Teksti suurus:

Hoiu-laenuühistu seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 24, 357

Hoiu-laenuühistu seadus

Vastu võetud 09.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 520

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused ning asutamise ja lõpetamise korra.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele hoiu-laenuühistutele.

(2) Hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 3. Hoiu-laenuühistu mõiste

(1) Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute teostamine hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas elavate või seal kinnisasja omavate füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks.

(2) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu.

§ 4. Hoiu-laenuühistu ärinimi

(1) Hoiu-laenuühistu ärinimi peab sisaldama täiendit «hoiu-laenuühistu» ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendi asemel võib hoiu-laenuühistu ärinimes kasutada lühendit HLÜ.

§ 5. Hoiu-laenuühistu tegevuspiirkond

(1) Hoiu-laenuühistu asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusterritooriumil võib tegutseda mitu hoiu-laenuühistut.

§ 6. Hoiu-laenuühistu tehingud

Hoiu-laenuühistu teostab järgmisi tehingud ja toimingud:

1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt;

2) laenude andmine oma liikmetele;

3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu-laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt;

4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine;

5) välissularaha ost ja müük;

6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks;

7) varakappide ja seifide üürimine;

8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.

2. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU ASUTAMINE

§ 7. Hoiu-laenuühistu asutamisleping

(1) Hoiu-laenuühistu asutamiseks sõlmivad käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele vastavad asutajad asutamislepingu.

(2) Asutamislepingus märgitakse:

1) asutatava hoiu-laenuühistu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;

2) hoiu-laenuühistu tegevuspiirkond;

3) asutajate nimed ja elu- või asukohad, isiku- või registrikoodid;

4) osakapitali kavandatav suurus;

5) asutajate poolt tasutud sisseastumismaksu ja osamaksu jaotus asutajate vahel;

6) osamaksu suurus ja tasumise kord;

7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;

8) sisseastumismaksu ja osamaksu tasumise aeg ja koht;

9) asutamiskoosoleku toimumise aeg ja koht.

(3) Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.

(4) Asutamislepingu sõlminud asutajad koostavad hoiu-laenuühistu põhikirja projekti.

§ 8. Hoiu-laenuühistu asutamiskoosoleku kokkukutsumine

(1) Asutajad kutsuvad asutamiskoosoleku kokku asutamislepinguga ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast asutamislepingu sõlmimist.

(2) Asutamiskoosoleku kokkukutsumise päevaks peavad käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud avalduse olema asutajatele esitanud ja sisseastumismaksu tasunud vähemalt 25 isikut, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele.

(3) Kui asutajad ei kutsu asutamiskoosolekut kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul, on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel õigus saada tasutu tagasi täies ulatuses. Tagastamise eest vastutavad asutajad solidaarselt.

(4) Asutamiskoosolekust on õigus osa võtta igal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul või tema esindajal notariaalselt tõestatud volikirja alusel.

§ 9. Hoiu-laenuühistu asutamiskoosoleku pädevus

(1) Asutamiskoosolek:

1) otsustab hoiu-laenuühistu asutamise;

2) võtab vastu hoiu-laenuühistu põhikirja;

3) valib hoiu-laenuühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed;

4) valib hoiu-laenuühistu nõukogu liikmed, kui see on ette nähtud seaduses või hoiu-laenuühistu põhikirjas;

5) valib laenukomitee liikmed hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras;

6) nimetab audiitori.

(2) Asutamiskoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikutest vähemalt 2/3.

(3) Hoiu-laenuühistu asutamise ja põhikirja vastuvõtmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud isikutest. Muu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool koosolekul osalenud isikutest.

§ 10. Hoiu-laenuühistu põhikiri

(1) Hoiu-laenuühistu põhikirjas peab lisaks ühistuseaduses (RT 1992, 36, 477; RT I 1998, 95, 1513; 1999, 10, 155) sätestatud andmetele olema märgitud:

1) hoiu-laenuühistu tegevuspiirkond;

2) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;

3) osamaksu suurus, tasumise tähtaeg ja kord;

4) osakapitali suurus;

5) reservkapitali ja muude reservide suurus ja moodustamise kord;

6) liikmete täiendava vastutuse kohaldamise kord, kui selline vastutus on põhikirjas ette nähtud;

7) üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord;

8) hoiu-laenuühistu lõpetamisel vara jaotamise põhimõtted;

9) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.

