Teksti suurus:

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 16, 275

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 09.02.1999

I. Keeleseaduses (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 5:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 5. Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.»;

3) täiendatakse lõigetega 3--6 järgmises sõnastuses:

«(3) Töökeskkonna ja tarbijakaitse nõuete täitmiseks ning keskkonna, tervise ja turvalisuse kaitse huvides peavad äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajad ning füüsilisest isikust ettevõtjad kauba või teenuse pakkumisel ja teabe edastamisel kasutama eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus.

(5) Eesti keele oskust nõutakse ühel kolmest keeleoskustasemest:

1) algtase -- eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste;

2) kesktase -- eesti keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste;

3) kõrgtase -- eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste.

(6) Kuni üheks aastaks tööloa alusel Eestisse saabunud välisspetsialistile või väliseksperdile ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui asutuse juht või tööandja tagab eestikeelse asjaajamise ja tööalase teabe avalikele teenistujatele või töötajatele, kes suhtlevad välisspetsialisti või väliseksperdiga teenistuskohustuste või tööülesannete täitmisel.»

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

«§ 51. Eesti keele tasemeeksam

(1) Eesti keele oskust hindavad eesti keele tasemeeksamitel riiklikud eksamikomisjonid. Riiklike eksamikomisjonide koosseisu kinnitab ja eesti keele tasemeeksami läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister. Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud põhi-, kesk-, keskeri- või kõrghariduse eesti keeles.

(4) Eesti keele tasemeeksamit sooritada soovivatel isikutel on õigus saada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras tasuta eesti keele tasemeeksami eelseid konsultatsioone, mille kulud kaetakse riigieelarvest.

(5) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastatakse eesti keele oskuse tunnistus, mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 3. Paragrahvides 4, 17, 21 ja 22 asendatakse sõna «ettevõte» sõnaga «äriühing» ja sõna «organisatsioon» sõnadega «mittetulundusühing ja sihtasutus» vastavas käändes.

§ 4. Paragrahvides 7--9 asendatakse sõna «töötaja» sõnadega «avalik teenistuja ja töötaja» vastavas käändes.

II. Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829) täiendatakse §-ga 1971 järgmises sõnastuses:

«§ 1971. Eesti keele tasemeeksamile registreerimine ja eesti keele oskuse tunnistuse väljastamine

(1) Eesti keele tasemeeksamile registreerimise eest, välja arvatud kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppekava kohasele eksamile registreerimise eest, tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Eesti keele oskuse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.»

III. RAKENDUSSÄTTED

§ 5. Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil.

§ 6. Senised tööalase eesti keele kategooriatunnistused tunnistatakse kehtetuks kolme aasta möödumisel alates käesoleva seaduse jõustumisest.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA