Teksti suurus:

Telekommunikatsiooniseadus (lühend - TeleKS)

Telekommunikatsiooniseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.07.2004
Avaldamismärge:

Telekommunikatsiooniseadus

Vastu võetud 09.02.2000
RT I 2000, 18, 116
jõustumine 19.03.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2000RT I 2000, 78, 49513.10.2000
13.02.2001RT I 2001, 23, 12507.03.2001
31.05.2001RT I 2001, 53, 31020.07.2001
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
13.11.2002RT I 2002, 99, 58019.12.2002
11.02.2003RT I 2003, 23, 13617.03.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20707.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
19.05.2004RT I 2004, 46, 33201.01.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua telekommunikatsiooni arenguks soodsad tingimused ja tagada telekommunikatsiooniteenuse kasutajate kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded telekommunikatsioonivõrkudele, telekommunikatsioonivõrkude opereerimisele ja osutatavatele telekommunikatsiooniteenustele ning riikliku järelevalve kord kehtestatud nõuete täitmise üle.

 (3) Käesoleva seadusega tagatakse telekommunikatsiooni piiratud ressursside otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Telekommunikatsiooniteenus

 (1) Telekommunikatsiooniteenus seisneb signaalide edastamises või suunamises telekommunikatsioonivõrgus või -võrkudes ning ühenduste loomises telekommunikatsioonivõrgu või -võrkude lõpp-punktide vahel. Telekommunikatsiooniteenuseks ei loeta ringhäälingut.

 (2) Telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui see on võrdsetel alustel kättesaadav kõigile kasutajatele.

 (3) Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja on isik, kellel on lõppkasutajana (edaspidi tarbija) või telekommunikatsiooniteenuse osutajana sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutajaga üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kasutamise leping.

 (4) Telekommunikatsiooniteenuse osutamine on tegevus, mis hõlmab telekommunikatsiooniteenuse loomise, arendamise ja pakkumise või nende korraldamisega seotud toimingud.

 (5) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja on isik, kes osutab telekommunikatsiooniteenust.

 (6) Sidumisteenus käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mis seisneb kahe telekommunikatsioonivõrgu vastastikuses sidumises ja nende võrkude vahel signaalide suunamises, kommuteerimises või edastamises.

 (7) Koostalitusvõime käesoleva seaduse tähenduses on vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus.

§ 3. Telekommunikatsioonivõrk

 (1) Telekommunikatsioonivõrk on ülekandesüsteem koos selle juurde kuuluvate lülitusseadmete ning muude abisüsteemide ja -rajatistega, mis võimaldab telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel elektriliste või elektromagnetiliste signaalide edastamist kaabli kaudu, raadio-, optiliste või muude vahenditega. Telekommunikatsioonivõrgu liigid on telefonivõrk, mobiiltelefonivõrk, raadiovõrk, püsiliinivõrk ja lülitatav lairibavõrk.

 (2) Telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui seda kasutatakse osaliselt või täielikult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

 (3) Telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu füüsiliselt määratletav punkt, kus on telekommunikatsiooniteenuse kasutajale loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks telekommunikatsioonivõrgule.

 (4) Telekommunikatsioonivõrgu ühenduspunkt (edaspidi ühenduspunkt) käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooniteenuse kasutaja terminaliseadme telekommunikatsioonivõrguga ühendamise koht.

 (5) Juurdepääsuvõrk käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu osa lõpp-punkti ja sellele lähima telefonijaama vahel.

 (6) Telefonijaam käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab telekommunikatsioonivõrgusiseste signaalide suunamist, kommuteerimist ja edastamist selle telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku ja vastuvõtmist seotud telekommunikatsioonivõrgust.

 (7) Liin käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga.

 (8) Ülekandevõrk käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu osa, mis ühendab telefonijaamu või juurdepääsuvõrke.

 (9) Terminaliseade käesoleva seaduse tähenduses on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga võimaldab saata, töödelda või vastu võtta signaale.

 (10) Telekommunikatsioonivõrgu lõppseade (edaspidi lõppseade) on terminaliseade ja raadiosideks kasutatav raadioseade. Lõppseadme klass on teatud iseloomulike ja ühetaoliste kindlaksmääratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega määratletud ning piiritletud lõppseadmete ühisnimetus.

 (11) Numeratsioonivahemik käesoleva seaduse tähenduses on teatud järjestikuses seoses olev numbrite jada telekommunikatsioonivõrgu opereerimiseks ja telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

 (12) Tunnuskood käesoleva seaduse tähenduses on kohanumbrite kombinatsioon, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja operaatori eristamiseks telekommunikatsiooniteenuse osutamisel või telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel.

 (13) Lühinumber käesoleva seaduse tähenduses on kuni viiekohaline number, mis tagab tarbijale telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja või muude adressaatide, sealhulgas politsei, kiirabi ja päästeteenistuse lihtsustatud valimise.

 (14) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, millega tagatakse telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamine.

 (15) Liinirajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsioonivõrgu osa, milleks on kaablitunnel või -kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum. Liinirajatiseks on ka raadiosidemast.

 (16) Püsiliin on telekommunikatsioonivõrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus, mille juurde võivad kuuluda tehniliste parameetrite ja marsruudi juhtimisvõimaluse efektiivseks kasutamiseks vajalikud abisüsteemid.

 (17) Telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine (interconnection) (edaspidi sidumine) käesoleva seaduse tähenduses on kahe telekommunikatsioonivõrgu tehniline ja loogiline ühendamine viisil, mis võimaldab osutada telekommunikatsiooniteenuseid kasutajatele, kellel on juurdepääs ühendatud telekommunikatsioonivõrkudele.

 (18) Telekommunikatsioonivõrkude sidumisliin (edaspidi sidumisliin) käesoleva seaduse tähenduses on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti.

 (19) Sidumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu punkt, mille kaudu toimub sidumine ning tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja osutatavate telekommunikatsiooniteenuste koostalitusvõime.

 (20) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimine on telekommunikatsioonivõrgu loomise, arendamise või kasutamise korraldamine.

 (21) Telekommunikatsioonivõrgu operaator on isik, kes tegeleb telekommunikatsioonivõrgu opereerimisega.

 (22) Liiklus käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgus või -võrkude vahel edastatavate signaalide maht.

 (221) Kõne edastamine käesoleva seaduse tähenduses on sõnumit kandva signaali edastamine telekommunikatsioonivõrgus.

 (222) Kõne edastamise liigid on:
 1) telefonikõne, mille puhul on sõnumi loojaks hääl;
 2) Interneti sissehelistamiskõne, mille puhul on sõnumi loojaks vastav modem;
 3) faksikõne, mille puhul on sõnumi loojaks faksiseade.

 (23) Nõuded telekommunikatsioonivõrgule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 4. Telefoniteenus ja telefonivõrk

 (1) Telefoniteenus on telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab tarbijale ühenduse telefonivõrguga või sidumise kaudu teiste telekommunikatsioonivõrkudega ja kõne edastamise lõpp-punktide vahel.

 (2) Telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel ning vastab telefonivõrgule kehtestatud nõuetele.

 (3) Mobiiltelefoniteenus käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mille osutamine seisneb osalise või täieliku raadioside loomises kõne edastamiseks liikuvale tarbijale ning mis hõlmab osaliselt või täielikult mobiiltelefonivõrku.

 (4) Mobiiltelefonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele.

 (5) Nõuded telefonivõrgule ja mobiiltelefonivõrgule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 5. Universaalteenus

 (1) Universaalteenus on Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav telekommunikatsiooniteenuste kogum, mis tagab vastava üldkasutatava telefonivõrgu operaatori tegevusloaga määratud piirkonnas kõigile seda soovivatele tarbijatele ühesuguse ning mõistliku hinna eest juurdepääsu üldkasutatavale telefonivõrgule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telekommunikatsiooniteenuste kogum koosneb:
 1) 3,1 kHz ribalaiusega kanalil osutatavast telefoniteenusest, mis on ühesuguse hinnaga ühteviisi kättesaadav kõikidele tarbijatele, sõltumata nende geograafilisest asukohast;
 2) Interneti teenusest, mis on ühesuguse hinnaga ühteviisi kättesaadav kõikidele tarbijatele, sõltumata nende geograafilisest asukohast;
 3) üldkasutatava telefoni (taksofon) teenusest, mille puhul maksevahendina kasutatakse raha või maksekaarte;
 4) võimalusest saada tasuta ühendus politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritega.

 (3) Nõuded universaalteenuse osutamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 6. Raadioside ja raadiovõrk

 (1) Raadioside on ühenduse loomine ja signaalide edastamine telekommunikatsioonivõrgu abil, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.

 (2) Raadiovõrk on teatud kindlaksmääratud raadiosageduskanalil või -kanalitel ja territooriumil ühtses süsteemis töötavate raadioseadmete kogum.

 (3) Raadioseade käesoleva seaduse tähenduses on raadioside pidamiseks ettenähtud telekommunikatsiooniseade, mis moodustab osa telekommunikatsioonivõrgust. Raadioseade on paigaldatud, kui seda saab pärast antenniga ühendamist ja toite sisselülitamist kasutada raadiosideks.

 (4) Eriotstarbeline raadiosagedusseade käesoleva seaduse tähenduses on teaduses, tööstuses, meditsiinis, olmes või muus valdkonnas kasutamiseks ettenähtud seade, mille töö põhineb elektromagnetlainete kasutamisel muul eesmärgil kui raadioside pidamine.

 (5) Raadiosaateseade käesoleva seaduse tähenduses on raadioseade, mis kiirgab elektromagnetlaineid raadioside eesmärgil. Raadiovastuvõtuseade on raadioseade, mis võtab raadioside eesmärgil vastu raadiosaateseadme kiiratud elektromagnetlaineid.

 (6) Raadiosagedus käesoleva seaduse tähenduses on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedusalas 9 kHz kuni 3000 GHz.

 (7) Raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning on määratletud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ja ribalaiusega.

 (8) Nõuded raadiosidele ja -võrgule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

2. peatükk NÕUDED TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRGU OPEREERIMISELE JA TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE OSUTAMISELE 

§ 7. Nõuded telekommunikatsioonivõrgu opereerimisele ja telekommunikatsiooniteenuse osutamisele

 (1) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimisele ja telekommunikatsiooniteenuse osutamisele üldiste ning õigustatud nõuete kehtestamisel lähtutakse muu hulgas järgmistest põhimõtetest:
 1) telekommunikatsioonivõrgu toimimise turvalisuse tagamine;
 2) telekommunikatsioonivõrgu terviklikkuse säilitamine;
 3) edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;
 4) telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste koostalitusvõime tagamine;
 5) tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
 6) planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;
 7) raadiosageduse, numeratsioonivahemiku ja lühinumbri efektiivne kasutamine;
 8) raadiovõrkude ja maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine;
 9) avaliku korra ja riikliku julgeoleku tagamine;
 10) kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;
 11) telekommunikatsiooniteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.

 (11) Telekommunikatsioonivõrgu kaudu kaabelleviteenuse osutamisel peab ettevõtja täitma kaabelleviseaduses sätestatud nõudeid.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimisele või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisele võib Vabariigi Valitsus, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest, kehtestada nõudeid, kui see on vajalik:
 1) telekommunikatsiooniteenuse kasutajate kaitseks;
 2) teatmikus ja üldkasutatavas numbriinfoteenistuses tarbija kohta teabe avaldamiseks;
 3) politsei, kiirabi ja päästeteenistusega ühenduse tagamiseks;
 4) puuetega inimestele telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks või
 5) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitusvõime tagamiseks ning sidumispunktide asukoha määramiseks;[Punkt 6 jõustub 1. 01. 2005]
 6) sõnumite ülekandmise korraldamiseks jälitusametkonna või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Nõuded sõnumite ülekandmise korraldamiseks hõlmavad eelkõige ülekantavate sõnumite formaati, kvaliteeti, üheaegselt ülekantavate sõnumite hulka ja ülekantavate sõnumite kaitset.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

§ 8. Olulise turujõuga ettevõtja

 (1) Sideamet tunnistab konkreetsel telekommunikatsiooniteenuseturul ja selle teenuse osutamise piirkonnas olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja:
 1) kellele on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ainsana antud õigus (käesoleva seaduse tähenduses ainuõigus) opereerida teatud üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või osutada teatud üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust või arendada mingit muud telekommunikatsioonialast tegevust kindlaksmääratud territooriumil;
 2) kelle turuosa koos ema- ja tütarettevõtjaga on vähemalt 25 protsenti konkreetse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse turu käibest või vähemalt 25 protsenti liiklusest sidumisteenuseturu korral ja kes ei tõenda, et selle turuosa omamine ei ohusta vaba konkurentsi.

 (2) Sideamet võib tunnistada olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja, kelle turuosa on konkreetse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse turu käibest väiksem kui 25 protsenti, kui see on põhjendatav konkreetsete konkurentsitingimustega antud telekommunikatsiooniteenuseturul.

 (3) Sideamet otsustab igal aastal telekommunikatsiooniteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks. Sideameti peadirektori käskkirjas märgitakse telekommunikatsiooniteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjate loetelu koos andmetega, millisel telekommunikatsiooniteenuseturul ja millises selle teenuse osutamise piirkonnas loetakse neid olulise turujõuga ettevõtjateks.

 (4) Sideamet saadab vastavale üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale posti teel või elektrooniliselt põhjendatud teate käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 sätestatud olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsuse kohta vähemalt kaks kuud enne isiku olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsustamist.

 (5) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib esitada Sideametile oma kirjaliku arvamuse enda olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kui Sideamet ei ole arvamuse esitamiseks andnud pikemat tähtaega.

 (6) Olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamist käsitleva Sideameti peadirektori käskkirja väljavõte saadetakse Konkurentsiametile.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käskkiri tehakse olulise turujõuga ettevõtjale teatavaks posti teel või elektrooniliselt. Olulise turujõuga ettevõtjate loetelu avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (8) Olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab oma tegevuse ühe kuu jooksul, arvates olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise käskkirja väljavõtte avaldamisest käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud viisil, viima vastavusse olulise turujõuga ettevõtjale käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (9) Juhul kui üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja turuosa on vähemalt 40 protsenti konkreetse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse turu käibest, reguleerib tema kui turgu valitseva ettevõtja tegevust lisaks käesolevale seadusele konkurentsiseadus (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813). Turgu valitsevale ettevõtjale kohaldatakse olulise turujõuga ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut.

 (10) Konkurentsitingimuste hindamise ja telekommunikatsiooniteenuseturgude piiritlemise korra olulise turujõuga ettevõtja määramiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

3. peatükk TEGEVUSE ALUSTAMINE, TEGEVUSLUBA JA TEHNILINE LUBA 

§ 9. Tegevuse alustamisest teatamine

 (1) Üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või sellega või teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku opereerida sooviv või üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust osutada sooviv isik peab oma otsusest alustada nimetatud tegevust kirjalikult teatama Sideametile.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) nimi ja isiku- või registrikood;
 2) aadress ja sidevahendite numbrid;
 3) opereeritava telekommunikatsioonivõrgu või osutatava telekommunikatsiooniteenuse kirjeldus, sealhulgas telekommunikatsioonivõrgu kasutamise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise tingimused ja tegevuse alustamise aeg;
 4) tegevuse geograafiline piirkond;
 5) kinnitus teate esitaja tegevuse vastavuse kohta sellele tegevusele kehtestatud nõuetele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele tuleb lisada:
 1) asutamisel oleva juriidilise isiku puhul – asutamisel sõlmitud asutamislepingu tõestatud ärakiri;
 2) juriidilisel isikul aktsionäride, osanike või liikmete nimekiri, kellel on vähemalt 10-protsendiline osalus aktsia- või osakapitalis;
 3) tegevusloa või tehnilise loa taotlus, kui see on käesoleva seaduse alusel vajalik;
 4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamist peab isik tasuma riigilõivu.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse alustamisest teatamise kohustust ei rakendata ajutise iseloomuga üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu suhtes ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse suhtes, mis on ajutise iseloomuga, suunatud väikesele tarbijaskonnale või on vähetähtis.

 (6) Ajutise iseloomuga üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on piiratud ajavahemikuks paigaldatud üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, kusjuures nimetatud ajavahemiku pikkus on kuni 30 päeva.

 (7) Ajutise iseloomuga üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on tarbija poolt piiratud ajavahemikul kasutatav telekommunikatsiooniteenus, kusjuures nimetatud ajavahemiku pikkus on kuni 30 päeva.

 (8) Väikesele tarbijaskonnale suunatud üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on teenus, mille osakaal vastava teenuse turul on kuni 3 protsenti kogu nimetatud turu käibest.

