Teksti suurus:

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 24, 358

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 10.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 521

I. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) lõikes 3 asendatakse sõna «keskhariduse» sõnaga «üldkeskhariduse»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on:

1) lasteaed-algkool;

2) algkool;

3) põhikool;

4) gümnaasium;

5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;

6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.»

§ 2. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 3. (1) Põhiharidus on haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.

(2) Üldkeskharidus on põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

(3) Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga.

(4) Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga määratakse kindlaks:

1) õppe-eesmärgid;

2) õppeaeg;

3) riikliku õppekava vahekord kooli õppekavaga;

4) kohustuslike õppeainete loend koos ajalise kestuse ja ainekavadega;

5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;

6) nõuded kooliastmete (1.--3., 4.--6., 7.--9., 10.--12. klass) ja kooli lõpetamiseks.

(5) Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava kinnitab Vabariigi Valitsus. Põhihariduse lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava kehtestab haridusminister määrusega.

(6) Kool koostab oma õppekava, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastavale õppekavale.

(7) Kooli õppekava määrab kindlaks:

1) kooli õppe-eesmärgid;

2) õppe ajalise korralduse;

3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad;

4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused.

(8) Usuõpetus on mittekonfessionaalne ja selle õppimine õpilasele vabatahtlik ning õpetamine koolile kohustuslik, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15.

(9) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor.

§ 3. Paragrahvi 4:

1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «vaimupuuetega» sõnadega «ning psüühikahäiretega»;

2) lõiget 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 6. (1) Koolis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis.

(2) Põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppe vormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. Üldkeskhariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud põhihariduse omandanud isikutel. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise, samuti kooli eksternina lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 5. II peatüki pealkirjas asendatakse sõna «asutamine» sõnaga «moodustamine».

§ 6. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 11. (1) Haridusministeerium ja valla- või linnavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, moodustavad ning finantseerivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole.

(2) Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi:

1) 3-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast;

2) 6-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast;

3) põhikooli moodustamiseks 90 õpilast.

(3) Gümnaasiumi (10.--12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast.

(4) Valla- või linnavalitsus võib kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel teeninduspiirkonnas moodustada munitsipaalkooli käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatust väiksema vastavaealiste laste arvuga kooli. Sellisel juhul kaetakse munitsipaalkooli direktori (juhataja), tema õppeala asetäitja (asetäitjate) ning õpetajate palkade puudujääv osa kohaliku omavalitsuse eelarvest.»

§ 7. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 12. (1) Riigikooli moodustab Haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.

(2) Munitsipaalkooli moodustab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel Haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli moodustavad ühiselt nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsused, lähtudes kohalike omavalitsuste volikogude otsustest Haridusministeeriumi antud koolitusloa alusel.

(3) Koolil on oma põhimäärus, kus peavad olema järgmised andmed:

1) täielik nimi, asukoht ja liik;

2) tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) õppekeel;

4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;

5) õpilaste õigused ja kohustused;

6) kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;

7) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;

8) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord.

(4) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridusminister või maavanem, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel.»

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

«§ 121. (1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumile vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.

(3) Taotlusele lisatakse:

1) kooli põhimäärus;

2) õppekava;

3) andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta;

4) andmed kasutatavate ruumide (hoonete), maa-ala ja nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

5) andmed kooli teeninduspiirkonna kohta ning maavanema kirjalik nõusolek kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest.

(4) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridusminister määrusega. Tervisekaitsenõuded kooli ruumidele (hoonetele), sisustusele ja maa-alale kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(5) Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.

(6) Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Keeldumise põhjustest teatatakse koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.»

§ 9. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 13. (1) Haridusministeeriumil on õigus koolitusluba tühistada, kui:

1) kool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;

2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;

3) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetamise kohta.»

§ 10. Paragrahvi 15:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Valla- või linnavalitsus moodustab koolis vajadusel eraldi klasse 7.--9. klassi kasvatusraskustega õpilastele. Kasvatusraskustega 7.--9. klassi õpilastele eraldi klasside moodustamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «asutab» sõnaga «moodustab»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kooli direktor võib valla- või linnavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliinternaate.»;

4) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm.»;

5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade, hälvikute eriklasside, tervisehäiretega hälvikute erikoolide, parandusõpperühmade, pikapäevarühmade, samuti kooli internaatide ja raamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 11. Paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Hälvikute erikooli või sanatoorse kooli internaadis võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli internaadis elavad õpilased aastaringselt.»

§ 12. Paragrahvi 17:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.»;

2) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse rahuldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.»

§ 13. Paragrahvis 19:

1) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.»;

2) lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «nende üksuste täitevorganid» sõnadega «vastavad valla- või linnavolikogud».

§ 14. Paragrahvi 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Valla- või linnavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»;

3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.»;

4) täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

«(32) Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.»;

5) täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

«(33) Nõustamiskomisjoni pädevuses on:

1) määrata hälvikule võimetekohane õppekava või õppevorm;

2) suunata hälvik lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli või eriklassi;

3) otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.»;

6) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»;

7) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:

1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi;

2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;

3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;

4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;

5) hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks.»

§ 15. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 23. (1) Õpingute alusdokument on kooli õppekava.

(2) Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale.

(3) Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele kehtestab haridusminister määrusega.

(4) Kõigi riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu igaks õppeaastaks kinnitab haridusminister määrusega.

(5) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelust.

(6) Riigieelarve vahenditest soetatakse õpikud, mis on saanud Haridusministeeriumi kinnituse vastavuse kohta riiklikule õppekavale ja vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele.»

§ 16. Paragrahvi 24:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Õppeaasta algab 1. septembril.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.»

§ 17. Paragrahvi 25:

1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kuni 10 õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud 1.--4., 3.--6. ja 5.--9. klasse.»;

3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Paragrahvis 26:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on:

1) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast;

2) psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast;

3) liitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning raske ja sügava vaimupuudega laste hooldusklassis 7 õpilast.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav».»

§ 20. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 29. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid.

(2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

(3) Riigieksamite ja põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

(4) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks gümnaasiumides vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.

(5) Haridusministri poolt määratud isik annab riigieksami toimumise päeval eksamimaterjalid üle maavanema poolt määratud isikule, kes annab materjalid kooli direktorile. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need haridusministri poolt määratud isikule.

(6) Riigieksameid ning ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide koosseisu kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(7) Iga õppeaine riigieksamitöid hindab eraldi komisjon, mille koosseisu ja töökorra kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(8) Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridusministeeriumile avaldus oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks.

(9) Riigieksami tulemuste kohta esitatud avalduste läbivaatamiseks moodustab haridusminister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(10) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.»

§ 21. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.»

§ 22. Paragrahvi 31:

1) punktis 1 asendatakse sõnad «valik- ja vabaainete» sõnadega «valikainete»;

2) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;»;

3) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole.»

§ 23. Seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

«§ 311. (1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.

(4) Õpilaskonnal on õigus:

1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.»

§ 24. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 36. (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridusminister määrusega.

(3) Kooli personali koosseisu määrab direktor (juhataja), tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

(4) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

(5) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit (juhatajat), tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.»

§ 25. Paragrahvi 37:

1) lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Aineõpetaja õpetab 5.--12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile.»

§ 26. Paragrahvi 38:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «teenistust» sõnaga «töösuhteid»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Õpetajate, direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor (juhataja) konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu (nõukogu) direktori (juhataja) ettepanekul.»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 27. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 39. (1) Kooli juhib direktor (juhataja, edaspidi direktor). Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.

(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(4) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.

(5) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele. Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(6) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele.

§ 28. Paragrahvi 40 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja kooliarst».

§ 29. Seaduse VIII peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VIII peatükk. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE».

§ 30. Paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kooli vara moodustavad koolile omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 31. Paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 44. (1) Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Munitsipaalkooli direktori (juhataja), tema õppeala asetäitja (asetäitjate) ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Munitsipaalkooli kõik muud kulud katab omanik.

(5) Munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga.

(6) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

(7) Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigikooli eelarve kinnitab haridusminister.»

§ 32. Paragrahvi 45:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kooli pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 46. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 34. Seadust täiendatakse pärast § 47 pealkirjaga «VIII1 peatükk. RIIKLIK JÄRELEVALVE».

§ 35. Paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 48. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus.

(3) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:

1) analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;

2) hinnata õpilaste õpitulemuste taseme vastavust riiklikule õppekavale;

3) kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

4) kontrollida riigieelarvest koolidele eraldatud vahendite kasutamist;

5) nõustada koole ja nende omanikke õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes;

6) analüüsida põhi- ja üldkeskhariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.

(4) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:

1) külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;

2) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks;

3) teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;

4) teha direktorile ja hoolekogule (nõukogule) ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;

5) teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks.

(5) Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:

1) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;

2) arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.

(6) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavakstegemist.

(7) Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest.»

§ 36. Seaduse IX peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «IX peatükk. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE».

§ 37. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 49. (1) Riigikooli korraldab ümber Haridusministeerium. Munitsipaalkooli korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:

1) koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas;

2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;

3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;

4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel.

(3) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(5) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(6) Munitsipaalkooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba.»

§ 38. Seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

«§ 491. (1) Riigikooli tegevuse lõpetab Haridusministeerium. Munitsipaalkooli tegevuse lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus.

(2) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:

1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;

2) kooli ei ole võimalik finantseerida;

3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;

4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(3) Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridusministeerium, munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.

(5) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(6) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.»

§ 39. Paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:

«§ 531. Tegutsevatele munitsipaalkoolidele, kellel puudub koolitusluba, väljastatakse koolitusluba kooli omaniku taotlusel. Taotluse aluseks on riikliku järelevalveorgani soovitus ning kontrollaktid alates 1996/1997. õppeaastast.»

§ 41. Seaduses asendatakse sõnad «kohaliku omavalitsuse täitevorgan» sõnadega «valla- või linnavalitsus» vastavas käändes.

II. Muudatused varasemates seadustes

§ 42. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 16. Keskharidus

(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

(2) Üldkeskharidus on põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

(3) Kutsekeskharidus on kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-, eri- ja ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.»;

2) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid

(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.

(2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.

(3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.»;

3) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 21. Kutseõppeasutused

(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus.

(2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150).»

§ 43. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle poolt korraldatava õppe maht on enam kui 120 õppetundi.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 õppetundi või enam kui kuus kuud.»;

2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 2. Erakooli mõiste ja liigid

(1) Erakool on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandil põhinev õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning põhikirjast, kui asutaja on eraõiguslik juriidiline isik, ja oma põhikirjast.

(2) Erakooli liigid on:

1) koolieelne lasteasutus;

2) algkool;

3) põhikool;

4) gümnaasium;

5) kutseõppeasutus;

6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);

7) ülikool;

8) huvialakool;

9) täiskasvanute koolitusasutus;

10) erikool.»;

3) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

«§ 21. Õiguslik seisund

Erakool tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku (edaspidi omanik) asutusena.»;

4) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 2 lõigetes 2 ja 3» sõnadega «§ 1»;

5) paragrahvi 5 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «huvialakoolil» sõnaga «erikoolil»;

6) paragrahvi 5 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»

III. Tervikteksti avaldamine

Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA