Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1999, 23, 349 Krediidiasutuste seadus Vastu võetud 09.02.1999 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 519 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus sätestab krediidiasutuse asutamise, tegevuse ja lõpetamise õiguslikud alused, samuti krediidiasutuste üle järelevalve teostamise põhimõtted ja õiguslikud alused. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele. (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välismaal, kui asukohamaa seadus ei näe ette teisiti, samuti välismaiste krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingud ei sätesta teisiti. (3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka. § 3. Krediidiasutuse mõiste (1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. (2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine (1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata ja püsiva tegevusena neid investeerida või kasutada oma arvel ja nimel laenude andmiseks on ainult krediidiasutustel. (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või teised tagasimakstavad rahalised vahendid, kui ettepanek raha hoiustamiseks või tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud eelnevalt kindlaks määramata isikute ringile. (3) Avalikkuse all mõistetakse käesolevas seaduses eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või tagasimakstavate vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda tehakse: 1) Vabariigi Valitsuse poolt; 2) kohalike omavalitsuste poolt; 3) rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahvusvaheliste avalik-õiguslike institutsioonide poolt, mille liikmeks on Eesti Vabariik või Euroopa Liidu liikmesriik; 4) juriidiliste isikute poolt, kelle tegevus avalikkuselt raha kaasamisel ning selle paigutamisel on ammendavalt reguleeritud õigusaktidega ning kelle tegevuse üle nimetatud valdkondades on hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil õigusaktidega kehtestatud riiklik järelevalve. § 5. Finantseerimisasutus Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine ning ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2--14 loetletud tehingu tegemine. § 6. Krediidiasutustele lubatud tehingud ja toimingud (1) Krediidiasutustele on lubatud järgmised tehingud ja toimingud: 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud; 3) liisingutehingud; 4) arveldustehingud; 5) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine; 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud; 7) tehingud nii oma arvel kui klientide nimel -- välisvaluutaga, -- finantsfutuuride ja -optsioonidega, -- vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, -- turukõlblike väärtpaberitega, -- muude rahaturu instrumentidega; 8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine; 9) klientide nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või omandamisega seotud teenuste osutamine; 10) rahamaakleri tegevus; 11) vara valitsemine; 12) väärtpaberite hoidmine; 13) krediidiinfo teenuste osutamine; 14) depootehingud; 15) muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1--14 loetletud tehingutega. (2) Krediidiasutused võivad teha muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada või omandada abiettevõtja. (3) Krediidiasutuse abiettevõtja (edaspidi abiettevõtja) on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiaalaste teenuste osutamine või mõni muu selline tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust. § 7. Emaettevõtja ja tütarettevõtja (1) Emaettevõtja on käesoleva seaduse mõistes: 1) äriühing, millele kuulub rohkem kui pool teise äriühingu (tütarettevõtja) aktsiakapitalist (osakapitalist) või aktsiatega (osadega) määratud häälte arvust; 2) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas) ning millel on tütarettevõtja juhatuse või nõukogu liikmete enamuse määramise või tagasikutsumise õigus; 3) äriühing, millel on võimalik teise äriühingu (tütarettevõtja) juhtimist oluliselt mõjutada tulenevalt nimetatud äriühingu põhikirjast või temaga sõlmitud lepingust; 4) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille juhatuse või nõukogu liikmete enamus on määratud emaettevõtja poolt ainult hääleõiguse kasutamise teel ning tingimusel, et nimetatud liikmed on ametis olnud kogu eelnenud ja jooksva majandusaasta kestel ning ühelgi teisel äriühingul ei ole nimetatud tütarettevõtja suhtes käesoleva lõike punktides 1--3 loetletud emaettevõtja õigusi; 5) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille aktsiate või osadega määratud häälteenamust kontrollib emaettevõtja teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud lepingu alusel. (2) Eesti Panga Pangainspektsioonil (edaspidi Pangainspektsioon) on õigus emaettevõtjaks lugeda ka äriühingut, kes omab muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju teise äriühingu (tütarettevõtja) üle. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena. (4) Märkimisväärne seos käesoleva seaduse mõistes on seotus kahe või enama isiku vahel: 1) ema- ja tütarettevõtjana vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1--3; 2) kui isik omab vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest; 3) kui isikud on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt. § 8. Finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja (1) Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused või abiettevõtjad. (2) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus. § 9. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp (1) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustavad emaettevõtja, selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus, finantseerimisasutus või abiettevõtja, ning krediidi- või finantseerimisasutus, mille aktsia- või osakapitalist või häältest konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus omab vähemalt 20 protsenti. (2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks võib olla krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja. (3) Kui emaettevõtja ei ole krediidiasutus, peab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustumiseks vähemalt üks tütarettevõtja olema krediidiasutus. (4) Pangainspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, mille bilansimaht on väiksem kui 10 miljonit eurot Eesti Panga kursi järgi või 1 protsent emaettevõtja bilansimahust. Kui mitu ettevõtjat, kes vastavad eelnimetatud kriteeriumile, koos omavad piisavat mõju konsolideerimisgrupi finantsmajanduslikule olukorrale, tuleb need arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi. (5) Pangainspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, mille konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda. § 10. Hääleõiguse arvestamise kord (1) Hääleõiguse arvestamisel äriühingus loetakse isikule kuuluvaks alljärgnevad hääled: 1) isikule kuuluvate osade või aktsiatega määratud hääled; 2) isiku poolt kontrollitavale äriühingule kuuluvate osade või aktsiatega määratud hääled; 3) osade või aktsiatega määratud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isiku poolt sõlmitud kirjalik kokkulepe kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama äriühingu juhtimisel ühtset poliitikat; 4) osade või aktsiatega määratud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kuid mis on isiku või tema poolt kontrollitava äriühingu ja kolmanda isiku poolt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel loovutatud ajutiselt isikule. (2) Käesoleva seaduse tähenduses on kontrollitavaks äriühinguks äriühing, milles isik: 1) omab pool või rohkem kui pool häältest või 2) omab õigust nimetada ja tagasi kutsuda äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamust, olles ise sama äriühingu aktsionär või osanik või 3) olles ise äriühingu aktsionär või osanik, käsutab rohkem kui pooli aktsionäride või osanike häältest vastavalt teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud kokkuleppele või 4) omab Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju. § 11. Krediidiasutuse filiaal ja esindus (1) Krediidiasutuse filiaal on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse äriregistrisse kantud aadressist erineval aadressil asuv juriidilise isiku õigusteta struktuuriüksus, kus tehakse ühte või mitut krediidiasutusele lubatud tehingut ja toimingut ning mis tegutseb põhimääruse alusel. (2) Krediidiasutuse filiaali tegevust reguleeritakse filiaali põhimäärusega, mille kinnitab krediidiasutuse juhatus. (3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil. (4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud. § 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank». (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga. (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega. 2. peatükk KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA § 13. Tegevusloa taotlemine (1) Isik, kes soovib asutada krediidiasutust, on kohustatud kirjalikult taotlema Eesti Pangalt krediidiasutuse tegevusluba. (2) Tegevusloa saamise taotlus esitatakse Pangainspektsioonile. Taotlusele lisatakse: 1) krediidiasutuse notariaalne asutamisleping; 2) krediidiasutuse põhikiri; 3) krediidiasutuse äriplaan koos kavandatava tegevuse täpse kirjeldusega; 4) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjeldus; 5) raamatupidamise sise-eeskirja projekt ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta; 6) krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimehe kandidaatide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid; 7) aktsionäride või liikmete nimekiri andmetega nende poolt omandatavate aktsiate ja häälte arvu kohta või tasutud osamaksu kohta; 8) aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust; 9) aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu kapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust; 10) andmed audiitori kohta; 11) dokument, millega krediidiasutus võtab kohustuse tasuda Hoiuste Tagamise Fondi seaduses (RT I 1998, 40, 612) ettenähtud ühekordne makse; 12) aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument; 13) sisekontrolli osakonna põhimääruse projekt; 14) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid vastavalt käesoleva seaduse § 63 nõuetele; 15) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta. (3) Ühistupanga tegevusloa saamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada: 1) asutamiskoosoleku protokoll koos koosolekust osavõtnud liikmete nimekirjaga; 2) revisjonikomisjoni liikmete kohta dokumendid, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele. (4) Kui krediidiasutuse asutamisel soovitakse omandada olulist osalust, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele ka käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud dokumendid. (5) Asutataval krediidiasutusel peavad olema kavandatavate tehingute ja toimingute tegemiseks klienditeenuste osutamise ja turvalisuse nõuetele vastavad ruumid, vajalikud tehnilised, info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja -süsteemid. (6) Pangainspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 2--5 loetletud tõendite, dokumentide ja vahendite täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni ning teostada kohapealset kontrolli. (7) Tegevusloa taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu vastavalt seadusele kehtestab Eesti Pank. § 14. Tegevusloa andmine (1) Eesti Pank annab krediidiasutusele tegevusloa, kui: 1) asutatava krediidiasutuse aktsia- või osakapital, mis peab olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile, on täielikult rahas sisse makstud; 2) asutajad on kohustunud tasuma Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud ühekordse makse; 3) asutatava krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimehe kandidaadid ja olulist osalust omavad aktsionärid vastavad käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 4) asutatava krediidiasutuse aktsionäride poolt aktsiate omandamise tingimused või ühistupanga liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused vastavad seadustele