 (9) Vähetähtis üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on teenus, mille aastane netokäive on kuni 1 500 000 krooni, kusjuures üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tarbijat identifitseeritakse arveldamise eesmärgil kaudselt või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamine toimub ettevõtte või kontserni sees.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja üldkasutatavatele telekommunikatsiooniteenustele ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud:
 1) telekommunikatsiooniteenuse kättesaadavuse nõudeid, välja arvatud nõuded, mis puudutavad politsei, kiirabi ja päästeteenistusega ühenduse tagamist;
 2) telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuded;
 3) telekommunikatsioonivõrkudele juurdepääsu ja telekommunikatsioonivõrkude sidumise nõudeid;
 4) tasu nõudeid telekommunikatsiooniteenuste kasutamise eest;
 5) telekommunikatsioonivõrgu opereerimise nõudeid.
[RT I 2004, 30, 207 - jõust. 07.05.2004]

§ 10. Tegevuse alustamise teate registreerimine

 (1) Sideamet registreerib käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud teate ja teeb Sideameti peadirektori vastava käskkirja teate esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt nelja nädala jooksul, arvates nõuetekohase teate ja kõigi nõutavate dokumentide laekumisest Sideametile. Kui koos tegevuse alustamise teatega esitatakse taotlus tegevusloa ja tehnilise loa saamiseks, registreeritakse tegevuse alustamine ning väljastatakse Sideameti peadirektori sellekohase käskkirja väljavõte vastavalt tegevusloa või tehnilise loa väljastamise tähtajale.

 (11) Kui teate esitaja on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne registreerimise otsustamist teate esitaja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (2) Sideamet võib keelduda käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud teate registreerimisest juhul, kui:
 1) ei ole tagatud kehtestatud nõuete täitmine;
 2) ei ole võimalik väljastada tegevusluba;
 3) ei ole võimalik väljastada tehnilist luba või
 4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud teate registreerimisest keeldumise käskkiri tehakse teate esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt. Kui keeldumise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, võib isik teatada tegevuse alustamisest uuesti käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras.

 (4) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud isik võib teates nimetatud tegevust alustada pärast teate registreerimist Sideametis.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11. Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise õigus

 (1) Igal isikul on õigus opereerida telekommunikatsioonivõrku ja osutada telekommunikatsiooniteenust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise õigus ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise õigus on ettevõtjal.

 (3) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes on kehtestatud korras kantud registrisse ja kes opereerib üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või osutab üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust ning üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimine või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamine on tema püsiv tegevus.

§ 12. Tegevusluba

 (1) Tegevusloaga antakse konkreetsele ettevõtjale telekommunikatsioonivõrgu opereerimise õigus ning määratakse selle telekommunikatsioonivõrgu opereerimise kohustused, tingimused ja nõuded.

 (2) Tegevusluba on vaja üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimiseks, kui selle toimimine põhineb:
 1) Eesti raadiosageduste plaanist eraldatavate raadiosageduskanalite kasutamisel või
 2) Eesti numeratsiooniplaanist eraldatavate numeratsioonivahemike kasutamisel.

 (3) Tegevusluba on nõutav ka juhul, kui telekommunikatsioonivõrk seotakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga või teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga.

 (4) Sideamet väljastab tegevusloa käesolevas seaduses sätestatud korras 10 aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi lühemat tähtaega.

 (5) Tegevusluba ei ole üleantav.

§ 13. Tegevusloa väljastamine

 (1) Käesoleva seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3 vastavat telekommunikatsioonivõrku opereerida sooviv isik peab selleks taotlema Sideametilt tegevusloa.

 (2) Tegevusloa väljastamise taotlus peab sisaldama taotleja kohta käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja lisatavaid dokumente. Enne tegevusloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

 (21) Kui tegevusloa taotleja on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne tegevusloa andmise otsustamist taotleja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (3) Tegevusluba väljastatakse hiljemalt kuue nädala jooksul, arvates nõuetekohase taotluse laekumisest Sideametile.

 (4) Kui koos tegevuseloa taotlusega esitatakse taotlus ka tehnilise loa saamiseks, väljastatakse tegevusluba vastavalt tehnilise loa väljastamise tähtajale.

 (5) Tegevusloa ja selle taotluse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 14. Tegevusloa väljastamisest keeldumine

 (1) Sideamet keeldub tegevusloa väljastamisest, kui:
 1) ei ole võimalik väljastada telekommunikatsioonivõrgu opereerimiseks vajalikku tehnilist luba;
 2) taotluse esitaja ei suuda tagada käesoleva seaduse alusel sellele tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;
 3)--4)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 5) taotluses ja sellele lisatuna on esitatud ebaõigeid andmeid ja dokumente.

 (2) Enne tegevusloa väljastamisest keeldumise otsustamist võib Sideamet anda taotluse esitajale tähtaja tegevusloa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatab Sideamet taotluse esitajale posti teel või elektrooniliselt, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 15. Tegevusloa kehtivuse pikendamine

 (1) Tegevusloa kehtivuse pikendamiseks esitab ettevõtja Sideametile kolm kuud enne tegevusloa kehtivustähtaja lõppemist vastava taotluse koos kviitungiga riigilõivu tasumise kohta.

 (2) Tegevusloa kehtivust pikendab Sideameti peadirektor, kui seda tegevusluba ei tunnistata käesoleva seadusega ettenähtud alustel ja korras kehtetuks enne kehtivustähtaja lõppemist.

 (3) Tegevusloa kehtivuse pikendamisel määrab Sideamet tegevusloa uue kehtivustähtaja.

 (4) Tegevusloa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik tegevusloa kehtivustähtaja lõppemisel kehtinud telekommunikatsioonivõrgu opereerimise tingimused.

§ 16. Tegevusloa tingimuste muutmine

 (1) Sideamet võib ettevõtja kirjaliku taotluse alusel tegevusloa tingimusi muuta, kui sellega ei rikuta võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

 (2) Sideamet muudab ühepoolselt tegevusloa tingimusi, kui see on põhjustatud:
 1) tegevusloa tingimuste vastavusse viimisest teiste õigusaktidega või
 2) telekommunikatsioonitehnoloogia arengust.

 (3) Tegevusloa tingimuste muutmine peab olema objektiivselt põhjendatud ja mittediskrimineeriv.

 (4) Sideamet saadab posti teel või elektrooniliselt vastavale tegevusloa omanikule põhjendatud teate oma kavatsuse kohta muuta tegevusloa tingimusi ning võimaldab tal vähemalt nelja kuu jooksul esitada oma kirjalikud seisukohad nimetatud küsimuses.

 (5) Tegevusloa tingimuste muutmisest teatab Sideamet vastavale tegevusluba omavale ettevõtjale vähemalt kuus kuud ette.

 (6) Sideamet peab esitatud kirjalikud seisukohad läbi vaatama lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul ning tegema oma otsuse esitatud seisukohtade ja tegevusloa tingimuste muutmise suhtes ettevõtjale teatavaks kolme kuu jooksul, arvates seisukohtade laekumisest.

 (7) Ettevõtja, kes mingil põhjusel ei saa täita tegevusloaga määratud tingimusi, pöördub Sideameti poole nende tingimuste muutmise ettepanekuga.

 (8) Sideamet on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettepaneku suhtes tegema otsuse ühe kuu jooksul ning teavitama sellest vastavat ettevõtjat.

 (9) Sideamet rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettepaneku suhtes käesoleva paragrahvi lõigete 1 või 2 sätteid, et muuta tegevusloa tingimusi.
[RT I 2002, 61, 375- j��ust. 1. 08. 2002]

§ 17. Tegevusloa kehtivuse lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
 1) tegevusloa kehtivustähtaja möödumisel, kui enne selle tähtaja lõppemist ei ole tegevusluba pikendatud;
 2) füüsilisest isikust tegevusloa omaniku surmaga või teovõimetuks tunnistamisega;
 3) juriidilisest isikust tegevusloa omaniku lõppemisega;
 4) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega või
 5) tegevusloa omaniku taotluse alusel, kui ta ei soovi enam tegevusloaga määratud tegevusalal tegutseda.

 (2) Sideamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui selle:
 1) omaniku tegevus ei vasta käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud nõuetele või tegevusloa tingimustele;
 2) väljastamise või kehtivuse pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid või andmed on korduvalt jäetud ettenähtud ajaks esitamata;
 3) omanik ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul asunud kasutama loast tulenevaid õigusi või
 4) omanik ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Sideameti ettekirjutust.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tunnistatakse tegevusluba kehtetuks, kui selle omanikule on jõustunud kohtuotsusega määratud karistus ja Sideametile on tehtud ettepanek tegevusluba kehtetuks tunnistada.

 (4) Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist peab Sideamet andma selle omanikule mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatatakse tegevusloa omanikule posti teel või elektrooniliselt, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.

 (5) Sideameti peadirektori käskkiri, millega tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse tegevusloa omanikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt vähemalt 10 päeva enne selle jõustumist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 18. Tehniline luba

 (1) Tehniline luba käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsiooni piiratud ressursi kasutamise luba, milles on määratud vastavad tehnilised tingimused.

 (2) Tehnilise loa liigid on:
 1) raadiosaateseadme paigaldamise luba koos vastava raadiosageduskanali reserveerimisega;
 2) raadiosaateseadme kasutamise luba;
 3) numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba koos vastava numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimisega.

 (3) Tehnilise loaga kehtestatakse tingimused:
 1) raadiosageduste efektiivseks kasutamiseks ja selle üle kontrolli tagamiseks;
 2) numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamiseks;
 3) keskkonna-, tervisekaitse- ja planeeringunõuete täitmiseks;
 4) telekommunikatsioonivõrgu kvaliteedi, kättesaadavuse ja töökindluse tagamiseks.

 (4) Tehnilise loa tingimused peavad olema põhjendatud ja kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktidega kehtestatud nõuetega, mis järgivad võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

 (5) Tehniline luba ei ole üleantav.

 (6) Tehniline luba on tähtajaline.

 (7) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada loetelu nõuetele vastavatest teatud klassi kuuluvatest raadiosaateseadmetest, mille paigaldamiseks või kasutamiseks ei nõuta tehnilist luba.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 19. Tehnilise loa väljastamine

 (1) Tehnilise loa väljastamise taotlus esitatakse Sideametile enne tegevuse alustamist koos käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud teatega, kui isik soovib opereerida üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või osutada üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust.

 (2) Kui tehnilise loa väljastamist taotletakse pärast tegevuse alustamise teate registreerimist, esitatakse Sideametile tehnilise loa väljastamiseks eraldi taotlus ning taotleja kinnitus selle kohta, et Sideametile varem esitatud andmed ei ole muutunud.

 (3) Kui tehnilise loa väljastamist taotleb isik, kes ei opereeri üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku ega osuta üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 1, esitab ta Sideametile tehnilise loa väljastamise taotluse, mis peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1-5 nimetatud andmeid, ning lisab taotlusele vähemalt käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 1 nimetatud dokumendid.

 (4) Sideamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud taotluse esitajalt nõuda täiendavaid andmeid, mis on vajalikud, tegemaks kindlaks, kas isik suudab täita tehnilise loa tingimusi.

 (41) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne tehnilise loa väljastamise otsustamist taotleja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (5) Sideamet väljastab tehnilise loa ning korraldab sellega seotud raadiosideks kasutatava raadiosageduskanali ning numeratsioonivahemiku või lühinumbri kasutamiseks andmise võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Sideamet otsustab tehnilise loa väljastamise või sellest keeldumise kuue nädala jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ning kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest Sideametile, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

 (6) Sideameti peadirektori käskkiri tehnilise loa väljastamise või sellest keeldumise kohta tehakse tehnilist luba taotlenud isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist.

 (7) Tehniline luba väljastatakse pärast riigilõivu tasumist. Tegevuse alustamine tehnilise loa alusel on lubatud tehnilise loa väljastamise päevast.

 (8) Tulenevalt telekommunikatsioonitehnoloogia arengust võib Sideamet teatud raadiosageduskanali, lühinumbri või numeratsioonivahemiku reserveerimiseks välja kuulutada avaliku konkursi. Avalikku konkurssi ei kuulutata välja, kui raadiosageduskanalit, lühinumbrit või numeratsioonivahemikku kasutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele avalikes huvides.

 (9) Kui Sideametile esitatakse üheaegselt tehnilise loa väljastamise taotlused, mis on seotud ühe ja sama raadiosageduskanali, lühinumbri või numeratsioonivahemiku kasutamisega ning mida ei saa anda taotlejate ühiskasutusse, korraldab Sideamet tehnilise loa väljastamiseks avaliku konkursi ja väljastab tehnilise loa selle konkursi võitjale.

 (10) Üheaegselt esitatuks loetakse taotlused, mis on esitatud Sideametile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, arvates esimese sellise taotluse esitamisest Sideametile. Mitme konkureeriva taotluse laekumise korral peatatakse nende rahuldamine esimese taotluse esitamise päevast alates kuueks nädalaks.

 (11) Kui Sideamet korraldab tehnilise loa väljastamiseks avaliku konkursi, valmistatakse tehniline luba koos tingimustega ette kuue nädala jooksul. Tehniline luba väljastatakse konkursi võitjale 10 päeva jooksul pärast avaliku konkursi tulemuste kinnitamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud riigilõivu ja tasu maksmist.

 (12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud konkursi võitjaks loetakse isik, kes on nõus lisaks riigilõivule maksma enne tehnilise loa väljastamist kõrgeimat tasu raadiosageduskanali, numeratsioonivahemiku või lühinumbri kasutamise õiguse eest.

 (13) Tehnilise loa väljastamise korra, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud konkursi läbiviimise korra, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 20. Tehnilise loa väljastamisest keeldumine

 (1) Sideamet võib keelduda tehnilise loa väljastamisest, kui:
 1) tehnilist luba ei ole võimalik väljastada vaba raadiosageduskanali, numeratsioonivahemiku või lühinumbri puudumise tõttu;
 2) tegevus, milleks taotletakse tehnilist luba, ohustab inimeste tervist või keskkonda;
 3) keeldumise aluseks on käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2-5 sätestatu;
 4) taotluse esitaja ei osutunud käesoleva seaduse § 19 lõigetes 8 ja 9 sätestatud konkursi võitjaks;
 5) ei ole tasutud riigilõivu või
 6) ei ole tasutud käesoleva seaduse § 19 lõikes 12 sätestatud tasu.

 (2) Enne tehnilise loa väljastamisest keeldumise otsustamist võib Sideamet anda taotluse esitajale tähtaja loa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks, sealhulgas täiendavate andmete või dokumentide esitamiseks. Tähtaja andmisest teatab Sideamet taotluse esitajale posti teel või elektrooniliselt, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 21. Tehnilise loa kehtivuse pikendamine

 (1) Tehnilise loa kehtivuse pikendamiseks peab tehnilise loa omanik hiljemalt kolm kuud enne loa kehtivustähtaja lõppemist esitama Sideametile taotluse. Taotlusele peavad olema lisatud tegevusaruanne tehnilise loa kehtivusajal toimunud tegevuse ja loa tingimuste täitmise kohta ning loa omaniku kinnitus, et Sideametile esitatud andmed ja dokumendid on õiged ning kehtivad ja kajastavad tegelikku olukorda taotluse esitamise ajal.

 (2) Sideamet võib vajaduse korral nõuda tehnilise loa pikendamisel esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

 (3) Sideamet otsustab tehnilise loa kehtivuse pikendamise või pikendamata jätmise ühe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile.

 (4) Sideamet võib jätta tehnilise loa kehtivuse pikendamata käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud alustel või juhul, kui ei ole täidetud tehnilise loa tingimused.

 (5) Tehnilise loa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik tehnilise loa kehtivusaja lõppemisel kehtinud tingimused.

§ 22. Tehnilise loa tingimuste muutmine

 (1) Sideamet võib muuta tehnilise loa tingimusi, kui muudatustega ei rikuta v��rdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid ja kui muutmine on põhjustatud:
 1) tehnilise loa tingimuste vaegtäitmisest tehnilise loa omaniku poolt;
 2) tehnilise loa tingimuste vastavusse viimisest teiste õigusaktidega või
 3) telekommunikatsioonitehnoloogia arengust.

 (2) Sideamet saadab tehnilise loa omanikule posti teel või elektrooniliselt põhjendatud teate tehnilise loa tingimuste muutmise kavatsuse kohta vähemalt neli kuud enne tingimuste muutmise otsustamist, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

 (3) Tehnilise loa omanik võib nelja kuu jooksul esitada Sideametile kirjaliku arvamuse kavandatavate muudatuste kohta, kui Sideamet ei ole arvamuse esitamiseks andnud pikemat tähtaega. Sideamet vaatab tähtaegselt laekunud arvamuse läbi ja teeb Sideameti peadirektori käskkirja esitatud arvamuse ning tehnilise loa tingimuste muutmise suhtes arvamuse esitajatele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kahe kuu jooksul, arvates arvamuste esitamisest.

 (4) Ajavahemik tehnilise loa tingimuste muutmise otsustamisest tehnilise loa omanikule teatamise ja muudatuste jõustumise vahel peab olema vähemalt kaks aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.

