Teksti suurus:

Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 10, 150

Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.01.1999

I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) mõiste «arvestuslik õppekoha maksumus» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«õppekoha arvestuslik maksumus -- konkreetse õppekoha arvestuslik hind, mis moodustub igal aastal riigieelarve alusel arvutatud õppekoha baasmaksumuse ning õppekavale ja õppevormile kinnitatud koefitsientide korrutisena;»;

2) täiendatakse pärast mõistet «õppekoha arvestuslik maksumus» mõistetega «õppekoha baasmaksumus» ja «õppekulud» järgmises sõnastuses:

«õppekoha baasmaksumus -- igal aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud õppekoha minimaalmaksumus, mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele;

õppekulud -- konkreetsel õppeaastal ülikooli poolt ühe õppekoha finantseerimiseks tehtavad kulutused;».

§ 2. Paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord.»

§ 3. Paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteerib ülikoole ja nende õppekavasid. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimise puhul, mis on samuti positiivne otsus, on kehtivusaeg kaks aastat. Akrediteerimisotsused avalikustatakse.»

§ 4. Paragrahvis 13:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ülikooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom) juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Ülikoolide väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Haridusministeeriumi vastavasse registrisse.»

§ 5. Paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 131. Riiklik koolitustellimus

(1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja ametiliitude (ühingute) ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.

(2) Riiklik koolitustellimus vormistatakse ülikooli ja Haridusministeeriumi vahelise lepinguna ning see sisaldab:

1) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvu vastavalt õppekavadele ja õppevormidele;

2) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumust;

3) riikliku koolitustellimuse täitmiseks ülikoolile riigieelarvest raha eraldamise korda;

4) ülikooli poolt Haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise korda ja tähtaegu;

5) poolte vastutust;

6) õppekavade ja õppevormide koefitsiente.

(3) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks õppeaastaks ning õppekavade ja õppevormide koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Haridusministeeriumil on kohustus finantseerida riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta selle õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses vastava õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõpuni.

(5) Ülikoolil on kohustus:

1) luua võimalused õppekava täitmiseks üliõpilasele, kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;

2) informeerida Haridusministeeriumi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade hõives toimunud muudatustest.

(6) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ülikoolis õppiv üliõpilane või ülikooli lõpetanud isik ei saa teist korda asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.

(7) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste ja nende õppekohtade hõives tekkinud muudatuste arvestust peab Haridusministeerium.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

«§ 132. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine

(1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele.

(2) Kui riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilane arvatakse ülikoolist välja enne õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist, on ülikoolil õigus asendada riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilane teise üliõpilasega, eelistades konkurentsi korral parima õpiedukusega üliõpilast. Kui ülikool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilast teise üliõpilasega või pärast õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist ei ole antud õppekava täies mahus täitnud üliõpilaste arv võrdne riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvuga, vähendatakse järgmisel eelarveaastal riiklikku koolitustellimust selle õppekoha finantseerimise võrra.

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:

«133.. Õppekulude hüvitamine

(1) Ülikool võib nõuda õppekulude hüvitamist:

1) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud diplomi-, bakalaureuse- või doktoriõppe üliõpilastelt, kes jätkavad õpinguid riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal sama õppekava järgi pärast õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõppemist -- esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha kogu baasmaksumuseni;

2) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes läbivad bakalaureuseõppele järgneva õpetajakoolituse koolitusprogrammi, pärast mõlema õppekava summaarse nominaalse õppeaja lõppemist -- esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha kogu baasmaksumuseni;

3) üliõpilastelt, kes õpivad väljaspool riiklikku koolitustellimust -- ülikooli poolt kehtestatud korras ja tingimustel kogu õppeaja eest.

(2) Õppekulude hüvitamisest vabastatakse üliõpilane:

1) kes on I või II grupi invaliid;

2) kes on alaealise lapse või lapsinvaliidi vanem või eestkostja;

3) kui see on ette nähtud teiste seadustega.

§ 8. Paragrahvi 14 lõikes 3 tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) punktis 2 lisatakse pärast sõna «põhimäärused» sõnad «ning üliõpilaskonna põhikirja»;

2) lõiget täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

«61) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra;»;

3) punktis 10 asendatakse sõnad «selle täitmise» sõnaga «majandusaasta».

§ 9. Paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.»

§ 10. Paragrahvi 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kõikidel keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 22 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvi 27:

1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «nominaalkestus on» sõnadega «kolm kuni»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Bakalaureuseõppe nominaalkestus, milles sisaldub õpetajakoolituse koolitusprogramm, pikeneb ühe aasta võrra.»;

3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «saamisega» sõnadega «, juhul kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti».

§ 13. Paragrahvi 28:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Magistriõppesse astumine eeldab bakalaureusekraadi või bakalaureusekraadile vastava õppekava läbimist ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat, kuid koos bakalaureuseõppega mitte vähem kui viis aastat. Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ja magistritööst. Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on magistritöö kaitsmine ja magistrikraadi saamine võimalik magistriõpinguid läbimata.»;

3) lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «saamisega» sõnadega «, juhul kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti».

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

«§ 291. Arstiteaduse, loomaarstiteaduse, proviisori, hambaarstiteaduse ja arhitekt-inseneri õppekavad

(1) Loomaarstiteaduse, proviisori, hambaarstiteaduse ja arhitekt-inseneri õppekavadega kehtestatud nominaalne õppeaeg on viis aastat.

(2) Arstiõpe koosneb:

1) põhiõppest nominaalkestusega kuus aastat;

2) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(3) Arstiõppe residentuuri läbimine toimub Sotsiaalministeeriumi määratud tervishoiuasutuses ja Sotsiaalministeeriumi finantseerimisel.

(4) Arstiõppe residendid on võrdsustatud doktorantidega.

(5) Arsti põhiõppe, loomaarstiteaduse, proviisori, hambaarstiteaduse ja arhitekt-inseneri õppekava läbimine annab õiguse jätkata samal erialal õpinguid doktoriõppes.»

§ 15. Paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

«§ 301. Eksternid

(1) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi ning kaitsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd eksternina (individuaalõppijana).

(2) Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200) tähenduses tasemekoolituse sätted.

(3) Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid.»

§ 17. Paragrahvi 35:

1) lõikes 4 asendatakse sõna «rektor» sõnaga «nõukogu»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Emeriitprofessorile makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust.»

§ 18. Paragrahvis 38 asendatakse sõnad «teaduskorralduse seadus (RT I 1995, 5, 42)» sõnadega «teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832)».

§ 19. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 41. Üliõpilane

Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuseõppele järgneva õpetajakoolituse koolitusprogrammi statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi.»

§ 20. Paragrahvi 42 lõikele 1 lisatakse punkt 111 järgmises sõnastuses:

«111) üliõpilasomavalitsusele §-s 43 sätestatud tingimustel ja korras;».

§ 21. Paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 43. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

(1) Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

(2) Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele -- otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus:

1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse;

4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

(5) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel. Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega.

(6) Esimese üliõpilasesinduse valimiseeskirja kinnitab ning valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.

(7) Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.»

§ 22. Paragrahvi 44 lõikele 2 lisatakse punkt 4 järgmises sõnastuses:

«4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus.»

§ 23. Paragrahvi 48:

1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras.»;

3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Lõikes 3 nimetatud juriidilised isikud ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.»

§ 24. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 49. Ülikooli finantseerimine

(1) Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus- ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud.

(2) Ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses kaetakse riigieelarvest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel.

(3) Muud kulud kaetakse riigieelarvest, õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt.»

§ 25. Paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Ülikooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.»

§ 26. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 52. Kontroll ja revisjon

(1) Ülikooli majandustegevust riigieelarvest eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise osas kontrollib Riigikontroll.

(2) Ülikooli majandustegevust kontrollivad ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.»

§ 27. Paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse sõna «nelja» sõnaga «seitsme» ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kuni akrediteerimisotsuse tegemiseni väljastavad avalik-õiguslikud ülikoolid nende õppekavade läbinutele riiklikud haridust tõendavad dokumendid.»

§ 28. Seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

«§ 561. Nominaalse õppeaja pikenemine

Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.»

§ 29. Paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

II. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007) tehakse järgmised muudatused:

§ 30. Paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

«18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi.»

§ 31. Paragrahvis 361:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «Vabariigis» sõnaga «alalise»;

2) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) on statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis;»;

3) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) on statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane erakooliseaduse (RT I 1998, 57, 859) alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis;».

