Teksti suurus:

Eesti Keskkonnafondi seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 10, 152

Eesti Keskkonnafondi seadus

Vastu võetud 14.01.1999

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Keskkonnafondi õiguslik seisund

(1) Eesti Keskkonnafond (edaspidi Keskkonnafond) on avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Keskkonnafond juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest ning lepingutest riigiasutuste ja omavalitsustega.

§ 2. Keskkonnafondi ülesanne

(1) Keskkonnafondi ülesanne on Eesti keskkonnastrateegia, keskkonnategevuskava ja selle alusel kinnitatud programmide elluviimise toetamine ning sellel eesmärgil sihtotstarbeliste eraldiste kogumine riigi, kohaliku omavalitsuse ja omatulu vahenditest seaduste ja kohalike omavalitsuste otsuste alusel.

(2) Keskkonnafond realiseerib oma ülesande rahvusvaheliste, riiklike, regionaalsete ja kohalike programmide ning projektide rahalise toetamisega:

1) keskkonnaalase koolitus- ja kasvatustöö ning propaganda alal;

2) keskkonnakaitse alal;

3) loodusobjektide kaitse alal;

4) loodusvarade ja keskkonna säästliku kasutamise alal;

5) keskkonnajärelevalve alal;

6) keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamisel ja hankimisel;

7) säästva arengu alal.

2. peatükk

KESKKONNAFONDI VARA

§ 3. Keskkonnafondi vara moodustamine

(1) Keskkonnafondi vara moodustub:

1) seadusega sätestatud tuludest;

2) sihtotstarbelistest eraldistest;

3) annetustest;

4) omatulust.

(2) Seadusega sätestatud tulud koosnevad järgmistest laekumistest:

1) saastekahju hüvitis;

2) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu;

3) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust;

4) piiriveekogude vee erikasutuse tasu, välja arvatud saastekahju hüvitis saasteainete viimise eest veekogusse;

5) 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi vee erikasutuse tasust, välja arvatud saastekahju hüvitis saasteainete viimise eest veekogudesse või põhjaveekihti;

6) 80 protsenti jahirendist;

7) uluki küttimisõiguse hind;

8) 50 protsenti pakendiaktsiisist;

9) 5 protsenti riigi omandis oleva vara erastamisest laekunud rahast;

10) 5 protsenti riigimaa erastamisest laekunud rahast;

11) kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju hüvitus;

12) keskkonnale ja loodusvaradele tekitatud kahju hüvitus;

13) kala- ja veetaimevarudele tekitatud kahju hüvitus;

14) loodussaaduse ja selle õigusvastasel hankimisel kasutatud eseme või aine müügist laekunud raha;

15) kalapüügiõiguse tasu Läänemerel alates 20 meetri samasügavusjoonest kuni majandusvööndini, majandusvööndis ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal;

16) vähipüügiloa tasu;

17) kalastuskaardi tasu;

18) 4 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast;

19) kutselise kalapüügi vahenditega kalapüügiõiguse tasu käesoleva lõike punktis 15 nimetamata veekogudel.

(3) Sihtotstarbelised eraldised moodustuvad järgmistest laekumistest:

1) riigieelarvest seaduse alusel;

2) kohalikust eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel;

3) välisabist riikidevahelise koostööprogrammi alusel;

4) valitsusväliste organisatsioonide eraldistest koostööprojekti alusel;

5) eraldistest rahvusvaheliste programmide alusel.

(4) Annetused moodustuvad isikute antud varast. Kui annetaja määratud vara kasutamise sihtotstarve ei vasta Keskkonnafondi tegevuse eesmärkidele, tuleb vara annetajale kolme kuu jooksul tagastada.

(5) Omatulu koosneb järgmistest laekumistest:

1) tasulistest üritustest saadav tulu;

2) Keskkonnafondi poolt antud laenude intressid;

3) Keskkonnafondi poolt võetud laenud;

4) Keskkonnafondi vara müügist saadav tulu;

5) Keskkonnafondi vara kasutamisest saadav tulu.

§ 4. Keskkonnafondi põhi- ja reservkapital

(1) Keskkonnafondi nõukogu moodustab põhikapitali, mille suurus on vähemalt 100 miljonit krooni.

(2) Põhikapitali moodustamiseks ja täiendamiseks Keskkonnafondi tuludest vajalike eraldiste suuruse otsustab Keskkonnafondi nõukogu.

(3) Keskkonnafondi põhikapitali võib kasutada laenude garanteerimiseks Keskkonnafondi nõukogu otsuse alusel.

(4) Keskkonnafondi nõukogu moodustab reservkapitali, millesse tehakse igal aastal laekunud tuludest vähemalt 1 protsendi ulatuses sissemakseid.

(5) Keskkonnafondi reservkapitali kasutatakse Keskkonnafondi nõukogu kehtestatud korras järgmistel eesmärkidel:

1) riikliku kaitse all olevate loomade tekitatud kahju hüvitamine;

2) kaitsealadel kehtestatud piirangutest tingitud kahju hüvitamine;

3) loodusõnnetuste ja katastroofide keskkonnaohtlike tagajärgede likvideerimine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud korras tehakse maksed:

1) kahjude hüvitamisel kohtuotsuse või maavanema ja maaomaniku kohtueelse kokkuleppe alusel;

2) loodusõnnetuste ja katastroofide keskkonnaohtlike tagajärgede likvideerimisel Vabariigi Valitsuse otsuse alusel.

§ 5. Keskkonnafondi vara andmine sihtkapitalide käsutusse

(1) Kalakapitali kantakse käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 13, 15 ja 17 nimetatud tulu.

(2) Metsakapitali kantakse käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 18 nimetatud tulu.

(3) Jahikapitali kantakse käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud tulu.

(4) Piirkondlikesse sihtkapitalidesse kantakse:

1) 50 protsenti piirkondliku sihtkapitali tegevuspiirkonnas laekunud käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud tulust;

2) 1 protsent piirkondliku sihtkapitali tegevuspiirkonnas laekunud käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulust;

3) piirkondliku sihtkapitali tegevuspiirkonnas laekunud käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 11, 12, 16 ja 19 nimetatud tulu;

4) sihtkapitalile tehtud annetus;

5) sihtkapitali poolt korraldatud tasulisest üritusest saadud tulu;

6) sihtkapitalist antud laenust saadavad intressid;

7) riigieelarvest, kohalikust eelarvest, välisabist ja Keskkonnafondi nõukogu otsuse alusel sihtkapitalile tehtud eraldis.

§ 6. Piirangud Keskkonnafondi vara kasutamisel

(1) Keskkonnafond tohib Keskkonnafondi nõukogu otsuse alusel rahvusvahelisi, riiklikke, regionaalseid ja kohalikke programme ning projekte osaliselt finantseerida, anda nende realiseerimiseks, rajamiseks või hooldamiseks laenu või garanteerida laenulepinguid, kui tegemist on:

1) veeressursside kaitse või kasutamisega, välisõhu kaitsega või jäätmekäitlusega;

2) keskkonna kvaliteedi hindamisega;

3) maapõue kaitsega või üldgeoloogilise uurimistööga;

4) jahiuluki- või kalavarude kaitse, taastootmise ja kasutamise korraldamisega;

5) loodusliku loomastiku või taimestiku kaitsega;

6) kaitstava loodusobjekti kaitsega;

7) metsa kaitse ja taastootmisega;

8) pakendi käitlemisega;

9) kiirgus- või kemikaaliohu ennetamisega;

10) maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega;

11) keskkonna bioloogilise risustamise likvideerimisega;

12) säästva arengu põhimõtete ellurakendamisega.

(2) Keskkonnaohtlikele toodetele määratud tagatisraha vastuvõtmist, hoidmist ja tagasimaksmist korraldab Keskkonnafond õigusaktis sätestatud juhtudel ja Keskkonnafondi nõukogu poolt määratud korras.

(3) Loodusobjektide kaitseks vajalikku tegevust eramaal tohib finantseerida Keskkonnafondi ja maaomaniku vahel sõlmitud lepingu alusel.

(4) Keskkonnafondi rahalisi vahendeid ei tohi kasutada valitsus- ja omavalitsusasutuse tegevuskulude katmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene Keskkonnafondi omatulu kasutamisele, aga see peab olema vastavuses Keskkonnafondi ülesannetega.