 (5) Tehnilise loa omanik võib esitada Sideametile taotluse tehnilise loa tingimuste muutmiseks. Sideamet on kohustatud otsustama tingimuste muutmise või muutmata jätmise ning tegema Sideameti peadirektori vastava käskkirja taotluse esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui tehnilise loa omanik taotleb raadiosageduskanalite kasutamisega seotud tingimuste muutmist, otsustab Sideamet tehnilise loa tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 23. Tehnilise loa kehtivuse lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Tehnilise loa kehtivus lõpeb:
 1) tehnilise loa kehtivustähtaja möödumisel, kui enne selle tähtaja lõppemist ei ole luba pikendatud;
 2) füüsilisest isikust tehnilise loa omaniku surma või teovõimetuks tunnistamisega;
 3) juriidilisest isikust tehnilise loa omaniku lõppemisega;
 4) tehnilise loa kehtetuks tunnistamisega;
 5) numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveeringu muutmisega või
 6) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

 (2) Sideamet tunnistab tehnilise loa kehtetuks käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustel.

4. peatükk TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE KÄTTESAADAVUS TARBIJALE 

§ 24. Kohustus osutada pakutavat üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab tarbija sellekohase avalduse alusel osutama pakutavat üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust ja sõlmima avalduse esitajaga liitumislepingu, kui terminaliseadme ühendamine üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga on tehniliselt võimalik tarbija soovitud piirkonnas ja viisil.

 (2) Liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud juhul, kui:
 1) avalduse esitamise ajal puudub soovitud telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga liitumiseks tehniline võimalus;
 2) avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamise asukoha aadressi;
 3) avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid;
 4) avalduse esitajal on võlgnevus sama telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt talle osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest või
 5) avalduse esitaja on pankrotis või likvideerimisel.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga liitumise avalduse esitanud isik võib oma avalduse kuni liitumislepingu kirjalikult sõlmimiseni tagasi võtta. See ei välista ega piira isiku õigust esitada uus avaldus liitumislepingu sõlmimiseks üldises korras.

§ 25. Liitumislepingu sõlmimine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule telekommunikatsiooniteenuse osutamise võimalusest ja tähtaegadest 30 päeva jooksul, arvates avalduse esitamisest.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud avalduse alusel ei ole tarbija soovitud telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamine tehniliselt võimalik, peab üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja tagama avalduse registreerimise ja saatma selle kohta avalduse esitajale kirjaliku teatise.

 (3) Liitumisleping sõlmitakse vastava telekommunikatsiooniteenuse osutamise võimaluse avanemisel avalduste laekumise järjekorras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja kasutaja poolt soovitud telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamise kohta.

 (4) Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803) tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Eelisjärjekorra õigust ei saa loovutada teisele isikule.

§ 26. Liitumislepingu tingimused

 (1) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud juhul, kui tegemist on telekommunikatsiooniteenuse osutamisega vastava maksekaardi vahendusel.

 (2) Liitumislepingus peavad olema märgitud:
 1) liitumislepingu alusel tarbijale osutatava telekommunikatsiooniteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
 2) tarbijale kuuluv liiniosa ja telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkti ning tarbija terminaliseadme ühenduspunkti asukoht, välja arvatud mobiiltelefoniteenuse puhul;
 3) tarbijale määratud number;
 4) arveldamise kord;
 5) terminaliseadme telekommunikatsioonivõrguga ühendamise aeg ja tingimused;
 6) füüsilisest isikust tarbija soovil selle isiku andmed, kellel pärast tarbija surma vastava kirjaliku avalduse esitamisel on eesõigus sõlmida uus liitumisleping samadel tingimustel;
 7) tarbijale osutatavale telekommunikatsiooniteenusele esitatavad kvaliteedinõuded;
 8) telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused;
 9) kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise kord;
 10) tarbija nõusolek tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või töötlemisega või sellest keeldumine vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 1 ja § 36 lõigetele 2-5.

§ 27. Terminaliseadme ühendamine telekommunikatsioonivõrguga

  Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab võimaldama terminaliseadme ühendamise üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest ja sõlmimistasu maksmisest, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 28. Terminaliseadme kasutamise tingimused

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad võimaldama tarbijal kasutada terminaliseadet ööpäevaringselt, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab korraldama telekommunikatsioonivõrgu toimimise selliselt, et iga selle telekommunikatsioonivõrguga ühendatud terminaliseadme kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritega, kui sellise ühenduse loomine on tehniliselt ning telekommunikatsioonivõrgu ja terminaliseadme tööpõhimõtte kohaselt võimalik.

 (3) Kui üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk seda võimaldab, peab telekommunikatsiooniteenuse kasutaja võimaldama terminaliseadme kasutamist politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumiseks või edastama vastava teate ise.

5. peatükk TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE OSUTAMINE 

§ 29. Telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramine ja peatamine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib telekommunikatsiooniteenuse osutamist tarbijale piirata või selle peatada juhul, kui:
 1) tarbija ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt;
 2) tarbija on telekommunikatsioonivõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava lõppseadme;
 3) tarbija häirib lõppseadme kasutamisega telekommunikatsioonivõrgu tööd või teisi telekommunikatsiooniteenuse kasutajaid;
 4) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramine või peatamine on vajalik telekommunikatsioonivõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks;
 5) tarbija rikub liitumislepingu tingimusi või
 6) tarbija on liitumislepingu sõlmimisel esitanud ebaõigeid andmeid.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib telekommunikatsiooniteenuse osutamist piirata või selle peatada üksnes siis, kui ta on tarbijale sellest teatanud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu vahendusel või, kui see ei ole võimalik, kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramist või peatamist, teatades ühtlasi piiramise või peatamise aja ning põhjused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, kui on vaja kohe telekommunikatsiooniteenuse osutamist piirata või see peatada.

 (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutamist ei või piirata ega peatada, kui tarbija kõrvaldab enne telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramise või peatamise algust kavandatava piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu.

 (4) Telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramisel tuleb kuni telekommunikatsiooniteenuse osutamise peatamiseni säilitada politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumise võimalus, kui see on tehniliselt võimalik.

 (5) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja ei või piirata ega peatada telekommunikatsiooniteenuse osutamist, kui tarbija vaidlustab kirjalikult osutatud telekommunikatsiooniteenuse tasu suuruse enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub õigeaegselt osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest osas, milles ta tasu ei vaidlusta.

 (6) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab taastama telekommunikatsiooniteenuse osutamise tarbijale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.

§ 30. Liitumislepingu peatamine ja lõpetamine

 (1) Telekommunikatsiooniteenuse tarbijal on õigus peatada liitumisleping tema poolt soovitud ajaks ühest kuust kuni ühe aastani, teatades sellest vähemalt 10 päeva ette, kui ta on täitnud telekommunikatsiooniteenuse osutaja ees kõik liitumislepingust tulenevad kohustused.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peatab liitumislepingu, kui telekommunikatsiooniteenuse tarbija soovib muuta oma terminaliseadme ühendamise kohta või lepingus märgitud numbrit, kuid seda ei saa teha tema soovitud ajaks tehniliste võimaluste puudumise tõttu.

 (3) Liitumislepingu peatamisel:
 1) peatatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamine;
 2) terminaliseade või liin ühendatakse telekommunikatsioonivõrgust lahti;
 3) telekommunikatsiooniteenuse tarbija ei pea maksma telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest;
 4) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib lõpp-punktiga ühendamiseks vajalikud seadmed, mis kuuluvad telekommunikatsiooniteenuse osutajale, ja numbri anda kasutamiseks teisele tarbijale.

 (4) Liitumislepingu peatatuse lõpetamisel peab üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja telekommunikatsiooniteenuse tarbija vastava avalduse alusel jätkama telekommunikatsiooniteenuse osutamist.

 (5) Tarbijal on õigus liitumisleping lõpetada ilma eelneva etteteatamiseta.

 (6) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajal on õigus liitumisleping lõpetada, kui:
 1) ületatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg või
 2) telekommunikatsiooniteenuse osutamist on piiratud või see on peatatud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 6 alusel ning piiramise või peatamise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul.

§ 31. Liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek ning tarbija õigused üldkasutatava telekommunikatsiooni- teenuse osutaja vahetamisel

 (1) Tarbija võib oma liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused üle anda teisele isikule, kui ta on täitnud oma senised liitumislepingust tulenevad kohustused üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja ees.

 (2) Kui liitumislepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on füüsilisest isikust tarbija surma korral samas eluruumis elaval isikul ühe kuu jooksul eesõigus võtta üle liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused.

 (3) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab:
 1) säilitama tehnilise võimaluse korral tarbija soovil temale numbri juhul, kui tarbija soovib vahetada telefoniteenuse osutajat;
 2) tagama võimaluse valida, sealhulgas lühinumbrite valimise teel, tarbijale sobiv telekommunikatsiooniteenuse osutaja kõigi sellele telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu omavate telekommunikatsiooniteenuse osutajate hulgast.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmise tehnilised nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 32. Telekommunikatsioonivõrgu remont ja rikete kõrvaldamine

 (1) Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rikketeenistust teavitama telekommunikatsioonivõrgu rikkest. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorid ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajad peavad korraldama telekommunikatsiooniteenuse kasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise, teavitama telekommunikatsiooniteenuse kasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja aegadest ning konkreetse rikke kõrvaldamise tähtajast.

 (2) Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu rikke korral võimaldama üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja esindajale juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgu osaks olevatele seadmetele, terminaliseadmele ja teistele selle terminaliseadme kaudu üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatud terminaliseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on kohustatud rikkest teadasaamisel korraldama üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kasutaja liini rikete kõrvaldamise rikkest teatamise päevale järgneva tööpäeva jooksul.

 (4) Telekommunikatsiooniteenuse kasutajale kuuluvate liini, terminaliseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatud terminaliseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab telekommunikatsiooniteenuse kasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja.

§ 33. Püsiliiniteenuse osutamise tingimused ja kohustus

 (1) Püsiliiniteenust osutav üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ei või püsiliiniteenuse kasutajale esitada tingimusi püsiliini kasutamise eesmärgi kohta.

 (2) Püsiliiniteenuse osutamise tingimustes määratakse:
 1) püsiliini tehnilised tingimused;
 2) püsiliiniteenuse avamise tähtaeg, arvates vastava avalduse esitamisest;
 3) püsiliini lõpp-punktide võimalikud geograafilised piirkonnad või asukohad ja teenuse maht;
 4) püsiliini hooldustööde teostamise kord ja tingimused;
 5) püsiliini riketest teatamise ning nende kõrvaldamise kord ja tähtajad;
 6) püsiliiniteenuse tasu;
 7) püsiliiniteenuse eest tasumise kord.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab esitama Sideametile kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused ning tegema need avalikkusele kättesaadavaks.

 (4) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel oma telekommunikatsioonivõrgu vahendusel osutama püsiliiniteenust.

 (5) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori osutatava püsiliiniteenuse puhul kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tingimused Sideamet, olles läbi vaadanud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori ettepanekud.

 (6) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator esitab igal aastal 1. märtsiks Sideametile aruande eelmisel aastal tema osutatud püsiliiniteenuse vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.

 (7) Püsiliiniteenuse osutamise lepingud tuleb sõlmida kirjalikult.

 (8) Nõuded püsiliiniteenuse osutamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 34. Püsiliiniteenuse osutamise piiramine ja püsiliiniteenuse osutamise lepingu lõpetamine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator võib piirata püsiliiniteenuse osutamist juhul, kui:
 1) kasutaja ei täida püsiliiniteenuse osutamise lepingu tingimusi või
 2) püsiliiniteenuse osutamine on võimatu eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu.

 (2) Püsiliiniteenuse osutamise piiramisest peab püsiliiniteenuse osutaja hiljemalt 10 päeva jooksul enne peatamist kirjalikult teatama kasutajale ja Sideametile, märkides ära püsiliiniteenuse osutamise piiramise põhjuse.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator võib lõpetada püsiliiniteenuse osutamise lepingu ühepoolselt:
 1) lepingu rikkumise korral püsiliiniteenuse kasutaja poolt või
 2) kui püsiliiniteenuse kasutaja poolt lepingu rikkumise tõttu rakendatud teenuse osutamise piirangute seaduslikud alused ei ole ära langenud kuue kuu jooksul, arvates nende rakendamise alguse päevast.

 (4) Püsiliiniteenuse kasutaja võib püsiliiniteenuse lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele osapoolele kirjalikult vähemalt 30 päeva enne lepingu lõpetamist.

§ 35. Tarbija kohta andmete avaldamine

 (1) Üldkasutatava telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja peab tagama teenuse tarbija nime, aadressi ja vähemalt ühe numbri kohta käivate andmete tarbija jaoks tasuta avaldamise vähemalt ühes teatmikus ja üldkasutatavas numbriinfoteenistuses, kui tarbija ei ole seda keelanud.

 (2) Üldkasutatava telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja korraldab k��esoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete teatmikus ja üldkasutatavas numbriinfoteenistuses avaldamise vähemalt kord kahe aasta jooksul.

§ 36. Telekommunikatsiooniteenuse osutamisega seotud andmete kaitse

 (1) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud hoidma saladuses kõiki neile telekommunikatsiooniteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kasutajate kohta, sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse kasutamise fakti.

 (2) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib avaldada andmeid telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi, samuti sõnumi edastaja ja vastuvõtja ning edastamise aja ja viisi kohta üksnes sõnumi edastajale ja vastuvõtjale. Kolmandatele isikutele võib avaldada andmeid edastatava sõnumi kohta vaid sõnumi saatja ja vastuvõtja nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib telekommunikatsiooniteenuse kasutamise või juurdepääsuvõrgu liitumis- ja kuutasu arvestamise eesmärgil ilma kasutaja nõusolekuta säilitada ja töödelda andmeid, mis sisaldavad:
 1) kasutajat või lõppseadet üheselt tuvastavat teavet;
 2) kasutaja aadressi;
 3) kasutajalt võetava üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tasu arvestamise aluseks olevaid arveldusühikuid;
 4) kasutaja edastatud sõnumite või kõne adressaati või numbrit;
 5) kasutaja edastatud teabe või sõnumite edastamise aega, kestust ja mahtu;
 6) teavet kasutaja poolt telekommunikatsiooniteenuse osutajale tehtud ette- või osamaksete kohta;
 7) teavet telekommunikatsiooniteenusele juurdepääsu piiramise ning telekommunikatsiooniteenuse osutaja edastatud hoiatuste kohta.

 (4) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud kustutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ühe aasta möödumisel pärast telekommunikatsiooniteenuse osutamist.

 (5) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad välistama kolmandate isikute ilma seadusliku aluseta juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud andmetele ning teavitama telekommunikatsiooniteenuse kasutajat viivitamata sellise ohu tekkimise võimalusest.

 (6) Kui kasutaja on nõus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete säilitamise ja töötlemisega, on telekommunikatsiooniteenuse osutaja kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed säilitama ning tegema kasutajale tema soovil kättesaadavaks tasu vaidlustamise aja jooksul, kui liitumislepingus ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

  [Paragrahvi 37 sõnastus kuni 31. 12. 2004]

§ 37. Jälitusametkonnale teabe andmise kohustus

 (1) Kui jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845) nimetatud jälitusametkond esitab kirjaliku või parooliga kinnitatud suulise taotluse vormis nõudmise, on telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja kohustatud andma jälitusametkonnale jälituse eri- ja erandtoimingute läbiviimiseks teavet:
 1) sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta;
 2) sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta;
 3) sõnumi edastamise fakti ja edastamist kirjeldavate andmete kohta;
 4) sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate ühtsete andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta;
 5) sõnumi vormi kohta.

 (2) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad võimaldama jälitusametkonnale juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule jälitustegevuse seadusest tulenevate jälituse erandtoimingute läbiviimiseks.

 (3) Vabariigi Valitsus kehtestab telekommunikatsioonivõrgu opereerimise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise tehnilised nõuded, kui see on vajalik riigi julgeoleku seisukohalt või jälitusametkonnale jälituse erandtoimingute läbiviimise võimaldamiseks.

 (4) Jälitusametkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe andmisega seotud kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  [Paragrahvi 37 sõnastus alates 1. 01. 2005]

§ 37. Jälitusametkonnale ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustus

 (1) Kui jälitusametkond või julgeolekuasutus esitab järelepärimise, on üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul 24 tunni ja muudel juhtudel 10 tööpäeva jooksul, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma jälitusametkonnale või julgeolekuasutusele olemasolevat teavet:
 1) liitumislepingus sisalduvate sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta;
 2) sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta, kui see on tehniliselt võimalik;
 3) sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta;
 4) sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta (sõnumite edastamise fakt, kestus, viis ja vorm).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Lõike 1 punktis 1 nimetatud järelepärimise võib esitada ka suulises vormis, kinnitades järelepärimise parooliga. Lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise toimingute andmeid.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

  [Paragrahv 371jõustub 1. 01. 2005]

§ 371. Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad võimaldama jälitusametkonnale või julgeolekuasutusele juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitusametkonna või julgeolekuasutuse taotlusel neile teavet telekommunikatsioonivõrgu tehniliste parameetrite kohta. Telekommunikatsioonivõrgu tehniliste parameetrite muutmisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub operaator või teenuse osutaja informeerima jälitusametkonda või julgeolekuasutust sellest viivitamatult.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:
 1) võimaldama jälitusametkonnal või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitusametkonna või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
 2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne operaatori või teenuse osutaja tavapärase teenuse kvaliteediga;
 3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.

 (4) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalset jälgimisseadet kasutades teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja identifikaator) säilimise vähemalt viis aastat.

 (5) Sõnumi kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitusametkond või julgeolekuasutus üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsuks, milles näidatakse ära vastavalt jälitustoimingu või sõnumi saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäev, number ja tähtaeg. Operaator või teenuse osutaja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat.

 (6) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt operaatortegevuse või telekommunikatsiooniteenuse osutamise lõpetamise, operaatori või teenuse osutaja surma või lõpetamise, pankroti väljakuulutamise, samuti tegevusloa lõppemise korral, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, antakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud logifailide teabekandja ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlused viivitamatult üle Sideametile. Täpsema korra logifailide ja taotluste säilitamise, Sideametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise kohta kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

 (7) Prokuratuuril ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on jälitusametkonna või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluste ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega. Prokuratuurile ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile peab olema tagatud sõltumatu juurdepääs logifailidele.

 (8) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja sõnumi saladuse õiguse piiramise andmeid.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

  [Paragrahv 372jõustub 1. 01. 2005]

§ 372. Teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajale hüvitatakse tema poolt kantud käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 sätestatud teabe andmise ning § 371 lõikes 3 sätestatud telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise ja sõnumi jälitusametkonna või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega seotud kulud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud koosnevad käesoleva seaduse § 371 lõikes 4 nimetatud riist- ja tarkvara maksumusest, nende hoolduskuludest, sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmise kuludest ja § 37 lõikes 1 sätestatud teabe andmise kuludest.

 (3) Riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse operaatorile või teenuse osutajale kasutustasuna riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud kasutustasu makstakse fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale perioodile kui 10 aastat. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Kasutustasu makstakse operaatori või teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel vastavalt operaatori või teenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

 (4) Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse operaatorile või teenuse osutajale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitusametkond või julgeolekuasutus kuulub. Nimetatud kulud hüvitatakse operaatori või teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel üks kord kuus vastavalt operaatori või teenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

 (5) Kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

6. peatükk UNIVERSAALTEENUSE OSUTAMINE 

§ 38. Universaalteenuse osutamise kohustus

 (1) Universaalteenuse osutamise kohustus käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatava telefonivõrgu operaatori kohustus rajada juurdepääsuvõrk ja tagada universaalteenuse osutamine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefonivõrgu operaator peab tagama universaalteenuse osutamise vastava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu talle tegevusloaga määratud piirkonnas kõigile seda soovivatele isikutele.

 (3) Sideamet võib vabastada üldkasutatava telefonivõrgu operaatori tema taotluse alusel universaalteenuse osutamise kohustusest talle tegevusloaga määratud piirkonnas ühest kuni kolme aastani, kui:
 1) piirkonnas, kus taotletakse vabastamist, on kaks või rohkem üldkasutatava telefonivõrgu operaatorit;
 2) taotluse esitanud üldkasutatava telefonivõrgu operaatoril on vaja teha rohkem täiendavaid investeeringuid ja kulutusi universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks kui teistel antud piirkonnas tegutsevatel üldkasutatava telefonivõrgu operaatoritel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirkonnas tegutsev üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab koostama universaalteenuse kohustuse täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute ja kulude eelarve ning ülevaate telefonivõrgu kohta ja esitama need Sideametile tema poolt määratud tähtajaks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute ja kulude eelarve õigsust ja vastavust käesoleva paragrahvi põhimõtetele kontrollib Sideamet ning teeb üldkasutatava telefonivõrgu operaatori universaalteenuse osutamise kohustusest vabastamise otsuse nelja nädala jooksul pärast nõutud andmete esitamist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelarve hindamisel järgib Sideamet järgmisi põhimõtteid:
 1) universaalteenuse kohustuse täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute ja kulude eelarves arvestatakse ainult nimetatud kohustuse täitmiseks vajalikke täiendavaid investeeringuid ja kulusid;
 2) universaalteenuse kohustuse täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute ja kulude eelarves ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirkonnas tegutseva üldkasutatava telefonivõrgu operaatori investeeringuid ja kulutusi, mida ta teeb ka ilma universaalteenuse osutamise kohustuseta;
 3) universaalteenuse kohustuse täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute ja kulude eelarves ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirkonnas tegutseva üldkasutatava telefonivõrgu operaatori poolt seni tehtud investeeringuid ja kulutusi.

 (7) Üldkasutatava telefonivõrgu operaatori universaalteenuse osutamise kohustusest vabastamise aluseks olevat eelarvet ei loeta ärisaladuseks. Sideamet tagab nimetatud eelarvete kättesaadavuse avalikkusele.

§ 39. Universaalteenuse liitumis- ja kuutasu

 (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega üldkasutatava telefonivõrgu operaator on kohustatud kehtestama kulupõhised ning kogu Eesti territooriumi jaoks ühesuguse ja mõistliku hinnaga liitumis- ja kuutasu ning need avalikustama.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumis- ja kuutasu kehtestamisel peab universaalteenuse osutamise kohustusega üldkasutatava telefonivõrgu operaator järgima järgmisi põhimõtteid:
 1) liitumis- ja kuutasu võivad katta ainult universaalteenust tagava juurdepääsuvõrgu rajamiseks tehtavad minimaalselt vajalikud investeeringud ja selle opereerimise kulud;
 2) liitumis- ja kuutasu kehtestamisel ei arvestata universaalteenust osutava operaatori poolt seni tehtud investeeringuid ja kulutusi ning muude telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks tehtavaid kulutusi;
 3) liitumis- ja kuutasu peavad olema arvestusliku keskmisena ühesugused kõikides piirkondades, kus universaalteenuse osutamise kohustusega üldkasutatava telefonivõrgu operaatoril või tema ema- ja tütarettevõtjal on universaalteenuse osutamise kohustus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumis- ja kuutasu põhjendatuse hindamiseks on universaalteenuse osutamise kohustusega üldkasutatava telefonivõrgu operaator kohustatud Sideametile esitama auditeeritud raamatupidamise aruande liitumis- ja kuutasu arvutamise kohta nende kehtestamisel ja muutumisel.

7. peatükk SIDUMINE JA JUURDEPÄÄS TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRKUDELE 

§ 391. Sidumisteenuse osutamine ja sidumise tasandid

 (1) Signaali algatamine (call origination) on sidumisteenus, mis seisneb signaali edastamises telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti.

 (2) Signaali lõpetamine (call termination) on sidumisteenus, mis seisneb signaali edastamises sidumispunktist telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkti.

 (3) Transiit on sidumisteenus, mis seisneb signaali edastamises kahe sidumispunkti vahel.

 (4) Telefonijaama tarbijamahu väljaviik (remote subscriber stage) on telefonijaama eraldiseisev osa, mille abil kontsentreeritakse liiklust.

 (5) Kohaliku kõne tariifipiirkond on ühes konkreetses telekommunikatsioonivõrgus ühesuguse tasumääraga telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutamise geograafiline piirkond, milles asub nii kõne algataja kui ka kõne vastuvõtja.

 (6) Sidumine kohalikul tasandil (local level interconnection) seisneb telefoni- või mobiiltelefonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori ühe kohaliku kõne tariifipiirkonna telekommunikatsiooniteenuste kasutajatele.

 (7) Sidumine ühekordse transiidi tasandil (single transit interconnection,regional level) seisneb telefoni- või mobiiltelefonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs vähemalt kahele sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori kohaliku kõne tariifipiirkonna telekommunikatsiooniteenuste kasutajatele.

 (8) Sidumine kahekordse transiidi tasandil (double transit interconnection,national level) seisneb telefoni- või mobiiltelefonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs kõikidele selle telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori telekommunikatsiooniteenuste kasutajatele.

 (9) Üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaator võib võimaldada sidumist ja sidumisteenuse osutamist ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõigetes 6-8 sätestatud sidumise tasandil.

 (10) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefonivõrgu operaator on kohustatud võimaldama sidumist ja sidumisteenuse osutamist kõigil käesoleva paragrahvi lõigetes 6-8 sätestatud sidumise tasanditel vastava sidumisteenuse tasumääraga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul.

 (11) Kui sidumist pakkuv või sidumiseks kohustatud üldkasutatava telefonivõrgu operaator ei võimalda sidumist ja sidumisteenuse osutamist kohalikul tasandil, siis vastava sidumisteenuse tasu arvestamisel võrdsustatakse telefonijaama tarbijamahu väljaviik kohalikul tasandil seotava telefonijaamaga.

§ 40. Telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise leping

 (1) Telekommunikatsioonivõrkude operaatorid võivad telekommunikatsioonivõrgud siduda, sõlmides selleks telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise lepingu (edaspidi sidumisleping).

 (2) Sidumisleping on telekommunikatsioonivõrkude sidumises kokkuleppinud telekommunikatsioonivõrkude operaatorite vahel sõlmitud kirjalik leping, millega reguleeritakse nende telekommunikatsioonivõrkude sidumise tehnilised, ärilised ja muud küsimused.

 (3) Sidumislepingus peavad olema vähemalt järgmised sätted:
 1) sidumislepingu kehtivus, mis ei või olla pikem sidumislepingu osapoolte tegevusloa kehtivusest;
 2) sidumisteenuse ja lisateenuste määramine;
 3) telekommunikatsiooniteenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil;
 4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord;
 5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord;
 6) telekommunikatsioonivõrkude turvalisuse tagamine;
 7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid;
 8) sidumispunkti asukoht ning numeratsioonivahemiku ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused;
 9) tegevus juhul, kui üks sidumislepingu osapooltest soovib muuta telekommunikatsioonivõrgu konfiguratsiooni, mis võib mõjutada sidumist, telekommunikatsioonivõrkude koostalitusvõimet või osutatavat sidumisteenust;
 10) telekommunikatsioonivõrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutus;
 11) telekommunikatsioonivõrgu ja -teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
 12) arvelduste kord ja maksetingimused;
 13) sidumise ja telekommunikatsioonivõrkude koostalitusvõime testimine;
 14) sidumisteenuste tasude koosseis ja muutmise kord;
 15) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu;
 16) sidumislepingu tingimuste muutmise kord;
 17) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
 18) remondi- ja hooldustööde teostamine;
 19) osapoolte vastutus, selle piiramine ja kahjude korvamine;
 20) vaidluste lahendamise kord;
 21) sidumislepingu rikkumine, peatamine ja lõpetamine.

 (4) Sideametil on õigus omal algatusel või ühe osapoole taotlusel nõuda sidumislepingus sisalduma pidavate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sätete täitmist.

§ 41. Sidumise kohustus

 (1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsiooni-võrgu operaator on kohustatud sõlmima sidumislepingu ja siduma oma telekommunikatsioonivõrgu teise telekommunikatsioonivõrguga taotletud sidumispunktis kahe kuu jooksul pärast vastava taotluse saamist ning osutama taotletud sidumisteenust igas taotletud sidumispunktis.

 (2) Kui olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja sidumiseks taotluse esitanud telekommunikatsioonivõrgu operaator ei jõua sidumislepingu sõlmimises kokkuleppele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, lahendab Sideamet tekkinud vaidluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 43 sätestatule.

 (3) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab koostama käesoleva seaduse § 40 lõike 3 sätteid sisaldava näidissidumislepingu, avalikustama selle ning esitama Sideametile.

 (4) Sideametil on õigus nõuda muudatuste tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näidissidumislepingus, kui see on põhjendatud käesoleva seadusega.

 (5) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ei tohi telekommunikatsioonivõrkude vastastikusel sidumisel kedagi diskrimineerida ja on kohustatud sidumisteenuse osutamisel täitma järgmisi nõudeid:
 1) võimaldama sidumisel kasutada telekommunikatsioonivõrgu seadmeid, hooneid ja rajatisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel;
 2) võimaldama sidumistaotluse esitanud isikul saada sidumiseks vajalikku teavet;
 3) kasutama sidumisega seoses saadud teavet üksnes sidumise eesmärgil ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 4) esitama Sideametile ärakirjad kõikidest sidumislepingutest;
 5) tagama sidumisteenuse osutamise võrdväärsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale.

§ 42. Sidumise ja sidumisteenuse tasud

 (1) Sidumise ja sidumisteenuse tasudeks on:
 1) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise kulu kattev ühekordne tasu;
 2) tasu telekommunikatsioonivõrgu seadmete, hoonete ja rajatiste ning liinirajatiste rendi eest, kui sidumislepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti;
 3) tasu seotud telekommunikatsioonivõrkude jätkuva tervikliku koostalitusvõime tagamise eest;
 4) seotud telekommunikatsioonivõrkude vahel liikluse vastastikuse suunamise, kommuteerimise ja signaalide edastamise tasu;
 5) tasu osutatavate lisateenuste eest.

 (2) Politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritele teise telekommunikatsioonivõrku suunatavate kõnede edastamine on tasuta.

 (3) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori kehtestatud sidumise ja sidumisteenuse tasud peavad olema läbipaistvad ja avalikud. Tasude elemendid peavad olema selgelt eristatavad ja kulude arvutamise metoodika avalikkusele kättesaadav.

 (4) Sidumise ja sidumisteenuse tasud arvutatakse võrdelisel alusel:
 1) ühistest ja üldistest kuludest;
 2) võrdse sidumise võimaluste tagamise kohustusest tulenevatest kuludest;
 3) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuseks sidumiseks kehtestatud nõuete täitmisega kaasnevatest kuludest;
 4) mõistlikust kasumist.

 (5) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsiooni-võrgu operaatori sidumisteenuse tasud ei tohi sõltuda telekommunikatsioonivõrgu liigist, milles signaal algatatakse või milles lõpetatakse, või sidumispunkti läbiva kõne edastamise liigist.

 (6) Kohustus tõestada sidumise ja sidumisteenuse tasude vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele lasub olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoril.

§ 43. Sidumise vaidlustamine

 (1) Sidumises osalevate isikute vahel mis tahes ajal tekkinud vaidluse lahendamisel võib osaleda ühe osapoole kirjaliku taotluse alusel Sideameti peadirektor või tema poolt volitatud ametnik.

 (2) Sidumist taotlev või sidumislepingu sõlminud telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes leiab, et olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt võrkude sidumisel rakendatavad tingimused, sealhulgas sidumistasu, on vastuolus käesoleva seadusega, võib vaidlustada sidumise tingimused Sideametis, esitades kirjaliku põhjendatud kaebuse.

 (3) Sideamet teavitab 10 päeva jooksul olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorit käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamisest ja nõuab selgitust tema rakendatud tingimuste kohta. Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kelle tegevuse peale esitati kaebus, peab andma tingimuste kohta kirjaliku selgituse ühe kuu jooksul, arvates Sideameti vastava nõude saamisest.

 (4) Sideamet peab kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse saamisest, otsustama selle rahuldamise või rahuldamata jätmise ning saatma Sideameti peadirektori käskkirja väljavõtte vastavale olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile ja kaebuse esitajale.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse rahuldamise korral teeb Sideamet olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile ettekirjutuse sidumise tingimuste viivitamatuks muutmiseks, sealhulgas teiste samasugustele tingimustele vastavate telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise suhtes. Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

§ 44. Juurdepääs üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule

 (1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaator või püsiliiniteenuse osutaja peab tagama telekommunikatsiooniteenuse osutaja juurdepääsu oma telekommunikatsioonivõrgule, kui telekommunikatsiooniteenuse osutaja on avaldanud sellekohast põhjendatud soovi.

 (2) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefonivõrgu operaatori poolt juurdepääsu võimaldamine oma telefonivõrgule juurdepääsu eesmärgil kasutatavast lõpp-punktist erineva ühenduspunkti kaudu (edaspidi spetsiaalnejuurdepääs) toimub käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telekommunikatsioonivõrgu operaator peab tagama telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe kättesaadavuse juurdepääsu soovivatele telekommunikatsiooniteenuse osutajatele.

 (4) Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telekommunikatsioonivõrgu operaator pidama kinni võrdse kohtlemise põhimõttest, sealhulgas:
 1) kohaldama ühesuguste asjaolude puhul kõigi üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkujate suhtes võrdväärseid tingimusi;
 2) tagama juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule samadel tingimustel ja kvaliteediga, millistel ta telekommunikatsiooniteenuseid ise osutab või mida ta ema- ja tütarettevõtjale võimaldab;
 3) mitte piirama oma telekommunikatsiooniteenuse tarbija juurdepääsu teise üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori osutatavatele telekommunikatsiooniteenustele.

