Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded

Vastu võetud 04.06.2004 nr 105

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 7 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse veterinaarnõuded sellisele loomakasvatushoonele, -rajatisele ja loomade pidamiseks piiritletud alale, kus ajutiselt peetakse erinevatest karjadest pärinevaid veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, kellest koostatakse loomapartiid teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks (edaspidi kogumiskeskus), ning seal põllumajandusloomade pidamisele. Nimetatud nõuded on aluseks kogumiskeskuse tunnustamisel.

§ 2.   Kasutatavad terminid

  Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) ametlikult veiste tuberkuloosi vaba kari – kari, mis vastab «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel kehtestatud tuberkuloosi tõrje eeskirja asjakohastele sätetele ja mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisese veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) lisa A peatüki I lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega;
  2) ametlikult veiste brutselloosi vaba kari – kari, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa A peatüki II lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
  3) ametlikult veiste enzootilise leukoosi vaba kari – kari, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa D peatüki I lõigetes A ja B sätestatud nõuetele;
  4) piirkond – territooriumi osa, mille pindala on vähemalt 2000 km², mis on veterinaarjärelevalve all ning mis hõlmab vähemalt üht maakonda;
  5) tapaloom – veis, sealhulgas veiseline liikidest Bison bison või Bubalus bubalus, siga, lammas ja kits, kes on määratud viimiseks tapamajja tapmisele või viimiseks kogumiskeskusesse, et ta sealt tapamajja edasi toimetada;
  6) aretus- või tootmisloom – veis, sealhulgas veiseline liikidest Bison bison või Bubalus bubalus, siga, lammas ja kits, keda peetakse aretuseks või piima või liha tootmiseks, välja arvatud tapaloom, ja loom, keda ajutiselt peetakse avalikuks näitamiseks, välja arvatud kultuuri- või spordiüritusel näitamiseks peetav loom.

2. peatükk KOGUMISKESKUSE VETERINAARNÕUDED 

§ 3.   Nõuded kogumiskeskuses põllumajandusloomade pidamisele

  (1) Kogumiskeskusesse võib tuua üksnes identifitseeritud veise, kes pärineb karjast, mis on tunnistatud ametlikult veiste tuberkuloosi-, veiste brutselloosi- ja veiste enzootilise leukoosi vabaks karjaks. Kastreeritud tapaloom võib pärineda karjast, mis ei ole tunnistatud ametlikult veiste brutselloosi vabaks karjaks. Lammas ja kits peavad vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» (RT I 2004, 34, 236) § 10 lõike 2 alusel kehtestatud kauplemise veterinaarnõuetele. Kogumiskeskuse tegevuse eest vastutav isik veendub looma kogumiskeskusesse vastuvõtmisel, et loom on identifitseeritud ja temaga on kaasas nõuetekohane veterinaartõend, sertifikaat või muu looma veterinaarnõuetekohasust tõendav dokument.

  (2) Kogumiskeskus on veterinaarjärelevalve all ja loomade pidamine korraldatakse nii, et loomad puutuksid kokku üksnes samaväärsetele veterinaarnõuetele vastavate loomadega, ning loomade veol ja pidamisel järgitakse loomakaitse nõudeid.

  (3) Kogumiskeskus asub piirkonnas, millele ei ole Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidega kehtestatud loomade pidamise ja liikumise keeldu või kitsendust.

  (4) Kogumiskeskus puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt enne loomade vastuvõtmist.

  (5) Järelevalveametnik kontrollib kogumiskeskuse nõuetekohasust regulaarselt.

  (6) Kogumiskeskuses teostab veterinaarseid menetlusi volitatud veterinaararst.

§ 4.   Nõuded kogumiskeskuse hoonele ja rajatisele

  (1) Kogumiskeskuses peavad olema:
  1) üksnes loomapartiide koostamiseks kohandatud ruumid;
  2) asjakohased, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ruumid, rajatised ja vahendid loomade laadimiseks ja pidamiseks, sealhulgas jootmiseks ja söötmiseks ning vajaduse korral raviks;
  3) ruumid ja rajatised loomade kliinilise läbivaatuse tegemiseks;
  4) ruumid loomade isoleerimiseks;
  5) vahendid ruumide ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;
  6) ruumid ja rajatised sööda, allapanu ja sõnniku hoidmiseks;
  7) heitvee kogumise süsteem;
  8) järelevalveametniku bürooruum.

  (2) Kogumiskeskus võib olla ehitatud nii üksnes ühte kui ka mitut liiki loomadest loomapartiide või üksnes tapaloomade või aretus- ja tootmisloomade partiide koostamiseks.

§ 5.   Nõuded kogumiskeskuses peetava arvestuse kohta

  (1) Kogumiskeskuse tegevuse eest vastutav isik peab loomade saatedokumentide või loomade märgistuse põhjal arvestust ja säilitab neid andmeid vähemalt kolm aastat.

  (2) Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
  1) loomaomaniku ees- ja perekonnanimi ning andmed looma päritolu kohta;
  2) looma kogumiskeskusesse vastuvõtmise ja sealt väljaviimise kuupäev;
  3) veise, lamba või kitse registreerimise number või sea puhul ehitise, kus siga peeti, registreerimise number põllumajandusloomade registris;
  4) teisest kogumiskeskusest toodud looma puhul selle kogumiskeskuse tunnustusnumber, mille kaudu loom kogumiskeskusesse toodi;
  5) looma sihtkoht;
  6) looma kogumiskeskusesse ja sihtkohta vedamiseks kasutatava veovahendi registreerimise number.

¹EÜ Nõukogu direktiivid 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 1977–2012); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 77/98/EMÜ (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 81–84); 80/1274/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 75); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 82/893/EMÜ (EÜT L 387, 31.12.1982, lk 57); 84/336/EMÜ (EÜT L 177, 04.07.1984, lk 22); 84/643/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 27–29); 3768/85/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16); 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44–45); 87/231/EMÜ (EÜT L 099, 11.04.1987, lk 18–19); 87/489/EMÜ (EÜT L 280, 03.10.1987, lk 28–29); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 90/423/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 13–18); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/687/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 16–17); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/102/EMÜ (EÜT L 355, 05.12.1992, lk 32–36); 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37); 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07. 1998, lk 22–39); 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35); 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 535/2002/EÜ (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 22–28); 1226/2002/EÜ (EÜT L 179, 09.07.2002, lk 13–18); 21/2004/EÜ (ELT L 005, 09.01.2004, lk 8–17) ja EÜ Nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 046, 19.02.1991, lk 19–36); 94/164/EÜ (EÜT L 074, 17.03.1994, lk 42–51); 94/953/EÜ (EÜT L 371, 31.12.1994, lk 14–14); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 2001/10/EÜ (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 41–41); 2002/261/EÜ (EÜT L 091, 06.04.2002, lk 31–51); 2003/50/EÜ (ELT L 169, 08.07.2003, lk 51–66); 2003/708/EÜ (ELT L 258, 10.10.2003, lk 11–34); 806/2003/EÜ (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35).