(6) Keskkonnafondi vahendeid Keskkonnafondi enda tegevuse korraldamiseks tohib kasutada kooskõlas eelarvega Keskkonnafondi nõukogu kehtestatud korras ja otsuste alusel.

§ 7. Keskkonnafondi eelarve

(1) Keskkonnafondi eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Keskkonnafondi tulude ja kulude üldmahud kiidab heaks Keskkonnafondi nõukogu ja need võetakse Riigikogu poolt vastu koos riigieelarvega.

(3) Riigikogus vastuvõetud tulude ja kulude üldmahtude alusel kinnitab Keskkonnafondi nõukogu Keskkonnafondi eelarve.

(4) Sihtkapitali eelarve on Keskkonnafondi eelarve osa. Sihtkapitali eelarve kinnitab sihtkapitali nõukogu Keskkonnafondi nõukogu kinnitatud sihtkapitali tulude ja kulude üldmahtude alusel.

(5) Keskkonnafondi eelarve täitmise aruande kiidab heaks Keskkonnafondi nõukogu ja see lisatakse riigieelarve täitmise aruandele selle kinnitamiseks Riigikogus.

§ 8. Keskkonnafondist finantseeritavad programmid ja projektid

(1) Keskkonnafondist finantseeritakse programme ja projekte vastavuses käesoleva seaduse §-dega 2 ja 6.

(2) Keskkonnafondist finantseeritava programmi või projektiga ühinemist taotlev isik esitab Keskkonnafondile taotluse koos ökoloogilise ja majandusliku põhjendusega ning oma osaluse äranäitamisega.

(3) Programmi või projektiga ühinemise otsustab Keskkonnafondi nõukogu. Taotlus vaadatakse läbi ja vormistatakse Keskkonnafondi ja taotleja vahel sõlmitava lepinguga Keskkonnafondi nõukogu määratud korras.

(4) Keskkonnafondist finantseeritavad programmid ja projektid peavad järgima Vabariigi Valitsuse heakskiidetud keskkonnategevuskava.

§ 9. Keskkonnafondi tegevuse kontrollimine ja aruandlus

(1) Keskkonnafondi tegevust kontrollib revisjonikomisjon, kes esitab aruande Keskkonnafondi tegevuse kontrollimise kohta vähemalt üks kord aastas.

(2) Revisjonikomisjon on kohustatud Keskkonnafondi tegevust kontrollima ka sagedamini, kui sellekohase otsuse on teinud Keskkonnafondi nõukogu.

(3) Keskkonnafondi majandustegevust kontrollib Riigikontroll riigikontrolöri määratud ajal.

(4) Keskkonnafondi raamatupidamist kontrollib Keskkonnafondi nõukogu nimetatud audiitor Keskkonnafondi nõukogu poolt määratud ajal.

(5) Keskkonnafondi struktuuriüksuste vahelise teabevahetuse ja aruannete esitamise korra kehtestab Keskkonnafondi nõukogu.

3. peatükk

KESKKONNAFONDI STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§ 10. Keskkonnafondi struktuuriüksused

(1) Keskkonnafondi struktuuriüksused on piirkondlikud sihtkapitalid ja sihtkapitalid tegevusvaldkondade järgi, kes realiseerivad Keskkonnafondi ülesandeid oma piirkonnas või tegevusvaldkonnas.

(2) Piirkondlikud sihtkapitalid on:

1) üks igas maakonnas tegevuspiirkonnaga maakonna piires;

2) üks Tallinnas tegevuspiirkonnaga Tallinna linn;

3) üks Narvas tegevuspiirkonnaga Narva linn.

(3) Sihtkapitalid tegevusvaldkonna järgi on:

1) Kalakapital kalavarude kaitseks, taastootmiseks ja kasutamise korraldamiseks;

2) Metsakapital metsa kaitseks ja taastootmiseks;

3) Jahikapital ulukivarude kaitseks, taastootmiseks ja kasutamise korraldamiseks.

(4) Keskkonnafondi nõukogu otsusega võib moodustada ka teisi sihtkapitale Keskkonnafondi ülesannete realiseerimiseks. Nende sihtkapitalide tegevuse korralduse määrab Keskkonnafondi nõukogu.

§ 11. Keskkonnafondi nõukogu

(1) Keskkonnafondi kõrgemaks organiks on üheksaliikmeline Keskkonnafondi nõukogu.

(2) Keskkonnafondi nõukogusse kuuluvad:

1) neli Riigikogu nimetatud liiget;

2) kolm Vabariigi Valitsuse nimetatud liiget keskkonnaministri ettepanekul;

3) kaks teadlaste ühenduse nimetatud liiget.

(3) Keskkonnafondi nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees.

(4) Keskkonnafondi nõukogu liikmete volituste aeg on kolm aastat.

(5) Riigikogu nimetab Keskkonnafondi nõukogu liikmed oma otsusega Riigikogu alatise keskkonnakomisjoni ettepanekul.

§ 12. Keskkonnafondi nõukogu pädevus, töökord ja vastutus

(1) Keskkonnafondi nõukogu pädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

1) Keskkonnafondi eelarve kinnitamine ning selle täitmise aruande heakskiitmine;

2) ettepanekute tegemine õigusaktide koostamiseks ja muutmiseks;

3) Keskkonnafondi revisjonikomisjoni töökorra ja tegevdirektori tööjuhendi kinnitamine;

4) Keskkonnafondi revisjonikomisjoni määramine;

5) sihtkapitalide poolt finantseeritavate programmide ja projektide heakskiitmine;

6) audiitorite määramine;

7) sihtkapitalide tulude ja kulude üldmahtude kinnitamine.

(2) Keskkonnafondi nõukogu töövormiks on istung.

(3) Keskkonnafondi nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ning nendest teatatakse Keskkonnafondi nõukogu liikmele kirjalikult vähemalt 15 päeva ette. Keskkonnafondi nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kuus liiget.

(4) Keskkonnafondi nõukogu istungid valmistab ette ja kutsub kokku Keskkonnafondi nõukogu esimees või esimehe äraolekul aseesimees. Keskkonnafondi nõukogu istung kutsutakse kokku ka siis, kui seda nõuavad vähemalt kolm nõukogu liiget.

(5) Keskkonnafondi nõukogu istungit juhatab Keskkonnafondi nõukogu esimees või esimehe äraolekul aseesimees. Keskkonnafondi nõukogu langetab otsused hääletamise teel. Keskkonnafondi nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(6) Keskkonnafondi nõukogu istungi materjalid saadetakse sihtkapitalide nõukogu esimeestele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajal. Sihtkapitalide nõukogu esimeestel või nende volitatud isikutel on õigus osaleda Keskkonnafondi nõukogu istungil hääleõiguseta.

(7) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse nõuete rikkumise ning oma kohustuse täitmata jätmisega Keskkonnafondile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva nõukogu otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning tema eriarvamus on kirjalikult fikseeritud nõukogu istungi protokollis. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise algusest või toimumisest.

§ 13. Sihtkapitali nõukogu, tema pädevus ja töökord

(1) Sihtkapitali nõukogu juhib sihtkapitali tegevust.

(2) Sihtkapitali nõukogu on viieliikmeline. Sihtkapitali nõukogu liikmed nimetab Keskkonnafondi nõukogu:

1) maavanema ettepanekul käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtkapitalidele;

2) Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud sihtkapitalile;

3) keskkonnaministri ettepanekul käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud sihtkapitalidele.

(3) Sihtkapitali nõukogu valib oma liikmete hulgast sihtkapitali nõukogu esimehe ja aseesimehe.

(4) Sihtkapitali nõukogu:

1) juhib sihtkapitali tegevust;

2) koostab sihtkapitalist finantseeritavate programmide ja projektide loetelu ja esitab selle heakskiitmiseks Keskkonnafondi nõukogule;

3) koostab sihtkapitali eelarve projekti ja esitab selle sihtkapitali tulude ja kulude üldmahu kinnitamiseks Keskkonnafondi nõukogule;

4) koostab sihtkapitali eelarve täitmise aruande ja esitab selle Keskkonnafondi nõukogule kinnitamiseks.

(5) Sihtkapitali nõukogu esimees:

1) esindab sihtkapitali;

2) juhatab sihtkapitali nõukogu koosolekuid;

3) viib ellu sihtkapitali nõukogu otsuseid;

4) kasutab ja käsutab Keskkonnafondi vara sihtkapitali eelarvega ja Keskkonnafondi nõukogu otsustega määratud ulatuses:

5) annab aru sihtkapitali tegevusest sihtkapitali nõukogu ja Keskkonnafondi nõukogu ees;

6) sõlmib Keskkonnafondi nõukogu ja sihtkapitali nõukogu otsuste alusel ja täitmiseks lepinguid.

§ 14. Keskkonnafondi nõukogu esimees ja tegevdirektor

(1) Keskkonnafondi nõukogu esimees:

1) esindab Keskkonnafondi;

2) juhib Keskkonnafondi nõukogu tegevust;

3) juhatab Keskkonnafondi nõukogu koosolekuid;

4) annab Keskkonnafondi esindamiseks sellekohaseid volikirju;

5) kirjutab alla Keskkonnafondi nõukogu koosoleku protokollile ja otsusele;

6) sõlmib ja lõpetab Keskkonnafondi nimel töölepingu tegevdirektoriga;

7) korraldab sihtkapitalide vahelist koostööd.

(2) Keskkonnafondi tegevdirektor:

1) viib ellu Keskkonnafondi nõukogu otsuseid, juhib personali tegevust ja korraldab raamatupidamist;

2) esindab Keskkonnafondi erivolituseta;

3) võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid ning sõlmib nendega töölepinguid;

4) valmistab ette Keskkonnafondi nõukogu otsuste projektid;

5) esitab Keskkonnafondi nõukogule Keskkonnafondi tegevuse aruande ja eelarve projektid;

6) annab oma tegevusest aru Keskkonnafondi nõukogu ja Keskkonnafondi nõukogu esimehe ees;

7) käsutab Keskkonnafondi vara vastavalt Keskkonnafondi nõukogu kehtestatud korrale ja annab oma pädevuse piires volikirju;

8) sõlmib Keskkonnafondi nõukogu otsuste täitmiseks ja alusel lepinguid;

9) kontrollib sihtkapitali asjaajamist, raamatupidamist ja aruandlust ning varustab sihtkapitale juhendmaterjalidega.

(3) Keskkonnafondi tegevdirektori tagasikutsumise algatab keskkonnafondi nõukogu vähemalt nelja Keskkonnafondi nõukogu liikme nõudmisel.

4. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 15. Üleminekuperiood ja õigusjärglus

(1) Kuni Keskkonnafondi nõukogu esimese istungini täidab selle ülesandeid praegu tegutseva Keskkonnafondi nõukogu ja Keskkonnafondi nõukogu esimehe ülesandeid praegu tegutseva Keskkonnafondi nõukogu esimees.

(2) Käesoleva seadusega moodustatav Keskkonnafond on seni tegutsenud Keskkonnafondi ja Kalakapitali õigusjärglane.

(3) Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkivad Metsakapitali tulud ja kulud ning Keskkonnafondi üleantavad Kalakapitali tulud ja kulud liidetakse Riigikogus vastuvõetud Keskkonnafondi 1999. aasta tuludele ja kuludele. Kalakapitali vahendite üleandmist Keskkonnafondile korraldab keskkonnaminister.

§ 16. Muudatused seadustes

(1) Keskkonnafondi seadus (RT I 1994, 8, 105; 46, 773; 86/87, 1488; 1995, 74, 1286) tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

(2) Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse (RT 1991, 43, 516; RT I 1995, 80, 1384) §-d 29 ja 30 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

(3) Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784):

1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

«(7) Tasu kalapüügiõiguse, vähipüügiloa ja kalastuskaardi eest kantakse Eesti Keskkonnafondi.»;

2) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 17. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juunil.

(2) Keskkonnafondi põhikapitali tehtavad eraldised peavad tagama põhikapitali suuruse:

1) 1999. aasta 31. detsembriks 20 000 000 krooni;

2) 2000. aasta 31. detsembriks 40 000 000 krooni;

3) 2001. aasta 31. detsembriks 60 000 000 krooni;

4) 2002. aasta 31. detsembriks 80 000 000 krooni;

5) 2003. aasta 31. detsembriks 100 000 000 krooni.

Riigikogu esimees Toomas SAVI