 (5) Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu lepingud sõlmitakse kirjalikult ning nende ärakirjad esitatakse Sideametile.

 (6) Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tingimusi võib vaidlustada Sideametis käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras.

§ 45. Spetsiaalne juurdepääs üldkasutatavale telefonivõrgule

 (1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab telekommunikatsiooniteenuse osutaja soovi alusel võimalikult kiiresti võimaldama talle spetsiaalse juurdepääsu. Kui üldkasutatava telefonivõrgu operaator leiab, et spetsiaalse juurdepääsu taotlus on põhjendamatu, võib ta keelduda juurdepääsu võimaldamisest üksnes Sideameti nõusolekul.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefonivõrgu operaator leiab, et puuduvad tehnilised ja majanduslikud võimalused soovitud spetsiaalseks juurdepääsuks, peab ta sellest ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatult teatama taotluse esitanud isikule ja Sideametile.

 (3) Sideamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ühe kuu jooksul põhjendatud otsuse spetsiaalse juurdepääsu piiramise või võimaldamisest keeldumise kohta. Sideameti peadirektori sellekohase käskkirja väljavõte saadetakse vastavale üldkasutatava telefonivõrgu operaatorile ja juurdepääsutaotluse esitanud isikule.

 (4) Kui Sideamet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul leiab, et taotlus juurdepääsuks spetsiaalse juurdepääsu kaudu on põhjendatud, teeb ta üldkasutatava telefonivõrgu operaatorile ettekirjutuse vastavale telefonivõrgule juurdepääsu tagamiseks.

§ 46. Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tasu

 (1) Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tasud on:
 1) ühekordne tasu telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu loomise eest;
 2) tasu telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu toimimise eest;
 3) tasu telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatava liikluse eest;
 4) tasu telekommunikatsioonivõrgu operaatori osutatavate lisateenuste eest.

 (2) Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamisel võib nõuda tasu üksnes telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu või seda tagavate tingimuste loomise eest. Telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tasud peavad põhinema telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise eest võetavatel ja sellele lisanduvatel tasudel taandatuna pikemale ajaperioodile, arvestades juurdepääsu kaudu toimuva teabe edastamise mahtu ning kestust.

 (3) Isik, kes soovib juurdepääsu üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule või kes on sõlminud üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu lepingu, võib vaidlustada juurdepääsutasu käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras.

§ 47. Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule telekommunikatsiooniteenuse osutaja juurdepääsu piiramine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator võib piirata telekommunikatsiooniteenuse osutaja juurdepääsu üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule, kui:
 1) telekommunikatsiooniteenuse osutaja ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt;
 2) telekommunikatsiooniteenuse osutaja on ühendanud telekommunikatsioonivõrguga mittekorras või nõuetele mittevastava lõppseadme;
 3) telekommunikatsiooniteenuse osutaja häirib lõppseadme kasutamisega telekommunikatsioonivõrgu tööd või teisi telekommunikatsiooniteenuse kasutajaid;
 4) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramine või peatamine on vajalik telekommunikatsioonivõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks;
 5) telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatud või sellega seotud teine telekommunikatsioonivõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitusvõime;
 6) tekib oht üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu terviklikule toimimisele;
 7) see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses või
 8) see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks objektiivsel olukorra hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, tagamaks telekommunikatsioonivõrgu normaalset tööd või andmaks võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud piiranguid ei või rakendada eriolukorda, erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda korraldavate riigiasutuste suhtes. Vabariigi Valitsus kehtestab nimetatud riigiasutuste kasutusse antud telekommunikatsioonivõrgu numbrite loetelu, et võimaldada üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoritel ja telekommunikatsiooniteenuse osutajatel piisava aja jooksul rakendada abinõusid nimetatud riigiasutuste telekommunikatsioonivõrgu terminaliseadmete üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule häireteta ja katkematuks juurdepääsuks.

 (4) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud isikuid nii kiiresti kui võimalik otseselt või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma kõiki võimalikke meetmeid, et tagada telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavuse taastamine.

§ 48. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu juurdepääsule kehtestatud piirangute vaidlustamine

 (1) Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja, kelle suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud piirangut või kelle juurdepääsu püsiliiniteenusele piiratakse, võib esitada üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori tegevuse peale Sideametile kaebuse.

 (2) Sideamet nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse saamisel üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajalt selgitust ja põhjendust tema rakendatud piirangute kohta. Isik, kelle tegevuse peale kaebus esitati, peab andma piirangute kohta kirjaliku selgituse viie päeva jooksul, arvates Sideameti vastava nõude saamisest.

 (3) Sideamet peab 10 päeva jooksul pärast kaebuse saamist otsustama, kas käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud piirang on seaduslik ja põhjendatud, ning saatma Sideameti peadirektori sellekohase käskkirja väljavõtte vastavale üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgu operaatorile ja kaebuse esitajale.

 (4) Kaebuse rahuldamise korral teeb Sideamet üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgu operaatorile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

8. peatükk TASU TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE KASUTAMISE EEST 

§ 49. Tasumääradest teavitamise kohustus

  Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab teavitama üldsust enda rakendatavatest telekommunikatsioonivõrgu kasutamise või osutatavate telekommunikatsiooniteenuste tasumääradest ja tagama nende mõistlikul viisil kättesaadavuse kõikidele isikutele.

§ 50. Kulude arvestamine

 (1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori rakendatavad sidumise, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu, püsiliiniteenuse ja universaalteenuse tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel.

 (2) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes osutab püsiliiniteenust, võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule, osutab universaalteenust või seob oma telekommunikatsioonivõrgu teise telekommunikatsioonivõrguga, peab korraldama kulude arvestamise viisil, mis võimaldab eristada telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise kulusid.

 (3) Universaalteenuse osutamise kulude hulka ei arvata kõnesid politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud operaatorite kulude arvestamise aluseks olevate andmete Sideametile esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 51. Nõuded tasule

 (1) Telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis peab olema selgelt määratud. Tasu koosseisus peavad olema eristatud teenuse olemus, tasu arvestamise ühikud ning tasumäärad.

 (2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisus peab olema eraldi märgitud vähemalt:
 1) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse või -seadme kasutamise võimaluse eest võetav tasu;
 2) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse või -seadme tegeliku kasutamise eest võetav tasu.

 (3) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis ei tohi sisaldada kulutusi ja seadmete maksumust, mis ei ole telekommunikatsiooniteenuse kasutaja soovitud teenuse osutamiseks vajalikud.

 (4) Olulise turujõuga ettevõtja ei tohi lülitada telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseisu:
 1) allahindlust, mis kahjustab teiste ettevõtjate konkurentsivõimet vastaval telekommunikatsiooniteenuseturul või ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud põhimõtetega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti;
 2) juurdehindlust, mis on tingitud telekommunikatsiooniteenuseturul olulise turujõuga ettevõtja seisundi ärakasutamisest.

 (5) Püsiliini- või sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoril on keelatud oma püsiliini- või sidumisteenuse tasude arvestamisel osutatavate telekommunikatsiooniteenuste vaheline ristsubsideerimine.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab Sideameti nõudmisel esitama talle telekommunikatsiooniteenuste tasu määramise aluste kohta aruande, mis sisaldab käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatut.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes osutab püsiliini- v��i sidumisteenust, peab nende tasude arvestamisel võtma aluseks tulevastest pikaajalistest keskmistest lisanduvatest kuludest (forward-looking long run average incremental costs) lähtuva ja Euroopa Liidu sellealase regulatsiooni põhimõtetele vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud metoodika.

 (8) Mobiiltelefonivõrgu operaatori suhtes rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid püsiliini- või sidumisteenuse tasule, kui tema koos ema- ja tütarettevõtjaga on telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu püsiliini- või sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtja.

§ 52. Allahindluse lubatavus

  Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib rakendada ühetaolist allahindlust ühenduste või teatud numbrite suhtes olenevalt ühenduse kestusest, teenuse mahust, kasutussagedusest ja kellaajast, samuti telekommunikatsiooniteenuse kasutajate suhtes, kes kuuluvad teatud sotsiaalsesse gruppi. Nimetatud allahindlust rakendatakse võrdselt kõigi isikute suhtes, kes vastavad allahindluse tingimustele, ning seda ei seota mingi telekommunikatsiooniteenuse kasutamise kohustusega.

§ 53. Täiendavad nõuded olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori kuluarvestussüsteemile

 (1) Telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes osutab telefoni-, püsiliini- või sidumisteenust, peab rakendama oma kulude määramiseks kuluarvestussüsteemi, mille abil on võimalik eristada nimetatud telekommunikatsiooniteenuste tasude kulupõhisust. Kuluarvestussüsteem peab võimaldama kulusid omistada igale käesolevas lõikes sätestatud telekommunikatsiooniteenusele ning võrrelda tegelikke ja pikemale ajaperioodile taandatavaid kulusid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori kulude arvestamine peab olema lahutatud samal määral nagu siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid osutaksid erinevad ja üksteisest sõltumatud ettevõtjad, võimaldades määrata nende telekommunikatsiooniteenustega seotud tulud ja kulukomponendid, sealhulgas põhivaraga seotud kulude jaotuse.

 (3) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab Sideameti nõudmisel esitama talle auditeeritud aruande telekommunikatsiooniteenuste kuluarvestuse kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne peab sisaldama:
 1) audiitori otsust kuluarvestuse vastavuse kohta käesolevale seadusele;
 2) telekommunikatsiooniteenuse kulukomponente iga telekommunikatsioonivõrgu osa kohta, mille kaudu antud telekommunikatsiooniteenust osutatakse;
 3) telekommunikatsiooniteenusele ühiste ja ettevõtja üldiste kulude omistamise aluseid.

 (5) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori telekommunikatsiooniteenuse kuluarvestuse ja telekommunikatsiooniteenuse tasu määramise aluste vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande alusel Sideamet.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude omistamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 54. Tasumäärade rakendamine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab vähemalt üks kuu enne tasumäära jõustumist sellest tarbijat mõistlikul viisil teavitama.

 (2) Olulise turujõuga ettevõtja peab tasumäärade rakendamisest teavitama kirjalikult Sideametit ja avalikkust vähemalt üks kuu ette.

 (3) Sideametil on õigus teha ettekirjutus tasumäära rakendamise peatamiseks, kui rakendatav tasumäär või selle rakendamise kord ei vasta seaduse nõuetele.

9. peatükk TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRGU LÕPPSEADMED 

§ 55. Nõuded lõppseadme tarnimisel ja kasutusele võtmisel

  Lõppseadet, mis ei vasta seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, on keelatud importida, turule lasta (edaspidi tarnida), kasutusele võtta toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) tähenduses ja telekommunikatsioonivõrguga ühendada.

§ 56. Nõuded lõppseadmele

 (1) Nõuded lõppseadmele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister eesmärgiga tagada:
 1) kasutaja ja tarbija ohutus;
 2) telekommunikatsioonivõrku teenindavate töötajate tervise kaitse ja ohutus;
 3) telekommunikatsioonivõrgu ja lõppseadme elektromagnetiline ühildatavus;
 4) telekommunikatsioonivõrku kahjustava mõju puudumine;
 5) raadiosageduste või satelliitide orbitaalpositsioonide kasutamise efektiivsus;
 6) lõppseadme ja telekommunikatsioonivõrgu koostalitusvõime;
 7) lõppseadme ja teise telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete koostalitusvõime.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatut.

 (3) Iga lõppseade peab tarnimisel olema varustatud kasutusjuhendiga, mis peab sisaldama lõppseadme toimimist iseloomustavaid tehnilisi näitajaid ning andma täieliku ja üheselt mõistetava selgituse selle lõppseadme kasutusala, -viisi, -korra ja -otstarbe kohta.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 57. Lõppseadme nõuetele vastavuse tõendamine

 (1) Tarnitava lõppseadme nõuetele vastavust tõendatakse:
 1) terminaliseadme puhul tarnija poolt tootja vastavusdeklaratsiooniga või tootja vastavusdeklaratsiooni ja volitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaadiga toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses;
 2) lõppseadme puhul, mille paigaldamisele ja kasutamisele on käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kasutamise üldised nõuded, tootja vastavusdeklaratsiooni või volitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaadiga, millele tootja lisab kirjaliku kinnituse, et raadioseade on läbinud tootja valitud volitatud asutuse määratud olulised raadiotehnilised mõõtmised ja vastab nõuetele;
 3) lõppseadme puhul, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud lõppseade, tootja vastavusdeklaratsiooniga, millele lisatakse kirjalik kinnitus, et raadioseade on läbinud tootja valitud volitatud asutuse määratud olulised raadiotehnilised mõõtmised ja vastab nõuetele, ning Sideameti väljastatud kinnitus raadiosagedusala nõuetele vastava kasutamise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme tootja või tarnija peab teavitama Sideametit tarnitavatest lõppseadmetest ja nende nõuetele vastavusest vähemalt neli nädalat enne tarnimist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhud.

 (3) Seda klassi lõppseadmete loetelu, mille tarnimisest või kasutusele võtmisest ei pea Sideametit teavitama, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (4) Lõppseadmete nõuetele vastavuse tõendamise korra, välisriigis väljaantud lõppseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi tunnustamise korra ja Sideameti poolt raadiosagedusala kasutuse nõuetele vastavuse kinnituse väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 58. Lõppseadmete märgistamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud lõppseade peab olema kehtestatud korras märgistatud.

 (2) Märgistuse olemasolu eest lõppseadme tarnimisel vastutab lõppseadme tootja või tarnija.

 (3) Nõuetele vastavuse kinnitamisel volitatud asutuse poolt peab märgistus sisaldama ka volitatud asutuse tähist või eraldusnumbrit.

 (4) Lõppseadmele ei või kinnitada märki, tähistust, sümbolit või muud pealdist, mis on eksitav.

 (5) Lõppseadmete märgistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 59. Volitatud asutus

 (1) Volitatud asutus on isik, kes vastab toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Volitatud asutus tegutseb vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatule.

 (3) Volitatud asutus peab kirjalikult teatama Sideametile lõppseadme vastavussertifikaadi väljastamisest.

§ 60. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud lõppseade

 (1) Tarnija või telekommunikatsiooniteenuse osutaja või kasutaja peab tagama, et lõppseade, mida on võimalik ühendada üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga, kuid mis ei ole selleks otstarbeks ette nähtud, oleks varustatud tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadiga majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt käesoleva seaduse § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide alusel kehtestatud nõuete osas, samuti kasutusjuhendiga ning märgistatud majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud, et nimetatud seade ei ole ette nähtud ühendamiseks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme tarnija või telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab säilitama enda tarnitud telekommunikatsiooniseadme tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaale 10 aastat, arvates seadme viimasest tarnimisest või telekommunikatsiooniteenuse osutamisel kasutusele võtmisest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme tarnija, kes lõpetab oma tegevuse enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, peab andma nimetatud telekommunikatsiooniseadme tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaalid säilitamiseks üle Sideametile.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 61. Telekommunikatsioonivõrgu operaatori õigus lõppseade telekommunikatsioonivõrgust lahti ühendada

 (1) Telekommunikatsioonivõrgu operaator võib ühendada telekommunikatsioonivõrgust lahti lõppseadme, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või rikub telekommunikatsioonivõrgu terviklikkust või kujutab ohtu inimese tervisele. Lõppseadme lahtiühendamise korral võib telekommunikatsioonivõrgu operaator peatada ka telekommunikatsiooniteenuse osutamise telekommunikatsiooniteenuse kasutajale kuni lahtiühendamise põhjuse äralangemiseni.

 (2) Telekommunikatsioonivõrgu operaator peab enne lõppseadme telekommunikatsioonivõrgust lahtiühendamist teatama telekommunikatsiooniteenuse kasutajale kirjalikult lahtiühendamise põhjustest ja teenuse osutamise peatamisest.

 (3) Kui telekommunikatsiooniteenuse kasutaja ühendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõppseadme telekommunikatsioonivõrgust lahti ja ühendab telekommunikatsioonivõrguga lõppseadme, mis vastab kehtestatud nõuetele, peab telekommunikatsioonivõrgu operaator nii ruttu kui võimalik teenuse osutamise taastama.

§ 62. Eriotstarbeline raadiosagedusseade

 (1) Tootja või tarnija peab tagama, et eriotstarbeline raadiosagedusseade oleks varustatud tootja vastavusdeklaratsiooniga või vastavussertifikaadiga vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõigetele 1 ja 2, samuti kasutusjuhendiga ning märgistatud majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutusjuhendis peavad olema märgitud eriotstarbelise raadiosagedusseadme toimimist iseloomustavad tehnilised näitajad ning see peab andma selgituse seadme kasutusala, -viisi ja -otstarbe kohta.

