elu-, töö- ja magamistubades peab olema loomulik valgustus, mille mõju hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja peab olema mitte vähem kui kolm tundi päevas. Akna ja põranda pindala vähim suhe eluruumi elu-, töö- ja magamistubades on 1:8, muudes ruumides 1:15.

6. Eluruumis peab olema vastavalt ehitiste projekteerimisnormidele loomulik ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhu hulga ja selle loomuliku tsirkuleerimise. Eluruumi maht ühe inimese kohta ei tohi olla väiksem kui 15 m3. Iga järgmise inimese kohta peab eluruumi maht olema 5 m3 võrra suurem. Eluruumi siseõhus ei tohi keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisaldus ületada vastavaid piirkontsentratsioone. Eluruumi õhu liikumise kiirus 10 m2 kohta on suvel kuni 0,18 m/s ja talvel 0,15 m/s.

7. Eluruumi normaalne temperatuur ei tohi olla alla 18 oC. Välistemperatuuril üle 22 oC ei tohi eluruumi temperatuur ületada 27 oC.

8. Eluruumi õhu niiskus peab olema ekspluatatsioonis ettenähtud piires, mis ei kahjusta inimeste tervist ja vastab tehnoloogilistele nõuetele, väldib veeauru kondenseerumist ruumis ning ei tekita niiskuskahjustusi. Ruumi siseõhu optimaalne niiskus peab olema aasta ringi 40--60 protsenti.

9. Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 «Joogivesi» nõuetele.

10. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

11. Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 «Tuleohutuse üldnõuded» (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.

12. Eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta käesolevate nõuete punktidele 3--10, võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud eluruumid võivad pärast kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud nõuetest 10 protsendi võrra.

13. Käesoleva korra punktides 3, 4, 9, 10 ja 11 sätestatut ei rakendata eluruumide suhtes, mis on võetud muinsuskaitse alla või mis asuvad muinsuskaitsealadel.

Majandusminister Jaak LEIMANN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38

ÜÜRI ARVESTAMISE KORD

Käesolev korteriüüri arvestamise kord on kehtestatud elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 37 lõike 2 alusel.

1. Käesolev üüri arvestamise kord kehtib kõigi Eesti Vabariigi territooriumil asuvate eluruumide üürile andmisel, sõltumata omandivormist.

2. Eluruumi üürileandjaks on omanik või tema volitatud esindaja.

3. Üüri suurust määratakse ja arvestatakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast.

4. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodþade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodþade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3.

5. Üürileandja võib võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumide kasutamise eest. Selle eest võetava tasu suurus lepitakse kokku üürilepingus.

6. Üüri suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuse eest, üürileandja kasumit, kui üürilepingus ei sätestata teisiti, ja üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa remondi- ja hoolduskulusid:

1) maja ehituskonstruktsioonide ja hooneosade tehnosüsteemide hooldus:

-- hoonesisene katlamaja,

-- küttesüsteem,

-- sooja- ja külmaveetorustikud,

-- kanalisatsioonitorustikud,

-- elektrivarustussüsteemid,

-- suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid,

-- muud tehnoseadmed ja -süsteemid (teleantenn, fonolukk, lift jne),

-- korstnad, ventilatsioonisüsteemid, prügiðahtid,

-- üldkasutatavad veevõtukohad,

-- pliidid ja ahjud ning suitsukäigud;

2) üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, üldkasutatavad sanitaarsõlmed, terrassid, kuivkäimlad jms) hooldus;

3) maja territooriumi või krundi hooldamine, sanitaarpuhastus, üldvalgustus, kahjurputukate ja -näriliste tõrje;

4) majasiseste tehnosüsteemide teenindamine avariide korral, samuti kanalisatsioonitorustike ummistuste likvideerimine;

5) elamu halduskulud;

6) prügivedu.

7. Lisaks üürile peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustust üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa.

8. Samuti võib üürileandja lisaks üürile nõuda enne elamu renoveerimist üürnikuga sõlmitud vastava kirjaliku kokkuleppe alusel täiendavate investeeringute väljamaksmist. Investeeritud summa või renoveerimiseks võetud laen arvestatakse koos laenu intressidega kas üüri sisse või tasutakse kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal.

9. Eluruumi remondi kulud on sellised väljaminekud, mille tulemusena pikeneb eluruumi kasutusiga, ja neid tuleb arvestada eraldi teistest kuludest vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941) IV peatükis toodud materiaalse põhivara arvestusele. Elamu remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

10. Üüri kindlaksmääramisel ja arvestamisel võetakse arvesse aasta eeldatavad kulud ja üürileandja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. See summa jagatakse aasta kalendrikuude arvuga ja hoone eluruumide üldpinna suurusega ja nii saadakse üürimäär eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri eest kuus. Üürileandja kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist.

11. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulusid arvestatakse ja tasutakse üürilepingus kokkulepitud perioodide kaupa. Kui üürilepingus sellist kokkulepet ei ole, loetakse makseperioodiks üks kalendrikuu.

12. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulude maksmiseks peab üürileandja esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve vähemalt 7 kalendripäeva enne maksetähtpäeva. Kui üürileandja arvet õigeaegselt ei esita, maksab üürnik üüri hiljemalt jooksva kuu 15. kalendripäevaks või kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks, kui maksmise tähtpäevas ei ole kokku lepitud teisiti. Üüriarvele peab olema märgitud makseperioodil võetava üüri suurus lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes.

13. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt oma haldusterritooriumil munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäär on piirmääraks ka kõigi teiste samal haldusterritooriumil asuvate eluruumide suhtes, sõltumata omandivormist. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida sellest piirmäärast erineva üüri suhtes.

14. Üüri piirmäära ei rakendata nende eluruumide suhtes, mille on ehitanud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mis on valminud pärast 20. juunit 1991. a. Üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus teostatud tööde tagajärjel on elamistingimused oluliselt paranenud. See säte ei laiene eluruumile, kus üürnik elas tagastamise hetkel.

15. Elamuseaduse paragrahvis 376 sätestatud alustel on üürnikul õigus nõuda üüri vähendamist.

16. Nii üüri kui ka käesoleva korra punktis 7 nimetatud kulusid arvestab üürileandja iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta eraldi.

Majandusminister Jaak LEIMANN

/otsingu_soovitused.json