Teksti suurus:

Sillamäe linna ehitusmäärus

Väljaandja:Sillamäe Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2004, 149, 1395

Sillamäe linna ehitusmäärus

Sillamäe Linnavolikogu 27. aprilli 2004. a määrus nr 21/50-m

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 29, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel.

I osa
ÜLDOSA
1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Ehitusmääruse ülesanded

Sillamäe linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus ) ülesanneteks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Sillamäe Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.

§ 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest või projekteerimistingimuste määramisest.

(2) Linnavalitsus avaldab ajalehes Sillamäeski Vestnik ja ajalehes Põhjarannik (edaspidi ajaleht) ning Sillamäe linna veebilehel (edaspidi kodulehekülg) teabe järgmiste toimingute kohta:
1) planeeringu algatamine;
2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;
3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;
4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused;
6) projekteerimistingimuste määramine.

(3) Teabe avaldamise korraldab vastavalt linnavalitsuse osakondade vahelisele tööjaotusele linnavalitsuse arenguosakond (edaspidi käesoleva ehitusmääruse tekstis arenguosakond) või linnavalitsuse ehituse, arhitektuuri ja maakorralduse osakond (edaspidi käesoleva ehitusmääruse tekstis ehitusosakond).

§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus.

(3) Linnavalitsus annab seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks.

II osa
PLANEERIMINE
2. peatükk
Ruumiline planeerimine

§ 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted

Ruumiline planeerimine Sillamäe linna haldusterritooriumil tagatakse:
1) linna arengukavadega;
2) linna või selle osade üldplaneeringutega;
3) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);
4) detailplaneeringutega;
5) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;
6) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;
7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;
8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

§ 5. Planeeringu koostamise algatamine

(1) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele. Nimetatud planeeringu lähteülesande eelnõu koostab kooskõlastatult vastavate linnavalitsuse osakondadega arenguosakond.

(2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele arenguosakonna kaudu. Arenguosakonnas tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.

(3) Arenguosakond koostab kooskõlastatult ehitusosakonnaga nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande eelnõu või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse eelnõu.

(4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
1) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;
2) planeeritava ala piirid ja suurus;
3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;
4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;
5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks;
6) planeeringu vormistamise nõuded;
7) planeeringu kooskõlastajad.

(5) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
1) Linna või selle osa üldplaneeringust, teemaplaneeringust ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavast ühisest üldplaneeringust tulenevad nõuded;
2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;
3) planeeritava ala piirid ja suurus;
4) kehtivad kitsendused;
5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus;
6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal;
7) planeeringu kooskõlastajad.

(6) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnikul on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse linna või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

(7) Arenguosakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu arutamiseks linnavalitsuse istungile.

(8) Linnavolikogu algatab:
1) linna või selle osa üldplaneeringu;
2) teemaplaneeringu;
3) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu;
4) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala;
5) detailplaneeringu, juhtudel kui planeeritaval maa-alal asuvad Langevoja juga, Ukuoru tehisjuga, Päite paekallas, Päite nina, Türsamäe neem, Veehoidla kaskaad Sõtke jõel, kasesalu veehoidla kaldal, linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas;
6) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu;
7) kui on vaja muuta üldplaneeringut.

(9) Linnavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel.

(10) Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga;
2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
3) algatamise ettepanek ei ole põhjendatud (on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga);
4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

(11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

(12) Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

(13) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada linnavalitsusele 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab linnavalitsusele arenguosakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist arenguosakonna kaudu linnavalitsusele.

§ 6. Planeeringutest teavitamine

(1) Avalikkuse teavitamist kavatsetavatest planeeringutest korraldab linnavalitsus.

(2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust käesoleva ehitusmääruse § 2 lõikes 2 toodud viisil vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas pärast linna aastaeelarve kinnitamist.

(3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:
1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta.

(4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

(5) Linnavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette arenguosakond.

§ 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine

(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

(2) Sillamäe linna üldplaneeringu projekti koostamist korraldab arenguosakond.

(3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on Sillamäe linna geodeetiline alusplaan.

(4) Nõuded planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. Vastavasisulised materjalid valmistab ette arenguosakond.

§ 8. Koostöö planeeringu koostamisel

(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;
2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
4) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.

(2) Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.

(3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus arenguosakonna kaudu.

(4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu osas korraldatakse vähemalt kaks planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavat avalikku arutelu. Muu detailplaneeringu lähtesisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määrab linnavalitsus planeeringu lähteülesandega. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale. Avalikke arutelusid korraldab linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik koostöös planeeringu koostajaga.

(5) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavolikogu.

(6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavalitsus.

(7) Linnavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(8) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik koostab arutelu kohta protokolli.

§ 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnikule. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik:
1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele;
2) korraldab planeeringu läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksustes;
3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks.

(2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala, kooskõlastab planeeringu enne selle vastuvõtmist linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik.

(3) Linna või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt linnavalitsus. Vastava haldusakti (taotluse) eelnõu koos vajalike materjalidega esitab linnavalitsuse istungile arenguosakond.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.

(5) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.

(6) Linnavolikogu kooskõlastab:
1) maakonnaplaneeringu;
2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu.

(7) Linnavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu, muudel juhtudel linnavalitsus.

§ 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu linnavalitsusele.

(2) Arenguosakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu arutamiseks linnavalitsuse istungile, kes:
1) esitab linnavolikogule haldusakti eelnõu linnavolikogu algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või
2) otsustab linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha.

(3) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik paneb linnavalitsuses ja linna Keskraamatukogus hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta.

(4) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik korraldab planeeringu avaliku väljapaneku koha ja aja kohta vastava teate avaldamise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.

(5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse arenguosakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

(6) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse (ehitusmääruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel linnavolikogu) seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.

(7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnvalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

(8) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.

§ 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse linnavalitsuse dokumendiregistris. Registreerimise korraldab avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepaneku või vastuväite vastuvõtnud arenguosakonna ametnik. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.

(2) Arenguosakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks linnavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata.

(3) Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

(4) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(5) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavalitsuse seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(6) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik, kes koostab arutelu kohta protokolli.

(7) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus arenguosakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.

(8) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab linnavalitsus arenguosakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.

(9) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik korraldab teabe avaldamise avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.

(10) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle

(1) Linnavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette arenguosakond.

(2) Sillamäe linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja vastava ministri juures määrab linnavalitsus.

(3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb arenguosakonna ettepaneku alusel linnavalitsus, linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul linnavolikogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu linnavalitsusele.

§ 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:
1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
4) sademevee kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;
6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.

(2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab arenguosakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana.

(3) Linnavolikogu kehtestab:
1) üldplaneeringu;
2) linnavolikogu poolt vastuvõetud muu planeeringu;
3) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega linnavalitsus ei arvestanud;
4) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu linnavalitsus.

(5) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

(6) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik:
1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;
2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.

§ 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teavitab ettepaneku tegijat linnavolikogu või linnavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.

§ 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Kehtestatud planeeringu võib tunnistada kehtetuks planeerimisseaduses ettenähtud alustel planeeringu kehtestaja. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette arenguosakond.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.

§ 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda arenguosakonnas tööajal.

(2) Arenguosakond:
1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu;
2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;
3) korraldab planeeringu paljundamise (sh digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel.

§ 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab linna või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale linnavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette arenguosakond.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnik teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel.

§ 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine

(1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse:
1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta;
2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamise kohta.

(2) Linnavalitsus:
1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Sillamäe linna territooriumile paigutamisest keeldumise kohta;
2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse;
3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel;
4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu.

(3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette arenguosakond.

§ 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

(1) Linnavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 lõikes 3 ja §-des 10 ja 11 toodud nõuete täitmisest ning asendada need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

(2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

III osa
EHITAMINE
3. peatükk
Ehitamise üldnõuded

§ 20. Nõuded ehitisele

(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:
1) olema teostuselt heatasemeline;
2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.

(2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

(3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas.

(4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

(5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

(6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine.

(7) Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.

(8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.

(9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametniku kirjaliku kooskõlastuse:
1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või linna üldkeskuses;
2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;
3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

4. peatükk
Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba

§ 21. Ehitusprojekti koostamise alused

(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ning vajadusel lisaks detailplaneeringule linnavalitsuse poolt kehtestatud arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, milleks on muinsuskaitse eritingimused ja miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded;
2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused;
3) ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

§ 22. Projekteerimistingimuste taotlemine

(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või ehitusosakonnast.

(2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse ehitusosakonnale.

§ 23. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

(1) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse teeb kindlaks ehitusosakond planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. Projekteerimistingimused koostab ehitusosakond, kooskõlastades arhitektuursed ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded linnavalitsuse poolt volitatud arenguosakonna ametnikuga. Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus korraldusega.

(2) Projekteerimistingimustega määratakse:
1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
4) hoone suurim lubatud kõrgus;
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
7) fassaadi- ja katusematerjalid;
8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
10) haljastus- ja heakorranõuded;
11) ehitusjäätmete käitlemine;
12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
13) keskkonnamõju hindamise vajadus;
14) ehituslikud ja insener-tehnilised nõuded.

(3) Projekteerimistingimused avalikustatakse väljapanekuga ehitusosakonnas ja avaldatakse käesoleva ehitusmääruse § 2 lõikes 2 toodud korras. Projekteerimistingimustega saab tutvuda ehitusosakonnas osakonna tööajal.

(4) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab ehitusosakond.

§ 24. Ehitusprojekti nõuded

(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

(2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:
1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;
2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Sillamäe linnas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele vastavalt ning registreeritud ehitusosakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;
4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);
5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul).

(3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutuste ja isikutega:
1) kohaliku päästeasutusega;
2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega;
3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;
4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;
5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;
6) linna tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademevee juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga;
7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.

(4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.

(5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel linnavalitsuse linnamajanduse osakond. Vajadus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

(6) Linnavolikogu komisjonil või linnavolikogu liikmel on õigus ehitusprojektiga tutvuda.

§ 25. Ehitusluba

(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega ehituse- arhitektuuri ja maakorralduse osakonnale. Põhjendatud juhtudel võib linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnik nõuda ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnik kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. Kui ehitusprojekti või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks on vaja täiendavalt tellida ekspertiis või täielik või osaline ehitusuuring, otsustab selle tellimise ehitusosakonna ettepanekul linnavalitsus.

(3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitusosakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele.

(4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnik linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.

(5) Ehitusosakond tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.

§ 26. Väikeehitis

(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada, samuti ehitise tehnosüsteeme võib muuta ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus linnavalitsusele. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. Kirjaliku nõusoleku annab linnavalitsus.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnikul on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmise otsustamist ehitusprojekti esitamist.

(3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek.

(4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

(5) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid. Nõuete täitmist projekteerimisel ja ehitamisel jälgib linnavalitsuse linnamajanduse osakond.

§ 27. Ajutine ehitis

(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:
1) ehitise kasutamise tähtaja;
2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

(3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab ehitusosakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 28. Kasutusluba

(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnik:
1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele;
2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone;
3) nõuab põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi;
4) annab taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused kasutusloa taotlemisel esitatud dokumentides;
5) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

(3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus.

(4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar ja teised kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid säilitatakse linnavalitsuse ehitusosakonnas kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

(5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega ehituse, arhitektuuri ja maakorralduse osakonnale.

§ 29. Ehitise lammutamine

(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema registreeritud ehitusosakonnas.

(2) Linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnikul on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.

(3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab ehitusosakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. peatükk
Ehitusjärelevalve

§ 30. Ehitusjärelevalve korraldamine

(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab linnavalitsus ehitusosakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu.

(2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga linnavalitsuse poolt volitatud ehituskonna ametniku poole, kes otsustab, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:
1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või
2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.

(3) Ehitise omanik esitab ehitusosakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi.

(4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30.

(5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja ehitusosakonnale teostusmõõdistuse. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ehitusjärelevalvet teostava ametniku loal.

(6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Sillamäe linna territooriumil tuleb taotleda linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnikult kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

IV osa
MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA
6. peatükk
Üldsätted

§ 31. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine

(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega.

(2) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

(3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi.

(4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.

7. peatükk
Planeerimine miljööväärtuslikul hoonestusalal

§ 32. Planeerimise nõuded

(1) Kvartalite hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid.

(2) Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht. Kõrvalhoone ehitamine tänavapoolsele ehitusjoonele lähemale kui 12 m on keelatud.

(3) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.

(4) Planeeringus:
1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned);
2) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks;
3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus);
4) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.

8. peatükk
Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal

§ 33. Projekteerimise nõuded

(1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringu või projekteerimistingimustega.

(2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar ehitusosakonnale, kus korraldatakse nende säilitamine.

§ 34. Ehitamise nõuded

(1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada ehitusosakonnale.

(2) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik.

(3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametniku kirjalik nõusolek.

(4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.

(5) Miljööväärtusega hoonestusaladel ning linna üldkeskuses on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid.

(6) Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele.

(7) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja teavitada ehitusosakonda.

V osa
RAKENDUSSÄTTED
9. peatükk
Ehitusmääruse rakendamine

§ 35. Riiklik ehitisregister

Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsuse poolt volitatud ehitusosakonna ametnik.

§ 36. Linnavalitsuse volitamine

Linnavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.

§ 37. Määruse rakendamine

(1) Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2000. a määrus nr 15/28-m «Sillamäe linna ehitusmääruse kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

Volikogu esimees Valdek MURD