 (3) Tootja või tarnija peab säilitama enda tarnitud eriotstarbelise raadiosagedusseadme tootja vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaale 10 aastat, arvates viimasest tarnimisest. Kui seadme tootja või tarnija lõpetab tegevuse enne nimetatud tähtaja möödumist, peab ta vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi ja kasutusjuhendi originaalid andma säilitamiseks üle Sideametile.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 63. Järelevalve nõuetele vastavuse tõendamise üle

 (1) Järelevalvet tarnitud ja Eestis kasutatava lõppseadme ning eriotstarbelise raadiosagedusseadme nõuetele vastavuse üle teostab Sideamet.

 (2) Sideamet peab tõkestama nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitamata jäetud või mittevastavaks tunnistatud lõppseadmete, telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud telekommunikatsiooniseadmete ning eriotstarbeliste raadiosagedusseadmete tarnimise ja kasutamise.

 (3) Sideametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmiseks õigus:
 1) tutvuda kõigi dokumentidega, mis tõendavad lõppseadme nõuetele vastavaks tunnistamist, ja nõuda nende ärakirjade esitamist;
 2) nõuda juurdepääsu lõppseadmele, telekommunikatsioonivõrguga mitteühendatavale telekommunikatsiooniseadmele ja eriotstarbelisele raadiosagedusseadmele ning kontrollida nende seadmete vastavust nõuetele;
 3) kontrollida, kas lõppseade, telekommunikatsioonivõrguga mitteühendatav telekommunikatsiooniseade ja eriotstarbeline raadiosagedusseade on ettenähtud korras märgistatud.

10. peatükk RAADIOSIDE 

§ 64. Eesti raadiosageduste plaan

 (1) Eesti raadiosageduste plaan sätestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, -otstarbe ja -režiimi Eestis.

 (2) Eesti raadiosageduste plaani ja selle muudatused kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sideamet peab vähemalt üks kord aastas tegema ettepaneku Eesti raadiosageduste plaani muutmiseks vajalikus ulatuses.

 (3) Eesti raadiosageduste plaanis nähakse muu hulgas ette kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosagedusalad, mille kasutamist võib kaitseminister kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega korraldada iseseisvalt, samuti kaitsejõududele üldises korras kasutamiseks antavad raadiosagedusalad.

 (4) Kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosagedusalade kasutamise tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega kaitseminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 65. Nõuded raadioseadmetele

 (1) Raadioseadmetele kehtestatakse:
 1) raadioseadmete tehnilised nõuded;
 2) raadioseadmete paigaldamise tehnilised nõuded;
 3) raadiosaateseadmete kasutamise üldised nõuded, mis annavad igale isikule õiguse paigaldada ja kasutada teatud klassi raadiosaateseadmeid ühesugustel üldistel tingimustel raadiosideks, määravad raadiosaateseadmete tehnilised näitajad, kasutuspiirkonna, -viisi ja -otstarbe, kasutatavad raadiosageduskanalid ja raadiosaateseadme kasutamise tingimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud nõudeid ei või muuta enne kolme aasta möödumist nende kehtestamisest. Nimetatud nõudeid muudetakse juhul, kui:
 1) see on vajalik tulenevalt Eesti raadiosageduste plaani muutumisest või raadiosageduste kasutamise efektiivsuse suurendamiseks;
 2) on vaja viia need vastavusse teiste õigusaktidega või
 3) seda tingib tehnoloogiline areng ja tehniliste standardite muutumine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 66. Raadiokutsung

 (1) Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.

 (2) Valede ja ebatäpsete raadiokutsungite kasutamine on keelatud.

 (3) Raadiokutsung fikseeritakse raadiosaateseadme kasutamise loaga.

 (4) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavatele raadioeeskirjadele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 67. Vale või eksitav teade ning teabe ebaseaduslik hõivamine

 (1) Raadiosaateseadmetega vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või füüsilise isiku turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse funktsioneerimist, on keelatud.

 (2) Raadiosides osalejate ja nende edastatava teabe kohta raadiotehniliste vahenditega teabe hankimine ja kasutamine kolmanda, raadiosides mitteosaleva isiku poolt (teabe ebaseaduslik hõivamine), välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel ja korras, on keelatud.

§ 68. Raadiosaateseadme paigaldamise luba

 (1) Raadiosaateseadme paigaldamise luba on aluseks:
 1) raadiosaateseadme või raadiovõrgu projekteerimisele;
 2) raadiosaateseadme ostmisele, ehitamisele ja kasutamiseks ettevalmistamisele;
 3) raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamisele;
 4) [kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 (2) Raadiosaateseadme paigaldamise loas määratakse raadiosaateseadme kohta vähemalt järgmised andmed:
 1) kasutamise eesmärk, võimalused ja tingimused;
 2) tehnilised näitajad;
 3) kasutuspiirkond või -koht;
 4) kasutusviis ja -otstarve;
 5) kasutusrežiim;
 6) kasutamise alguse aeg;
 7) kasutatavad raadiosageduskanalid ja raadiosageduse kasutamise kohustuslikud tingimused, sealhulgas raadiosageduskanali ühiskasutus, ja vajaduse korral raadiosaateseadme tüüp.

 (3) Ühes raadiovõrgus töötamiseks ettenähtud raadiosaateseadmetele võib vormistada ühise raadiosaateseadmete paigaldamise loa.

 (4) Arvates raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise päevast, on raadiosageduskanal reserveeritud isikule, kellele on välja antud raadiosaateseadme paigaldamise luba. Raadiosageduskanal jääb loa omanikule reserveerituks ka raadiosaateseadme paigaldamise loa pikendamise korral.

 (5) Raadiosaateseadme paigaldamise luba antakse välja tähtajaga kuni 10 aastat, kui taotleja ei soovi lühemat tähtaega, kuid mitte kauemaks kui tegevusloa kehtivustähtajaks.

 (6) Raadiosaateseadme paigaldamise loa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 69. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamine

 (1) Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotluses peab lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule märkima andmed, mis on piisavad käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 nimetatud raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimuste määramiseks. Raadiosaateseadme paigaldamise loa taotlus peab enne Sideametile esitamist olema kooskõlastatud Tervisekaitseinspektsiooniga sotsiaalministri kehtestatud korras.

 (2) Sideamet otsustab raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise või sellest keeldumise:
 1) kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile, kui raadiosageduskanali kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist;
 2) 12 kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile, kui raadiosageduskanali kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist.

 (21) Kui raadiosaateseadme paigaldamise loa taotleja on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise otsustamist taotleja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (3) Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamisest võib lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud alustele keelduda, kui raadiosaateseadme kavandatav kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosageduste plaaniga või kui see ei taga raadiosageduskanali efektiivset kasutamist.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamisest keelduda, kui seadet kavatsetakse kasutada Sideameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnas.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirkonna määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 70. Raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimuste muutmine

 (1) Lisaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud alustele võib Sideamet raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimusi muuta juhul, kui:
 1) muutub Eesti raadiosageduste plaan;
 2) välislepingutest tulenevalt on vaja muuta raadiosagedusalade kasutust;
 3) raadiosagedusala kasutamine ei ole efektiivne;
 4) raadiosaateseadme kasutamine põhjustab raadiohäireid tulenevalt ebatäpsetest raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimustest või
 5) kehtestatud nõuete ja telekommunikatsioonitehnoloogiate muutumisest tulenevalt on vaja muuta raadiosageduskanali kasutust.

 (2) Sideamet saadab loa omanikule posti teel või elektrooniliselt põhjendatud teate oma kavatsuse kohta muuta raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimusi § 22 lõikes 1 sätestatud alustel vähemalt 4 kuud, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alustel vähemalt kaks aastat ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel tingimuste muutmise puhul vähemalt üks kuu enne muutmise otsustamist.

 (3) Raadiosaateseadme paigaldamise loa muutmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel, välja arvatud punktis 4 nimetatud juhul, peab Sideamet andma loa omanikele ühe kuu jooksul, arvates teate kättesaamisest, võimaluse esitada oma kirjalikud seisukohad kavandatavate muudatuste suhtes. Tähtaegselt esitatud seisukohad peab Sideamet läbi vaatama ja tegema oma otsuse esitatud seisukohtade ja loa tingimuste muutmise suhtes loa omanikule posti teel või elektrooniliselt teatavaks hiljemalt kahe kuu jooksul.

 (4) Raadiosaateseadme tingimuste muutmise korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel peab Sideamet väljastama muudetud tingimustega raadiosaateseadmete paigaldamise loa nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Raadiosaateseadme paigaldamise loa uute tingimuste täitmisega seotud raadiosageduskanalite kasutamise muutmisest põhjustatud otsesed kulud hüvitab loa omanikule riik Sideameti kaudu majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 71. Raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Sideamet võib tunnistada raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtetuks lisaks käesoleva seaduse §-des 17 ja 23 sätestatud alustele, kui:
 1) raadiosaateseadme paigaldamise loa edasine kehtimine ei ole võimalik käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud põhjusel;
 2) isik, kellele on väljastatud raadiosaateseadme paigaldamise luba, ei ole tasunud kolme kuu jooksul, arvates seaduses sätestatud maksetähtpäevast, raadiosageduskanali kasutamiseks reserveerimise eest kehtestatud riigilõivu;
 3) raadiosaateseade on muutunud tervise- või keskkonnaohtlikuks või
 4) tunnistatakse kehtetuks raadiosaateseadme kasutamise luba.

 (2) Raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtetuks tunnistamise päevast tunnistatakse kehtetuks ka vastava raadiosageduskanali kasutamiseks reserveerimine.

 (3) Sideamet teeb raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse loa omanikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt vähemalt 10 päeva enne otsuse jõustumist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 72. Häirekaitsegarantii

 (1) Häirekaitsegarantii käesoleva seaduse mõistes on tehniliste nõuete kogum, millega tagatakse isikule võimalus konkreetse raadiovastuvõtuseadmega teatud raadiosignaali häireteta vastu võtta, kui on täidetud garantii andmise aluseks olnud tingimused.

 (2) Häirekaitsegarantiiga määratakse isiku poolt kasutatava raadiovastuvõtuseadme kohta vähemalt järgmised andmed:
 1) tehnilised näitajad;
 2) kasutuspiirkond või -koht;
 3) kasutusviis ja -otstarve;
 4) kasutusrežiim;
 5) kasutatav raadiosageduskanal;
 6) raadiosageduse kasutamise tingimused;
 7) vajaduse korral kasutatava raadiovastuvõtuseadme tüüp.

 (3) Sideamet väljastab häirekaitsegarantii, pikendab seda ja muudab selle tingimusi ning tunnistab häirekaitsegarantii kehtetuks raadiosaateseadme paigaldamise loaga samadel alustel, tingimustel ja korras.

§ 73. Raadiosaateseadme kasutamise luba

 (1) Raadiosaateseadme kasutamise luba annab isikule õiguse kasutada konkreetset raadiosaateseadet raadiosideks.

 (2) Raadiosaateseadme kasutamise loas määratakse raadiosaateseadme kohta vähemalt järgmised andmed:
 1) raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimustele vastava konkreetse raadiosaateseadme tüüp;
 2) tehnilised näitajad;
 3) kasutuspiirkond või -koht;
 4) kasutusviis ja -otstarve;
 5) kasutusrežiim;
 6) kasutatava raadiosageduskanali ja raadiosaateseadme kasutamise tingimused;
 7) vajaduse korral raadiokutsung.

 (3) Raadiosaateseadmete kohta, mis töötavad raadiovõrgus ühe isiku kasutuses ühise raadiosaateseadmete paigaldamise loa alusel, väljastatakse ühine raadiosaateseadmete kasutamise luba, millele märgitakse iga raadiosaateseadme andmed.

 (4) Vee- või õhusõidukil asuvate raadiosaateseadmete kasutamise luba väljastatakse vastavalt vee- või õhusõiduki raadioloana. Sellele raadioloale märgitakse kõik sõiduki pardal kasutamiseks lubatud raadiosaateseadmed.

§ 74. Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamine ja pikendamine

 (1) Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamist võib taotleda isik, kes on täitnud ja täidab temale väljastatud raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimusi.

 (2) Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise taotlus peab sisaldama andmeid raadiosaateseadme paigaldamise loa kõigi tingimuste täitmise ning paigaldatud raadiosaateseadme kohta ning sellele peab olema lisatud raadiosaateseadme paigaldamise projekt.

 (3) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud vee- või õhusõiduki raadioloa taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule ka andmeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud tingimuste määramiseks.

 (4) Sideamet korraldab 20 päeva jooksul, arvates raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise taotluse esitamisest, statsionaarselt paigaldatud raadiosaateseadme ja igast kasutatavast mittestatsionaarse raadiosaateseadme tüübist ühe seadme esmase ülevaatuse, mille käigus kontrollitakse raadiosaateseadme vastavust selle paigaldamise loa tingimustele ning mõõdetakse ja tehakse kindlaks seadme tegelikud tehnilised näitajad. Käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud seadmete esmast ülevaatust ei korraldata.

 (41) Kui käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud vee- või õhusõiduki raadioloa taotleja on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne raadioloa väljastamise otsustamist taotleja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (5) Sideamet otsustab taotluse esitanud isikule raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest Sideametile ning raadiosaateseadme esmase ülevaatuse käigus avastatud rikkumiste kõrvaldamisest.

 (6) Raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamisest võib lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule keelduda, kui:
 1) raadiosaateseade või selle kasutamine ei vasta raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimustele;
 2) raadiosaateseade ei vasta seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
 3) ei ole välditud raadiohäirete tekkimine või tekitamine;
 4) ei ole tasutud riigilõivu raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise eest või
 5) ei ole tagatud tervisekaitsenõuete täitmine.

 (7) Raadiosaateseadme kasutamise luba väljastatakse üheks aastaks või raadiosaateseadme paigaldamise loaga määratud tähtajaks, kui see on lühem kui üks aasta.

 (8) Juhul kui uus raadiosaateseadme kasutamise luba antakse välja varem väljastatud paigaldamisloa kehtivuse ajal ja samadel tingimustel, siis käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esmast ülevaatust ei teostata.

 (9) Raadiosaateseadme kasutamise luba pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 ühe aasta kaupa.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esmase ülevaatuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 75. Raadiosaateseadme kasutamise loa tingimuste muutmine

 (1) Raadiosaateseadme kasutamise loa tingimuste muutmine toimub käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud korras ning käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaegadel koos raadiosaateseadme paigaldamise loa tingimuste muutmisega, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud tulenevalt käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatust.

 (2) Sideamet korraldab 20 päeva jooksul, arvates raadiosaateseadme kasutamise loa tingimuste muutmise jõustumisest, raadiosaateseadme esmase ülevaatuse käesoleva seaduse § 74 lõikes 4 sätestatud korras.

§ 76. Raadiosaateseadme kasutamise loa peatamine

 (1) Sideamet peatab raadiosaateseadme kasutamise loa, kui:
 1) raadiosaateseadme kasutamisel ei täideta raadiosaateseadme kasutamise loa tingimusi;
 2) isik, kellele on väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, ei ole tasunud selle eest õigeaegselt ja täies ulatuses riigilõivu;
 3) raadiosaateseadme kasutamisega tekitatakse raadiohäireid või
 4) raadiosaateseadme kasutamisega tekitatakse oht inimese tervisele.

 (2) Sideamet teeb raadiosaateseadme kasutamise loa peatamise otsuse lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel raadiosaateseadme kasutajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 10 päeva enne peatamise otsuse jõustumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Sideamet korraldab raadiosaateseadme esmase ülevaatuse käesoleva seaduse § 74 lõikes 4 sätestatud korras 20 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud raadiosaateseadme kasutamise loa peatamise aluse äralangemist.

 (4) Sideamet otsustab raadiosaateseadme kasutamise jätkamise lubamise või sellest keeldumise viie päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülevaatuse tulemuste saamisest.

 (5) Raadiosaateseadme kasutamise loa kehtivustähtaja lõppemise korral keeldub Sideamet loa pikendamisest, kui loa kasutamine on peatatud ning peatamise alust ei ole kõrvaldatud vähemalt üks kuu enne loa kehtivusaja lõppu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 77. Raadiosaateseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Sideamet võib raadiosaateseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistada lisaks käesoleva seaduse §-des 17 ja 23 sätestatud alustele, kui raadiosaateseadme paigaldamise luba on kehtetuks tunnistatud või kui raadiosaateseadme kasutaja ei suuda loa kehtivusaja jooksul, arvates raadiosaateseadme kasutamise peatamisest, kõrvaldada peatamise aluseks olnud asjaolu.

 (2) Koos raadiosaateseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistamisega tunnistatakse kehtetuks ka vastava raadiosaateseadme paigaldamise luba, kui seda ei ole juba varem kehtetuks tunnistatud.

§ 78. [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 79. Raadiohäirete tekitamine

 (1) Keelatud on tekitada häireid, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet (raadiohäired).

 (2) Kui isikule on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekitatakse raadiohäireid, peab ta nii kiiresti kui võimalik rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.

 (3) Sideamet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab kasutamist, kui seda on vaja raadiohäirete tekitamise lõpetamiseks. Olukorras, kus on vajalik raadiohäireid tekitava seadme kasutamise viivitamatu peatamine või piiramine, teeb Sideameti järelevalvet teostama volitatud ametnik sellekohase ettekirjutuse.

 (4) Kui raadiohäiret põhjustab raadiovastuvõtuseadme mittevastavus kehtestatud nõuetele, peab raadiohäire põhjuse kõrvaldama raadiovastuvõtuseadme valdaja.

 (5) Õnnetustest teatamiseks ettenähtud rahvusvahelistele raadiokanalitele või raadionavigatsiooniteenistustele tekitatavate raadiohäirete kõrvaldamiseks on Sideameti järelevalvet teostaval volitatud ametnikul õigus siseneda õiguserikkumise tõkestamiseks raadiohäireid põhjustava isiku ruumidesse, territooriumile, tootmishoonetesse ning muudele objektidele. Nimetatud häirete kõrvaldamiseks on Sideameti järelevalvet teostaval volitatud ametnikul õigus välja lülitada häireid tekitavad elektri- ja raadioseadmed.

 (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada üldisi nõudeid, mille täitmisega välditakse raadiohäirete tekitamise või tekkimise tehnilisi põhjusi.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 80. Amatöörraadioside

 (1) Raadiosides, milles osalevad raadioamatöörid ning mis on ette nähtud sidepidamiseks mittetulunduslikel eesmärkidel (amatöörraadioside), võib edastada üksnes amatöörraadiosidega otseselt seotud teavet ning teavet, mis on otseselt seotud ohuga inimelule või õnnetuse ärahoidmise ja õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega.

 (2) Amatöörraadiosidet ei või kasutada ringhäälingusaadete edastamiseks.

 (3) Amatöörraadiojaamadele tööloa andmise, nende registreerimise, paigaldamise ja kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (4) Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 81. Sideameti pädevus raadioside korraldamisel

 (1) Sideameti kohustused raadioside alal on:
 1) raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamine;
 2) Eesti raadiosageduste plaani koostamise ja täitmise korraldamine;
 3) raadiosageduste kasutamise planeerimine ja koordineerimine;
 4) raadiosaateseadmete paigaldamise ja kasutamise lubade ning häirekaitsegarantiide väljastamine, raadiosaateseadmete kasutamise üle järelevalve korraldamine ja raadiokutsungite määramine;
 5) raadiosagedusala kasutavate lõppseadmete raadiosagedusala kasutuse nõuetele vastavuse kinnitamine;
 6) [kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]
 7) raadiohäirete põhjuste väljaselgitamine ning nende kõrvaldamiseks abinõude rakendamine;
 8) ebaseadusliku raadioside lõpetamiseks abinõude rakendamine;
 9) raadiosaateseadmete ja raadiosageduste kasutamise registreerimise korraldamine telekommunikatsioonisüsteemide riiklikus registris.

 (2) Sideametil on käesoleva paragrahvi l��ikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks õigus:
 1) kontrollida iga raadiosaateseadme kasutamise seaduslikkust ning raadiosaateseadme ja eriotstarbelise raadiosagedusseadme tehnilist seisundit;
 2) nõuda isikult, kes kasutab raadioseadet või eriotstarbelist raadiosagedusseadet, kohest juurdepääsu tema poolt kasutatavale raadiosaateseadmele või eriotstarbelisele raadiosagedusseadmele, selle tehnilise seisundi kontrollimise võimaldamist ning raadiosaateseadme kasutamise seaduslikkust tõendavate dokumentide esitamist;
 3) nõuda isikult, kellele on väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, tema kulul niisuguste tehniliste lahenduste rakendamist, mis võimaldaksid mõõta ja kontrollida raadiosaateseadme tehniliste näitajate vastavust raadiosaateseadme kasutamise loas ettenähtud kohustuslikele näitajatele;
 4) nõuda raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise viivitamatut peatamist või lõpetamist;
 5) kasutada tehnilise järelevalve teostamise seadmeid, mis fikseerivad raadioside toimumise fakti.

11. peatükk NUMERATSIOONIVAHEMIK, TUNNUSKOOD JA LÜHINUMBER 

§ 82. Eesti numeratsiooniplaan

 (1) Eesti numeratsiooniplaan sätestab kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega telekommunikatsiooni vajadusteks numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite üldise kasutusviisi, -otstarbe ja -režiimi Eestis.

 (2) Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks vajalike numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite paiknemine ühtses numeratsiooniväljas.

 (3) Tunnuskoodid on:
 1) telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood, mis identifitseerib rahvusvahelise väljundiga telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (International Signalling Point Code);
 2) telekommunikatsioonivõrgu kood, mis identifitseerib riigisisese väljundiga telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (National Signalling Point Code);
 3) mobiiltelefonivõrgu kood, mis identifitseerib riigisiseses telekommunikatsioonivõrgus mobiiltelefonijaama (Mobile Network Code);
 4) telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood, mida kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamisel ning arveldamisel (Issuer Identifier Number).

 (4) Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja sisemiste aadresside kasutamist.

 (5) Eesti numeratsiooniplaani ja selle muudatused kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sideamet peab vähemalt üks kord aastas tegema majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku numeratsiooniplaani läbivaatamiseks ja vajaduse korral muutmiseks.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 83. Nõuded numeratsioonivahemikule, tunnuskoodile ja lühinumbrile

 (1) Nõuded numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite telekommunikatsiooni otstarbel kasutamise viisile ja korrale kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid võib muuta:
 1) nende vastavusse viimiseks välislepingutega või
 2) numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise vastavusse viimiseks telekommunikatsiooni tehnoloogia arenguga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete muutmise Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vaheline aeg peab olema vähemalt kaks aastat.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 84. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimine

 (1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimiseks esitatakse Sideametile vastav taotlus.

 (2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise taotlus peab lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama andmeid, mis on vajalikud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimiseks.

 (3) Sideamet reserveerib taotluse esitanud isikule numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri:
 1) kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest, kui soovitud numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber on vaba ning selle kasutamine ei nõua kooskõlastust rahvusvaheliste organisatsioonidega;
 2) 12 kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest, kui on nõutav kooskõlastus rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 (31) Kui numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise taotleja on tegutsev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollib Sideamet enne reserveerimise otsustamist taotleja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

 (4) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimisest keeldutakse lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule, kui:
 1) numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber on reserveeritud teisele isikule;
 2) numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber on määratud rahvusvaheliste lepingutega muuks otstarbeks;
 3) kavandatav kasutusviis ei vasta Eesti numeratsiooniplaanile või
 4) taotleja ei taga numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri efektiivset kasutamist.

 (5) Numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber reserveeritakse 10 aastaks, kui taotleja ei soovi lühemat tähtaega, kuid mitte kauemaks kui tegevusloa kehtivustähtajaks.

 (6) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise ja kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 85. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveeringu muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Sideamet võib lisaks käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud juhtudele muuta numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveeringut, kui:
 1) Eesti numeratsiooniplaani on muudetud või
 2) numeratsioonivahemiku või lühinumbri kasutamine ei ole efektiivne.

 (2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveeringu muutmisest teatab Sideamet vastavale isikule kaks aastat ette.

 (3) Sideamet tunnistab numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerigu kehtetuks, kui:
 1) numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit ei ole võetud kasutusele ühe aasta jooksul pärast reserveerimist ega esitatud Sideametile dokumente, mis tõendavad reserveeritud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutusele võtmist järgneva 12 kuu jooksul;
 2) numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit ei kasutata kooskõlas Eesti numeratsiooniplaaniga või
 3) isik, kellele on numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber reserveeritud, esitab kasutusele võtmisest loobumise taotluse.

§ 86. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba

 (1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba annab telekommunikatsioonivõrgu operaatorile või telekommunikatsiooniteenuse osutajale õiguse kasutada telekommunikatsiooni otstarbel teatud numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit ning korraldada selle kasutamist.

 (2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise loale märgitakse vähemalt:
 1) eraldatud numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber;
 2) numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise kohustuslikud tingimused, eesmärk, viis ja otstarve;
 3) käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõuded.

§ 87. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamine ja pikendamine

 (1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba väljastatakse 10 päeva jooksul pärast numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimist või reserveeringu tingimuste muutmist.

 (2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba väljastatakse üheks aastaks.

 (3) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 ühe aasta kaupa, kuid mitte kauemaks, kui on reserveeritud numeratsioonivahemik, tunnuskood ja lühinumber.

 (4) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamisest keeldutakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud alustel.

§ 88. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Sideamet võib peatada numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa, kui loa omanik ei täida käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides või loas sätestatud tingimusi.

 (2) Sideamet teeb numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa peatamise otsuse loa omanikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt 10 päeva enne peatamise otsuse jõustumist.

 (3) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa tähtaja lõppemise korral keeldub Sideamet loa pikendamisest, kui loa kasutamine on peatatud ning peatamise alust ei ole kõrvaldatud vähemalt üks kuu enne loa kehtivustähtaja lõppu.

 (4) Sideamet tunnistab numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtetuks, kui numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveering on kehtetuks tunnistatud.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 89. Sideameti pädevus numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise korraldamisel

  Sideamet on kasutatava numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri korraldamisel kohustatud:
 1) arvestama Eesti numeratsiooniplaani koostamisel, numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri ettevõtja kasutusse andmise kavade ettevalmistamisel ning nendes muudatuste tegemisel Eestile selles osas välislepingutega võetud kohustusi, numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise arengusuundi ning numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri telekommunikatsiooni otstarbel kasutamise vajadusi Eestis;
 2) teavitama Eesti numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise kavadest selle valdkonna korraldamisega tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone;
 3) andma üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid osutavatele isikutele kasutamiseks sobiva numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri;
 4) jälgima Eesti numeratsiooniplaanist kinnipidamist;
 5) teavitama ettevõtjaid arengutest ja muudatustest numeratsioonivahemike, tunnuskoodide või lühinumbrite telekommunikatsiooni otstarbel kasutamises.

12. peatükk LIINIRAJATISED 

§ 90. Liinirajatise planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja hooldamine

 (1) Liinirajatise planeerimine toimub planeerimisseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Liinirajatise ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Liinirajatise projekteerimisel ja ehitamisel on keelatud olemasolevale paralleelse liinirajatise loomine, välja arvatud juhul, kui olemasoleva maht on ammendatud ja seda ei ole tehniliselt võimalik vajaliku mahuni laiendada või tehnilistel põhjustel ei ole selle soovitud viisil kasutamine võimalik.
[RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]

§ 91. Liinirajatise kasutamiseks andmise kohustus

 (1) Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab võimaldama teisel üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoril kasutada liinirajatise hõivamata mahtu või mahtu, mille hõivamist ei ole ette nähtud lähema kolme aasta jooksul, või lubama liinirajatist vajaliku mahuni laiendada, kusjuures ta ei tohi varjata teavet oma liinirajatise asukoha ja kasutamise võimaluste kohta.

 (2) Liinirajatise kasutamise või laiendamise lepingu sõlmimiseks peab telekommunikatsioonivõrgu operaator esitama vastava taotluse liinirajatist omavale telekommunikatsioonivõrgu operaatorile. Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab ühe kuu jooksul andma taotluse esitajale kirjaliku selgituse liinirajatise kasutamise võimalikkuse kohta.

 (3) Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator võib keelduda liinirajatise teisele isikule kasutada andmisest, kui:
 1) liinirajatises puudub soovitud ulatuses vaba maht;
 2) liinirajatises olev kaabel saaks täiendava kaabli paigaldamisel kahjustada;
 3) liinirajatist ei ole tehnilistel põhjustel võimalik laiendada või
 4) ei ole tagatud elektromagnetiline ühildatavus.

 (4) Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab kohtlema kõiki liinirajatise kasutajaid võrdselt ja tagama, et liinirajatise kasutamise samade eelduste korral rakendatakse samaseid tingimusi. Liinirajatise kasutamise tingimused ja nõuded teistele isikutele peavad olema samasugused nagu need, mida liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator kohaldab iseendale ning ema- ja tütarettevõtjale.

 (5) Liinirajatise kasutamise eest võetav tasu peab võrdeliselt vastama liinirajatist omava olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori liinirajatise rajamise ja hooldamise kuludele.

 (6) Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ei või esitada liinirajatise kasutamist soovivale isikule piiravaid tingimusi liinirajatisse paigaldatavate raadioseadmete või telekommunikatsioonikaablite kasutamise eesmärgi, otstarbe või viisi suhtes.

 (7) Liinirajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab võimaldama liinirajatise kasutamise lepingutega tasuta tutvuda Sideametil ning igal isikul, kellel on üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise õigus.

§ 92. Liinirajatise kasutamisel tekkinud vaidluste lahendamine

 (1) Liinirajatise kasutamist taotlev või liinirajatise kasutamise lepingu sõlminud isik, kes leiab, et liinirajatist ei anta tema kasutusse taotletavas mahus või liinirajatise kasutamise eest nõutakse ebaõiglast tasu või esitatakse muid diskrimineerivaid nõudeid, võib esitada olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori tegevuse peale kaebuse Sideametile.

 (2) Sideamet teavitab olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorit 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse esitamisest ja nõuab temalt vajaduse korral kirjalikku selgitust kaebuse aluseks olevate asjaolude kohta.

 (3) Sideamet peab kolme kuu jooksul, arvates kaebuse esitamisest, tegema kõik endast oleneva poolte lepitamiseks.

 (4) Kaebuse rahuldamise korral teeb Sideamet olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.

§ 93. Liinirajatise kaitsevöönd

 (1) Liinirajatise kaitsevöönd käesoleva seaduse tähenduses on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega ning kus igasugune liinirajatist ohustada võiv tegevus on lubatud käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed on:
 1) maismaal - kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentne raadius maapinnal meetrites;
 2) siseveekogudel - 100 meetrit;
 3) merel - 0,25 meremiili.

§ 94. Liinirajatise märgistamine

 (1) Liinirajatise asukoha määramise hõlbustamiseks on liinirajatise omanik kohustatud märgistama liinirajatise asukoha vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele ning asjaõigusseadusele.

 (2) Liinirajatise ebatäpne märgistamine ei vabasta liinirajatise kaitsevööndis tegutsenud isikut vastutusest.

§ 95. Tegevuse korraldamine liinirajatise kaitsevööndis

 (1) Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

 (2) Liinirajatise omanikul on õigus nõuda liinirajatise kaitsevööndis tegutsevalt isikult tegutsemist enda volitatud esindaja vahetu järelevalve all ning tegevuse korraldamisel selliste abinõude rakendamist ja tegevust viisil, mis väldiksid liinirajatise kahjustamist või vigastamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla nõuete esitaja ja tööde teostaja.

 (4) Kui liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik leiab, et liinirajatise omaniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 sätete alusel esitatud nõuded ei ole põhjendatud, on tal õigus esitada oma kirjalik eriarvamus nõuete esitajale ning tegutseda viisil ja selliseid abinõusid rakendades, millega tema arvates saab vältida liinirajatise kahjustamist või vigastamist.

 (5) Liinirajatise kaitsevööndis avariid likvideerival isikul on õigus nõuda liinirajatise omanikult volitatud esindaja saatmist avarii likvideerimise kohale kahe tunni jooksul.

 (6) Kui liinirajatise omanik keeldub enda volitatud esindaja kohalesaatmisest või ei saada teda kohale kahe tunni jooksul, on avariid likvideerival isikul õigus alustada avarii likvideerimist, kuid ta peab korraldama oma tegevuse selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine.

 (7) Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kannab kõik oma tegevuse tõttu liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise kaitsmiseks vajalike abinõude rakendamise kulud.

 (8) Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kohustus on maavaldajal, kelle maa peal need puud kasvavad. Sellega seotud kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja maavaldaja ei ole kokku leppinud teisiti.

 (9) Kui maavaldaja ei täida temale käesoleva paragrahvi lõikega 8 pandud kohustust ega ole suutnud seda tööd teha kolme kuu jooksul, arvates liinirajatise omaniku poolt vastava kirjaliku taotluse esitamisest, on liinirajatise omanikul õigus teha see töö ise.

 (10) Liinirajatise kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende tekitaja.

 (11) Isik, kes tegutseb liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata või kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigust, millega kaasneb liinirajatise kahjustamine või vigastamine, peab hüvitama kõik liinirajatise kahjustamise ja vigastamisega seotud kulud.

 (12) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise eeskirja, milles sätestatakse liinirajatise kaitsmiseks rakendatavad tehnilised abinõud ning liinirajatise märgistamise nõuded.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

13. peatükk TELEKOMMUNIKATSIOONIVALDKONNA RIIKLIK KORRALDAMINE 

§ 96. Sideameti koostöö rahvusvaheliste ja muude organisatsioonidega

 (1) Sideamet korraldab telekommunikatsioonivaldkonda puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmist.

 (2) Sideamet esitab telekommunikatsioonialase Eesti standardi tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 398; 2000, 29, 169) tähenduses Eesti standardiorganisatsioonile vastuvõtmiseks.

 (3) Sideamet esindab Eestit rahvusvahelistes telekommunikatsioonialastes organisatsioonides ja vastavates standardiorganisatsioonides.

§ 97. Riiklikku järelevalvet teostava Sideameti ametniku töö korraldamise erisused

 (1) Sideameti järelevalvet teostav või korraldav ametnik peab olema kokkulepitud ajal ja kohas kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks, sealhulgas puhkeajal (valveajal).

 (2) Valveaeg käesoleva seaduse tähenduses on aeg, mil järelevalvet teostav või korraldav Sideameti ametnik peab olema kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks puhkeajal.

 (3) Järelevalvet teostavale või korraldavale Sideameti ametnikule võib määrata kuus kuni 150 tundi valveaega, mille eest makstakse lisatasu 10 protsenti ametniku tunnipalga määrast.

§ 98. Ettekirjutus

 (1) Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalvet teostaval volitatud ametnikul on õigus teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toiminguteks, kui järelevalve teostamise käigus on avastatud käesoleva seaduse, muude õigusaktide või tehnilise loa tingimuste rikkumisi.

 (2) Sideameti ettekirjutuses peab olema märgitud:
 1) ettekirjutuse koostamise aeg ja koht;
 2) Sideameti aadress;
 3) ettekirjutuse koostanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
 4) isik, kellele ettekirjutus on adresseeritud;
 5) ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud;
 6) sätted, mis näevad ette vastutuse õiguserikkumise eest;
 7) nõue õiguserikkumise lõpetamiseks;
 8) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

 (3) Ettekirjutus antakse isikule või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

 (4) Ettekirjutuse täitmisel ei ole olulise turujõuga ettevõtja kohustatud täitma käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamise nõuet.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 99. Sideametile teabe esitamise kohustus

 (1) Iga telekommunikatsioonivõrku opereeriv või telekommunikatsiooniteenust osutav või nendest tegevustest vähemalt ühega seotud ettevõtja on kohustatud andma Sideametile käesoleva seadusega pandud ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente, välja arvatud teave konkreetsete sõnumite kohta ja telekommunikatsiooniteenuse kasutajat puudutavad andmed.

 (2) Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab Sideamet kirjalikult, määrates selle teabe või dokumendi esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva.

 (3) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud teavitama Sideametit ühe kuu jooksul kirjalikult või elektrooniliselt enda kohta käivates andmetes toimunud muudatustest, võrreldes enda poolt Sideametile seaduse alusel esitatud andmetega, samuti muudatustest registriandmetes, kus juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud.

 (4) Sideameti ametnikud peavad tagama neile seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse saladuses hoidmise ning neil on õigus kasutada nimetatud saladusi puudutavat teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 100. Kaebuste lahendamine

 (1) Telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega, võib iga isik esitada Sideametile kirjaliku kaebuse.

 (2) Sideamet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse kahe kuu jooksul, arvates kaebuse saamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

 (3) Sideamet võib nõuda kaebuse esitanud isikult ja isikult, kelle tegevuse peale kaevati, täiendavaid andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks, ning viia läbi ekspertiise. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatub alates vastava taotluse esitamisest Sideameti peadirektori poolt kuni lisaks nõutud andmete esitamiseni või ekspertiisi tulemuste saamiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

 (4) Sideamet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse kohta antud Sideameti peadirektori käskkirja väljavõtte saatma viivitamata kaebuse esitanud isikule ja isikule, kelle tegevuse peale kaebus esitati.

§ 101. Telekommunikatsioonisüsteemide riiklik register

 (1) Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) sätestatud korras.

 (2) Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri vastutav töötleja on Sideamet.

 (3) Telekommunikatsioonisüsteemide riiklikku registrisse kantakse:
 1) tegevuse alustamise registreeritud teate, väljastatud tegevuslubade ja tehniliste lubade andmed;
 2) andmed nõuetele vastavate tarnitud lõppseadmete kohta;
 3) volitatud asutuse väljastatud lõppseadme vastavussertifikaatide andmed;
 4) häirekaitsegarantii andmed;
 5) andmed raadioamatööri kvalifikatsiooni andmise kohta.

§ 102. Sideameti üle teenistusliku järelevalve teostamine

  Teenistuslikku järelevalvet Sideameti üle teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Sideameti sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

14. peatükk VASTUTUS 

§ 1021. Raadiosaateseadme ebaseaduslik paigaldamine ja kasutamine

 (1) Raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise eest ilma tehnilise loata või paigaldamise või kasutamise loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1022. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri ebaseaduslik kasutamine

 (1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise eest ilma tehnilise loata või loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1023. Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmetele või eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme tarnimise või kasutusele võtmise või eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete järgimata jätmise või nõuetele mittevastava eriotstarbelise raadiosagedusseadme tarnimise või kasutusele võtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1024. Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tagamise nõuete rikkumine

  Telekommunikatsiooniteenuse osutajale olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori või püsiliiniteenuse osutaja poolt oma telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1025. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuete rikkumine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisest keeldumise eest ilma seadusliku aluseta või tarbijale üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise ebaseadusliku piiramise või peatamise või nõuetele mittevastava teenuse osutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1026. Universaalteenuse nõuete rikkumine

  Juriidilise isiku poolt universaalteenuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1027. Seadme või liini ebaseaduslik ühendamine telekommunikatsioonivõrguga

 (1) Nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme või telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud seadme või liini ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga või telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme omavolilise ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1028. Raadiohäirete tekitamine

 (1) Raadiohäirete tekitamise eest, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 1029. Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamine

 (1) Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 10210. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või liinirajatise töö häirimine või kahjustamine

 (1) Tegevuse eest, mis põhjustas üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu töö häire või selle kahjustuse või liinirajatise kahjustuse – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 10211. Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamine hädaabiteate edastamiseks

 (1) Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamise eest politsei, kiirabi või päästeteenistuse väljakutsumiseks või vastava teate edastamisest keeldumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  [Paragrahvi 10212sõnastus kuni 31. 12. 2004]

§ 10212. Jälitusametkonnale teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine

 (1) Jälitusametkonnale teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  [Paragrahvi 10212sõnastus alates 1. 01. 2005]

§ 10212. Jälitusametkonnale ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine

1) Jälitusametkonnale või julgeolekuasutusele teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.



(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.


[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005] [Paragrahvi 10213sõnastus kuni 31. 12. 2004]

§ 10213. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 1021–10212sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Sideamet või kohus võib kohaldada §-des 1021, 1023 ja 1028 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 1021–10212sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 10212 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja Kaitsepolitseiamet.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  [Paragrahvi 10213sõnastus alates 1. 01. 2005]

§ 10213. Andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

 (1) Telekommunikatsiooniteenuse osutamise käigus kasutajate kohta teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise kohustuse või kolmandatele isikutele seadusliku aluseta telekommunikatsiooniteenuse osutamise käigus kasutajate kohta teatavaks saanud andmetele juurdepääsu välistamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

  [Paragrahv 10214 jõustub 1. 01. 2005]

§ 10214. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 1021–10213 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 88, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

 (2) Sideamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 1021, 1023 ja 1028 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 1021–10213 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 10212 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja Kaitsepolitseiamet.
[RT I 2004, 46, 332 - jõust. 01.01.2005]

  §-d 103--104.
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

15. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 105. Tegevuse alustamisest teatamise ja tegevuslubade väljastamise rakendamine

 (1) Tegevuse alustamisest teatamist ja tegevuslubade väljastamist rakendatakse alates 2000. aasta 1. augustist.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud ja enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud telekommunikatsiooniteenuse osutajad ja telekommunikatsioonivõrgu operaatorid peavad tegevuse alustamise registreerimise teate ja tegevusloa väljastamise taotluse esitama Sideametile käesoleva seadusega ettenähtud korras hiljemalt 2000. aasta 1. septembriks.

 (3) Riigisisese ja rahvusvahelise kaugekõne telefoniteenuse osutamise ainuõigust võib kuni 2000. aasta 31. detsembrini kasutada ettevõtja, kes sellist ainuõigust kasutas enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes vastava tegevuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajaks registreerib.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud ettevõtjad, telekommunikatsiooniteenuste osutajad ja telekommunikatsioonivõrgu operaatorid, kes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajaks on esitanud vastava taotluse, võivad oma tegevust jätkata seni kehtinud alusel ja korras ajani, mil Sideamet teeb otsuse tegevuse registreerimise või sellest keeldumise või tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

§ 106. Liitumislepingute ja sidumislepingute vormistamine

 (1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajad peavad tagama seniste liitumislepingute vastavusse viimise käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud sidumislepingud tuleb viia käesoleva seadusega vastavusse 2000. aasta 1. maiks.

§ 107. Tarbijale numbri säilitamise kohustuse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 31 lõike 3 punktis 1 sätestatud üldkasutatava telefonivõrgu operaatori kohustust säilitada tarbija soovil temale number rakendatakse hiljemalt 2004. aasta 1. jaanuarist.

§ 108. Universaalteenuse rakendamine

 (1) Üldkasutatava telefonivõrgu operaatori universaalteenuse osutamise kohustust rakendatakse 2001. aasta 1. jaanuarist.

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuded kehtestatakse 2001. aasta 1. jaanuarist.

§ 1081. Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa väljastamine

 (1) Sideamet väljastab neli kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu ( Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) tehnilist luba tähtajaga 10 aastat koos üleriigilise kasutuspiirkonnaga raadiosaateseadme paigaldamise loa ja vastava raadiosageduskanali reserveerimisega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa väljastamine toimub kahes etapis:
 1) otsepakkumine ühekordse loatasuga 70 miljonit krooni Eestis tegevusluba omavale mobiiltelefonivõrgu operaatorile, kes on opereerinud üleriigilist teise põlvkonna (Global System for Mobile Communication – GSM) mobiiltelefonivõrku vähemalt kaks aastat;
 2) avalik konkurss esimeses etapis väljastamata lubadele alghinnaga 70 miljonit krooni luba.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tingimusteks on:
 1) kohustus käitada tehnilise loa väljastamisest hiljemalt seitsmendal aastal vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda kattev kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk, mis vastab võrgu arhitektuurilt ja planeeritavate teenuste poolest kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrk peab tagama andmeedastuskiiruse linnades vähemalt 144 kbit/sek ja mujal vähemalt 64 kbit/sek.

 (4) Kolme kuu jooksul pärast otsepakkumise läbiviimist kuulutab Sideamet välja avaliku konkursi kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu väljastamata tehnilistele lubadele, arvestades käesoleva seaduse §-s 19 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud otsepakkumise läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (6) Avalikul konkursil ei saa osaleda mobiiltelefonivõrgu operaator, kellele on tehniline luba väljastatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel väljastab Sideamet koos tehnilise loaga samaaegselt tegevusloa tähtajaga 10 aastat.
[RT I 2003, 23, 136 - jõust. 17.03.2003]

§ 109. Telekommunikatsiooniteenuse tasu arvestamise ja kuluarvestussüsteemi täiendavate nõuete rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 9 nimetatud turgu valitsev ettevõtja, kes osutab püsiliiniteenust, võimaldab juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule või seob oma telekommunikatsioonivõrgu teise telekommunikatsioonivõrguga, peab nimetatud telekommunikatsiooniteenuste tasude arvestamise ja vastava kuluarvestussüsteemi viima käesoleva seadusega vastavusse 2000. aasta 1. oktoobriks.

 (2) Olulise turujõuga ettevõtjast telefonivõrgu operaatori rakendatavad sidumisteenuse tasumäärad minuti kohta ei tohi 2001. aasta 31. detsembrini keskmiselt ületada:
 1) 15 protsenti tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta kohalikul tasandil sidumise korral;
 2) 25 protsenti tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta ühekordse transiidi tasandil sidumise korral;
 3) 35 protsenti tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta kahekordse transiidi tasandil sidumise korral.

 (3) Sidumisteenuseturul olulise turujõuga ettevõtjast telefonivõrgu operaator rakendab sidumislepingus käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasumäära, kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 7 nimetatud metoodika alusel arvestatud sidumisteenuse tasu ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasumäära. Nimetatud juhul arvestatakse sidumisteenuse tasu koosseisus käesoleva seaduse § 51 lõike 4 punktis 1 sätestatud allahindlust 2001. aasta 31. detsembrini.

§ 110. Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete nõuetele vastavuse tõendamise rakendamine

 (1) Tarnitavate ja kasutusele võetavate lõppseadmete nõuetele vastavuse tõendamist rakendatakse 2000. aasta 1. aprillist.

 (2) Enne 2000. aasta 1. aprilli tehtud tüübiheakskiidu otsuse alusel nõuetele vastavaks tunnistatud lõppseadmed märgistatakse tüübiheakskiidu märgiga kuni 2000. aasta 31. detsembrini.

§ 111. [Kehtetu - RT I 2002, 99, 580 - jõust. 19.12.2002]

§ 112. Raadiosageduse kasutamist lubava otsuse ja raadiosaatja tööloa kehtivus

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud raadiosageduse kasutamist lubav otsus, väljastatud raadiosaatja tööluba ja vee- või õhusõiduki raadioluba kehtivad kuni väljastamisel määratud kehtivustähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. märtsini.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raadiosageduse kasutamist lubava otsuse kehtivus hakkab lõppema, taotleb raadiosageduse kasutaja raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamist käesoleva seaduse sätete kohaselt vähemalt kolm kuud enne selle otsuse kehtivustähtaja lõppu.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raadiosaatja tööloa ja vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivus hakkab lõppema, taotleb loa omanik uue loa väljastamist käesoleva seaduse raadiosaateseadme kasutamise loa taotlemise sätete kohaselt vähemalt kolm kuud enne selle loa kehtivustähtaja lõppu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lubade väljastamisel säilitatakse senise loa tingimused, kui need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

 (5) Tegutsevad ettevõtjad, kes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajaks on esitanud vastava taotluse, võivad oma tegevust jätkata seni kehtinud alusel ja korras kuni ajani, mil Sideamet teeb otsuse vastava loa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lubade väljastamise korral enne eelmise loa kehtivustähtaja lõppu tehakse riigilõivu määramisel kattuva aja eest tasaarveldus juba tasutud riigilõivu osas.

§ 113. Eesti numeratsiooniplaani käesoleva seadusega vastavusse viimine

 (1) Eesti numeratsiooniplaani ning tehnilised nõuded numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamisele ajavahemikul 2000. aasta 1. aprillist kuni 2002. aasta 31. oktoobrini kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (2) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri reserveerimise taotlusi võtab Sideamet vastu alates 2000. aasta 1. augustist.

 (3) Ettevõtja, kes kasutas numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit enne käesoleva seaduse jõustumist ja soovib jätkata selle kasutamist käesolevas seaduses sätestatud korras, peab numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise taotluse esitama Sideametile käesolevas seaduses sätestatud korras hiljemalt 2000. aasta 1. septembriks.

 (4) Ettevõtja, kes esitas käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajaks numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise taotluse, võib kasutada numeratsioonivahemikku, tunnuskoodi või lühinumbrit enne käesoleva seaduse kehtima hakkamist seni kasutatud ulatuses ja viisil ajani, mil Sideamet teeb otsuse numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise või sellest keeldumise kohta.

 (5) Numeratsioonivahemik, tunnuskood või lühinumber reserveeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse alusel ajavahemikuks 2000. aasta 1. septembrist kuni 2002. aasta 31. oktoobrini käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (6) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri reserveerimise taotlus 2002. aasta 1. novembrist kehtima hakkava reserveeringu saamiseks tuleb esitada hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ettevõtjale väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa eest tasutavat riigilõivu võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemikul tegelikult kasutatavate numbrite eest.

 (8) 2002. aasta 1. novembrist kehtima hakkava numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa väljastamise korral enne eelmise loa kehtivustähtaja lõppu tehakse riigilõivu määramisel kattuva aja eest tasaarveldus juba tasutud riigilõivu osas.

 (9) 2002. aasta 1. novembrist kehtima hakkava Eesti numeratsiooniplaani kinnitab teede- ja sideminister 2000. aasta 1. detsembriks.

 (10) Käesoleva seaduse § 112 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tasaarvelduse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 114. Eesti esindamine rahvusvahelistes telekommunikatsioonialastes standardiorganisatsioonides

  Tehnilise normi ja standardi seaduse § 9 alusel sõlmitavas lepingus määratakse Sideameti pädevus Eesti esindamisel rahvusvahelistes telekommunikatsioonialastes standardiorganisatsioonides.

§ 115. Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri rakendamine

 (1) Vabariigi Valitsus asutab telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri 2000. aasta 1. septembriks.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsioonisüsteemide riiklikusse registrisse kandmisele kuuluvate andmete registrisse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 116. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

/otsingu_soovitused.json