KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (lühend - AVVKHS)

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.06.2011
Avaldamismärge:

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus

Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 48, 775
jõustumine 01.01.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.05.2001RT I 2001, 47, 26001.01.2002
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.05.2004RT I 2004, 46, 32901.07.2004

§ 1. Hüvitise saamise õigus

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule:
 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus;
 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega;
 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus;
 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja;
 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284) sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud;
 6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud;
 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.

 (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud isikule, sõltumata ametiisiku süüst.

 (3) Kahju ei hüvitata isikule:
 1) kes uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise;
 2) kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku;
 3) kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590) § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 2. Hüvitise taotlemise õiguse tekkimine

 (1) Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.

 (2) Kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses.

 (3) Kohtunik, prokurör, uurija või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 3. [Kehtetu - RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 4. Hüvitise taotlemine

 (1) [Kehtetu - RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

 (11) Hüvitise taotlemisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (2) Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (§ 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri.

 (3) Rahandusministeerium kontrollib hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.

 (4) Rahandusministeerium maksab taotlejale hüvitise välja või toimetab talle taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest posti teel või elektrooniliselt kätte. Hüvitis makstakse vastavalt taotleja soovile kas raha taotleja pangaarvele kandmise või hüvitise sularahas saamiseks pangatšeki andmisega.

 (5) Hüvitise maksmiseks vajalikud summad nähakse ette riigieelarves.

 (6) Kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 5. Hüvitis

 (1) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.

 (2) Päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.

 (3) Vabaduse võtmist vähem kui 24 tunniks loetakse üheks ööpäevaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid.

 (5) Kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 näidatud kohtu või uurija määruses on märgitud, et isik, kellelt oli vabadus alusetult võetud, on tasunud õigusabi eest, hüvitatakse talle õigusabi eest tasutu määra järgi, mis on kehtestatud advokaadile uurija või kohtu määramisel kriminaalasjas kaitsjana osalemise eest tasumiseks.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 6. [Kehtetu - RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 7. Pärijate õigus hüvitisele

 (1) Kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isik sureb pärast seda, kui ta oli esitanud hüvitise taotlemise avalduse Rahandusministeeriumile, läheb hüvitise nõude õigus üle tema pärijatele.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isik sureb ning ta ei olnud esitanud hüvitise taotlemise avaldust, ei ole tema pärijatel hüvitise saamise õigust.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 8. Ametiisiku vastutus

  Isikult vabaduse alusetult võtmises süüdi oleva ametiisiku vastutuse ulatus ja kord reguleeritakse eraldi.

§ 9. Hüvitamise aluse äralangemine

  Kui pärast hüvitise väljamaksmist langeb hüvitamise alus ära, on Rahandusministeeriumil õigus nõuda hüvitise tagastamist seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 10. Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, kui õigus hüvitist taotleda (§ 2 lõige 1) tekkis tal pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 11. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

§ 12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]