Alkoholiseadus
Vastu võetud 10.02.1999
| Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 522 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab alkoholi käitlemise üldised nõuded, riikliku korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) alkohol -- piiritus ja alkohoolsed joogid;
2) etanoolisisaldus -- mahuprotsentides väljendatud etanoolisisaldus vedeliku 100 mahuühiku kohta mõõdetuna 20 oC juures;
3) piiritus -- põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist;
4) alkohoolne jook -- õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu jook etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi, välja arvatud piiritus;
5) lahja alkohoolne jook -- jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
6) õlu -- linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook;
7) alkoholi käitlemine -- alkoholi tootmine, sissevedu, väljavedu, hulgimüük, jaemüük;
8) alkoholi tootmine -- alkoholi valmistamine, töötlemine või villimine edasiandmise eesmärgil;
9) alkoholi sisse- ja väljavedu -- alkoholi import ja eksport tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156) tähenduses;
10) alkoholi hulgimüük -- alkoholi pakkumine või müük ühe ettevõtja poolt teisele ettevõtjale edasiandmiseks või töötlemiseks;
11) alkoholi jaemüük -- alkohoolse joogi pakkumine või müük tarbijale.
2. peatükk
ALKOHOLI KÄITLEMISE RIIKLIK KORRALDUS
§ 3. Alkoholile esitatavad nõuded
(1) Eestis toodetav alkohol peab olema kantud riiklikusse alkoholiregistrisse (edaspidi register).
(2) Eestisse sisseveetav alkohol peab olema kantud registrisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3) Lubatud on kaubelda vaid sellise alkoholiga, mis on kantud registrisse ja mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele.
(4) Register asutatakse Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) alusel. Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium.
§ 4. Register
Registri põhiülesanded on:
1) Eestis toodetava alkoholi ja Eestisse sisseveetava alkoholi kandmine registrisse;
2) registrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine;
3) registrisse kantud alkoholi näidiste ja nende kirjelduste säilitamine;
4) alkoholi käitlemise üle järelevalve teostamisel võetud näidiste võrdlemine registrisse kantud näidistega või nende kirjeldustega;
5) alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta käiva teabe töötlemine.
§ 5. Registrile esitatav materjal
Alkoholi tootja või sissevedaja peab registrile registrikande tegemiseks esitama:
1) taotluse alkoholi kandmiseks registrisse;
2) tootenäidised majandusministri määratud koguses;
3) käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud näidiseid identifitseeriva vastavusdeklaratsiooni või -sertifikaadi, kusjuures sisseveetud alkoholi näidiseid käsitleval vastavusdeklaratsioonil või -sertifikaadil peab olema tolliametniku tehtud märge selle dokumendi tollikontrollis esitamise kohta;
4) muud asjakohased dokumendid, kui seda peab vajalikuks register.
§ 6. Alkoholi kandmine registrisse
(1) Alkoholi registrisse kandmise otsustab komisjon, mille koosseisu ja töökorra määrab majandusminister.
(2) Registrisse võib kanda alkoholi, mis vastab seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt alkoholi määratlemiseks, kirjeldamiseks ja müügiks esitlemiseks kehtestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon arvestab alkoholi registrisse kandmise otsustamisel:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõudeid;
2) käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumente ja näidiseid;
3) alkoholi organoleptilisi näitajaid;
4) kaubamärgiõiguse nõuete järgimist.
§ 7. Alkoholi kvaliteedi kontrollimine registrikande tegemise otsustamiseks
(1) Täiendavalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatule võib käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon suunata alkoholi, mille registrisse kandmist taotletakse, analüüsimiseks majandusministri määratud akrediteeritud laborisse.
(2) Vastavate analüüside tegemise eest tasub alkoholi registrisse kandmist taotlev tootja või sissevedaja.
§ 8. Alkoholi täiendava registrisse kandmise kohustus
Registrisse kantud alkoholi müügipakendi või selle elementide muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse numbrikombinatsiooni osas) kuulub alkohol uuesti registrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 5--7 sätestatud alustel.
§ 9. Registrisse kantud andmete avaldamine
Registri Interneti koduleheküljel avaldatakse andmed:
1) registrisse kantud alkoholi kohta;
2) kehtivate ja kehtetuks tunnistatud alkoholi käitlemise tegevuslubade kohta.
§ 10. Alkoholi käitlemise tegevusload
(1) Alkoholi käitlemine on lubatud vaid äriregistrisse kantud ettevõtjal alkoholi käitlemise tegevusloa (edaspidi tegevusluba) alusel.
(2) Tegevusloa liigid on järgmised:
1) tegevusluba alkoholi tootmiseks;
2) tegevusluba lahja alkohoolse joogi tootmiseks;
3) tegevusluba alkoholi sisseveoks;
4) tegevusluba lahja alkohoolse joogi sisseveoks;
5) tegevusluba alkoholi väljaveoks;
6) tegevusluba alkoholi hulgimüügiks;
7) tegevusluba alkoholi jaemüügiks;
8) tegevusluba lahja alkohoolse joogi jaemüügiks;
9) tegevusluba alkoholi jaemüügiks avalikul üritusel;
10) tegevusluba lahja alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse alusel tegevuslubade väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.
§ 11. Tegevusloa ulatus ja tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusluba annab ühtlasi õiguse selle loa alusel toodetud alkoholi hulgimüügiks ja väljaveoks.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusluba annab ühtlasi õiguse selle loa alusel sisseveetud alkoholi hulgimüügiks.
(3) Tegevusluba omav ettevõtja võib tegutseda vaid tegevusloale kantud tegevuskohas. Tegutsemist väljaspool tegevusloale kantud tegevuskohta loetakse tegutsemiseks ilma tegevusloata. Eeltoodu ei kehti hulgimüüja suhtes, kes realiseerib alkoholi jaemüügiga tegelevale ettevõtjale viimase tegevuskohas, kui hulgimüüja realiseeritava alkoholi ladustamine toimub hulgimüüja tegevusloale kantud tegevuskohas.
(4) Kui ettevõtja ühte liiki tegevus toimub mitmes tegevuskohas, väljastatakse talle üks tegevusluba, kuhu on märgitud kõik tegevuskohad. Jaemüügi tegevusloale märgitakse kõik ettevõtjale kuuluvad tegevuskohad antud kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevusloale märgitakse müügikohtade arv ja müügivorm.
(5) Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus tegevuslubade väljastamisel kehtestada täiendavaid tingimusi tulenevalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatust.
§ 12. Tegevusloa kehtivus
(1) Tegevusluba väljastatakse kuni kolmeks aastaks.
(2) Tegevusluba alkoholi jaemüügiks avalikul üritusel väljastatakse ettevõtjale selle ürituse toimumise ajaks.
(3) Alkoholi müügikohas peab asuma ostjale nähtaval kohal vastaval tegevusalal tegutsemise õigust kinnitav kehtiv tegevusluba või selle koopia, mille on kinnitanud väljastaja.
§ 13. Tegevusloa väljastaja
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1--6 nimetatud tegevuslube väljastab komisjon, mille koosseisu ja töökorra määrab majandusminister.
(2) Käesoleva seaduse § 10 1õike 2 punktides 7--10 nimetatud tegevuslube väljastab kohaliku omavalitsuse täitevorgan.
(3) Tegevusloa väljastajad on kohustatud teavitama registrit kohe iga tegevusloa väljastamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.
§ 14. Tegevusloa väljastamine
(1) Tegevusloa saamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, tuleb esitada:
1) taotlus, milles muu hulgas on kirjas iga tegevuskoha aadress ja antud tegevuse eest vastutava isiku nimi, ametinimetus ning kontaktandmed;
2) äriregistrikaardi koopia;
3) Maksuameti kohaliku asutuse õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
4) Tolliameti õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta -- käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1--5 nimetatud tegevusloa väljastamisel;
5) Tervisekaitseinspektsiooni õiend tootmiseks kasutatavate ruumide ja tehniliste vahendite tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta -- käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusloa väljastamisel;
6) koopiad dokumentidest, mis kinnitavad tootmiseks kasutatavate ruumide ja tehniliste vahendite kasutamise õigust -- käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusloa väljastamisel;
7) alkoholi, mida soovitakse käidelda, päritolu tõendavate kokkulepete, volikirjade või muude seesuguste dokumentide koopiad -- käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 3--6 nimetatud tegevusloa väljastamisel;
8) antud tegevuskohas kauplemiseks väljastatud tegutsemisloa (kauplemisloa) koopia -- käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevusloa väljastamisel.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 9 või 10 nimetatud tegevusloa saamiseks tuleb esitada:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohane taotlus;
2) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 või 8 nimetatud tegevusloa koopia;
3) avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.
§ 15. Tegevusloa väljastamisest keeldumine
(1) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja ei esita käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohaseid dokumente või esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
(2) Ettevõtjale, kelle tegevusluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 2 alusel, on sama väljastaja poolt keelatud väljastada sama liiki tegevusluba ühe aasta jooksul tegevusloa tühistamisest arvates.
§ 16. Täiendavate andmete esitamise kohustus
Tegevusloaga lubatud tegevuse eest vastutava isiku või tema ametinimetuse või kontaktandmete muutumisest peab tegevusloa omanik teavitama tegevusloa väljastajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul.
§ 17. Tegevusloa muutmine
(1) Tegevusluba kuulub muutmisele:
1) tegevusloa omaniku taotluse alusel -- tegevusloale kantud andmete muutumisel;
2) tegevusloa väljastaja algatusel -- tegevusloa tingimuste muutumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel annab tegevusloa väljastaja lõivuvabalt välja uue sama liiki tegevusloa muudetava tegevusloa kehtivusajaga, kusjuures tegevusloa väljastajal on õigus nõuda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asjakohaste dokumentide esitamist.
§ 18. Tegevusloa kehtivuse peatamine
(1) Tegevusloa kehtivuse peatamine on lubatud avaliku korra tagamise huvides kuni tegevusloa kehtivuse peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni:
1) Vabariigi Valitsusel -- riigis tervikuna;
2) maavanemal -- maakonnas tervikuna;
3) kohaliku omavalitsuse täitevorganil -- oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtade või ühe müügikoha suhtes.
(2) Kui tegevusloa omanik jätkab tegevusloa alusel lubatud alkoholi käitlemist ajavahemikul, mil tegevusloa kehtivus on peatatud, loetakse see tegutsemiseks ilma tegevusloata.
§ 19. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tegevusloa tunnistab kehtetuks selle väljastaja:
1) tegevusluba omava ettevõtja taotluse alusel;
2) põhistatud esildise alusel -- kui jõustunud otsusega kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas on tuvastatud tegevusloaga lubatud tegevusalal alkoholi käitlemise korra raske rikkumine tegevusloa omaniku või tema töötaja poolt.
(2) Alkoholi käitlemise korra raskeks rikkumiseks loetakse:
1) alkoholi käitlemine ilma tegevusloata;
2) alkoholi tähistamine kaubamärgiomaniku loata õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega;
3) kauplemine alkoholiga, mille kohta puudub nõuetekohane saatedokument;
4) alkoholi sisseveol, väljaveol, hulgimüügil või hulgimüügi korras omandamisel sularahata arveldamise nõude eiramine;
5) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi sisse- ja väljavedu, hulgi- ning jaemüük;
6) alkoholi käitlemisel alkoholiaktsiisi seaduse (RT I 1995, 87, 1539; 1996, 45, 852; 87, 1544; 1997, 35, 540; 1998, 103, 1700) või käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 1996, 63, 1149; 76, 1344; 81, 1447; 1997, 11, 96; 40, 621; 42, 679; 48, 773 ja 776; 72, 1187; 74, 1231 ja 1232; 1998, 23, 321; 57, 863; 86/87, 1410; 103, 1702; 1999, 18, 302) rikkumine;
7) alkoholi müük alla kaheksateistkümne aasta vanusele isikule.
(3) Tegevusloa väljastaja võib tunnistada tegevusloa kehtetuks:
1) kui tegevusloa omanik on selle loa taotlemisel esitanud tegevusloa väljastajale andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
2) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatu eiramisel;
3) muul seaduses ettenähtud juhul.
§ 20. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus
(1) Tegevusloa väljastajat tuleb põhistatult teavitada igast kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas jõustunud otsusest, millega tegevusloa omanik või tema töötaja on tunnistatud süüdi tegevusloaga lubatud tegevusalal asetleidnud alkoholi käitlemise korra raskes rikkumises.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleb teavitada tegevusloa väljastajat viie tööpäeva jooksul selle otsuse jõustumise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu korrektse ja õigeaegse täitmise eest vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud otsuse teinud ametiisik, kohtunik või asja arutamise korral mitme kohtuniku poolt -- eesistujaks olnud kohtunik.
(4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tuleb teha viie tööpäeva jooksul vastava esildise või taotluse laekumise päevast arvates.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub viiendal päeval selle tegemise päevast arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest teavitatakse ettevõtjat kohe kirjalikult.
§ 21. Alkoholi käitlemise üldpiirangud
(1) Alkohol, mida Eestis toodetakse või Eestisse tegevusloa alusel või käesoleva seaduse § 27 lõike 3 punkti 3 kohaselt sisse veetakse, peab olema identifitseeritav selle alkoholi müügipakendil asuva tootjapoolse tootepartii tähistuse (partii number või tootmise kuupäev) alusel.
(2) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi ja võltsitud alkoholi käitlemine, hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine on keelatud.
§ 22. Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkohol
Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholiks loetakse käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud aluste puudumisel etiketijärgselt välisriigis toodetud alkohol, mis ei ole kantud registrisse.
§ 23. Võltsitud alkohol
Võltsitud alkoholiks loetakse alkohol:
1) mis on tähistatud kaubamärgiomaniku loata õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega;
2) mis ei vasta registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele.
§ 24. Puskar
(1) Puskariks loetakse kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
(2) Puskari käitlemine, hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine on keelatud.
(3) Puskari valmistamine või villimine edasiandmise eesmärgita on keelatud.
§ 25. Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi, võltsitud alkoholi ja puskariga seoses kohaldatavad meetmed
(1) Alkoholi käitlemise üle järelevalve teostamisel avastatud Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkohol, võltsitud alkohol või puskar, samuti nende valmistamiseks, töötlemiseks või villimiseks kasutatavad vahendid ja riistad kuuluvad erikonfiskeerimisele ühes karistuse kohaldamisega neid aineid või esemeid käidelnud, hoidnud, ladustanud või edasitoimetanud isikule või ilma selleta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb puskarit edasiandmise eesmärgita valmistanud või villinud isikule.
(3) Karistust ei kohaldata füüsilisele isikule, kes hoiab, ladustab või toimetab edasi Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi enda tarbeks alla olulise koguse. Oluline kogus on kogus, millele vastav arvestuslik aktsiis on suurem kui pool kuupalga alammäära.
3. peatükk
ALKOHOLI KÄITLEMISE ÜLDISED NÕUDED
§ 26. Alkoholi tootmine
(1) Alkoholi tootmiseks kasutatavad ruumid ja tehnilised vahendid peavad olema alkoholi tootja ainukasutuses.
(2) Alkoholi tootja peab pidama arvestust tooraine ja toodangu kohta.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada:
1) tootmiseks ja analüüsideks tarvitatava tooraine ning toodetud alkoholi arvestuse kord;
2) nõuded alkoholi tootmisel kasutatavatele mõõtevahenditele ja nende täpsusklassile.
(4) Alkoholi tootmise toorainena on keelatud kasutada denatureeritud ja sünteetilist piiritust.
§ 27. Alkoholi sisse- ja väljavedu
(1) Tegevusloa alusel sisse- või väljaveetav alkohol lubatakse tolliterritooriumile või sealt välja alles pärast seda, kui lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele on alkoholi käitleja tollile esitanud:
1) tegevusloa originaali või selle väljastaja poolt kinnitatud koopia;
2) registri õiendi selle alkoholi registrisse kandmise kohta.
(2) Tegevusloa alusel sisse- või väljaveetava alkoholi kohta koostatavas kaubadeklaratsioonis peab kajastuma selle alkoholi käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus.
(3) Tegevusloata on lubatud alkoholi sisse tuua:
1) ettevõtjal näitusele kuni üheks aastaks, kui ta järgib tolliseaduses sätestatud sisseveo nõudeid ja kohustub selle alkoholi muutmata kujul taas välja vedama;
2) reisijate tollieeskirjas ettenähtud korras ja koguses;
3) näidisena esitamiseks registrile seda näidist identifitseeriva vastavusdeklaratsiooni või -sertifikaadi tollikontrollis esitamise korral;
4) välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poolt tolliseaduse § 56 alusel.
§ 28. Arveldamine alkoholi sisse- ja väljaveol ning hulgimüügil
Alkoholi tegevusloa alusel sisse- või väljaveo, samuti hulgimüügi korral tasutakse selle alkoholi eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arvelduse korras.
§ 29. Alkoholi saatedokument
(1) Alkoholi hulgimüük tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendil peab lisaks muudele seaduses sätestatud nõuetele olema märgitud:
1) kauba määratlus (liik, nimetus, tootja, tootjapoolne tootepartii tähistus, müügipakendi maht, etanoolisisaldus mahuprotsentides);
2) realiseeritava alkoholi registrikande number ja kuupäev;
3) hulgimüüja tegevusloa number;
4) kaubadeklaratsiooni number (vaid sisseveetud kauba puhul).
(2) Alkoholi müügile võtmisel peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse tootepartii tähistuse vastavust saatedokumendile.
(3) Alkoholi hulgi- või jaemüük on lubatud vaid nõuetekohase saatedokumendi alusel. Nõuetekohane saatedokument peab asuma alkoholi müügikohas selle alusel soetatud kauba müügi lõpuni.
(4) Ettevõtjal on lubatud asendada saatjaettevõtja saatedokument ettevõttesisese saatedokumendiga.
(5) Ettevõttesisene saatedokument loetakse nõuetekohaseks, kui sellel dokumendil on viited algdokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--4 tähendatud ulatuses ja kui see dokument võimaldab kaupa ning selle partiid identifitseerida.
§ 30. Alkoholi müügihind
(1) Alkoholi müügihind peab olema välja pandud müügikohas koos kaubanäidisega või märgitud menüüsse.
(2) Alkoholi müügihind peab olema märgitud kauba saatedokumendile püsiva kandena.
(3) Alkoholi müügihinna muutumisel tuleb koostada ümberhindamisakt, milles muu hulgas on fikseeritud ümberhinnatava kauba kogus. Ümberhindamisakt säilitatakse vastava kauba saatedokumendi juures.
§ 31. Keelud alkoholi jaemüügil
Alkoholi jaemüük on keelatud:
1) alla kaheksateistkümne aasta vanusele isikule, kusjuures müüjal on kohustus sellekohase kahtluse korral nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkoholi müümisest eelnimetatud dokumendi mitteesitamise korral;
2) ilmses joobeseisundis isikule;
3) alla kaheksateistkümne aasta vanuse isiku poolt;
4) kui alkoholi etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi.
§ 32. Piirangud alkoholi jaemüügil
(1) Alkoholi jaemüük on lubatud ainult kaupluses, toitlustusäris, tänavakaubanduses või avalikul üritusel, kusjuures tänavakaubanduses on lubatud vaid kuni 4,7-mahuprotsendilise (kaasa arvatud) etanoolisisaldusega õlle ja kuni 6-mahuprotsendilise (kaasa arvatud) etanoolisisaldusega muu alkohoolse joogi jaemüük.
(2) Pakendamata alkoholi jaemüük on lubatud ainult toitlustusäris ja avalikul üritusel, kusjuures alkoholisegu valmistamine on lubatud vaid toitlustusäris ning tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral.
(3) Piirituse jaemüük on lubatud vaid apteegis retsepti alusel.
(4) Alkoholi jaemüük laste-, meditsiini-, kultus-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuste ning kaitseväeosade ruumides ja territooriumil ei ole lubatud.
§ 33. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkoholi jaemüügi reguleerimisel
(1) Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus oma haldusterritooriumil:
1) kehtestada alkoholi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-s 32 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad piirangud;
2) piirata alkoholiga kauplemise aega.
(2) Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus:
1) kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga määrata kindlaks alkoholi jaemüügi tingimused ühe müügikoha suhtes;
2) keelduda avaliku korra tagamise huvides avalikul üritusel alkoholi jaemüüki teostada soovivale isikule tegevusloa väljastamisest.
4. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 34. Alkoholi käitlemise järelevalve teostajad
Alkoholi käitlemise järelevalvet teostavad Maksuamet, Piirivalveamet, Politseiamet, Tarbijakaitseamet ja Tolliamet ning linna- ja vallavalitsused.
§ 35. Alkoholi käitlemise järelevalvet teostava ametiisiku õigused
Alkoholi käitlemise järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajaduse korral kontrolloste sooritades;
2) siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid;
3) nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist, neid kohapeal kontrollida, saada dokumendi ärakirja või väljavõtet, võtta võetuse protokolliga ära asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid dokumente;
4) võtta proove ja saata need majandusministri määratud akrediteeritud laborisse analüüsimiseks;
5) võtta näidiseid ja esitada need registrile, samuti kaubamärgiomanikule, tema õiguste valdajale või nende esindajale võrdlemiseks;
6) nõuda õiguserikkumise lõpetamist;
7) käesoleva seaduse rikkumise korral plommida või pitseerida alkoholi hoiukoht või veo vahend või teostada alkoholi võetus;
8) menetleda käesoleva seaduse eiramisega seotud kriminaalasju või haldusõiguserikkumise asju eriseadusega sätestatud korras;
9) saada registrist kõiki andmeid.
§ 36. Vastutuse kohaldamise alused
(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumine toob kaasa kriminaal- või haldusvastutuse.
(2) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule.
§ 37. Juriidilise isiku haldusvastutus
(1) Juriidilise isiku poolt:
1) alkoholi tegevusloata käitlemise või
2) alkoholi ilma kaubamärgiomaniku loata õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega tähistamise või
3) alkoholiga, mille kohta puudub nõuetekohane saatedokument, kauplemise või
4) alkoholi omandamisel või müügil sularahata arveldamise nõude eiramise või
5) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi sisse- või väljaveo või
6) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi hulgi- või jaemüügi või
7) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest
-- määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni.
(2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata käesoleva seaduse rikkumise eest -- määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.
§ 38. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas
(1) Menetlus käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272, 276) kehtestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud asutuste ametiisikutel vastavalt oma pädevusele.
(3) Käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik.
(4) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud haldusõiguserikkumiste puhul kohaldatakse haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud alkoholi erikonfiskeerimist.
§ 39. Toimingud äravõetud ja erikonfiskeeritud alkoholiga
(1) Haldusõiguserikkumise asja või kriminaalasja menetlemisel tehtud alkoholi erikonfiskeerimise otsuse jõustumiseni korraldab järelevalve teostamisel äravõetud alkoholi hoidmist majandusminister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.
(3) Alternatiivselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib järelevalve teostamisel äravõetud alkoholi hoida selle asutuse, mille ametiisik alkoholi ära võttis, asitõendite hoidlas või muus antud asutuse valduses olevas ruumis.
(4) Erikonfiskeerimise otsuse jõustumisel erikonfiskeeritud alkohol:
1) realiseeritakse selle alkoholi asukoha järgse maavalitsuse kaudu kooskõlastatult Maksuametiga töötlemiseks tehnilisel otstarbel või
2) hävitatakse.
§ 40. Alkoholi käitlemise järelevalve teostamisel äravõetud alkoholi hoidmisega seotud kulutuste hüvitamine
Alkoholi käitlemise järelevalve teostamisel äravõetud alkoholi hoidmisega seotud kulutused kuuluvad õiguserikkuja poolt hüvitamisele haldusõiguserikkumiste seadustikus või kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82--84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53; 16, 271) sätestatud korras.
5. peatükk
MUUDATUSED JA TÄIENDUSED TEISTES SEADUSTES
§ 41. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 183 lõikest 2 jäetakse välja sõna «alkoholi,»;
2) paragrahvi 183 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «alkoholi ning»;
3) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
«(32) Alkoholi käitlemise tegevusloa, mille kehtivus on ühest aastast kuni kolme aastani, väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistel tegevusaladel järgmistes määrades:
1) alkoholi tootmine -- 110 000 krooni;
2) lahja alkohoolse joogi tootmine -- 65 000 krooni;
3) alkoholi sissevedu -- 140 000 krooni;
4) lahja alkohoolse joogi sissevedu -- 80 000 krooni;
5) alkoholi väljavedu -- 5000 krooni;
6) alkoholi hulgimüük -- 50 000 krooni;
7) alkoholi jaemüük -- 22 000 krooni;
8) lahja alkohoolse joogi jaemüük -- 8000 krooni.
(33) Alkoholi käitlemise tegevusloa, mille kehtivus on kuni üks aasta, väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistel tegevusaladel järgmistes määrades:
1) alkoholi tootmine -- 40 000 krooni;
2) lahja alkohoolse joogi tootmine -- 25 000 krooni;
3) alkoholi sissevedu -- 50 000 krooni;
4) lahja alkohoolse joogi sissevedu -- 30 000 krooni;
5) alkoholi väljavedu -- 2000 krooni;
6) alkoholi hulgimüük -- 20 000 krooni;
7) alkoholi jaemüük -- 8000 krooni;
8) lahja alkohoolse joogi jaemüük -- 3000 krooni;
9) alkoholi jaemüük avalikul üritusel -- 500 krooni;
10) lahja alkohoolse joogi jaemüük avalikul üritusel -- 500 krooni.»
§ 42. Alkoholiaktsiisi seaduses (RT I 1995, 87, 1539; 1996, 45, 852; 87, 1544; 1997, 35, 540; 1998, 103, 1700) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 6 punktist 7 jäetakse välja sõnad «kuulub välisriigis registreeritud juriidilisele isikule ning»;
2) paragrahvi 6 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«8) riiklikule alkoholiregistrile näidisena esitatavat alkoholi -- seda näidist identifitseeriva vastavusdeklaratsiooni või -sertifikaadi tollikontrollis esitamise korral;»;
3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
«10) kehtestatud korras töötlemiseks realiseeritavat erikonfiskeeritud alkoholi.»
§ 43. Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561; 1999, 10, 156) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 11 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõna «alkoholi,»;
2) paragrahvi 171 pealkirjast jäetakse välja sõna «alkoholi,»;
3) paragrahvi 171 lõige 1 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
4) paragrahvi 171 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «1. ja»;
5) paragrahvi 171 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «1. ja» ja sõna «alkohol,»;
6) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule.»;
7) paragrahvi 181 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõna «alkohol» vastavas käändes.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 44. Seaduse rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras alkoholi tootmiseks, sisseveoks, väljaveoks, hulgimüügiks või jaemüügiks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivus lõpeb 2000. aasta 1. jaanuaril või varem, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras alkoholi tootmiseks, sisseveoks, väljaveoks, hulgimüügiks või jaemüügiks väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tegevuslitsentside kehtivus lõpeb 2000. aasta 1. jaanuaril.
(3) Tegevuslubade väljastajad peavad hiljemalt 1999. aasta 15. maiks esitama registrile andmed nende poolt väljastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuslitsentside kohta.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides Eestis toodetud või Eestisse sisseveetud ja käesoleva seaduse jõustudes ringluses oleva alkoholi tootjal või sissevedajal tuleb taotleda selle registrisse kandmist, kusjuures sisseveetud alkoholi puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 punktis 3 sätestatud tolliametniku märke nõuet.
(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides Eestis toodetud või Eestisse sisseveetud piiritus ja alkohoolsed joogid, mis ei ole kantud registrisse, võivad olla ringluses 2000. aasta 1. jaanuarini, kusjuures ei kohaldata käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 2 sätestatut.
(6) Käesoleva seaduse § 37 järgi kohaldatud rahatrahv, mis on määratud linna- või vallavalitsuse ametiisiku koostatud haldusõiguserikkumise protokolli alusel, laekub vastava kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
§ 45. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 15. aprillil, arvestades käesoleva seaduse §-s 44 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.
(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või majandusministri määruste andmiseks jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kusjuures volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne 1999. aasta 15. aprilli.
| Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA |
Facebook
Twitter