(2) Põhikirjale kirjutavad alla kõik asutamiskoosolekul osalenud ja selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed. Enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmist loetakse hoiu-laenuühistu liikmeks astunuiks asutajad ja isikud, kes on täitnud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ja kirjutavad alla põhikirjale.

§ 11. Sisseastumismaksu ja osamaksu tasumine

Hoiu-laenuühistu liikmed peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud Eesti krediidiasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega.

§ 12. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

(1) Enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava hoiu-laenuühistu nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava hoiu-laenuühistu organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning muu hoiu-laenuühistu tegevuseks vajaliku vallas- ja kinnisvara omandamisele või rentimisele.

(2) Enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmist asutatava hoiu-laenuühistu nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused lähevad hoiu-laenuühistule üle hoiu-laenuühistu registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.

(4) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused hoiu-laenuühistule üle, kui liikmete üldkoosolek selle tehingu heaks kiidab.

(5) Kui hoiu-laenuühistu varast ei jätku ühistu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühistu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühistu kohustuste eest ulatuses, milles ühistu vara vähenes enne ühistu äriregistrisse kandmist ühistule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühistu äriregistrisse kandmisest.

§ 13. Hoiu-laenuühistu asutajate vastutus

Asutajad vastutavad nende poolt hoiu-laenuühistule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 14. Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avaldus

(1) Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse, milles näidatakse lisaks ühistuseaduses nimetatud andmetele ka käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmed, esitab juhatus ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:

1) asutamisleping;

2) krediidiasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta;

3) juhatuse ja nõukogu liikmete, revisjonikomisjoni liikmete ja audiitori nimed, isikukoodid ja elukohad;

4) sidevahendite (telefon, faks vms) numbrid;

5) muud seaduses sätestatud dokumendid.

(2) Juhatus on kohustatud esitama avalduse hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks kolme kuu jooksul asutamiskoosoleku toimumise päevast.

§ 15. Äriregistrisse kantavad andmed

Lisaks ühistuseaduses sätestatud andmetele kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu:

1) osakapitali suurus;

2) majandusaasta algus ja lõpp.

3. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU LIIKMED

§ 16. Liikmeks vastuvõtmine

(1) Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 100 krooni.

(2) Liikmeks astuja võetakse hoiu-laenuühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub nõukogu pädevusse.

(3) Igale hoiu-laenuühistu liikmele antakse liikmeraamat või liikmekaart.

§ 17. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumise tingimused

(1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda:

1) füüsiline isik, kes elab alaliselt hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas või omab seal kinnisasja;

2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas.

(2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohalik omavalitsus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumine

(1) Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab esitama vastava kirjaliku avalduse asutajatele või juhatusele.

(2) Avaldusele tuleb lisada kohustiskiri, millega hoiu-laenuühistu liige võtab endale täiendava vastutuse hoiu-laenuühistu kohustuste eest, kui hoiu-laenuühistu põhikirjas on liikme täiendav vastutus ette nähtud.

(3) Hoiu-laenuühistu liikmete arv peab igal ajahetkel vastama käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule.

§ 19. Hoiu-laenuühistust väljaastumine

(1) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus hoiu-laenuühistust välja astuda ühistu põhikirjas ettenähtud korras, kui tal ei ole hoiu-laenuühistu ees täitmata kohustusi.

(2) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks ühistuseaduses ettenähtud korras, kui selleks on vara, mis ületab osakapitali ja reservkapitali ning tal ei ole ühistu ees täitmata kohustusi.

(3) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus võõrandada oma osamaks teisele hoiu-laenuühistu liikmele või kolmandale isikule, kes vastab käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele.

§ 20. Hoiu-laenuühistust väljaastunud liikme õigus dividendidele

Väljaastunud liige kaotab õiguse saada dividende majandusaasta selle poolaasta algusest, mille kestel ta esitas hoiu-laenuühistust väljaastumise avalduse, kuid kuni osamaksu tagastamiseni käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel on tal õigus saada tasutud osamaksult intressi samadel tingimustel, nagu hoiu-laenuühistu maksab seda tähtajata hoiustelt.

§ 21. Hoiu-laenuühistu liikme varaline vastutus

(1) Kui hoiu-laenuühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta hoiu-laenuühistu kohustuste eest ka tasumata osamaksu ulatuses.

(2) Hoiu-laenuühistu põhikirjas võib ette näha hoiu-laenuühistu liikme täiendava vastutuse hoiu-laenuühistu kohustuste eest käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud juhul kuni kolmekordse tasutud osamaksu ulatuses.

(3) Kui hoiu-laenuühistu liige on andnud juhatuse poolt aktsepteeritava tagatise või kui hoiu-laenuühistu füüsilisest isikust liikme osamaks on vähemalt 5000 krooni või juriidilisest isikust liikme osamaks on vähemalt 10 000 krooni, võib üldkoosolek juhatuse ettepanekul vabastada liikme põhikirjas ettenähtud täiendavast vastutusest tingimusel, et liikmele antud laenusumma ei tohi ületada tema poolt tasutud osamaksu rohkem kui viis korda.

4. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU VARA

§ 22. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital

(1) Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest.

(2) Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.

(3) Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile.

(4) Osakapitali suurendamisel kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1998, 91--93, 1500; 1999, 10, 155) §-des 192 ja 195 ning § 196 lõike 1 punktides 1--5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(5) Osakapitali vähendamisel kohaldatakse äriseadustiku §-s 197, § 199 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 200 sätestatut. Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud miinimumi.

§ 23. Hoiu-laenuühistu liikme osamaks

(1) Hoiu-laenuühistu liikme osamaksu suurus on vähemalt 100 krooni.

(2) Hoiu-laenuühistu liikme osamaks tasutakse ainult rahas.

(3) Hoiu-laenuühistu liige peab tasuma osamaksu ühe kuu jooksul ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta otsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

§ 24. Hoiu-laenuühistu reservkapital ja muud reservid

(1) Hoiu-laenuühistu kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat määra.

(2) Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest.

(3) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel.

(4) Hoiu-laenuühistu võib võimalike kahjude katmiseks moodustada reserve. Reservide suurus, moodustamise ja kasutamise kord sätestatakse põhikirjas.

§ 25. Hoiu-laenuühistu kasumi jaotamine

(1) Hoiu-laenuühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

(2) Hoiu-laenuühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.

(3) Dividendide väljamaksmist alustatakse üks kuu pärast üldkoosoleku vastava otsuse vastuvõtmist.

(4) Väljavõtmata dividendide pealt hoiu-laenuühistu intresse ei maksa.

§ 26. Hoiu-laenuühistu kahjumi katmine

(1) Kui auditeeritud majandusaasta aruandest või hoiu-laenuühistu likvideerimisbilansist selgub kahjum, kaetakse see üldkoosoleku otsuse alusel reservkapitali arvel. Hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud juhtudel võib kahjumi katta muude reservide arvel.

(2) Kui reservkapitalist ja teistest põhikirjas ettenähtud reservidest kahjumi katmiseks ei piisa ja hoiu-laenuühistu põhikirjas on ette nähtud liikmete käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud täiendav vastutus, otsustab üldkoosolek katmata kahjumi summa jaotamise hoiu-laenuühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende täiendava vastutuse suurusega ja määrab tähtaja, mille jooksul iga liige on kohustatud tasuma kahjumi katmiseks tema kanda langeva summa.

(3) Kui kahjumi katmiseks reservkapitalist ja teistest põhikirjas ettenähtud reservidest ei piisa ning kahjumi katmise tagajärjel on hoiu-laenuühistu osakapital vähenenud 1/3 võrra või kui kahjumi katmise tagajärjel jääb osakapital käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 toodud miinimumist väiksemaks, peab juhatus 15 päeva jooksul kutsuma kokku liikmete erakorralise üldkoosoleku. Üldkoosolek peab otsustama:

1) osakapitali suurendamise või

2) hoiu-laenuühistu lõpetamise või

3) pankrotiavalduse esitamise.

5. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE

§ 27. Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise põhimeetmed

(1) Hoiu-laenuühistu peab oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid usaldusväärsuse tagamise põhimeetmeid:

1) hoiu-laenuühistu peab paigutama mitte vähem kui 10 protsenti kaasatud hoiuste summast likviidse hoiusena mõnda Eesti krediidiasutusse;

2) hoiu-laenuühistu võib omandada kinnisasju ainult sel hulgal, mis on vajalik tema põhitegevuseks;

3) hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse kokku ei tohi olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist;

4) hoiu-laenuühistu peab võõrandama kinnis- ja vallasvara ning aktsiad ja osad, mille ta on omandanud kolmanda osapoole arvel, hiljemalt kahe aasta jooksul nende omandamisest;

5) hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus ja täisosanikuna usaldusühingus;

6) hoiu-laenuühistu võib laene välja anda ainult käesoleva seaduse §-s 28 ettenähtud korras;

7) hoiu-laenuühistu kohustuste summa kokku ei või ületada kahekümnekordset omakapitali summat.

(2) Hoiu-laenuühistu ei või puhaskasumit jaotada, kui majandusaastal ei ole kolme kuu vältel kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatust.

§ 28. Nõuded laenudele

(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid, sealhulgas kontrollima laenusaaja maksevõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.

(2) Hoiu-laenuühistu annab välja laene tähtajaga kuni kolm aastat. Hoiu-laenuühistule antud sihtotstarbelise laenuressursi arvel antavate laenude tähtaeg võib olla pikem kui kolm aastat.

(3) Hoiu-laenuühistu ühele liikmele antud laen või ühele liikmele kattuvate tähtaegadega antud mitme laenu summa kokku ei tohi olla rohkem kui 10 korda suurem tema poolt tasutud osamaksu summast ega tohi ületada 20 protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist.

(4) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud.

(5) Laenu andmine ühistu juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsuse alusel.

§ 29. Laenukomitee moodustamine ja liikmed

(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on rohkem kui 50 liiget või kui see on põhikirjaga ette nähtud.

(2) Laenukomitee moodustatakse hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras.

(3) Laenukomitees on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(4) Laenukomitee liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.

(5) Laenukomitee liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse esimees (juhataja), nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla laenukomitee liikmeks.

(6) Laenukomitee liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust.

§ 30. Laenukomitee otsused

(1) Laenukomitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku laenukomitee esimees või teda asendav isik.

(2) Laenukomitee võtab otsuseid vastu hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras.

(3) Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist.

§ 31. Nõuded riskide juhtimisele

(1) Hoiu-laenuühistu ei või võtta ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse.

(2) Hoiu-laenuühistus peavad olema kehtestatud sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis peavad tagama hoiu-laenuühistu tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise ja muu hulgas kindlaks määrama:

1) hoiu-laenuühistu ning hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;

2) hoiu-laenuühistu sisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;

3) tehingute ja toimingute tegemise korra hoiu-laenuühistu arvel ning klientide nimel ja arvel;

4) alluvussuhted ja õiguste delegeerimise korra, sätestades funktsioonide lahususe hoiu-laenuühistu nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel.

(3) Hoiu-laenuühistu nimel tegutsev isik ei või esindada hoiu-laenuühistut tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes hoiu-laenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid.

(4) Hoiu-laenuühistul peavad olema tegevusele vastavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid ja strateegiad, mis tagavad riskide objektiivse kontrollimise, juhtimise ja hindamise. Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted kinnitab liikmete üldkoosolek.

6. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU JUHTIMINE

§ 32. Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevus

(1) Lisaks ühistuseaduses sätestatule kuulub hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevusse:

1) majandusaasta eelarve kinnitamine;

2) liikmete täiendava vastutuse määra ja vastavate summade tasumise korra kehtestamine, kui täiendava vastutuse kohaldamine on põhikirjas ette nähtud;

3) liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine lähtuvalt seadusest;

4) audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

5) laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine enne volituste tähtaja lõppemist;

6) mittetulundusühistu ja keskühistu liikmeks astumise otsustamine;

7) laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui hoiu-laenuühistus ei ole moodustatud nõukogu;

8) muude seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

(2) Muudes, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes võib hoiu-laenuühistu üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul.

§ 33. Hoiu-laenuühistu nõukogu

(1) Hoiu-laenuühistul on nõukogu seaduses ettenähtud juhul või kui see on ette nähtud põhikirjaga.

(2) Nõukogus on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(3) Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

§ 34. Hoiu-laenuühistu juhatus

(1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2) Juhatuse liige ei pea olema hoiu-laenuühistu liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

§ 35. Hoiu-laenuühistu juhatuse esindusõigus

(1) Hoiu-laenuühistut võivad esindada igas õigustoimingus koos vähemalt kaks juhatuse liiget, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad hoiu-laenuühistut ühiselt.

(2) Juhatuse esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui see ei ole äriregistrisse kantud.

§ 36. Hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad nõuded

(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmeks ei tohi olla pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(2) Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, hoiu-laenuühistu juhatuses osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus.

(3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige, hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liige või hoiu-laenuühistu audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.

(4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus.

(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor.

7. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU TEGEVUSE KONTROLLIMINE

§ 37. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjon

(1) Hoiu-laenuühistul on kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu.

(2) Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal.

(3) Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu ega laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.

(4) Hoiu-laenuühistu majandustegevuse auditeerimine ei välista revisjonikomisjoni tegevust.

§ 38. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni õigused ja kohustused

(1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, arveldus- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks.

(2) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida hoiu-laenuühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus.

§ 39. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni ülesanded

(1) Revisjonikomisjon viib läbi ühistu majandusaasta aruande revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

(2) Revisjonikomisjon analüüsib hoiu-laenuühistu töös ja majandustegevuses avastatud puudusi, koostab neist perioodilisi ülevaateid ja esitab need olenevalt tähtsuse astmest hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule arutamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Revisjonikomisjon jälgib pidevalt hoiu-laenuühistu poolt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmist ja esitab vastava aruande üldkoosolekule kinnitamiseks koos majandusaasta revisjoniaruandega.

§ 40. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevus hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise nõuete rikkumise korral

(1) Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest teatab revisjonikomisjon juhatusele.

(2) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul rikkumisi ei kõrvaldata, kutsub revisjonikomisjon ühistuseaduses määratud korras kokku hoiu-laenuühistu erakorralise üldkoosoleku.

(4) Revisjonikomisjon võib teha erakorralisele üldkoosolekule ettepaneku:

1) juhatuse või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks;

2) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks;

3) põhikirja muutmiseks;

4) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga;

5) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras.

§ 41. Hoiu-laenuühistu audiitor

(1) Hoiu-laenuühistul peab olema audiitor.

(2) Audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

(3) Audiitor võib olla füüsiline isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitor ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liige, laenukomitee liige, raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.

8. peatükk

HOIU-LAENUÜHISTU JAGUNEMINE, ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE

§ 42. Hoiu-laenuühistu jagunemine ja ühinemine

(1) Hoiu-laenuühistu jagunemine ei ole lubatud.

(2) Hoiu-laenuühistu võib ühineda üldkoosoleku otsuse alusel teise sama omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva või sellega piirneva omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva hoiu-laenuühistuga.

(3) Hoiu-laenuühistute ühinemine toimub äriseadustikus ettenähtud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 43. Ühinemislepingu audiitorkontroll

(1) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut ja kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollib üks ja seesama audiitor.

(2) Audiitor koostab ühinemislepingu kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse usaldusväärsuse tagamise meetmete täitmise kohta ühinevates hoiu-laenuühistutes.

(3) Hoiu-laenuühistute ühinemislepingut kontrollivad lisaks audiitorile ka ühinevate ühistute revisjonikomisjonid ja koostavad kontrollimise kohta kirjaliku aruande.

§ 44. Hoiu-laenuühistute ühinemine ühistupanga asutamiseks

(1) Hoiu-laenuühistud võivad ühineda selliselt, et asutavad ühistupanga vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele. Ühinevad hoiu-laenuühistud loetakse sel juhul lõppenuks.

(2) Ühistupanga asutamisel läheb ühinevate hoiu-laenuühistute vara üle asutatavale ühistupangale ja hoiu-laenuühistu liikmetest saavad ühistupanga liikmed.

§ 45. Hoiu-laenuühistu lõpetamine

(1) Hoiu-laenuühistu lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel;

2) kohtuotsusega;

3) kui hoiu-laenuühistusse on jäänud vähem kui 25 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud;

4) muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustel.

(2) Hoiu-laenuühistu lõpetamine toimub ühistuseaduses ettenähtud korras.

9. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 46. Seaduse kohaldamine asutatavatele ja tegutsevatele hoiu-laenuühistutele

(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest saab hoiu-laenuühistuid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile hoiu-laenuühistutele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad laenu-hoiuühistud loetakse hoiu-laenuühistuteks.

(3) Kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad hoiu-laenuühistud viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.

§ 47. Osakapitalile sätestatud nõude rakendamine

(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 200 000 krooni.

(2) Alates 2001. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 300 000 krooni.

(3) Alates 2002. aasta 1. juulist peab hoiu-laenuühistu osakapital vastama käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule.

(4) Kui hoiu-laenuühistu ei vii oma osakapitali suurust vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 sätestatuga, kustutab registripidaja hoiu-laenuühistu registrist või algatab selle sundlõpetamise äriseadustiku §-s 60 sätestatud korras.

§ 48. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA

/otsingu_soovitused.json