Teksti suurus:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 16, 273

Välja kuulutanud
Vabariigi President
12.02.1999 otsus nr 503

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

Vastu võetud 27.01.1999


1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus määrab kindlaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, määramise ja maksmise korra.

§ 2. Mõisted

(1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõttes on puudel kolm raskusastet:
1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel;
3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna isik vajab toimetulekuks osalist kõrvalabi.

(2) Isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan käesoleva seaduse mõttes on sotsiaalministri poolt määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni asutustes isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele ja tuuakse ära tema integreerumiseks vajaliku tegevuse eesmärgid, meetodid, maht, sagedus ja eesmärkide saavutamise ajagraafik.

§ 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjekt

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule abivajadust või lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanile ja käesoleva seaduse sätetele.

(2) Eestis viibival pagulasel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel.

(3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja maksmiseks käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid

(1) Käesolev seadus kehtestab järgmised puuetega inimeste sotsiaaltoetused:
1) puudega lapse toetus;
2) puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus;
3) hooldajatoetus;
4) puudega vanema toetus;
5) õppetoetus;
6) rehabilitatsioonitoetus;
7) täienduskoolitustoetus;
8) transporditoetus;
9) telefoni kasutamise toetus.

(2) Käesoleva seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) alusel makstavate riiklike sotsiaaltoetuste määramisel perekonna sissetulekute hulka ei arvestata.

§ 5. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr

(1) Käesoleva seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr (edaspidi sotsiaaltoetuste määr), mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

(2) Sotsiaaltoetuste määr ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud määrast.

2. peatükk
TOETUSED

§ 6. Puudega lapse toetus

(1) Keskmise, raske või sügava puudega lapse sotsiaalseks rehabilitatsiooniks ja hoolduseks makstakse igakuiselt puudega lapse toetust.

(2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

(3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse emale või isale, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 19 toodud juhtudel.

(4) Lapse puude raskusaste ja tekkimise aeg määratakse arstliku ekspertiisiga sotsiaalministri kehtestatud korras.

(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:
1) keskmise puudega lapsele – 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
2) raske ja sügava puudega lapsele – 235 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

§ 7. Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus

(1) Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetust makstakse keskmise, raske või sügava puudega isikule puudest tingitud abivajaduse ja lisakulutuste kompenseerimiseks.

(2) 16-aastase ja vanema inimese puude raskusaste määratakse arstliku ekspertiisiga sotsiaalministri kehtestatud korras.

(3) Toetust makstakse igakuiselt 150 protsenti sotsiaaltoetuste määrast alljärgnevate asjaolude samaaegse olemasolu korral:
1) isik on sügava puudega;
2) puue põhjustab isikule lisakulutusi abivahendite, sotsiaalteenuste või ravimite vajaduse tõttu.

(4) Toetust makstakse igakuiselt 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast alljärgnevate asjaolude samaaegse olemasolu korral:
1) isik on raske puudega;
2) puue põhjustab isikule lisakulutusi abivahendite, sotsiaalteenuste või ravimite vajaduse tõttu.

(5) Toetust makstakse igakuiselt 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast alljärgnevate asjaolude samaaegse olemasolu korral:
1) isik on keskmise puudega;
2) puue põhjustab isikule lisakulutusi abivahendite, sotsiaalteenuste või ravimite vajaduse tõttu või isik ei ole puudest tingituna tööd leidnud.

§ 8. Hooldajatoetus

(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt:
1) 2–16-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale;
2) raske või sügava puudega 16-aastase või vanema inimese mittetöötavale hooldajale.

(2) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes:
1) 2–16-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
2) 16-aastase ja vanema sügava puudega inimese mittetöötavale hooldajale 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
3) 16-aastase ja vanema raske puudega inimese mittetöötavale hooldajale 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

§ 9. Puudega vanema toetus

(1) Puudega üksikvanemale või ühele puuetega abikaasadest kuni 16-aastase, päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel makstakse igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

(2) Lapse 19-aastaseks saamise korral jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

§ 10. Õppetoetus

(1) Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

(2) Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

§ 11. Rehabilitatsioonitoetus

(1) Rehabilitatsioonitoetust makstakse puudega inimesele alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani rehabilitatsiooniprotsessis osaletud aja eest, kuid mitte üle kahe nädala aastas.

(2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kursuse ühe nädala eest.

(3) Rehabilitatsioonitoetust ei maksta nende päevade eest, kui isik saab ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425; 1998, 111, 1829; 113/114, 1876) järgi.

§ 12. Täienduskoolitustoetus

(1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul.

(2) Täienduskoolitustoetust makstakse kuni kolm kuud vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kursuse ühe nädala eest.

§ 13. Transporditoetus

Lasteasutusse, kooli, tööle, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks makstakse raske või sügava puudega inimesele transporditoetust kuni 20 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

§ 14. Telefoni kasutamise toetus

Mittetöötavale puudega inimesele makstakse meditsiiniliste näidustuste korral igakuiselt telefoni kasutamise toetust kuni 15 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Meditsiiniliste näidustuste loetelu kinnitab sotsiaalminister.

3. peatükk
RAKENDAMISE KORD

§ 15. Andmed

Andmed puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 16. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemine

(1) Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse elukohajärgsele pensioniametile.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on:
1) toetuse taotlus;
2) arstliku ekspertiisi otsus (§-des 6–12 sätestatud toetused);
3) arsti teatis (§-des 13 ja 14 sätestatud toetused);
4) isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan (§-des 6 ja 11 sätestatud toetused);
5) riigi tööhõivetalituse kinnitus taotleja tööotsijana registreerimise kohta (§ 7 lõikes 5 sätestatud toetus).

(3) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike dokumentide vormid kehtestab sotsiaalminister.

(4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega.

(5) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

(6) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatatakse toetuse taotlejale, arvates taotluse saabumisest kümne tööpäeva jooksul, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide vajaduse kohta teatise saamise päevast, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 17. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates arstliku ekspertiisi otsusest.

(3) Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

(4) Käesoleva seaduse §-des 8–14 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse ajaks, mil isik vastab käesolevas seaduses sätestatud toetuste saamise tingimustele.

§ 18. Piirangud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel

(1) Isikule, kellel käesoleva seaduse järgi on õigus mitmele igakuisele puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, makstakse toetuste kogusumma, kuid mitte rohkem kui kahekordne sotsiaaltoetuste määr kuus.

(2) Piirang ei kehti § 6 lõikes 5, §-des 11 ja 12 ettenähtud toetuste määramisel.

§ 19. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale puudega lapsele

Kui puudega laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja tema üle on seatud eestkoste või tema suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, makstakse käesoleva seaduse §-s 6, § 8 lõike 1 punktis 1 ja §-s 13 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi eestkostjale või kasuvanemale.

§ 20. Muudatused puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse, peatatakse või nende suurus arvutatakse ümber, kui toetust saav inimene on niivõrd paranenud, et see muudab käesolevas seaduses sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigust või saadava toetuse suurust.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse, kui toetuse saaja on järjest üle kahe kuu haiglaravil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul.

(3) Puudega lapse toetus makstakse välja täies suuruses, sõltumata haiglaravi kestusest.

(4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ei maksta, kui isik on hoolekandeasutuses, kus kaetakse täielikult tema ülalpidamiskulud.

(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 21. Kulude katmine

(1) Kulutused käesoleva seadusega sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmisega, arstliku ja sotsiaalse rehabilitatsiooni ekspertiisi ning töövõimetuse ja sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni tegevusega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

§ 22. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine

(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused makstakse toetusesaaja elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile tema pangaarvele või posti teel.

(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamine ja saatmine toimub maksja arvel.

§ 23. Vaidluste lahendamine

(1) Sotsiaalkindlustusameti juures moodustatakse sotsiaaltoetuste vaidluskomisjon, mille ülesandeks on lahendada rehabilitatsiooni- ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise protsessis tekkinud vaidlusi.

(2) Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni moodustab, selle koosseisu ja töökorra kinnitab sotsiaalminister.

(3) Elukohajärgse pensioniameti direktori või tema asetäitja otsusega mittenõustumise korral on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlejal õigus pöörduda kolme kuu jooksul, arvates otsuse teatavaks tegemise päevast, sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni poole.

(4) Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlejal õigus pöörduda kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtu poole.

§ 24. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad

(1) Käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest.

(2) Pensioniameti direktori või tema asetäitja otsuse alusel võidakse kokkuleppel toetuse saajaga igakuiselt kinni pidada kuni 20 protsenti puuetega inimeste sotsiaaltoetustest.

(3) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne, kui enammakstud summa on täielikult kustutatud ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vabatahtlikus korras tagasimaksmiseks kokkulepet ei saavutata, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras.

§ 25. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Lastetoetuste seaduses (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51) § 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Tööandja kulud puudega 16-aastase ja vanema inimese toetust saavale isikule makstud palgaks ja muuks tasuks ning nendelt makstud sotsiaalmaksuks korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulutuste mahaarvamisel koefitsiendiga 2,0.»

§ 26. Seaduse jõustumine

(1) Isikule, kellele enne käesoleva seaduse jõustumist oli määratud kas invaliidsuspension lapsinvaliidile kehtestatud määras või ülalpidamistoetus lapsinvaliidi kasvatamise eest või invaliidistunud üksikvanema lapse toetus ja kellel selle asemel tekib käesoleva seaduse alusel õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, arvutatakse varasem pension või toetus puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks ümber. Kui ümberarvutatud toetus osutub väiksemaks varemmakstud pensionist või toetusest, makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi endise pensioni või toetuse suuruses varem määratud tähtaja lõpuni või uue arstliku ekspertiisini.

(2) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA