Korruptsioonivastane seadus
Vastu võetud 27.01.1999
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Seaduses sätestatakse korruptsiooni vältimise ja korruptsiooniga seotud ametiisikute vastutuselevõtmise õiguslikud alused.
§ 2. Korruptsiooni vältimise vahendid
Korruptsiooni vältimise vahendid on:
1) ametiisikute ja käesoleva seaduse §-s 4 loetletud isikute majanduslike huvide deklareerimine ning seaduses ettenähtud juhtudel majanduslike huvide deklaratsiooni avalikustamine;
2) käesoleva seaduse 3. peatükis määratletud töökoha- ja tegevuspiirangud;
3) käesoleva seaduse 4. peatükis määratletud toimingupiirangud.
§ 3. Ametikoht ja ametiseisund
(1) Ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on töö- või teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud.
(2) Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt.
§ 4. Ametiisik
(1) Käesoleva seaduse järgi on ametiisik § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja.
(2) Ametiisikuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka:
1) Riigikogu liiget;
2) Vabariigi Presidenti;
3) Vabariigi Valitsuse liiget;
4) Eesti Panga Nõukogu esimeest, Eesti Panga presidenti, Eesti Panga Nõukogu liiget;
5) kaitseväe juhatajat ja ülemjuhatajat;
6) riigikontrolöri;
7) õiguskantslerit;
8) suursaadikut;
9) riigiprokuröri;
10) haldus-, maa- ja linnakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu kohtunikku;
11) valla- ja linnavolikogu liiget;
12) riigisekretäri;
13) notarit;
14) politseiametnikku;
15) kohtutäiturit, vanglaametnikku ja kriminaalhooldusametnikku;
16) kaitseväeohvitseri, kaitseväe- ja piirivalveametnikku;
17) isikut, kes on valitud või nimetatud riigivara või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku valdusse, kasutusse ja käsutusse andmise üle otsustava organi koosseisu;
18) riigi või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajat, kes kuulub äriühingu juht- või järelevalveorgani koosseisu, mille osanik või aktsionär on riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.
§ 5. Korruptiivse teo, korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted
(1) Korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.
(2) Korruptsiooniohtlik suhe on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida käesoleva seaduse 3. või 4. peatükis sätestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt.
(3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas:
1) rahalise maksena;
2) kingitusena;
3) loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena;
4) aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel;
5) kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel;
6) käesoleva lõike punktides 1--5 märkimata majandusliku või muu kasuna.
§ 6. Korruptsiooniohtlike suhete vältimise kohustuslikkus
(1) Ametiisik peab hoiduma korruptiivsetest tegudest ja korruptsiooni- ohtlike suhete sõlmimisest. Abielu sõlmimisega kaasneda võiva korruptsiooniohu vältimiseks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3.
(2) Ametiisik, kes on korruptsiooniohtlikus suhtes või loob sellise suhte või kellele tehakse ettepanek sellise suhte loomiseks, peab viivitamata sellest kirjalikult teatama vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile või ametikohale valimise õigusega organile. Suhte lõpetamiseks peab ta taotlema enda või suhte osapoole teisele töökohale paigutamist või tehingute sõlmimise mõnele teisele isikule usaldamist või astuma muid samme tekkinud või tekkida võiva korruptsiooniohtliku suhte lõpetamiseks.
(3) Ametiisik peab enne töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumist kirjalikult teatama vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile või ametikohale valimise õigusega organile oma abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaja ja töö- või teenistuskoha. Ametnik teatab viivitamata eelnimetatud andmete muutumisest.
(4) Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine toob kaasa vastutuse vastavalt seadusele.
2. peatükk
MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLAREERIMINE
§ 7. Majanduslike huvide deklareerimise eesmärk
Majanduslike huvide deklareerimise eesmärgiks on ülevaate saamine isiku majanduslikest huvidest, mis võivad soodustada või põhjustada era- ja avalike huvide konflikti ning korruptiivse teo toimepanemist või korruptsiooniohtliku suhte loomist.
§ 8. Majanduslike huvide deklaratsiooni mõiste
Majanduslike huvide deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on dokument, millega isik deklareerib andmed temale kuuluva vara, varaliste kohustuste ja muude asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata isiku majanduslikud huvid ja varalise seisu.
§ 9. Deklaratsiooni sisu
(1) Deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid deklareerijale kuuluva(te):
1) kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad) kohta (otstarve, asukoht, kinnistuspiirkond ja kinnistu number);
2) riiklikku registrisse kantud sõiduki kohta (sõiduki liik, mark ja väljalaske aasta);
3) aktsiate ja muude väärtpaberite (investeerimisfondi osatäht, obligatsioon, vahetusvõlakiri, erastamisväärtpaber, ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendav väärtpaber (optsioon) jms) ning osade ja osakute omamise kohta (emitent, liik, kogus, ühe ühiku nimiväärtus, aktsiate, osade ja vahetusvõlakirjade puhul ka iga artikli koguväärtus);
4) võlgade ja käenduslepingute kohta (võlausaldaja ja võlasumma) pankadele ja teistele isikutele, kui võla suurus ületab kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni aastas, kui vastaval ametikohal ametipalka ei maksta;
5) muude varaliste kohustuste kohta, kui võla või võimaliku võlanõude (käendusleping) suurus ületab kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni aastas, kui vastaval ametikohal ametipalka ei maksta;
6) täiendavate tuluallikate kohta, mille suurus ületab 10 protsenti eelmise kuue kuu ametipalgast või 15 000 krooni aastas, kui vastaval ametikohal ametipalka ei maksta;
7) pangaarvete kohta (pank, arve liik ja nende arv);
8) maksustatava tulu kohta (täidetakse füüsilise isiku eelmise aasta Maksuameti tuludeklaratsiooni alusel);
9) dividenditulu kohta (täidetakse füüsilise isiku eelmise aasta Maksuameti tuludeklaratsiooni alusel).
§ 10. Kaas- või ühisomandis oleva vara deklareerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 9 loetletud kaasomandis või ühisomandis (abikaasade ühisvara ja muu seaduses sätestatud ühisomand) olevad asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse, näidates ära ametiisiku osa kaasomandist ja eeldatava osa ühisomandist, lisades vastava märke selles osas, mis puudutab ametiisiku abikaasale kuuluvat vara.
(2) Kui ametiisik on sõlminud abieluvaralepingu, siis tuleb ühe kuu jooksul, alates selle sõlmimisest või muutmisest, esitada deklaratsiooni hoidjale Kinnistusameti tõestatud abieluvaralepingu ärakiri. Deklaratsiooni avalikustamisel abieluvaralepingu sisu ei avaldata.
§ 11. Deklaratsiooni vorm
(1) Deklaratsioon esitatakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud vormil. Deklaratsiooni vormi trükkimise korraldab Riigikantselei. Deklaratsiooni esitamiseks annab või saadab deklaratsiooni hoidja esitajale vormi vähemalt üks kuu enne deklaratsiooni esitamise tähtaega. Deklaratsiooni vormi väljaandmisel fikseerib deklaratsiooni hoidja enda poolt peetavas registris deklaratsiooni numbri ja saaja.
(2) Kui deklaratsiooni esitaja ei ole saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks deklaratsiooni vormi, peab ta selle saamiseks pöörduma deklaratsiooni hoidja poole ajal, mis võimaldab deklaratsiooni õigeaegset esitamist.
§ 12. Deklaratsiooni hoidja
(1) Deklaratsiooni hoidja on ametiisik, kellele deklaratsioon on esitatud, või tema määratud ametiisik. Deklaratsiooni hoidjaks on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud komisjon.
(2) Deklaratsiooni hoidja peab korraldama deklaratsioonide õigeaegse kogumise, nende hoidmise ja kontrolli.
(3) Deklaratsiooni tuleb hoida nii, et selle sisuga ei saa tutvuda keegi peale asutuse juhi või tema määratud ametiisiku. Asutuse juhil ja tema poolt deklaratsioonide hoidjaks määratud isikul on keelatud avaldada deklaratsiooni andmeid, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
(4) Deklaratsiooni hoitakse selle esitamisest alates deklaratsiooni hoidja asukohas kolm aastat. Seejärel antakse deklaratsioon alaliseks säilitamiseks Riigiarhiivi.
§ 13. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg
(1) Deklaratsioon esitatakse igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul, arvates ametikohale asumise päevast, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Kui pärast deklaratsiooni esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks ametiisiku deklareeritud vara koosseis või selle struktuur oluliselt muutub, peab ametiisik ühe kuu jooksul, arvates muutusest, esitama uue deklaratsiooni. Oluline on varalise seisu muudatus vähemalt 30 protsendi ulatuses või üle 100 000 krooni.
(3) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 toodud vanem- või kõrgema astme ametnikuna avalikus teenistuses olnud ja sellest lahkunud ametiisik on kohustatud esitama deklaratsiooni kolme aasta jooksul pärast ametikohalt lahkumist endisele tööandjale.
§ 14. Deklaratsiooni esitamine
(1) Ametiisik esitab deklaratsiooni asutuse juhile, tema määratud isikule või teisele käesolevas seaduses määratud isikule.
(2) Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, Riigikohtu esimees ja liikmed, Eesti Panga Nõukogu esimees ja liikmed, Eesti Panga president, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, riigikontrolör, õiguskantsler, suursaadik, riigiprokurör, ringkonnakohtu esimehed, haldus-, maa- ja linnakohtu esimehed esitavad deklaratsiooni Riigikogu määratud komisjonile.
(3) Riigisekretär, maavanem, valla- ja linnavolikogu esimees, valla- ja linnavalitsuse juht ning osavalla vanem ja linnaosa vanem esitavad deklaratsiooni riigikontrolörile.
(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kohaliku omavalitsuse ametnik ja kohaliku omavalitsuse ametniku ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja esitavad deklaratsiooni volikogu määratud komisjonile või volikogu liikmele.
(5) Avalik-õigusliku isiku juhtorgani liige esitab deklaratsiooni sama avalik-õigusliku isiku järelevalveorganile. Avalik-õigusliku isiku järelevalveorgani liige esitab deklaratsiooni Riigikogu määratud komisjonile.
(6) Riigi enamusosalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige esitab deklaratsiooni äriühingus riigi osaniku- või aktsionäriõigusi teostava ministeeriumi juhtivale ministrile, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(7) Notarid ning haldus-, maa-, linna- ja ringkonnakohtunikud esitavad deklaratsiooni justiitsministrile.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3--7 loetletud ametiisikute kategooriate majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise arvandmetest informeeritakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud Riigikogu komisjoni kahe kuu jooksul, arvates deklaratsioonide esitamisest deklaratsiooni hoidjale.
(9) Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama ühe deklaratsiooni. Kui käesoleva seaduse alusel on isiku suhtes erinevad deklaratsiooni hoidjad, on isik kohustatud esitama teatise deklaratsiooni esitamise kohta kõigile deklaratsiooni hoidjatele. Teatises märgitud deklaratsiooni hoidja on kohustatud edastama deklaratsiooni ärakirja teistele deklaratsiooni hoidjatele nende nõudmisel.
§ 15. Deklaratsiooni andmete avalikustamine
(1) Igaühel on õigus oma deklaratsiooni andmeid avalikustada.
(2) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, suursaadiku, riigiprokuröri, Riigikohtu esimehe ja liikme, riigisekretäri, ringkonnakohtu esimehe ja liikme, haldus-, linna- ja maakohtu esimehe ja liikme, ministeeriumi kantsleri, maavanema ning linna- või vallavolikogu esimehe ja linna- või vallavalitsuse juhi deklaratsiooni andmed avaldatakse üks kord aastas Riigi Teataja Lisas.
(3) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse liikme deklaratsioonid avalikustatakse linna- või vallavolikogu määratud väljaandes. Muude omavalitsusametnike deklaratsioonide avalikustamise otsustab ja avalikustamise korra määrab kohaliku omavalitsuse volikogu.
(4) Deklaratsiooni andmed esitab avalikustamiseks asutus või ametiisik, kellele deklaratsioon on esitatud, või deklaratsiooni hoidjaks määratud komisjon.
(5) Deklaratsiooni andmed avaldatakse selles sisalduvate asukohtadega, kuid aadresside, isikukoodide ja andmeteta ametiisiku sugulaste ja hõimlaste kohta, samuti käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 8 ja 9 näidatud tulu näitamata.
(6) Avalikustamisele mittekuuluvas deklaratsioonis sisalduvat teavet ei avaldata.
§ 16. Deklaratsiooni kontrollimine
(1) Deklaratsiooni hoidja võib kontrollida deklaratsiooni omal algatusel ning on kohustatud kontrollima deklaratsiooni korruptsioonikahtluse korral.
(2) Deklaratsioonide hoidjad on kohustatud Riigikogu komisjonile andma aru neile käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmisest ning komisjoni nõudmisel esitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud õiguste ja kohustuste täitmiseks.
(3) Igaühel, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametiisiku suhtes korruptsioonikahtlusi, on õigus esitada põhjendatud taotlus ametiisiku deklaratsiooniga tutvumiseks käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud Riigikogu komisjonile või ametiisiku deklaratsiooni hoidjale. Taotluse saajal on õigus ja kohustus kontrollida taotluses esitatud kahtlusi ja kohustus vastata kirjalikult taotluse esitajale ühe kuu jooksul, alates taotluse laekumise päevast. Vastuses tuleb ära näidata kontrolli tulemus ja seda kinnitavad asjaolud. Kui taotluses esitatud asjaolud osutuvad kas või osaliselt õigeks, tuleb vastusele lisada kontrollitud deklaratsiooni andmed vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatule.
(4) Avaldamisele kuuluvate deklaratsioonide hoidjad peavad üks kord aastas kontrollima deklaratsioonis esitatud andmete sisu ja toimunud muutusi.
§ 17. Deklaratsiooni kontrollimine korruptsioonikahtluse korral
Korruptsioonikahtluse korral on Riigikontrollil ja teistel deklaratsiooni kontrollimiseks õigustatud isikutel või komisjonil õigus tasuta kontrollida ametiisiku:
1) Maksuametile esitatud üksikisiku tuludeklaratsiooni;
2) kohta riigi ja kohalike omavalitsuste poolt peetavates registrites ja andmekogudes hoitavaid deklaratsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid;
3) kohta krediidiasutuses olevaid majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid.
§ 18. Deklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud tähtpäevaks deklaratsiooni mõjuva põhjuseta esitamata jätmine, samuti deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine toob kaasa vastutuse seaduses sätestatud korras.
(2) Kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud ametiisik jätab deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata või esitab selles teadlikult valeandmeid, on see alus kriminaalasja algatamiseks kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576; 107, 1766; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) § 1643 alusel.
(3) Kui Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu liige jätab deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata, avaldab Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu esimees selle kohta ametliku teate Riigi Teataja Lisas ühe kuu jooksul deklaratsiooni esitamise tähtpäeva möödumisest.
3. peatükk
TÖÖKOHA- JA TEGEVUSPIIRANGUD
§ 19. Töökoha- ja tegevuspiirangu mõiste
(1) Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud:
1) kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle;
2) olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja;
3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) töötada ametikohal, kus teda vahetult kontrolliv ametnik või tema vahetu ülemus on ametiisiku lähisugulane või -hõimlane;
5) olla ühtaegu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja vahetult selle isiku kontrollitava juriidilise isiku juht- või järelevalveorgani liige;
6) olla riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.
(3) Ametiisik võib tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Igaühel on õigus saada ametiisiku ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud ametiisikult selle loa kohta teavet.
(4) Ametiisik ei või töö- või teenistuskohustuste täitmise korras kontrollida enda kui ettevõtja, samuti tema osalusega täisühingu ega tema täisosalusega usaldusühingu tegevust.
(5) Lähisugulasena käsitatakse seaduses vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last.
§ 20. Ametiisikute töökoha- ja tegevuspiirangute erinormid
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1--16 nimetatud ametiisikute ja prokuröride töökoha- ja tegevuspiiranguid ei reguleerita käesoleva seaduse §-s 19, vaid need on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 63 ja 84 ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri, Riigikontrolli, Eesti Panga, prokuratuuri, kaitseväe ja piirivalve, kohtunike, politsei, notariaadi, kohtutäiturite ning kohaliku omavalitsuse tegevust käsitlevates seadustes, samuti muudes õigusaktides, mis eraldi käsitlevad nende kategooriate ametiisikute ametiseisundit, õigusi ja kohustusi.
(2) Vabariigi Valitsus võib teatud ametikohtade eripära arvestades kehtestada ametikohtade loetelu, millel töötamiseks, arvestamata käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud piiranguid, võib anda loa minister, kelle valitsemisalas töökoht asub, kui sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Minister peab loa andmist iga kord põhjendama. Erandite kehtestamisel peab nende kehtestaja teostama regulaarset kontrolli nende põhjendatuse üle ja esitama vastava aruande koos Riigikontrolli seisukohaga käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud Riigikogu komisjonile.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib ametikohtade eripära arvestades kehtestada ametikohtade loetelu, millel töötamiseks, arvestamata käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud piiranguid, võib anda loa kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kui sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan peab loa andmist iga kord põhjendama. Erandite kehtestamisel peab nende kehtestaja teostama regulaarset kontrolli nende põhjendatuse üle ja esitama vastava aruande koos maavanema seisukohaga käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud volikogu komisjonile või liikmele.
4. peatükk
TOIMINGUPIIRANGUD
§ 21. Toimingupiirangu mõiste
(1) Toimingupiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid.
(2) Toimingupiirangut ei kohaldata tegevusele, mille tulemusel saadakse tulu aktsiatelt või äriühingu osadelt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ametiisik võib saada tulu ka autoritasuna, patendituluna, intressidena hoiustelt, rendile või teiste isikute kasutusse antud kinnisasjalt, honorarina trükis või elektroonilises ajakirjanduses avaldatud tööde eest, samuti muud tulu, mis ei eelda selle saaja töötamist teise isiku majandusliku kasu soodustamiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 22. Tasu või suurema tasu võtmise keeld
(1) Ametiisikul, kes peab tasuta osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena.
(2) Ametiisikul, kes peab osutama teenuseid ametlikus korras rahas kindlaksmääratud tasu eest, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tariifides või hinnakirjades toodud tasust erinevat tasu.
§ 23. Altkäemaksust teatamise kohustus
(1) Ametiisik on kohustatud igast talle teatavaks saanud altkäemaksu pakkumisest, andmisest või võtmisest kirjalikult teatama vahetule ülemusele või asutuse juhile ja politseile.
(2) Altkäemaksu andmisest, võtmisest või pakkumisest käesolevas seaduses sätestatud korras teatamata jätmine on aluseks avalikus teenistuses oleva ametiisiku teenistusest vabastamisele.
§ 24. Keelatud tehingud
(1) Ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.
(2) Tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse muuhulgas:
1) ametiasutuse poolt tema kätte usaldatud vara osas tehingute sõlmimist iseenda või juriidilise isikuga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige ta on;
2) riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehingute tegemist riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehingute tegemist kohaliku omavalitsusega;
3) riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist teiste tööandjatega, kelle teenistuses ta on;
4) riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega;
5) riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
6) riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
7) riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piiranguid riigi või kohaliku omavalitsuse esindajate kohta kohaldatakse ka avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.
§ 25. Huvide konflikt
(1) Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on:
1) täisühing, mille osanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane;
2) usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane;
3) osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane;
4) aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane;
5) tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane;
6) muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane.
(2) Ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.
(3) Ametiisik, kelle pädevuses on teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.
(4) Selles paragrahvis ei käsitata õigustloovat üldakti otsusena.
§ 26. Kingituste vastuvõtmise piirang
(1) Ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi.
(2) Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute rikkumisega saadud kingitused kuuluvad vastava ametiisiku tööandjale, kui rahvusvahelisest tavast või diplomaatilisest etiketist ei tulene teisiti.
5. peatükk
VASTUTUS
§ 27. Korruptsioonis süüdi oleva isiku karistamine
(1) Ametiisikut, kes paneb toime korruptiivse teo, karistatakse distsiplinaar-, haldus- või kriminaalkorras.
(2) Ametiisik, kes paneb toime korruptiivse teo, vabastatakse teenistusest või tema tööleping lõpetatakse korruptiivse teo tõttu.
(3) Kui ametiisikut on korruptiivse teo eest haldus- või kriminaalkorras karistatud, siis vabastatakse ta teenistusest korruptiivse teo tõttu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata isikute suhtes, kelle ametist või teenistusest vabastamist reguleeritakse eriseadustega.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 28. Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
«12) töötaja korruptiivse teo tõttu.»;
2) paragrahvi 103 pealkirja täiendatakse sõnadega «või korruptiivse teo toimepanemisel» ja teksi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Tööandjal on õigus lõpetada tööleping käesoleva seaduse § 86 punktis 12 ettenähtud alusel iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo.»;
3) tunnistatakse kehtetuks § 104 lõike 2 punktid 4--7.
§ 29. Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 16 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.»;
2) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.»;
3) paragrahvi 17 lõike 1 lõppu lisatakse sõnad «või seaduse alusel»;
4) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «Tean, et» sõnadega «avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja»;
5) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.»;
6) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Riigiametnik ei või kuuluda tulundusühenduse alaliselt tegutsevasse juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse, välja arvatud riigi esindajana riigi või avalik-õigusliku isiku osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse.»;
7) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 75. Majanduslike huvide deklareerimise kohustus
Ametnik on kohustatud esitama tema teenistusse võtmise õigust omavale isikule või ametiasutusele majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja tingimustel.»;
8) paragrahvi 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Teenistujal on keelatud:
1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes;
2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega;
3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega;
4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.»;
9) paragrahvi 84 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «kõlblusnormidega» sõnadega «, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega»;
10) seadust täiendatakse lisaga 1 järgmises sõnastuses:
| «Avaliku teenistuse seaduse lisa 1 |
1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.»
§ 30. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576; 107, 1766; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «teataval tegevusalal tegutsemise» sõnadega «või avalikus teenistuses olemise» ja asendatakse sõna «kolme» sõnaga «viie»;
2) koodeksit täiendatakse §-ga 1621 järgmises sõnastuses:
«§ 1621. Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumine
Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui:
1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, -- karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.»;
3) koodeksit täiendatakse §-ga 1622 järgmises sõnastuses:
«§ 1622. Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine
Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kui
1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.»;
4) koodeksit täiendatakse §-ga 1623 järgmises sõnastuses:
«§ 1623. Majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise ja kontrolli teostamisega seotud ülesannete täitmata jätmine
Asutuse juhi või muu korruptsioonivastases seaduses nimetatud majanduslike huvide deklaratsiooni kogumise, hoidmise või kontrolli teostamise eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, -- karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.»;
5) paragrahvi 1642 pealkirjas asendatakse sõna «Korruptsioon» sõnadega «Korruptiivne tegu» ning lõigetes 2 ja 3 sõna «Korruptsiooni» sõnadega «Korruptiivse teo»;
6) paragrahvi 1642 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Korruptiivne tegu käesoleva seaduse tähenduses on ametiisiku poolt korruptiivse tulu saamise või muul omakasupüüdlikul eesmärgil oma ametiseisundit kasutades põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemine või põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmine.»;
7) paragrahv 1643 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 1643. Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine
(1) Nõuetekohase avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest -- karistatakse rahatrahvi või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes vastaval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.»;
8) koodeksit täiendatakse §-ga 1644 järgmises sõnastuses:
«§ 1644. Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine
Nõuetekohase avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, kui
1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.»;
9) koodeksit täiendatakse §-ga 1645 järgmises sõnastuses:
«§ 1645. Valeandmete esitamine majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollivale isikule või asutusele või komisjonile
(1) Mittetäielike või valeandmete esitamise eest või andmete õigeaegselt esitamata jätmise eest majanduslike huvide deklaratsiooni üle seaduslikult kontrolli teostavale isikule või asutusele või korruptsioonivastases seaduses märgitud komisjonile -- karistatakse aresti või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.
(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, -- karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.»;
10) koodeksit täiendatakse §-ga 1646 järgmises sõnastuses:
«§ 1646. Mõjuvõimuga kauplemine
Ametiisiku poolt tasu võtmise eest, lubades mõjutada teist ametiisikut tasuandjale soodsa otsuse tegemiseks, -- karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.»;
11) koodeksit täiendatakse §-ga 1663 järgmises sõnastuses:
«§ 1663. Seadusevastane tasuvõtmine ametiisiku poolt
Ametiisiku poolt teenuste osutamisel või otsuste langetamisel seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest, kui
1) kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, -- karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.»
§ 31. Krediidiasutuste seaduse täiendamine
Krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941; 110, 1811; 111, 1828) § 46 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
«(41) Korruptsioonivastases seaduses kohustatud majanduslike huvide deklaratsioonide hoidja ja kontrollija või tema poolt selleks volitatud ametniku kirjalikul taotlusel on krediidiasutus kohustatud tasuta väljastama krediidiasutuses olevaid andmeid, sealhulgas pangasaladust sisaldavaid, mis on vajalikud majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimiseks.»
§ 32. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) seadustikku täiendatakse peatükiga 121 järgmises sõnastuses:
«121. peatükk
AMETIALASED HALDUSÕIGUSERIKKUMISED
§ 1581. Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumine
Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 1582. Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine
Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist majanduslikku kahju, -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest.
§ 1583. Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine
Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 1584. Majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmine
Asutuse juhi või muu majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolli teostamise eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest.
§ 1585. Majanduslike huvide deklaratsiooni sisu seadusevastane avalikustamine
Majanduslike huvide deklaratsioonis sisalduva informatsiooni seadusevastase avalikustamise eest -- määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest.
§ 1586. Seadusevastane tasuvõtmine ametiisiku poolt
Ametiisiku poolt teenuse osutamise eest seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»;
2) seadustiku § 186 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «154 lg. 1» arvudega «1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586,»;
3) seadustiku § 228 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast arvu «154 lg. 1» arvudega «1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586,».
§ 33. Seaduse rakendamine
Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punkte 1, 4 ja 7 rikkudes alates 1988. aasta 16. novembrist sooritatud tehingud on tühised.
§ 34. Korruptsioonivastase seaduse kehtetuks tunnistamine
Käesoleva seaduse jõustumisel kaotab kehtivuse korruptsioonivastane seadus (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142; 1998, 41/42, 625).
| Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA |
| Korruptsioonivastase seaduse lisa 1 |
Facebook
Twitter