§ 32. Paragrahvi 364 lõikes 4 asendatakse sõna «tegevteenistuses» sõnaga «ajateenistuses».

III. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 33. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Rakenduskõrgkooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom), kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.»

§ 34. Paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Kuni akrediteerimisotsuse tegemiseni väljastavad riigi rakenduskõrgkoolid nende õppekavade läbinutele riiklikud haridust tõendavad dokumendid.»

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

«321. Nominaalse õppeaja pikenemine

Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.»

IV. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007) tehakse järgmised muudatused:

§ 36. Paragrahvis 16 lisatakse pärast sõna «kolm» sõnad «kuni neli».

§ 37. Paragrahvi 22 lõikes 2 lisatakse pärast sõna «lõputunnistus,» sõnad «kutsekõrghariduse õppekava läbimisel diplom,».

V. Täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200) § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhi- või keskharidust, kaugõppe õppevormis või eksternina kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.»

VI. Tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51) tehakse järgmised täiendused:

§ 38. Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 21 täiendatakse pärast sõna «sotsiaalhoolekandeasutused» sõnadega «ning avalik-õiguslikud ülikoolid ja erakoolid».

§ 39. Paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ning kaitsealadele» sõnadega «ja avalik-õiguslikele ülikoolidele ja erakoolidele».

VII. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1009) tehakse järgmised muudatused:

§ 40. Paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «(alla 24-aastane gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, ülikooli või rakenduskõrgkooli päevases õppevormis õppija)» sõnadega: «(alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane)».

§ 41. Paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides;».

§ 42. Paragrahvi 40 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «õppurile» sõnadega «või statsionaarses õppevormis õppivale üliõpilasele».

VIII. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1065; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865) tehakse järgmised muudatused:

§ 43. Paragrahvi 28 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) kõrghariduse omandamiseks kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, samuti magistri- ja doktoriõppe statsionaarse õppevormi üliõpilastele.»

§ 44. Paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad «kõrgema õppeasutuse» sõnadega «kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli».

§ 45. Paragrahvis 1241 asendatakse sõnad «kõrgemate õppeasutuste» sõnadega «kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli».

IX. Riiklike elatusrahade seaduse (RT 1993, 15, 256; RT I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631; 1996, 22, 437; 45, 849; 86, 1539; 1997, 77, 1309; 81, 1366; 1998, 17, 266; 61, 982; 64/65, 1009; 107, 1767) § 10 lõiget 1, § 13 punkti 1 ja § 19 täiendatakse pärast sõna «õppevormis» sõnadega «või statsionaarses õppevormis».

X. Lastetoetuse seaduse (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407) § 7 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «kõrgkoolis» sõnadega «ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis».

XI. Töötu sotsiaalse kaitse seaduses (RT I 1994, 81, 1381; 1995, 89, 1572; 1996, 42, 810; 49, 953; 1997, 77, 1309) tehakse järgmised muudatused:

§ 46. Paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) õppimine kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis;».

§ 47. Paragrahvi 8 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) õpib kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis;».

§ 48. Paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) on enne töötuna registreerimist õppinud kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis;».

XII. Rakendussätted

§ 49. Ülikoolide, üliõpilasomavalitsuste ja üliõpilaskondade põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Ülikoolides, mille juures tegutsevad nii üliõpilasomavalitsus kui ka üliõpilaskond, võtab ühtse üliõpilaskonna põhikirja vastu seaduse jõustumise hetkeks kõige hiljem valitud esinduskogu, mille valimistel võisid osaleda kõik ülikooli üliõpilased.

§ 50. Käesoleva seaduse § 7 ei kuulu rakendamisele üliõpilaste suhtes, kes on ülikooli vastu võetud enne 1999/2000. õppeaastat.

§ 51. Käesoleva seaduse § 31 punkt 1 jõustub 2000. aasta 1. septembril.

§ 52. (1) Enne 1997/1998. õppeaastat arstiõppesse vastuvõetud üliõpilastele kohaldatakse arstiõppe õppekava, mis koosneb:

1) põhiõppest nominaalkestusega kuus aastat;

2) internatuurist nominaalkestusega üks aasta;

3) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(2) Arstiõppe internatuuri läbimine toimub Sotsiaalministeeriumi määratud tervishoiuasutuses ja finantseerimisel. Arstiõppe internid on võrdsustatud magistrandidega.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json