ja krediidiasutuse asutamislepingu tingimustele; 5) Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt on asutatava krediidiasutuse äriplaan realiseeritav; 6) asutatava krediidiasutuse asukoht on Eestis; 7) asutatava krediidiasutuse ja teise isiku vahel olev märkimisväärne seos ei takista Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt piisavat järelevalvet; 8) muud käesoleva seaduse § 13 kohaselt nõutavad andmed ja vahendid on kooskõlas käesoleva seadusega. (2) Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb Eesti Pank kolme kuu jooksul, arvates kõigi käesoleva seaduse § 13 alusel nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest ning nõuete täitmisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Tegevusloa väljastab Pangainspektsioon. § 15. Tegevusloa andmisest keeldumine (1) Eesti Pank keeldub tegevusloa andmisest, kui: 1) ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimused või 2) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Pangainspektsioonile käesoleva seaduse §-s 13 või Pangainspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või informatsiooni või 3) taotleja on esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente. (2) Tegevusloa andmisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult taotlejale. (3) Tegevusloa andmisest keeldumise otsuse võib vaidlustada kohtus kümne päeva jooksul selle otsuse kättesaamise päevast arvates. § 16. Tegevusloa lõppemine Tegevusluba lõpeb: 1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel -- uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega; 2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel -- ühinemise kande äriregistrisse kandmisega; 3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral -- Eesti Pangalt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega; 4) tegevusloa tühistamise korral -- tegevusloa tühistamisega; 5) krediidiasutuse pankroti korral -- pankrotimenetluse algatamisega Eesti Panga avalduse alusel. § 17. Tegevusloa tühistamine Eesti Pank võib tegevusloa tühistada, kui: 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust kuue kuu jooksul, alates tegevusloa väljaandmisest, või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada kuue kuu jooksul, alates tegevusloa väljaandmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks või 2) krediidiasutus rikub käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud usaldatavusnormatiive ja normatiividega nõutud taset ei ole taastatud Pangainspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks või 3) Pangainspektsioon on kindlaks teinud, et tegevusloa taotlemisel on esitatud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või 4) mõni krediidiasutuse juht või olulist osalust omav aktsionär ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning krediidiasutus ei ole Pangainspektsiooni vastavasisulist ettekirjutust selles määratud tähtajaks täitnud või 5) krediidiasutus ei vasta tingimustele, mis olid tegevusloa väljaandmise aluseks või 6) krediidiasutus rikub õigusaktidega kehtestatud rahapesu tõkestamise korda või 7) krediidiasutus esitab eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või on korduvalt olulisel määral rikkunud käesolevat seadust või raamatupidamise seadust (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941) või 8) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistab piisava järelevalve teostamist või 9) krediidiasutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist või 10) krediidiasutus teeb tehinguid või toiminguid, mis väljuvad käesoleva seaduse ja krediidiasutuse põhikirjaga piiritletud tegevuse raamidest või 11) krediidiasutuse tegevus kahjustab oluliselt hoiustajate või muude klientide huve, takistab raharinglust või raha- või kapitalituru toimimist või 12) krediidiasutus ei ole korduvalt tähtaegselt tasunud Hoiuste Tagamise Fondi kohustuslikku osamakset. § 18. Tegevusloa tühistamise protseduur (1) Tegevusloa tühistamise ettepaneku esitab Pangainspektsioon. (2) Eesti Pank otsustab tegevusloa tühistamise seitsme päeva jooksul vastava ettepaneku esitamisest arvates. (3) Tegevusloa tühistamise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult krediidiasutusele, mille tegevusluba tühistati, samuti teistele Eesti krediidiasutustele ja Hoiuste Tagamise Fondile. (4) Krediidiasutuse tegevusloa tühistamisest teatatakse avalikkusele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes hiljemalt kolmandal päeval pärast vastava otsuse vastuvõtmist. (5) Krediidiasutuse juhatus võib vaidlustada kohtus tegevusloa tühistamise otsuse kümne päeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. § 19. Tegevusloa lõppemise tagajärjed (1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras. § 20. Krediidiasutuse tütarkrediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis (1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarkrediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Pangainspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega: 1) riigi nimetus; 2) tütarkrediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress; 3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded; 4) tütarkrediidiasutuse või filiaali äriplaan koos kavandatava tegevuse üksikasjaliku kirjeldusega, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega; 5) andmed tütarkrediidiasutuse juhtide või filiaali juhataja kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 7 nõuetele. Filiaali juhataja peab vastama käesoleva seadusega juhatuse esimehele esitatud nõuetele; 6) andmed tütarkrediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele. (2) Pangainspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. (3) Pangainspektsioon informeerib välisriigi pangajärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest, ning kooskõlastab asukohariigi pangajärelevalve asutusega järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse. (4) Pangainspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või 2) asutatava või omandatava tütarkrediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või 3) asutatava või omandatava tütarkrediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või 4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist. (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Pangainspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. (6) Välisriigis tütarkrediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Pangainspektsioonile ja asukohariigi pangajärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist. (7) Krediidiasutuse esinduse avamisest välisriigis peab informeerima Pangainspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist. Vastava informatsiooni esitamise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank. (8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarkrediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab andmekogu Eesti Pank. Selle andmekogu vastutav töötleja on Pangainspektsioon. § 21. Välisriigi krediidiasutuse tütarkrediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis (1) Välisriigi krediidiasutuse tütarkrediidiasutuse asutamiseks Eestis tuleb taotleda Eesti Pangalt luba vastavalt käesoleva seaduse §-le 13. (2) Kui välisriigi krediidiasutus soovib omandada osalust mõnes Eesti krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Pangainspektsioonile taotlus ning käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 3--6 ja 10 ning §-s 30 nõutud andmed ja dokumendid. (3) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud kirjalikult taotlema Eesti Pangalt loa. Loa taotlus esitatakse Pangainspektsioonile ja sellele lisatakse: 1) asutatava filiaali äriplaan koos kavandatava tegevuse üksikasjaliku kirjeldusega, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega; 2) filiaali aadress; 3) filiaali juhataja andmed kooskõlas käesoleva seaduse § 48 lõikega 7; 4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta; 5) äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1998, 91--93, 1500; 1999, 10, 155) § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid. (4) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus peab informeerima Pangainspektsiooni filiaali avamise soovist ja esitama oma asukohamaa pangajärelevalve asutuse kaudu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1--3 ja lõikes 5 nimetatud andmed. Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Eesti Panga kinnitus eelnimetatud andmete saamise kohta. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud andmetele tuleb Pangainspektsioonile esitada krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutuse nõusolek tütarkrediidiasutuse asutamiseks või omandamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba või litsentsi, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning asukohamaa hoiuste tagamise süsteemi kohta. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid ja andmed tuleb esitada Pangainspektsioonile koos notari poolt tõestatud eestikeelse tõlkega. (7) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Eesti Pank keelduda loa andmisest, kui: 1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev või 2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarkrediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule või 3) välisriigi krediidiasutuse asukohamaa õigusaktid ei kohusta teostama või asukohamaa pangajärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet. (8) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsus tehakse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest arvates. Loa väljastab Pangainspektsioon. (9) Loa andmisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult taotlejale. § 22. Välisriigi krediidiasutuse esindus (1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Pangainspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) asukohamaa pangajärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba; 2) esinduse tegevuskava; 3) esindaja volitusi tõendav volikiri; 4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema asukohamaal (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri); 5) krediidiasutuse põhikiri; 6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Pangainspektsioonile esitada koos notari poolt tõestatud eestikeelse tõlkega. (3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta Eestis peab andmekogu Eesti Pank. Selle andmekogu vastutav töötleja on Pangainspektsioon. 3. peatükk PANK KUI KREDIIDIASUTUS 1. jagu Panga asutamine ja nõuded põhikirjale § 23. Panga asutamise piirang Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega. § 24. Panga aktsiate eest tasumine (1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole. § 25. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele. § 26. Panga põhikirjale esitatavad nõuded Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted. § 27. Põhikirja muutmine (1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Pangainspektsioonile nõusoleku saamiseks. (2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Pangainspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid: 1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst. (3) Pangainspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele. (4) Pangainspektsioon teeb motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kahe nädala möödumisel, arvates taotluse esitamisest. (5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Pangainspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta. 2. jagu Panga aktsiad § 28. Panga aktsiad ja aktsiaraamatu pidaja (1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad. (2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Pangainspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad). (3) Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist. (4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist. (5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust. (6) Panga aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Panga aktsiaraamatu pidajaks on Eesti Väärtpaberite Keskregistri registripidaja. Kui mõni aktsionär omandab olulise osaluse pangas, tuleb aktsiaraamatusse kanda olulise osaluse omandamiseks Pangainspektsiooni poolt väljaantud loa number ja kuupäev. § 29. Oluline osalus (1) Olulise osalusena käsitatakse käesolevas seaduses sellist osalust äriühingus, mis moodustab äriühingu aktsiakapitalist (osakapitalist) või häältest 10 või enam protsenti. (2) Pangas võivad olulist osalust omada isikud, kes on Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt võimelised tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle ärisidemed ja omanike struktuur on transparentne ega takista järelevalve teostamist. § 30. Olulise osaluse omandamise loa taotlemine (1) Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või häälte arvust või kui pank muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtjaks, on kohustatud kirjalikult taotlema Pangainspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba. (2) Olulise osaluse omandamise loa saamiseks tuleb Pangainspektsioonile esitada taotlus, milles näidatakse ära omandatava osaluse suurus. Taotlusele lisatakse: 1) andmed omandaja isiku kohta, sealhulgas dokumendid, mis kinnitavad omandajaks oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja laitmatut ärialast reputatsiooni; 2) omandajaks oleva äriühingu kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta; 3) kontserni koosseisu kuuluva äriühingu poolt osaluse omandamisel kontserni struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja kontserni majandusaasta aruanded kolme viimase majandusaasta kohta; 4) omandajaks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise korra ja andmete täpse loetelu kehtestab Eesti Pank. (4) Pangainspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. (5) Kui olulist osalust soovib omandada välisriigi krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisfond, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele esitada Pangainspektsioonile asukohamaa järelevalveasutuse poolt väljastatud tõend selle kohta, et krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisfond omab kehtivat tegevusluba või litsentsi ja järgib oma tegevuses usaldatavusnormatiive. (6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisfond peab olulise osaluse omandamise soovist informeerima Pangainspektsiooni ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid ja andmed. (7) Pank on kohustatud viivitamatult informeerima Pangainspektsiooni olulise osaluse omandamise tehingu toimumisest sellest teada saamisel. § 31. Olulise osaluse omandamise loa andmise tingimused ja tagajärjed (1) Pangainspektsioon võib keelduda loa andmisest olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks, kui: 1) olulise osaluse omandamine või suurendamine võib oluliselt piirata konkurentsivabadust pangandusturul või 2) olulise osaluse omandamine ei ole kooskõlas krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega või 3) omandajal või osaluse suurendajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud nõuetele või 4) Pangainspektsioon on seisukohal, et taotleja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või taotleja raamatupidamise aruanded ei võimalda Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt õigesti hinnata taotleja finantsseisundit või 5) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Pangainspektsioonile käesoleva seadusega ettenähtud või Pangainspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või informatsiooni. (2) Pangainspektsioon teatab taotlejale loa andmise või sellest keeldumise otsusest mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud täiendavate dokumentide ja informatsiooni saamist. (3) Pangainspektsioon teatab krediidiasutuse aktsiaraamatu pidajale olulise osaluse omandamiseks antud loa numbri ja väljaandmise kuupäeva või selle väljaandmisest keeldumise otsuse. (4) Kui olulise osaluse omandamise või suurendamise tehing on tehtud ilma Pangainspektsiooni loata, ei omanda tehingu teinud isik omandatud aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning neid aktsiaid ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse. Kui aktsiaraamatusse ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 nimetatud andmeid, eeldatakse, et luba ei ole välja antud, kui dokumentidega ei tõendata vastupidist. (5) Kui ilma Pangainspektsiooni loata tehtud tehinguga omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Eesti Panga avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. § 32. Olulise osaluse omandamise loa tühistamine (1) Pangainspektsioon võib tühistada olulise osaluse omandamise loa, kui: 1) taotleja on esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt krediidiasutuse kindlat ja usaldusväärset juhtimist. (2) Olulise osaluse omandamise loa tühistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (3) Olulise osaluse omandamise loa tühistamisest teatab Pangainspektsioon viivitamatult krediidiasutuse aktsiaraamatu pidajale. § 33. Olulise osaluse võõrandamine Isik, kes kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas, või vähendada oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 toodud piirmäära, on kohustatud enne aktsiate võõrandamist informeerima Pangainspektsiooni võõrandatava osaluse suurusest, sõltumata sellest, kas pank lakkab seejuures olemast teise äriühingu tütar- või sidusettevõtja. § 34. Oma aktsiate tagatiseks võtmise ja nende ostmiseks laenu andmise keeld Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks ja oma aktsiate tagatisel on keelatud. § 35. Panga aktsiakapital (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. § 36. Aktsiakapitali suurendamise viisid (1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aaþio arvel (fondiemissioon). (2) Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega: 1) kui aktsiakapitali suurendatakse allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarveldamise teel; 2) kui aktsiakapitali suurendatakse vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel; 3) kui aktsiakapitali suurendatakse pankade ühinemise käigus. (3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 märgitud viisil on vajalik Pangainspektsiooni luba. (4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali. (5) Pank on kohustatud teatama Pangainspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist. § 37. Aktsiakapitali vähendamine (1) Aktsiakapitali võib vähendada ainult kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga neto-omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 75 lõikes 4. (2) Pank on kohustatud kooskõlastama Pangainspektsiooniga aktsiakapitali kavandatava vähendamise tingimused enne vastava otsuse vastuvõtmist. 4. peatükk ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS § 38. Seaduste kohaldamine Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 39. Ühistupanga asutamine (1) Ühistupanga asutamiskoosoleku kokkukutsumise päevaks peab hoiu-laenuühistu seaduse (RT I 1999, 24, 357) § 18 lõikes 1 nimetatud avalduse olema asutajatele esitanud ja sisseastumismaksu tasunud vähemalt 50 isikut. (2) Ühistupanga asutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut. (3) Ühistupanga asutamisel ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 5 ja § 18 lõikes 2 sätestatut. § 40. Ühistupanga asutamiskoosoleku pädevus (1) Lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule ühistupanga asutamiskoosolek: 1) valib ühistupanga nõukogu liikmed; 2) valib krediidikomitee liikmed ühistupanga põhikirjas ettenähtud korras; 3) kehtestab revisjonikomisjoni töökorra. (2) Asutamiskoosolek võib asutamislepingu sätetest kõrvale kalduda üksnes kõigi sisseastumismaksu tasunud isikute nõusolekul. § 41. Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel (1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras. (2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud. (3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele. (4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele. § 42. Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded (1) Ühistupanga põhikirjas peab lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule olema märgitud: 1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord; 2) juhtimisorganite pädevus; 3) organ, mis kehtestab ühistupanga liikmetele laenu andmise korra; 4) aruandluse põhimõtted. (2) Põhikirjale kirjutavad alla kõik asutamiskoosolekul osalenud ja põhikirja vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka põhikirja muutmise korral. (4) Ühistupangale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. § 43. Ühistupanga liikme varaline vastutus (1) Ühistupanga liikme vastutus ühistupanga kohustuste eest on piiratud tema osamaksuga. Kui ühistupanga liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistupanga kohustuste eest ka tasumata osamaksu ulatuses. (2) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. § 44. Ühistupanga osakapital (1) Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. § 45. Ühistupanga reservkapital (1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra. (2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel. § 46. Ühistupanga kasumi jaotamine (1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel. (2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada. (3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule. § 47. Ühistupanga kahjumi katmine Ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid. 5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED § 48. Krediidiasutuse juhid (1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid. (2) Krediidiasutuse juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. (3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. (4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. (5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. (6) Krediidiasutus on kohustatud krediidiasutuse juhtide valimise või määramise kavatsusest, nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumendid Pangainspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik. (7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht. Isiku usaldusväärsust, tema sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide esitamise korra kehtestab Eesti Pank. § 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine (1) Krediidiasutuse nõukogu liige ei või olla teise krediidiasutuse nõukogu, juhatuse või revisjonikomisjoni liige või audiitor, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega või kui krediidiasutused ei ole käsitatavad konkureerivatena nende tegutsemise tõttu erinevatel kaubaturgudel. (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla: 1) teise äriühingu nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega; 2) teise äriühingu juhatuse liige, revisjonikomisjoni liige, audiitor või prokurist. (3) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega. Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. (4) Krediidiasutuse juhid on kohustatud deklareerima oma majanduslikud huvid ja majanduslike huvide konfliktid Eesti Panga poolt kehtestatud tingimustel ja korras. § 50. Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine (1) Pangainspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui: 1) Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. (2) Kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Eesti Pangal õigus nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt. (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Pangainspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. § 51. Üldkoosolek (1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui: 1) krediidiasutusel on neto-omavahendeid vähem, kui on ette nähtud käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 ning krediidiasutus ei ole Pangainspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks neto-omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud; 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest; 3) seda nõuab nõukogu või audiitor; 4) seda nõuab muu isik, kellele see õigus on antud seadusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse neto-omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega või 2) krediidiasutuse ühinemise või 3) krediidiasutuse lõpetamise. (3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut. (4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Pangainspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist. (5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Pangainspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele. § 52. Krediidiasutuse nõukogu (1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel. (2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega. (3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise. (4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine; 2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine; 3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine; 4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine; 5) sisekontrolli osakonna põhimääruse kinnitamine; 6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 7) krediidiasutuse sisekontrolli osakonna juhataja ja juhataja asetäitja ametisse nimetamine ja vabastamine; 8) krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava kinnitamine; 9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine; 10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine; 11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine; 12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine; 13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine; 14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. (5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut. § 53. Nõukogu liikmed (1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. § 54. Nõukogu koosolek (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. (2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, sisekontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused. (3) Audiitor või sisekontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige. § 55. Krediidiasutuse juhatus (1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust. (2) Juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks; 2) töötama välja krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtted, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud üldistest põhimõtetest; 3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise; 4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri ja filiaalide põhimäärused; 5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama; 6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest; 7) tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse kui selle töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega; 8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise; 9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise; 10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite rikkumistest. (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast. (4) Juhatus peab koheselt teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest. § 56. Juhatuse liikmed (1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (2) Juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ning kogemused, kutsealane sobivus ning vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus. (3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. § 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastat rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal. § 58. Krediidikomitee (1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad. (2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras. (3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli. (4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl. (5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. (6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama. § 59. Sisekontrolli osakond (1) Krediidiasutuses moodustatakse sõltumatu sisekontrolli osakond, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust ja selle vastavust seadustele, Eesti Panga õigusaktidele ning headele pangandustavadele ning Pangainspektsiooni ettekirjutuste täitmist. (2) Sisekontrolli osakond hindab krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist. (3) Sisekontrolli osakond analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele. (4) Ühistupangas täidab käesolevas paragrahvis sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused. § 60. Nõuded sisekontrolli osakonna töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele (1) Krediidiasutuse sisekontrolli osakonna juhatajaks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut. (2) Krediidiasutuse sisekontrolli osakonna töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus. (3) Sisekontrolli osakonna töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse juhatuse otsuse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (4) Sisekontrolli osakonna töötajate või revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane. (5) Sisekontrolli osakonna töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Pangainspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli osakonna põhimääruses sätestatud korras. § 61. Sisekontrolli osakonna õigused (1) Sisekontrolli osakond tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras. (2) Sisekontrolli osakonna töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel. (3) Sisekontrolli osakonnal on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist. (4) Sisekontrolli osakond töötab koostöös Pangainspektsiooniga. § 62. Nõukogu kontrollikomitee (1) Nõukogu võib moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu. (2) Nõukogu kontrollikomitee liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale. § 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid (1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise. (2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama: 1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra; 2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra; 3) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel. (3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid. 6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE § 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused (1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud. (2) Krediidiasutuse jagunemine ei ole lubatud. (3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ja § 400 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet. (5) Ühinemisotsuse vaidlustamiseks võib kohtusse hagi esitada üksnes kuni vastava ühinemis- või tegevusloa andmiseni käesolevas seaduses ettenähtud korras. § 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid (1) Ühineda võivad ainult tegevusluba omavad krediidiasutused. (2) Krediidiasutused võivad ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras. (3) Pangainspektsiooni loal võib krediidiasutus (ühendatav krediidiasutus) ühineda teise krediidiasutusega (ühendav krediidiasutus), jätkates tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel. (4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele. § 66. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne (1) Krediidiasutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Pangainspektsioonilt ühinemisloa saamine. (2) Ühinevate krediidiasutuste juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Pangainspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. (3) Krediidiasutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist. § 67. Audiitori määramine ja audiitori aruanne (1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Pangainspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. (2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele. § 68. Ühinemisloa taotlemine (1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Pangainspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid: 1) ühinemislepingu või selle notariaalselt tõestatud ärakirja; 2) ühinemisaruande; 3) ühinemisotsused; 4) audiitori aruande; 5) esimese kolme aasta äriplaani; 6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta; 7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse; 8) dokumendid krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja ja revisjonikomisjoni esimehe kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele; 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta. (2) Pangainspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. (3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid. (4) Pangainspektsioon võib teostada ühinemise toimingute kohapealset järelevalvet. § 69. Ühinemisluba (1) Pangainspektsioon võib keelduda krediidiasutuste ühinemiseks loa andmisest, kui: 1) ühinevatel krediidiasutustel ei ole Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse; 2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul; 3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Pangainspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni; 4) ühinemine võib kahjustada ühinevate krediidiasutuste hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve. (2) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Pangainspektsioon mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. § 70. Ühinemisest teatamine (1) Ühinevad krediidiasutused peavad teatama ühinemisloa saamisest viivitamatult vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes. (2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist. 7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE § 71. Usaldatavusnormatiivid (1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse: 1) neto-omavahendite minimaalsuurus; 2) kapitali adekvaatsus; 3) likviidsus; 4) riskide kontsentreerumise piirmäärad; 5) investeerimispiirangud. (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad neto-omavahendite minimaalsuurus, kapitali adekvaatsus, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel. (3) Usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab Eesti Pank vastavalt käesolevale seadusele. (4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest viivitamatult teatama Pangainspektsioonile. (5) Eesti Pangal on õigus Pangainspektsiooni ettepanekul käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud asjaoludel kehtestada krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud määrast kõrgem kapitali adekvaatsuse või neto-omavahendite määr. (6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Reservide suuruse ning nende moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 72. Krediidiasutuse omavahendid Krediidiasutuse omavahendid on: 1) esmased omavahendid; 2) täiendavad omavahendid; 3) kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid. § 73. Esmased omavahendid (1) Esmaste omavahendite hulka kuuluvad: 1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud kumulatiivsete eelisaktsiate eest tasutud summad; 2) aaþio; 3) üldine pangandusreserv; 4) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud reservid ja reservkapitalid; 5) eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum; 6) aruandeperioodi kasum, mille on kinnitanud audiitor; 7) muud käesoleva lõike punktides 1--5 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga ning Eesti Panga poolt esmaste omavahenditena aktsepteeritavad finantsinstrumendid. (2) Esmastest omavahenditest arvatakse maha: 1) oma aktsiad; 2) immateriaalne põhivara; 3) jooksva aruandeperioodi kahjum. (3) Krediidiasutusel peab olema võimalik koheselt ja piiranguteta kasutada kahjude või riskide katmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esmaseid omavahendeid. (4) Üldine pangandusreserv on krediidiasutuse põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkida võivate kahjude katmiseks moodustatav riskireserv. Üldise pangandusreservi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 74. Täiendavad omavahendid (1) Täiendavate omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) laenulepinguga võetud laenu tagastamise tähtaeg või tagastamise periood on vähemalt viis aastat. Laenu puhul, mille tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, peab lepingus olema sätestatud kohustus teatada laenu tagasinõudmisest ette mitte vähem kui viis aastat; 2) laenulepingus ei ole ette nähtud laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tingimust, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral; 3) krediidiasutus võib laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ainult Pangainspektsiooni loal; 4) krediidiasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule. (2) Täiendavate omavahenditena võetakse arvesse ainult reaalselt laekunud laenusumma. (3) Laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast. (4) Allutatud laenu, mille maksetähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, ei arvata täiendavate omavahendite hulka. (5) Muid kapitali iseloomuga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumentidega sarnaseid vahendeid, sealhulgas eelisaktsiaid, võib krediidiasutus täiendavate omavahendite hulka arvata ainult Pangainspektsiooni igakordsel eelneval loal. § 75. Bruto- ja neto-omavahendid (1) Esmased ja täiendavad omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid. (2) Neto-omavahendid saadakse, arvates vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale bruto-omavahenditest maha: 1) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes; 2) allutatud nõuded ja muud nimetatud finantsinstrumentidega sarnased kapitali iseloomuga nõuded krediidi- ja finantseerimisasutustele. (3) Neto-omavahenditest arvatakse maha investeeringute ning riski kontsentratsiooni piirmäärasid ületavad summad vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale. (4) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat neto-omavahendite miinimumsumma nõuet. § 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell (1) Krediidiasutuse kauplemisportfell koosneb järgmistest instrumentidest: 1) väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid; 3) instrumendid, mis on oma iseloomult sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega. (2) Pangaportfell koosneb väärtpaberitest ja tuletisinstrumentidest, nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustustest ja soetatud instrumentidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli. § 77. Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid (1) Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) laenulepingus sätestatud laenu tagastamise tähtaeg või tagastamise periood on vähemalt kaks aastat. Laenu, mille tagastamise tähtaeg ei ole kokku lepitud, võib täiendavate omavahendite hulka arvata juhul, kui laenulepingus on sätestatud kohustus teatada laenu tagasinõudmisest ette mitte vähem kui kaks aastat; 2) laenulepingus ei ole ette nähtud laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tingimust, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral; 3) laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva kahe aasta jooksul ei tohi tagastamisele kuuluvat laenusummat vähendada; 4) krediidiasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule; 5) krediidiasutus võib laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ainult Pangainspektsiooni loal. (2) Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahenditena võetakse arvesse ainult reaalselt laekunud laenusumma. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused võib krediidiasutuse omavahendite hulka arvata ainult Pangainspektsiooni igakordsel eelneval loal. § 78. Omavahenditele kehtestatud piirangud (1) Käesoleva seaduse §-s 74 loetletud täiendavate omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja muude sarnaste kohustuste summa ei tohi ületada 50 protsenti esmastest omavahenditest, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised. (2) Täiendavad omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada 100 protsenti samal otstarbel kasutatavaid esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised. (3) Täiendavate omavahendite ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite summa kokku ei tohi ületada 100 protsenti krediidiasutuse esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised. (4) Kauplemisportfelli riskide katteks kasutatavad täiendavad omavahendid ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid kokku ei tohi ületada 250 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavaid esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised. § 79. Kapitali adekvaatsus Krediidi- ja tururiskidest tulenevate võimalike kahjude katmiseks peab krediidiasutus järgima omavahendite ja riskiga kaalutud varade ning bilansiväliste kohustuste vahekorda ehk kapitali adekvaatsust. Krediidiasutuse kapitali adekvaatsus peab olema vähemalt kaheksa protsenti, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat normatiivi. § 80. Likviidsus (1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda. (2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel. (3) Eesti Pangal on õigus vajadusel kehtestada igale krediidiasutusele eraldi likviidsuse piirmäär. (4) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma likviidsetest vahenditest Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti. (5) Eesti Pangas hoitavate likviidsete vahendite ühtse määra ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 81. Investeerimispiirangud (1) Investeeringutena käsitletakse käesoleva seaduse mõistes materiaalsete väärtuste või finantspõhivara soetamist. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalusi teistes äriühingutes aktsiate või osade näol, mis on soetatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil. Finantspõhivaraks loetakse ka eespool nimetatud tingimustele vastavaid võlakirju või muid väärtpabereid. (2) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. (3) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu oluline osalus üheski teises äriühingus ei või ületada vastavalt 15 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (4) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute investeeringud finantspõhivara kujul teistes äriühingutes kokku ei tohi ületada vastavalt 60 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (5) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute investeeringud kokku ei tohi olla suuremad vastavalt krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3--5 nimetatud piiranguid ei rakendata investeeringutele teises krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3--5 sätestatu ei kehti: 1) kinnisvara ja muude materiaalsete väärtuste ning finantspõhivara suhtes, mille krediidiasutus on omandanud kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui kaks aastat; 2) kinnisvara suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks. § 82. Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile (1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse. (2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema nende tegevusele vastavad ning seda piisavalt katvad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid ja strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad, mis kuuluvad regulaarselt läbivaatamisele ja ajakohastamisele ning peavad kehtima nii krediidiasutuses kui temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes. (3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad reeglid peavad määratlema krediidipoliitika eesmärgid, riskivaliku põhiprintsiibid ja kriteeriumid, riskide hindamise kriteeriumid, laenuvõtjate krediidireitingu printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, krediidiandmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrollsüsteemi korralduse. (4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Pangainspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit. § 83. Nõuded laenudele (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks kõiki krediidiasutuse aktivaid või bilansiväliseid kohustusi, mis on tekkinud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 7 nimetatud tehingute tulemusena. (2) Krediidiasutuste poolt laenude teenindamise nõuded kehtestab Eesti Pank. (3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid, sealhulgas analüüsima ja kontrollima laenusaajate maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu ning väärtust. (4) Laene vallasasja tagatisel võidakse anda, kui: 1) tagatiseks on reaalselt olemasolev kuld ja muud väärismetallid, vekslid ja teised tähtajalised maksekohustused, väärtpaberid, aktsiad, osad, võla- ja pantkirjad, kaubad, kaupade veo- ja hoiutunnistused või muud krediidiasutuse krediidikomitee poolt reaalse tagatisena tunnustatud vallasasjad ja 2) tagatise turuväärtus on suurem antava laenu summast. (5) Laene kinnisasja tagatisel võidakse anda, kui laenu tagatiseks oleva kinnisasja krediidiasutuse kasuks seatud koormatisega samal järjekohal ja eespool asuvate koormatiste ja krediidiasutuse suhtes kinnisasja turuväärtust mõjutavate muude piiratud asjaõiguste turuväärtus koos tagatava laenuga kokku ei ületa kahte kolmandikku selle asja realiseerimise turuväärtusest konservatiivse hinnangu järgi. (6) Laenu tagatiseks oleva äriliselt tarvitatava asja tootlikkus peab olema piisav, et tagada laenu tagasimaksmine laenulepingus ettenähtud tähtaja jooksul. (7) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra peab kinnitama krediidiasutuse nõukogu. § 84. Laenud krediidiasutusega seotud isikutele (1) Krediidiasutus ei või anda laenu oma aktsionärile ega krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu aktsionärile, kellele kuulub rohkem kui 1 protsent nende äriühingute aktsiakapitalist. (2) Krediidiasutusega seotud isikuteks loetakse krediidiasutuse juhte ning nendega samaväärset majanduslikku huvi omavaid isikuid. (3) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155) §-s 49 nimetatud isikud. (4) Laenu krediidiasutusega seotud isikule võib anda ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest. (6) Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. (7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. § 85. Riskide kontsentreerumise piirmäärad (1) Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud isikute selliseid võlgnevusi ja potentsiaalseid kohustusi krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi ees, mis on võrdsed või ületavad 10 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. Suur riskide kontsentreerumine peab olema kinnitatud vastava pädevusega põhikirjalise organi otsusega. (2) Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi suur riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ühelgi juhul ületada 25 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (3) Omavahel seotud isikuteks loetakse: 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel. (4) Kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse tütar- või sidusettevõtjad või ühe või enama tütarettevõtja tütar- või sidusettevõtjad, siis nende võlakohustused ei või ületada 20 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest. Piirmäär ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. (5) Käesoleva seaduse § 84 lõikes 2 nimetatud isikute võlakohustus krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi ees ei tohi ületada 5 protsenti vastavalt krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (6) Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti vastavalt krediidiasutuse või selle konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. (7) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult informeerima Pangainspektsiooni suure riskide kontsentreerumise piirmäära ületamisest. Pangainspektsioon võib määratud tähtaja jooksul mõjuval põhjusel lubada krediidiasutusele erandeid. § 86. Varade hindamine (1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma varasid -- finantspõhivara, nõudeid ja muid kapitalipaigutusi, ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid. (2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende tagasimaksmise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille rahuldamine on ebatõenäoline või mille tagatised on osutunud ebapiisavaks, tuleb kanda kuludesse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete kuludesse kandmise korra kehtestab Eesti Pank. § 87. Krediidiasutustevahelised arveldused (1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. (2) Krediidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüsteemi kaudu Eesti Panga poolt kehtestatud korras. (3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit. (4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale. (5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 88. Pangasaladus (1) Pangasaladusena käsitleb käesolev seadus kõiki andmeid, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta. (2) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud neile teada olevat pangasaladust hoidma tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui pangasaladusega kaitstud isik ei ole kirjalikult avaldanud teistsugust soovi. (3) Krediidiasutusel on keelatud avaldada pangasaladust kolmandatele isikutele ilma kliendi nõusolekuta, välja arvatud juhtudel, kui pangasaladuse avaldamine on lubatud või kohustuslik seaduse alusel. (4) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (5) Pangasaladust peab avaldama kirjaliku järelepärimise vastusena: 1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule; 2) juurdlus- ja uurimisorganitele kriminaalasja algatamise määruse alusel; 3) maksuhaldurile maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409) § 20 lõike 1 kohaselt tingimusel, et maksuhaldur ei ole saanud nõutavaid dokumente ja andmeid maksumaksjalt; 4) Riigikontrollile vastavalt Riigikontrolli pädevusele tingimusel, et andmeid ei ole võimalik saada kontrollitavalt; 5) seaduse, testamendi või pärimislepingu alusel pärima õigustatud isikule, samuti notaritele ja välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud informatsiooni osas vastavate kirjalike dokumentide esitamisel; 6) Hoiuste Tagamise Fondi poolt määratud pädevale isikule Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel; 7) välisriigi pangajärelevalve asutusele, kui välisriigi pangajärelevalve asutusele laieneb selle pangasaladuse hoidmise kohustus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute järelepärimine peab sisaldama: 1) järelepärimise esitaja ametinimetust, nime, aadressi ja sidevahendite numbreid; 2) isiku, kelle või mille suhtes järelepärimine on esitatud, nime koos vastavalt kas isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga; 3) nõutavate andmete täpset loetelu, kirjeldust ja andmete nõudmise eesmärki; 4) nõude esitamise õiguslikku alust; 5) järelepärimise esitanud isiku allkirja. (7) Isikud, kellele järelepärimise alusel on avaldatud pangasaladust, võivad saadud andmeid kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. (8) Pangasaladusena ei käsitata: 1) andmeid, mis on avalikud või tavalises korras kättesaadavad muudest allikatest; 2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksiku kliendi andmeid või isikut; 3) andmeid krediidiasutuse asutajate ja aktsionäride või liikmete ning nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest. (9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust: 1) õiguskaitseorganitele, samuti kohtumenetluses, kui see on vajalik krediidiasutuse seaduslike huvide kaitseks või seaduslike õiguste teostamiseks; 2) teistele krediidiasutustele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele Eesti Panga poolt kehtestatud korras, eesmärgil ja ulatuses. (10) Krediidiasutusel on keelatud pangasaladuse avaldamine suuremas ulatuses, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. § 89. Kliendi kaitse (1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud. (2) Krediidiasutuse suhted klientidega reguleeritakse lihtkirjalike lepingutega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama. (4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta. (5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid. (6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. (7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega. (8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras. (9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. 8. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS § 90. Raamatupidamise korraldamine (1) Krediidiasutus lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), muudest Eesti õigusaktidest ja oma põhikirjast. Krediidiasutuste raamatupidamise juhendi kehtestab Eesti Pank. (2) Krediidiasutuse raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise krediidiasutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta. (3) Krediidiasutuse juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti Panga õigusaktidest. (4) Krediidiasutus on kohustatud pidama bilansis kajastamisele mittekuuluvate nõuete ja kohustuste arvestust bilansivälistel kontodel. (5) Konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist ja esitama Eesti Pangale konsolideeritud aruandlust, kui vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on krediidiasutus. § 91. Aruanded (1) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele: 1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika; 2) aruannete esitamise korra ja tähtajad; 3) konsolideeritud aruandluse nõuded. (2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta auditeeritud aruanne ning üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta ja krediidiasutuse aktsionäride või liikmete nimekiri, kellele kuulub vähemalt 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, esitatakse Eesti Pangale hiljemalt majandusaastale järgneva aasta kuue kuu jooksul. (3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271) tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset ning ühekordset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank. § 92. Aruannete avalikustamine (1) Krediidiasutuse avalikustatav kvartali-, poolaasta- ja kolmveerandaasta aruanne ning majandusaasta auditeerimata aruanne peab aruandeperioodi lõpust hiljemalt kahe kuu möödumisel ning majandusaasta auditeeritud aruanne hiljemalt kuue kuu möödumisel olema kättesaadav krediidiasutuse asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes. (2) Avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumi, aruannete vormid ja koostamise metoodika kehtestab Eesti Pank. (3) Kui avalikustatavaid finantsaruandeid on audiitor kontrollinud, lisatakse neile vastav märkus. (4) Avalikustatud aruandes vea ilmnemisel tuleb sellest koheselt avalikkusele teatada ja teha vastav parandus järgmises avalikus aruandes. § 93. Audiitorkontroll (1) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne peab olema kontrollitud audiitori poolt vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. (2) Lisaks krediidiasutuse aastaaruandele audiitor kontrollib ja annab järeldusotsuse lisas oma arvamuse: 1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele; 2) vara mahakandmise ja väärtuse korrigeerimise kohta; 3) kohustuslike reservide moodustamise kohustuse täitmise kohta; 4) maksevõime ja omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta; 5) sisekontrolli või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse kohta; 6) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta. (3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor. § 94. Audiitori nimetamine (1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku. (2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud. (3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Eesti Panga avalduse alusel audiitori, kui: 1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud; 2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest; 3) audiitor on kaotanud Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. (4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt. § 95. Audiitori informeerimiskohustus (1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla: 1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) krediidiasutuse tegevuse katkemine; 3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine; 4) audiitori eitav või märkustega järeldusotsus krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta; 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi; 6) juhi või töötaja tegu, mis tekitas või võib tekitada olulist varalist kahju krediidiasutusele, tema kliendile või klientidele. (2) Pangainspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded. 9. peatükk JÄRELEVALVE § 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded (1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Pangainspektsioon Eesti Panga seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras. (2) Järelevalve korraldamiseks ja teostamiseks on Eesti Pangal õigus käesolevas seaduses või Eesti Panga seaduses ettenähtud alustel anda välja määrusi, juhendeid, otsuseid, samuti anda soovitusi või selgitusi. (3) Pangainspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (4) Pangainspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Pangainspektsioon selleks sõltumatuid eksperte. § 97. Järelevalve ulatus Pangainspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki Eesti krediidiasutusi; 2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarkrediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud; 3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarkrediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti; 4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid. § 98. Koostöö välisriikide järelevalveasutustega (1) Pangainspektsioonil on õigus teha koostööd välisriikide pangajärelevalve- ja teiste pädevate järelevalveasutustega ning vahetada järelevalvetegevuseks vajalikku informatsiooni. (2) Pangainspektsioon võib välisriikide pangajärelevalveasutustega sõlmitud koostöökokkulepete alusel volitada välisriigi pangajärelevalveasutust kontrollima vastava riigi krediidiasutuse Eestis paiknevat tütarettevõtjat, filiaali ja esindust. § 99. Pangainspektsiooni õigused informatsiooni saamisel (1) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Pangainspektsioonil õigus: 1) nõuda krediidiasutuselt ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt esitatud andmete täpsustamiseks täiendavat informatsiooni, dokumente ja selgitusi; 2) nõuda informatsiooni, dokumente ja selgitusi krediidiasutuses olulist osalust omavatelt aktsionäridelt; 3) teostada krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Pangainspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist; 4) saada andmeid krediidiasutuse tegevuse ja aktsionäride või liikmete kohta riiklikest põhiregistritest, riiklikest registritest ja riigi andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötajatelt ja nõuda nimetatud isikute käsutuses olevate dokumentide esitamist; 5) saada informatsiooni ja teha koostööd kindlustus- ja väärtpaberijärelevalve asutustega järelevalve küsimustes; 6) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse sisekontrolli osakonna või revisjonikomisjoniga. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Pangainspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele täiendavate andmete esitamise kohustus. § 100. Järelevalve korraldus (1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti kohapealse kontrolli teel. (2) Pangainspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel. § 101. Kohapealne kontroll (1) Kohapealsel kontrollimisel on Pangainspektsiooni töötajatel ja teistel Eesti Panga volitatud isikutel õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki krediidiasutuses kehtivaid turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse. (2) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke dokumente ja muud informatsiooni, kaasa arvatud audiitori poolt krediidiasutuse aruannete kohta tehtud järeldusotsused koos juhatusele esitatavate märkustega, ja annab nende kohta vajalikke selgitusi. (3) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti või õiendi, mis esitatakse krediidiasutuse juhatuse liikmele või tema poolt volitatud isikule, kes annab selle kättesaamise kohta allkirja. § 102. Erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramine (1) Pangainspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuses erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi läbiviimist, kui Pangainspektsiooni hinnangul krediidiasutuse aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad või on tehtud tehinguid, mille tulemusena võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele olulist kahju või kui muud krediidiasutuse järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist. (2) Pangainspektsioonil on õigus määrata erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi läbiviimiseks audiitor, kellel on õigus kasutada kõiki kontrolli või ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Krediidiasutus on kohustatud need piiranguteta esitama ja osutama audiitorile igakülgset abi vastavalt käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud korrale. (3) Erakorralise kontrolli või ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud kannab Eesti Pank. § 103. Ettekirjutus (1) Pangainspektsioonil on õigus: 1) teha ettekirjutusi, kui järelevalve tulemusel on avastatud seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide või krediidiasutuse põhikirja nõuete rikkumisi; 2) õiguserikkumiste ärahoidmiseks kohaldada ettekirjutusega käesoleva seaduse §-s 104, välja arvatud selle punktis 12 sätestatut, kui krediidiasutuse poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid krediidiasutuse tegevust ohustavaid või hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huve kahjustavaid asjaolusid. (2) Ettekirjutuses peavad olema toodud: 1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress; 4) ettekirjutuse tegemise alused koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid. (3) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata krediidiasutuse esindajale allkirja vastu. (4) Ettekirjutuse saaja peab pärast ettekirjutuse saamist viivitamata asuma selle täitmisele. (5) Ettekirjutuse saajal on õigus vaidlustada ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 110 ettenähtud korras. § 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel Pangainspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) piirata krediidiasutuse teatavat liiki tehingute mahtu; 2) keelata krediidiasutusel teatavat liiki tehingute tegemine; 3) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed; 4) keelata uute filiaalide asutamine; 5) nõuda krediidiasutuse varade hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule; 6) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist; 7) nõuda sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist; 8) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist; 9) teha ettepanek üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks; 10) nõuda krediidiasutuse töötajate töölt kõrvaldamist; 11) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist; 12) nõuda Hoiuste Tagamise Fondi kohustusliku osamakse tasumist; 13) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse täitmiseks. § 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine (1) Pangainspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. (2) Pangainspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. § 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Eesti Panga avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 107. Krediidiasutuse tervendamiskava (1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Pangainspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava. (2) Pangainspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Pangainspektsiooni poolt määratud audiitorilt. (3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine Pangainspektsiooni poolt määratud tähtajaks. (4) Kui Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Pangainspektsioonil õigus teha ettepanek krediidiasutusele moratooriumi kehtestamiseks või krediidiasutuse tegevusloa tühistamiseks või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid. § 108. Informeerimiskohustus (1) Kohustusliku informatsioonina, aruannete ja dokumentidena käsitatakse käesolevas seaduses kõiki käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides nimetatud aruandeid, informatsiooni, selgitusi või muid dokumente, mida krediidiasutused või teised isikud on kohustatud esitama Pangainspektsioonile või teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele või neid avaldama. (2) Krediidiasutused on kohustatud viivitamatult informeerima Pangainspektsiooni kirjalikult: 1) krediidiasutuse asukoha ja aadressi muutumisest, samuti kõigi filiaalide ja esinduste avamisest, nende aadressi muutumisest ja nende sulgemisest ning tütarettevõtja või sidusettevõtja või abiettevõtja asutamisest, omandamisest või lõpetamisest, 2) asjaoludest, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit; 3) allutatud laenude laenulepingute sõlmimisest; 4) muudest asjaoludest ja toimingutest, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses. (3) Krediidiasutuste, tema filiaalide, esinduste, samuti tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate ning nende audiitorkontrolli tulemuste kohta peab andmekogu Eesti Pank. Selle andmekogu vastutav töötleja on Pangainspektsioon. § 109. Kontrollimise andmete salastatus (1) Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud andmed ja tulemused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Pangainspektsiooni töötaja, samuti Pangainspektsiooni volitusel tegutsenud audiitorid, eksperdid ja muud isikud on kohustatud neile järelevalve käigus teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid hoidma tähtajatult saladuses. (2) Kontrollimisel selgunud salajaste andmete avaldamine on lubatud: 1) kohtule, uurimisorganile ja maksuhaldurile seoses krediidiasutusepoolse seaduserikkumisega; 2) Eesti Panga töötajatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks tingimusel, et neile laieneb Eesti Panga seaduse järgi ametialase saladuse pidamise kohustus; 3) kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni ametnikele lepingu alusel tingimusel, et edastatud informatsiooni kasutatakse ainult järelevalve eesmärgil ja on tagatud seadusega sätestatud informatsiooni salastatus; 4) teiste riikide pangajärelevalve asutustele, kui välisriigi pangajärelevalve asutusele laieneb seaduse alusel pangasaladuse hoidmise kohustus; 5) krediidiasutuse moratooriumi- ja pankrotihaldurile; 6) Hoiuste Tagamise Fondile. § 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine (1) Kui Pangainspektsiooni töötajad või teised Eesti Panga volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Eesti Panga seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus: 1) lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse; 2) esitada kontrollijate tegevuse kohta Eesti Panga presidendile kirjalik pretensioon kümne päeva jooksul akti või õiendi kättesaamise päevast arvates. (2) Eesti Panga president on kohustatud krediidiasutuse pretensiooni läbi vaatama ja teatama oma otsusest ühe kuu jooksul pretensiooni ja asja lahendamiseks kõigi vajalike dokumentide ja seletuste saamise päevast arvates. (3) Pangainspektsiooni ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. (4) Pretensiooni esitamine ja menetlemine ei peata järelevalve tulemuste alusel tehtud ettekirjutuste, otsuste ja muude selliste haldusaktide (-toimingute) täitmist, kui Pangainspektsiooni poolt ei ole ette nähtud teisiti. (5) Järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuste, otsuste ja muude selliste haldusaktide (-toimingute) läbivaatamise käigus ei kuulu rakendamisele halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 95/96, 1575; 1998, 17, 265; 61, 981; 1999, 16, 271) § 9 lõige 3. 10. peatükk MORATOORIUM § 111. Moratooriumi mõiste Moratoorium on makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused, iseloom, võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. § 112. Moratooriumi kehtestamine (1) Eesti Pank võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui: 1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või 2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või 3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul. (2) Moratooriumi kehtestamise ettepaneku esitab Pangainspektsioon. (3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Eesti Pank moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse. (4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. (5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Pangainspektsiooni töötaja. (6) Eesti Pank saadab moratooriumi kohta viivitamatult teate krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile vastava kande tegemiseks, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja elukoha. (7) Teade moratooriumi kehtestamisest avaldatakse Eesti Panga poolt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes. § 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal (1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti: 1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust; 2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine; 3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara. (2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti. (3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist: 1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud; 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas; 3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrit isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud; 4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele. (4) Moratooriumihaldur esitab Hoiuste Tagamise Fondile andmed ja õigustatud isikutele saldokinnituse Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud korras. (5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Eesti Pank. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile. (6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata. (7) Moratooriumihaldur esitab Pangainspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank. (8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Pangainspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. (9) Moratooriumihalduri tegevuse peale võib kaebuse esitada käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud korras, kusjuures kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata moratooriumihalduri tegevust. § 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal (1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. (2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil. (3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti. (4) Moratooriumi ajal täidetakse ainult enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevaid kohustusi ja teostatakse tasaarvestusi maksesüsteemi vahendusel. (5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist. (6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks. (7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti. (8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele. (9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. § 115. Moratooriumi lõpetamine (1) Eesti Pank otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest. (2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega. (3) Eesti Pank otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui: 1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja 2) Pangainspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad. (5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Eesti Pank krediidiasutuse tegevusloa tühistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel. 11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE 1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine § 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid (1) Krediidiasutus lõpetatakse: 1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) Eesti Panga algatusel kohtuotsuse alusel (sundlõpetamine); 3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele. (2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks. (3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Pangainspektsioonile. § 117. Vabatahtlik lõpetamine (1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded. (2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Eesti Pangale taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Eesti Pank võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud. (3) Eesti Pank annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. § 118. Sundlõpetamine (1) Krediidiasutus lõpetatakse Eesti Panga avalduse alusel kohtuotsusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Eesti Panga poolt tühistatud. (2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta. (3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut. (5) Sundlõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust. § 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded (1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele. (2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Eesti Panga nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank. (3) Eesti Pangal on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt. (4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele. § 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded Likvideerijad on kohustatud: 1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga; 2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga; 3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine; 4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast; 5) teatama viivitamatult lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod; 6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi Eesti Panga poolt kehtestatud korras. § 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine (1) Lõpetamisotsuse avaldamisest arvates loetakse kõigi võlausaldajate nõuete tähtpäevad saabunuks ja krediidiasutuse kohustused kuuluvad täitmisele täies ulatuses. (2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks. (3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid. 2. jagu Krediidiasutuse pankrot § 122. Pankrotihoiatuse saamine Krediidiasutus on kohustatud teatama Eesti Pangale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest. § 123. Pankrotiavalduse esitamine (1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada: 1) võlausaldaja; 2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel; 3) Eesti Pank. (2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul. § 124. Pankrotiavalduse esitamine Eesti Panga poolt (1) Eesti Pangal on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja. (2) Eesti Pangal on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 9 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta. § 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine (1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates. (2) Eesti Panga poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 12 ja 121 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel. (3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Eesti Panga esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates. § 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine (1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Eesti Panga ettepanekul. (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 30 sätestatut. (3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Eesti Pangale 30 päeva ette, esitades tegevusaruande. (4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Eesti Panga avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel. (5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras. (6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Eesti Pangale. (7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 99 lõike 4 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut. § 127. Ajutise halduri kohustused (1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega. (2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad. (3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras. (4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Eesti Pangalt. § 128. Pankrotihalduri kohustused (1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotiotsusest ja täidab Hoiuste Tagamise Fondi seaduse §-s 26 ettenähtud kohustused. (2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamatult teatama pankrotiotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod. (3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras. (4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras. (5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Eesti Panga nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Aruandluse vormi kehtestab Eesti Pank. § 129. Pankrotitoimkond (1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Hoiuste Tagamise Fondi ja üks Eesti Panga poolt nimetatud isik. (2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Eesti Panga ettepanekul. (3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 27 sätestatut. § 130. Nõuded krediidiasutuse pankrotimenetluses (1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud: 1) Hoiuste Tagamise Fond -- Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel teostatud väljamaksete ulatuses; 2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, -- nõuetes Hoiuste Tagamise Fondi poolt väljamaksmata summade ulatuses, kui hoiusesumma ületab Hoiuste Tagamise Fondi seaduse §-s 16 ettenähtud määra ja kui ta on esitanud eelnimetatud seaduse § 26 lõikes 3 ettenähtud saldokinnituse. (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 68 lõigetes 1--3 sätestatut kohaldada pärast viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. § 131. Nõuete rahuldamisjärkude erisused (1) Krediidiasutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Krediidiasutuse käesoleva seaduse §-des 74 ja 77 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist. § 132. Pankrotivara moodustamise erisused (1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks. (2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga ning pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga. § 133. Pankrotivara müük (1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded. (2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast. § 134. Krediidiasutuse tervendamine ja kompromiss (1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Eesti Panga nõusolekul. (2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Eesti Panga nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatule. 12. peatükk VASTUTUS § 135. Ebaseaduslik ettevõtlus (1) Ebaseadusliku ettevõtlusena käsitatakse käesolevas seaduses füüsilise või juriidilise isiku tegevust ilma krediidiasutuse tegevusloata käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud alal. Ebaseadusliku ettevõtlusena ei käsitata käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 toodud juhtumeid. (2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesolevas paragrahvis nimetatud haldusõiguserikkumise, võib vastutust haldusõiguserikkumise eest kohaldada nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule. (3) Juriidilisele isikule, kes tegeleb ebaseadusliku ettevõtlusega, määratakse rahatrahv 100 000 -- 1 000 000 krooni. (4) Ebaseadusliku ettevõtluse eest karistatakse süüdiolevat füüsilist isikut sõltuvalt rikkumise tehioludest haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276) või kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1997 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576; 107, 1766; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 156; 16, 267, 271 ja 276) alusel. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusõiguserikkumise kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul või tarbijakaitseametnikul või Pangainspektsiooni töötajatel haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud vormis. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjade arutamise ja karistuse määramise õigus on haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189 lõike 2 punktis 1 nimetatud politseiametnikel ja Tarbijakaitseameti peadirektoril ning tema asetäitjal ja Pangainspektsiooni juhatajal ning tema asetäitjal. § 136. Keelatud tegevus (1) Keelatud tegevusena käsitatakse käesolevas seaduses kõiki tegevusi, mis käesoleva seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega on keelatud, või tegevusetust käesolevas seaduses või selle alusel väljaantud õigusaktides ettenähtud kohustuste täitmata jätmisel. (2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesolevas paragrahvis nimetatud haldusõiguserikkumise, võib vastutust haldusõiguserikkumise eest kohaldada nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. § 137. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste õiguserikkumiste korral: 1) kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamis- ja avaldamiskohustuse täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv 5000 -- 200 000 krooni; 2) tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu valede kohustuslike aruannete, informatsiooni või muude dokumentide esitamise või avaldamise eest -- määratakse rahatrahv 100 000 -- 300 000 krooni; 3) arvelduste korra rikkumise eest -- määratakse rahatrahv 10 000 -- 100 000 krooni; 4) krediidiasutuse poolt Pangainspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest -- määratakse rahatrahv 100 000 -- 500 000 krooni; 5) keelatud tegevuse eest -- määratakse rahatrahv 10 000 -- 500 000 krooni; 6) krediidiasutuse kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuste andmise, samuti muu käesolevas seaduses ettenähtud kontrollimise takistamise eest -- määratakse rahatrahv 100 000 -- 500 000 krooni. (2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumisi, võib nende haldusõiguserikkumiste eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Karistuse määramisel süüdlasest füüsilisele isikule lähtutakse haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 1373 ettenähtud sanktsioonidest. § 138. Protokolli koostamine (1) Pangainspektsiooni volitatud töötajal on õigus koostada protokoll käesoleva seaduse rikkumise kohta juriidilise isiku poolt. (2) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ja nimi; 3) haldusõiguserikkuja ärinimi, registreerimise number ja asukoht; 4) haldusõiguserikkuja esindaja nimi ja amet; 5) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 6) viide seadusesättele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse; 7) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. § 139. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas (1) Menetlus juriidilise isiku käesoleva seadusega sätestatud õiguserikkumise asjas toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302) sätestatud korras. (2) Käesoleva seaduse §-s 137 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja Pangainspektsiooni juhatajal. Pangainspektsiooni juhatajal on õigus määrata rahatrahvi kuni 100 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik. § 140. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. 13. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 141. Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele (1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. (4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Pangainspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse. (5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust. (6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut. (8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (9) Eesti Pangal on õigus kehtestada käesoleva seaduse rakendamiseks õigusakte, anda selgitusi ja juhendeid. § 142. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud: 1) paragrahvi 87 lõiked 3--5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril; 2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel; 3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti. § 143. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuste seadus (RT I 1995, 4, 36; 12, õiend; 1998, 59, 941; 110, 1811; 111, 1828; 1999, 10, 155; 16, 276). (2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA