Teksti suurus:

Riigisaladuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 16, 271

Riigisaladuse seadus

Vastu võetud 26.01.1999

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab riigisaladuse mõiste, riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladusele juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise korra alused.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) riigisaladus -- üksnes käesolevas seaduses sätestatud Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave, mis on riigi omand, riigi kontrolli all või toodetud riigi poolt või riigi jaoks;

2) salastatud teabekandja -- dokument või materiaalne objekt, mis sisaldab riigisaladust;

3) riigisaladuse valdaja -- asutus, institutsioon või juriidiline või füüsiline isik, kelle valduses on riigisaladus või salastatud teabekandja;

4) juurdepääsuvajadus -- töö- või teenistusülesandest, samuti õppe- või uurimistööst tulenev riigisaladusega tutvumise või selle töötlemise vajadus, samuti seadusest tulenev õigus tutvuda kriminaalasjas, tsiviilasjas, haldusasjas või haldusõiguserikkumise asjas riigisaladust sisaldava teabekandjaga või osaleda riigisaladuseks oleva teabe käsitlemisel kohtumenetluse või kohtueelse menetluse käigus;

5) põhjendatud teadmisvajadus -- vajadus teada või töödelda konkreetset riigisaladust või salastatud teabekandjat.

2. peatükk

RIIGISALADUS

§ 3. Riigisaladuse tasemed

(1) Riigisaladuseks oleva teabe tähtsusest lähtuvalt liigitab käesolev seadus riigisaladuse järgmisteks erineva salastatuse astmega saladusteks:

1) «konfidentsiaalse» tasemega riigisaladus;

2) «salajase» tasemega riigisaladus;

3) «täiesti salajase» tasemega riigisaladus.

(2) Salastatuse tasemed on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nende tasemete tähtsuse suurenemise järjekorras.

§ 4. Teabekandja salastamistähtaeg

(1) Riigisaladust sisaldava teabekandja salastamistähtaeg on võrdne selles sisalduva riigisaladuse salastamistähtajaga.

(2) Teabekandja salastamistähtaja kulgu arvestatakse alates päevast, millal teabekandja registreeriti kui salastatud teabekandja.

§ 5. «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladus

«Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladuseks on järgmine teave:

1) Kaitseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti tegevuskava tegutsemiseks hädaolukorras, sealhulgas kriisiolukorras. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks. Salastatus kustub teabe kasutamisel hädaolukorras või kriisiolukorras;

2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni viivitamatu kokkukutsumise kriteeriumid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

3) Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklikult tähtsate kodanikukaitsealaste ettevõtete ja asutuste loetelu, mille töö tagamine hädaolukorras, sealhulgas kriisiolukorras, on riigi julgeolekule olulise tähtsusega. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

4) kodanikukaitse korraldus maakonnas erakorralise seisukorra ajal ja sõjaajal. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks. Salastatus kustub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel;

5) kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaaja koosseis. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

6) väeosa tegevuskava eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal ning sõjaajal. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks. Salastatus kustub eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel;

7) vangla tegevuskava eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal ning sõjaajal. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks. Salastatus kustub eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel;

8) kaitseväe ja Kaitseliidu mobilisatsioonikava kaitseringkonna ja maakonna ulatuses. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

9) kaitseringkonna sideplaan ja väeosa sideskeem. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks;

10) riigisaladust valdava asutuse evakuatsiooniplaan. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks;

11) õhuväe integreeritud õhuseiresüsteemi side- ja infotehnoloogia allprojektid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

12) vangla piirderajatiste, valve- ja sidesüsteemide ning muude kommunikatsioonide plaanid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

13) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside valduses või kasutuses olevate hoonete, ruumide, rajatiste, valve- ja sidesüsteemide ning muude kommunikatsioonide plaanid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

14) Välisministeeriumi (sealhulgas välisesinduste) valve- ja sidesüsteemide plaanid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

15) kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve relva- ja laskemoonaladude ning nende valve- ja sidesüsteemide ning muude kommunikatsioonide plaanid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

16) Kaitsepolitseiameti tööandja eluruumide üldarv ja koondandmed. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

17) Kaitsepolitseiameti alarmsõidukite üldarv, koondandmed, arvestus ja kasutamine jälitustegevuses ning jälituse eri- ja erandtoimingute vahetuks läbiviimiseks kasutatavad transpordivahendid ja neid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

18) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside telekommunikatsioonivõrgu erisideabonentide arvu ja koosseisu, samuti nende poolt kasutatavate telekommunikatsiooniteenuste arvu, liiki ning tehnilisi parameetreid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks.

§ 6. «Salajase» tasemega riigisaladus

«Salajase» tasemega riigisaladuseks on järgmine teave:

1) mobilisatsiooni läbiviimise tegevuskava. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 30 aastaks. Salastatus kustub mobilisatsiooni väljakuulutamisel;

2) kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaaja struktuur. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

3) riskianalüüsi kokkuvõte, mis kirjeldab põhiseaduslikku korda ähvardavaid ohte, planeeritavaid meetmeid ja ressursside vajadust ohtude ennetamiseks ning nendest tulenevate hädaolukordade lahendamiseks. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

4) strateegilised ja sõjalised uuringud ning nende läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite jaotust puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 15 aastaks;

5) julgeoleku- ja mobilisatsioonivaru nomenklatuur ja kogused. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

6) statsionaarselt paigaldatud relvi ja nende laskesektoreid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 20 aastaks;

7) kaitseväe ja Kaitseliidu sideplaan. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 30 aastaks;

8) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside telekommunikatsioonivõrgu paiknemist, ühendusi ja ühenduspunkte, samuti võrgu ja selle seadmete konfiguratsiooni, võimsust, sagedusi ning teisi parameetreid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 15 aastaks;

9) Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitsepolitseiameti poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks. Salastatus kustub teabe kasutamisel kriminaalmenetluses;

10) Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegeleva struktuuriüksuse koosseis, välja arvatud administratiivjaoskond. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

11) Kaitsepolitseiameti struktuur, välja arvatud õigus-haldusosakond, majandusosakond ja korrapidamisosakond ning regionaalsed struktuuriüksused. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

12) Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegelevale struktuuriüksusele ning Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside struktuuriüksustele pandud ülesanded ja struktuuriüksuste teenistujate ja seal teenivate isikute konkreetsed tööülesanded. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

13) Kaitsepolitseiameti teenistujate üldarv ja koondandmed ning üksnes jälitustegevusega seonduvaid tööülesandeid täitvate teenistujate koosseis. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

14) kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti, piirivalve ja Vanglate Ameti relvade ja laskemoona üldarv ja nende jaotust puudutav teave ning Kaitsepolitseiameti politseierivahendite üldarv. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

15) Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegeleva struktuuriüksuse, Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside eelarve kulude ja investeeringute mis tahes liigendus. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

16) Kaitsepolitseiameti riigivara majandamise kava. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;

17) Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (RT I 1995, 17, 233) § 5 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras Kaitsepolitseiametile julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta isikliku ülestunnistuse esitanud isikut puudutavad andmed, välja arvatud juhul, kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik on eeltoodud teenistuse või koostööga seonduvalt rikkunud sel ajal kehtinud seadusi või toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid ning seaduse rikkumine või kuriteo toimepanemine selle isiku poolt on kohtulikult tõendatud jõustunud kohtulahendiga või kui julgeoleku- või luureorgani teenistuses oli või tegi sellega koostööd Vabariigi President või Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigikohtu liige. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid sealhulgas mitte rohkem kui 50 aastat teabekandja salastamisest arvates;

18) Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitsepolitseiameti või Riigikantselei koordinatsioonibüroo koostatud ohuprognoos. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 25 aastaks;

19) Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitsepolitseiameti ja Riigikantselei koordinatsioonibüroo koostöö välisriigi julgeolekuasutusega. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks, kui vastava riigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 7. «Täiesti salajase» tasemega riigisaladus

«Täiesti salajase» tasemega riigisaladuseks on järgmine teave:

1) riiklik tegevuskava tegutsemiseks eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal ning sõjaajal. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks. Salastatus kustub eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel;

2) Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitsepolitseiameti jälitustegevuse meetodid, taktika ning jälitustegevuses kasutatavad tehnilised vahendid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

3) Kaitsepolitseiameti jälitustegevus koostöös välisriikide politsei- ja julgeolekuasutustega ning selle käigus vahetatav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

4) Kaitsepolitseiameti poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabest moodustatud elektroonilised andmekogud ja neid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks;

5) Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitsepolitseiameti poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isikud ja variisikud ning nende isikuandmed. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid sealhulgas mitte rohkem kui 50 aastat teabekandja salastamisest arvates;

6) Kaitsepolitseiameti initsiatiivil jälitustegevuse käigus asutatud varistruktuuride seotus Kaitsepolitseiametiga. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks. Salastatus kustub teabe kasutamisel kriminaalmenetluses;

7) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside krüpteeritud infosüsteemi paiknemist, samuti süsteemi ja selle seadmete konfiguratsiooni, võimsust ja teisi parameetreid puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 15 aastaks;

8) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside poolt kasutatavat infoturvet puudutav teave. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 15 aastaks.

§ 8. Välisriigi riigisaladus

(1) Välisriigi riigisaladust või välisriigi poolt salastatud teabekandjaid töödeldakse vastavalt välislepingutele.

(2) Välisriigi poolt salastatud teabekandja salastamistähtaja määramisel ja pikendamisel juhindutakse välislepingutest.

(3) Välisriigi poolt salastatud teabekandja salastatuse kustumisel või kustutamisel juhindutakse välislepingutest.

(4) Juhul kui välisriigi riigisaladus on ühtlasi riigisaladuseks käesoleva seaduse §-des 5, 6 või 7 sätestatud juhtudel, rakendatakse välisriigilt saadud riigisaladuse või selle teabekandja suhtes käesolevas seaduses sätestatut.

3. peatükk

TEABEKANDJA SALASTATUSE KUSTUMINE JA KUSTUTAMINE NING TEABEKANDJA SALASTAMISTÄHTAJA PIKENDAMINE

§ 9. Teabekandja salastatuse kustumine

(1) Teabekandja salastatus kustub teabekandja salastamistähtaja möödumisel.

(2) Teabekandja salastatus ei kustu põhjusel, et selles sisalduv teave on tulnud ebaseaduslikult avalikuks või on avalikustatud teabekandjas sisalduva riigisaladusega sarnane teave.

(3) Riigisaladuse valdaja on kohustatud vähemalt üks kord aastas vaatama üle tema valduses olevad salastatud teabekandjad ning salastatuse kustumisel tegema teabekandjale vastava märke.

§ 10. Riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise ja salastamistähtaja pikendamise alused

(1) Kui riigisaladuseks olev teave ei vaja enam riigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest, võidakse selle teabe salastatus kustutada ennetähtaegselt käesoleva seadusega sätestatud korras.

(2) Kui riigisaladuseks olev teave vajab riigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest ka pärast ettenähtud salastamistähtaja möödumist, võidakse selle teabe salastamistähtaega pikendada, kuid kokku mitte rohkem kui 50 aastaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 5 punktides 13 ja 14, § 6 punktides 15, 17 ja 19 ning § 7 punktides 1--6 nimetatud teabele.

§ 11. Riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise kord

(1) Riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada riigisaladuseks oleva teabe liigid, mille salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise otsustab:

1) minister käskkirjaga -- ministeeriumi valitsemisala käsitlevates küsimustes;

2) kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja käskkirjaga -- kaitseväge või Kaitseliitu käsitlevates küsimustes.

(3) Taotlus riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegseks kustutamiseks või salastamistähtaja pikendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt esitatakse ministri kaudu, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisala taotlus käsitleb. Muudel juhtudel esitatakse taotlus siseministri kaudu. Ministril on õigus suunata taotlus riigisaladuse kaitse komisjonile arvamuse andmiseks.

(4) Taotlus riigisaladuseks oleva teabe salastamistähtaja pikendamise kohta tuleb esitada vastavalt Vabariigi Valitsusele, ministrile või kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale vähemalt kolm kuud enne teabe salastamistähtaja lõppemist.

(5) Otsuse ärakiri riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise kohta edastatakse kohe kõigile seda teavet sisaldavate teabekandjate valdajatele.

4. peatükk

RIIGISALADUSE KAITSE

§ 12. Riigisaladuse kaitse korraldus

(1) Riigisaladuse kaitse tagatakse:

1) riigisaladusele juurdepääsu korra järgimise ja tagamisega;

2) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemisele kehtestatud nõuete järgimise ja tagamisega;

3) riigisaladuse hoidmisega ebaseadusliku avalikuks tuleku eest;

4) kriminaal- ja distsiplinaarvastutuse kohaldamisega riigisaladusele juurdepääsu korra ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete eiramise ning riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise eest.

(2) Riigisaladuse kaitse kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Riigisaladuse kaitse korras sätestatakse:

1) nõuded riigisaladust valdavale asutusele, institutsioonile ning juriidilisele isikule riigisaladuse kaitse korraldamiseks;

2) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsem kord;

3) nõuded salastatud teabekandjate hoiukohtadele, edasitoimetamisele, veovahendajatele ja veole;

4) nõuded Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldusele käesoleva seadusega (§ 16) neile pandud kontrolli teostamisel.

§ 13. Riigisaladuse hoidmise kohustus

(1) Isik, kellel ei ole õigust juurdepääsuks riigisaladusele, kuid kellele on teatavaks saanud riigisaladus, on kohustatud hoidma seda saladuses.

(2) Isik, kellel ei ole õigust juurdepääsuks riigisaladusele, kuid kelle valdusesse on sattunud salastatud teabekandja, on kohustatud andma selle viivitamata Kaitsepolitseiametile.

§ 14. Riigisaladusele juurdepääsu omava isiku kohustused

Riigisaladusele juurdepääsu omav isik on kohustatud:

1) hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust;

2) kaitsma tema valduses olevat salastatud teabekandjat avalikuks tuleku ja kõrvalise isiku juurdepääsu eest;

3) teatama asutuse juhile ja vastavale julgeolekukontrolli asutusele kohe igast isikust, kes püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladusele;

4) teatama asutuse juhile ja vastavale julgeolekukontrolli asutusele viivitamata igast temale teatavaks saanud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest;

5) teatama vastavale julgeolekukontrolli asutusele kohe oma nime, elukoha või postiaadressi muutumisest.

§ 15. Riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni ja juriidilise isiku kohustused

(1) Riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni ja juriidilise isiku juht on kohustatud määrama isiku ja vajaduse korral tema asendaja, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest, ning ametikohad, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutav isik peab alluma riigisaladuse kaitse korraldamise küsimuses vahetult asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juhile. Vajaduse korral moodustatakse riigisaladuse kaitset korraldav struktuuriüksus.

(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud muudele kohustustele on riigisaladust valdav asutus, institutsioon ja juriidiline isik kohustatud kooskõlastatult Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga vastavalt nende seaduses sätestatud pädevusele kehtestama käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevad juhendid, reguleerimaks juurdepääsu riigisaladusele ning riigisaladuse töötlemist ja kaitset.

§ 16. Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi kohustused ja õigused riigisaladuse kaitse korraldamisel

(1) Riigisaladuse kaitset korraldab ja kontrolli käesoleva seaduse täitmise üle teostab Kaitsepolitseiamet, kaitseväes ja Kaitseliidus Kaitsejõudude Peastaap.

(2) Kaitsepolitseiamet ja Kaitsejõudude Peastaap on vastavalt kohustatud:

1) kontrollima riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni ja juriidilise isiku riigisaladuse kaitse programmide ja süsteemide olemasolu ja korrasolekut ning töötajate juurdepääsu riigisaladusele;

2) kontrollima riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavust nõuetele;

3) välja selgitama käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi;

4) tegema riigisaladuse kaitse komisjonile ettepanekuid esinevate puuduste ja õiguserikkumiste vältimiseks ja kõrvaldamiseks;

5) korraldama regulaarselt koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes.

(3) Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega ning teha asutusele, institutsioonile ja juriidilisele isikule kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks.

(4) Kui kontrollimise käigus on välja selgitatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku, on vastavalt Kaitsepolitseiametil või Kaitsejõudude Peastaabil õigus teha kontrollitavale asutusele, institutsioonile ja juriidilisele isikule kohustuslik ettekirjutus riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta salastatud teabekandjad ajutiselt hoiule kuni vajalike tingimuste loomiseni.

(5) Salastatud teabekandjaid valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel antakse salastatud teabekandja hoiule vastavalt Kaitsepolitseiametile või Kaitsejõudude Peastaabile või kooskõlastatult nendega Rahvusarhiivi.

§ 17. Riigisaladuse kaitse komisjon

(1) Riigisaladuste kaitse koordineerimiseks ja korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus riigisaladuse kaitse komisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon:

1) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid riigisaladuse kaitse korraldamiseks;

2) vaatab läbi avaldusi ja kaebusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ministri või kaitseväe juhataja poolt ning informeerib Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest;

3) vaatab läbi avaldusi ja kaebusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta täidesaatva riigivõimu asutuse või ametiisiku (välja arvatud minister või kaitseväe juhataja) poolt, esitades nende kohta oma arvamuse või saates need läbivaatamiseks vastavale ministeeriumile või kaitseväe juhatajale;

4) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse riigisaladust käsitlevate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta;

5) vaatab läbi ja kinnitab Siseministeeriumi kantsleri ja asekantslerite, Kaitsepolitseiameti peadirektori ja tema asetäitja ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema ja tema asetäitja suhtes teostatud julgeolekukontrolli tulemused.

(3) Komisjoni kuuluvad Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitsejõudude Peastaabi ning Kaitsepolitseiameti esindajad. Komisjoni esimees on siseminister. Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

5. peatükk

RIIGISALADUSE JA SALASTATUD TEABEKANDJATE TÖÖTLEMINE

§ 18. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise mõiste

Riigisaladuse ja salastatud teabekandja töötlemine on riigisaladuse või salastatud teabekandja märgistamine, arvestus, kogumine, hoidmine, säilitamine, kasutamine, reprodutseerimine, väljavõtete tegemine, edastamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.

§ 19. Salastatud teabekandja märgistamine

(1) Salastatud teabekandjale tuleb teha:

1) salastusmärge;

2) märge teabe salastamise aluse kohta.

(2) Salastatud teabekandja märgistatakse vaid järgmiselt:

1) «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «TÄIESTI SALAJANE»;

2) «salajase» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «SALAJANE»;

3) «konfidentsiaalse» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «KONFIDENTSIAALNE».

(3) Salastatud dokumendi igale lehele tehakse salastusmärge ning esilehele täiendavalt ka märge teabe salastamise aluse kohta.

(4) Salastatud dokumendil tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase, mille kohta tehakse märge dokumendi esilehele.

(5) Materiaalsele objektile kantakse salastusmärge ainult siis, kui selle struktuuri, sisu või väliskülje uurimisel, sellega operatsioonide teostamisel, selle testimisel, samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik teada saada riigisaladust.

§ 20. Salastatud dokumendi koostamine ja vormistamine

(1) Salastatud dokumendi koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest riigisaladuse kaitse korrast tulenevate erisustega.

(2) Salastatud teabekandja kuulub kohustuslikule registreerimisele.

§ 21. Salastatud teabekandja säilitamine ja hävitamine

(1) Teabekandja, mille salastamistähtaeg on kustunud või kustutatud, kuid millel on väärtus ühiskonnale, riigile või isikule, antakse üle Rahvusarhiivile kooskõlas arhiiviseadusega (RT I 1998, 36/37, 552).

(2) Teabekandja, mille salastamistähtaeg on kustunud või kustutatud, kuulub hävitamisele, kui see on kaotanud oma praktilise väärtuse.

(3) Salastatud teabekandja hävitatakse viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise.

6. peatükk

JUURDEPÄÄS RIIGISALADUSELE

1. jagu

Juurdepääsu alused

§ 22. Riigisaladusele juurdepääsu alused

Juurdepääs riigisaladusele on isiku õigus tutvuda riigisaladusega ning töödelda riigisaladust ja salastatud teabekandjat:

1) ametikohajärgselt;

2) riigisaladusele juurdepääsu loa alusel;

3) uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel.

§ 23. Juurdepääs riigisaladusele ametikohajärgselt

Õigus juurdepääsuks riigisaladusele, sõltumata selle salastatuse tasemest, on ametikohajärgselt:

1) Vabariigi Presidendil talle Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks;

2) Riigikogu liikmel Riigikogu töökorra seaduses (RT 1992, 46, 582; RT I 1999, 2, 44) sätestatud juhtudel;

3) Vabariigi Valitsuse liikmel Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833) sätestatud juhtudel;

4) kohtunikul kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel;

5) kaitseväe juhatajal ja ülemjuhatajal riigikaitset käsitlevates seadustes sätestatud juhtudel;

6) õiguskantsleril õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduses (RT I 1993, 25, 436; 1996, 81, 1448) sätestatud juhtudel;

7) riigikontrolöril Riigikontrolli seaduses (RT I 1995, 11, 115; 23, lk 792, õiend; 1996, 81, 1448; 1997, 5/6, 32; 77, 1311) sätestatud juhtudel;

8) Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel Eesti Panga seaduses (RT I 1993, 28, 498; 30, lk 743, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006) sätestatud juhtudel.

§ 24. Juurdepääs riigisaladusele juurdepääsuloa alusel

(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigus on vastava tasemega juurdepääsuluba omaval isikul, kellel on põhjendatud teadmisvajadus.

(2) Kõrgema tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele. Madalama tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ei anna õigust juurdepääsuks kõrgema tasemega riigisaladusele.

(3) Riigisaladuse valdaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu lubamist iga kord kontrollima, kas isikul on vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ja veenduma, et isikul on põhjendatud teadmisvajadus.

§ 25. Juurdepääs riigisaladusele uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel

«Konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või haldusõiguserikkumise asja kohtueelse menetlemise või kohtumenetluse osalisel uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel kohtumenetluse seadustes ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 26. Välismaalaste juurdepääs riigisaladusele

(1) Välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik (edaspidi välismaalane) võib taotleda juurdepääsuluba, kui riigisaladust valdaval asutusel on selle isiku riigisaladusele juurdepääsu lubamine vajalik seoses asutusele pandud ülesannete täitmisega ning isikul on vajalikud eriteadmised või -oskused nende ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks.

(2) Julgeolekukontrolli Eestis ei pea läbima ja juurdepääsuluba ei pea taotlema välismaalane, kellele on tehtud julgeolekukontroll välisriigis või kelle juurdepääsuõigus tuleneb välislepingust.

(3) Välismaalase juurdepääs riigisaladusele on piiratud. Seda võib lubada ainult konkreetses programmis, projektis või lepingus osalemiseks või tegutsemiseks tegevusalal, kus välismaalase eriteadmisi või -oskusi vaja läheb.

(4) Nende ametiasutuste nimekirja, kellel on õigus lubada välismaalaste juurdepääsu riigisaladusele, kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

2. jagu

Juurdepääsuloa andmine, andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine ja tühistamine ning julgeolekukontroll

§ 27. Juurdepääsuloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja tühistamise alused

(1) Juurdepääsuluba antakse juurdepääsuks teatud tasemega riigisaladusele lähtuvalt isiku juurdepääsuvajadusest.

(2) Juurdepääsuloa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Juurdepääsuloa andmise korras sätestatakse juurdepääsuloa andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja tühistamise täpsem kord.

§ 28. Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamist võib taotleda ning taotluse võib rahuldada üksnes juhul, kui isikul on juurdepääsuvajadus. Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamist ei või taotleda, samuti seda anda ainuüksi eesmärgil lubada isikule sissepääs riigisaladuse kaitseks valvatavale alale või kergendada seal liikumist.

(2) Juurdepääsuluba taotlev isik peab olema vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.

(3) Juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitab isik julgeolekukontrolli asutusele juurdepääsuvajadust põhjendava ja loa saamist või pikendamist toetava asutuse kaudu vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendid:

1) asutuse kiri, milles põhjendatakse töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist või selle kehtivuse pikendamist;

2) juurdepääsuloa taotlemisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele täidetud ankeet või juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele täidetud ankeedi lisa;

3) taotleja kirjalik nõusolek, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks, loa kehtivusajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist.

(4) Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus koos sellele lisatud dokumentidega julgeolekukontrolli teostavale asutusele hiljemalt kolm kuud enne juurdepääsuloa kehtivuse lõppemist.

(5) Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemise avalduse ning taotleja ankeedi ja nõusoleku vormi kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 29. Julgeolekukontroll

(1) Juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks peab seda taotlev isik läbima julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja isiku vastavus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise tingimustele.

(2) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

(3) Kaitsejõudude Peastaap teostab julgeolekukontrolli:

1) kaitseväes ja Kaitseliidus;

2) lepingulises tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes Kaitseministeeriumis (välja arvatud kantsler ja asekantsler) ja selle valitsemisala asutustes, piirivalves, Päästeametis ja sõjaväestatud päästeüksustes.

(4) Julgeolekukontrolli teostatakse jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663) sätestatud korras.

(5) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus isikut kontrollida ka juurdepääsuloa kehtivusajal ning kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist.

§ 30. Juurdepääsuloa andmine või selle kehtivuse pikendamine

(1) Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise aluseks on teostatud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsustus, mis peab tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele.

(2) Julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe vaatab julgeolekukontrolli teostanud asutuses läbi selleks moodustatud komisjon, kes teeb asutuse juhile ettepaneku juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kohta. Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohase avalduse esitamisest.

(3) Juurdepääsuks «täiesti salajase» ja «salajase» tasemega riigisaladusele antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni kolmeks aastaks. Juurdepääsuks «konfidentsiaalse» tasemega riigisaladusele antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni 10 aastaks.

(4) Ajutise juurdepääsuvajaduse korral antava juurdepääsuloa kehtivusaeg ei või ületada selle isiku ajutises ülesandes või töös osalemise tähtaega.

(5) Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamine vormistatakse julgeolekukontrolli teostanud asutuse turvaelementidega kirjaplangil asutuse juhi allkirjaga. Juurdepääsuloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed:

1) juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number;

2) otsuse tegemise alus;

3) juurdepääsuloa saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) juurdepääsuloa saanud isiku töö- ja ametikoht;

5) riigisaladuse tase, millele lubatakse isiku juurdepääs;

6) juurdepääsuloa kehtivusaeg.

(6) Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamise teatis saadetakse juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutuse kaudu loa saajale viie tööpäeva jooksul. Juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutus võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust ning saadab selle julgeolekukontrolli teostanud asutusele. Kohustuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 31. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused

(1) Juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse isikule:

1) kes ei vasta käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

2) kelle kohus on tunnistanud teovõimetuks;

3) kelle tegevus on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

4) kes töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud juhul;

5) kes on töötanud Eestit okupeerinud riigi luure- või julgeolekuteenistuses, välja arvatud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduses sätestatud korras Kaitsepolitseiametile julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta isikliku ülestunnistuse esitanud isikule, samuti välja arvatud käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud juhul;

6) kes on ideoloogiliselt või kultuuriliselt seotud organisatsiooniga, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on riigikorra vägivaldne muutmine;

7) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana, süüdistatavana või kohtualusena;

8) kellel on karistatus tahtliku kuriteo toimepanemise eest;

9) keda on karistatud riigivastase või ametialase kuriteo toimepanemise eest;

10) kes kannab kriminaalkaristust;

11) kellele varem antud juurdepääsuluba on tühistatud riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu;

12) kellel on sõltuvus narkootilistest ainetest või alkoholist;

13) kellel on kinnistuvaid harrastusi, mis võivad kaasa tuua tema majandusliku või muu sõltuvuse;

14) kes on julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedis või vestlusel varjanud andmeid, esitanud võltsitud andmeid või valeinformatsiooni;

15) kellel puudub juurdepääsuvajadus.

(2) Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise korral saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele ning juurdepääsuloa taotlejale tõestatud ärakirja loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusest.

§ 32. Juurdepääsuloa tühistamine

(1) Isikule keelatakse juurdepääs riigisaladusele ja juurdepääsuluba tühistatakse, kui:

1) isikul ei ole enam juurdepääsuvajadust;

2) isik on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid;

3) isik on lakanud vastamast juurdepääsuloa saamise tingimustele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisest on isiku töö- või teenistuskohajärgne asutus, institutsioon ja juriidiline isik kohustatud viivitamatult teatama julgeolekukontrolli teostavale asutusele.

(3) Juurdepääsuloa tühistab julgeolekukontrolli teostav asutus.

(4) Juurdepääsuloa tühistamisest teatatakse viivitamatult asutusele või juriidilisele isikule, kus töötab isik, kelle juurdepääsuluba tühistati.

(5) Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu omamine.

(6) Juurdepääsuloa tühistamine ei vabasta luba omanud isikut riigisaladuse hoidmise kohustusest.

(7) Juurdepääsuvajaduse lühiajalisel äralangemisel võib juurdepääsuloa jätta tühistamata.

7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 33. Teabekandjate ülevaatamine

Riigisaladuse valdaja on kohustatud üle vaatama tema valduses oleva riigisaladuse ja muu teabe ning märgistama riigisaladust sisaldavad teabekandjad vastavalt käesoleva seaduse §-le 19. Kui teabekandjas sisalduv teave ei ole käesoleva seaduse kohaselt enam riigisaladus, loetakse teabekandja salastatus kustunuks ning teabekandjale tehakse sellekohane märge.

§ 34. Varem väljaantud juurdepääsulubade kehtivus

Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud juurdepääsuload kehtivad kuni nendes märgitud tähtajani.

§ 35. Varem kehtinud riigisaladuse seaduse alusel antud õigusaktide kehtivus

Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud riigisaladuse seaduse (RT I 1997, 81, 1361) alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused -- osas, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse sätetega --, kehtivad kuni nende asendamiseni käesoleva seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 36. Kriminaalmenetluse koodeksi muutmine

Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82--84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) koodeksit täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

«§ 171. Juurdepääs riigisaladusele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Uurijal ja prokuröril on põhjendatud teadmisvajadusel õigus juurdepääsuks riigisaladusele vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral.

(3) Menetlusosalisel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele uurija, prokuröri või kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on kriminaalasja lahendamisel vältimatult vajalik.

(4) Uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»;

2) paragrahvi 105 lõike 2 punktis 1 sätestatud loetelust jäetakse välja arv «731».

§ 37. Kohtuniku staatuse seaduse täiendamine

Kohtuniku staatuse seaduses (RT 1991, 38, 473; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382; 1995, 83, 1440; 1996, 51, 967; 73, 1294; 81, 1448; 1997, 28, 426; 93, 1557; 1998, 34, 487) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Riigikohus või Riigikohtu esimees esitab kohtuniku ametikohale nimetamiseks kohtunikukandidaadi, kes on läbinud julgeolekukontrolli ja tunnistatud vastavaks «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

«§ 61. Kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll

(1) Kohtunikukandidaat peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, et võidaks otsustada, kas lubada talle juurdepääsu riigisaladusele. 

(2) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663) ettenähtud korras.

(3) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab kohtunikukandidaat Riigikohtu kaudu Kaitsepolitseiametile «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.»

§ 38. Kriminaalkoodeksi muutmine

Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576; 107, 1766; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 73 lõiked 1--3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) «Salajase» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, -- karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.

(3) «Täiesti salajase» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, -- karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.»;

2) paragrahv 731 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

3) paragrahv 258 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.»

§ 39. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1821 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

2) paragrahvi 186 lõikes 1 sätestatud loetelust jäetakse välja arv «1821»;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 2201 järgmises sõnastuses:

«§ 2201. Juurdepääs riigisaladusele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Menetluses osaleval isikul on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on haldusõiguserikkumise asja lahendamisel vältimatult vajalik.

(3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»;

4) paragrahvi 228 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja arv «1821» ning sama lõike punktis 38 asendatakse sõnad «§-d 1821 ja» märgiga «§».

§ 40. Riigikogu töökorra seaduse täiendamine

Riigikogu töökorra seadust (RT 1992, 46, 582; RT I 1999, 2, 44) täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

«§ 141. Riigikogu liikmel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele oma kohustuste täitmiseks. Riigikogu liikmele ei lubata juurdepääsu riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise.

Riigikogu komisjoni koosseisu kuuluval Riigikogu liikmel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele komisjoni moodustamist käsitleva seaduse või Riigikogu otsusega sätestatud ulatuses, mis on vajalik komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 41. Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse täiendamine

Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadust (RT I 1993, 25, 436; 1996, 81, 1448) täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

«§ 241. Õiguskantsleril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 42. Eesti Panga seaduse täiendamine

Eesti Panga seadust (RT I 1993, 28, 498; 30, lk 743, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006) täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

«§ 111. Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme juurdepääs riigisaladusele

Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 43. Halduskohtumenetluse seadustiku täiendamine

Halduskohtumenetluse seadustikku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 95/96, 1575; 1998, 17, 265; 61, 981) täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

«§ 41. Juurdepääs riigisaladusele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Protsessiosalisel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on haldusasja lahendamisel vältimatult vajalik.

(3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»

§ 44. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku täiendamine

Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1998, 17, 265; 51, 756) täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

«§ 41. Juurdepääs riigisaladusele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Menetlusosalisel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on kriminaalasja lahendamisel vältimatult vajalik.

(3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»

§ 45. Jälitustegevuse seaduse muutmine ja täiendamine

Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) asutada varistruktuure käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras;»;

2) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

«§ 71. Varistruktuuride asutamine, tegevus ja lõpetamine

(1) Kaitsepolitseiamet ja Politseiamet võivad varistruktuurina asutada järgmisi struktuure:

1) äriühingu või selle allüksuse;

2) sihtasutuse või selle allüksuse;

3) mittetulundusühingu või selle allüksuse;

4) füüsilisest isikust ettevõtja;

5) hallatava riigiasutuse või selle allüksuse;

6) avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku allüksuse;

7) väeosa või kaitseväeasutuse allüksuse.

(2) Varistruktuuri asutamise ja lõpetamise otsustab siseminister kaitsepolitsei peadirektori või politseipeadirektori põhistatud taotluse alusel. Asutamise taotluses tuleb näidata:

1) varistruktuuri asutamise vajadus;

2) asutatava varistruktuuri liik;

3) varistruktuuri asutamise ja tegevuse lõpetamise võimalused ning asutamiseks ja tegevuse lõpetamiseks tehtavad toimingud;

4) varistruktuuri asutamise ja tegevuse lõpetamise ning tegutsemise orienteeruvad kulud;

5) varistruktuuri orienteeruv tegutsemisperiood.

(3) Varistruktuur asutatakse ja lõpetatakse seaduses ettenähtud korras. Varistruktuuri asutab ja lõpetab ning selle tegevust korraldab jälitusametkonna juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkonna poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isik või jälitusametkonna koosseisuline töötaja.

(4) Varistruktuuri töötajaks vormistatakse jälitusametkonna juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkonna poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isik või jälitusametkonna koosseisuline töötaja.

(5) Varistruktuuri töökorralduses peab järgima kõiki seaduslikke protseduure, mida tuleb järgida sama liiki avalikul struktuuril, sealhulgas töötasu ja maksude maksmisel.

(6) Varistruktuuri asutaval või asutanud jälitusametkonnal on õigus eraldada rahalisi vahendeid varistruktuuri asutamiseks ja selle tegevuse arendamiseks.

(7) Varistruktuuri tegevusest laekunud summad kantakse pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 järgi tehtud kulude mahaarvamist jälitusametkonna kaudu riigieelarvesse.»;

3) paragrahv 173 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 46. Sõjaaja riigikaitse seaduse täiendamine

Sõjaaja riigikaitse seaduse (RT I 1994, 69, 1194) § 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kaitseväe ülemjuhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 47. Riigikontrolli seaduse täiendamine

Riigikontrolli seadust (RT I 1995, 11, 115; 23, lk 792, õiend; 1996, 81, 1448; 1997, 5/6, 32; 77, 1311) täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

«§ 141. Riigikontrolöri juurdepääs riigisaladusele

Riigikontrolöril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 48. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142; 1998, 41/42, 625) § 8 lõige 1 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 49. Avaliku teenistuse seaduse täiendamine

Avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112) täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

«§ 391. Lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest

Teenistujale (välja arvatud politseiametnik), kes töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse lisatasu kuni 50 protsenti tema ametipalgast.»

§ 50. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse muutmine

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduses (RT I 1995, 17, 233) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad «kuid kelle kohta käivad andmed ei ole käesoleva seaduse § 10 1. lõikes sätestatud asjaoludel riigisaladus» sõnadega «kui tema kohta käivad andmed ei ole riigisaladus»;

2) paragrahv 10 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 51. Rahuaja riigikaitse seaduse täiendamine

Rahuaja riigikaitse seaduse (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953) § 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Kaitseväe juhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 52. Riigivaraseaduse täiendamine

Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409) § 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kinnisasja ega sellega seotud asjaõigust, samuti vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust ei kanta riigivara registrisse, kui see võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku.»

§ 53. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561) § 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) Kaitsepolitseiameti ja Valitsusside hanked;».

§ 54. Vabariigi Valitsuse seaduse täiendamine

Vabariigi Valitsuse seadust (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833) täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

«§ 31. Vabariigi Valitsuse liikme juurdepääs riigisaladusele

Vabariigi Valitsuse liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 55. Arhiiviseaduse muutmine

Arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552) § 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Riigisaladust sisaldavale arhivaalile juurdepääsu korra sätestab riigisaladuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid.»

§ 56. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikku (RT I 1998, 43--45, 666; 108/109, 1783) täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

«§ 81. Juurdepääs riigisaladusele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Protsessiosalisel või tema esindajal on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on tsiviilasja lahendamisel vältimatult vajalik.

(3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele.»

§ 57. Varasema riigisaladuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Riigisaladuse seadus (RT I 1997, 81, 1361) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA