Teksti suurus:

Audiitortegevuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 24, 360

Audiitortegevuse seadus

Vastu võetud 10.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 523

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus määrab kindlaks nõuded audiitorile, audiitorieksami sooritamise alused, audiitori kutsetegevuse õiguslikud alused ning audiitorkogu korralduse.

§ 2. Audiitor ja auditeerimine

(1) Audiitor on:

1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik;

2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing).

(2) Audiitorühingule laienevad käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad otseselt audiitorühingu tegevust.

(3) Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

(4) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril.

(5) Auditeerimiseeskiri sisaldab auditeerimise ja kutse-eetika nõudeid, mis põhinevad Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni standarditel. Auditeerimiseeskirja töötab välja audiitorkogu juhatus ja see kinnitatakse rahandusministri määrusega.

§ 3. Audiitorkogu

(1) Audiitorkogu on Eesti audiitorite omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks.

(2) Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid.

2. peatükk

AUDIITORKOGU

1. jagu

Audiitorkogu õiguslik seisund ja pädevus

§ 4. Audiitorkogu õiguslik seisund

(1) Audiitorkogu on käesoleva seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Audiitorkogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiitorkogu üldkoosoleku poolt kinnitatud põhikirjast, audiitorkogu organites vastuvõetud otsustest ning rahvusvahelise õiguse ja audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ning tavadest, samuti headest kommetest.

(3) Audiitorkogu lõpetamine toimub seaduse alusel.

§ 5. Audiitorkogu vara

(1) Audiitorkogu vara moodustub:

1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest;

2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest;

3) audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust;

4) annetustest;

5) muudest laekumistest.

(2) Kohustusliku liikmemaksu määra kehtestab audiitorkogu juhatus audiitorkogu põhikirjas ettenähtud korras.

(3) Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu.

§ 6. Audiitorkogu pädevus ja ülesanded

Audiitorkogu pädevus ja ülesanded on:

1) audiitorite kutsetegevuse koordineerimine, auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ning tutvustamine;

2) audiitorite nimekirja pidamine;

3) järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle;

4) audiitorite täiendõppe korraldamine;

5) audiitorkogu vara valitsemine;

6) audiitoritega seotud kaebuste läbivaatamine;

7) audiitorite muude kutseküsimuste lahendamine.

§ 7. Audiitorkogu organid

(1) Audiitorkogu organid on üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon.

(2) Audiitorkogu organite valimisel valitakse esimesena juhatuse liikmed ning seejärel revisjonikomisjoni liikmed.

2. jagu

Audiitorkogu üldkoosolek

§ 8. Üldkoosolek

(1) Üldkoosolek on audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid.

(2) Üldkoosolek:

1) kinnitab audiitorkogu põhikirja;

2) määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu;

3) valib audiitorkogu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed;

4) kinnitab audiitorkogu majandusaasta aruande ja eelarve;

5) kooskõlastab auditeerimiseeskirja;

6) lahendab audiitorkogu juhatuse peale audiitorkogule esitatud kaebused;

7) valib audiitorkogu esindajad audiitorite kutsekomisjoni;

8) kinnitab tegevusaruandele esitatavad nõuded;

9) otsustab teisi seaduses ja audiitorkogu põhikirjas ettenähtud küsimusi.

§ 9. Korraline üldkoosolek

(1) Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

(2) Juhatus teatab audiitoritele korralise üldkoosoleku aja ja koha vähemalt üks kuu enne selle toimumist.

§ 10. Erakorraline üldkoosolek

(1) Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku:

1) oma algatusel;

2) revisjonikomisjoni ettepanekul;

3) rahandusministri ettepanekul;

4) kui seda nõuab vähemalt üks kuuendik audiitoritest.

(2) Juhatus teatab audiitoritele erakorralise üldkoosoleku aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.

(3) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul pärast audiitorite, revisjonikomisjoni või rahandusministri ettepaneku saamist, on audiitoritel, revisjonikomisjonil või rahandusministril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

§ 11. Otsuste vastuvõtmine

(1) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole audiitoritest. Kui üldkoosolekul osaleb vähem audiitoreid, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata.

(2) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

(3) Igal audiitoril on otsuse vastuvõtmisel üks hääl.

(4) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või audiitorkogu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3. jagu

Audiitorkogu juhatus

§ 12. Juhatus

(1) Juhatus on audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab audiitorkogu tegevust.

(2) Juhatuse liikmed valitakse audiitorite hulgast kolmeks aastaks.

(3) Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu.

(4) Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha audiitorkogu põhikirjas.

§ 13. Juhatuse pädevus ja ülesanded

Juhatus:

1) juhib audiitorkogu;

2) valitseb audiitorkogu vara;

3) koostab audiitorieksami (edaspidi eksam) programmi ja esitab selle rahandusministrile kinnitamiseks;

4) koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks audiitorkogu eelarve;

5) otsustab üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarves ettenähtud tegevuskulude piires audiitorkogu töötajate töötasud;

6) otsustab üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt audiitorkogu tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;

7) kehtestab audiitorkogu liikmemaksu suuruse;

8) korraldab audiitorkogu raamatupidamist;

9) töötab välja auditeerimiseeskirja ning esitab selle kooskõlastamiseks audiitorkogu üldkoosolekule ja seejärel kinnitamiseks rahandusministrile;

10) teostab järelevalvet audiitorkogu liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;

11) otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise ja määrab täiendava eksami sooritamise tähtaja;

12) otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise;

13) esitab käesoleva paragrahvi punktis 12 nimetatud otsuse audiitorite kutsekomisjonile (edaspidi kutsekomisjon) kooskõlastamiseks;

14) korraldab audiitorite täiendõpet;

15) lahendab audiitori kutsetegevuse peale audiitorkogule esitatud kaebused;

16) koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks tegevusaruandele esitatavad nõuded;

17) täidab muid audiitorkogu juhtimisega seotud ülesandeid.

§ 14. Juhatuse otsus

(1) Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

(2) Juhatuse otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on antud üle poole kohalolijate häältest.

(3) Juhatuse liige ei võta osa hääletamisest, kui võetakse vastu teda puudutav otsus.

(4) Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokollimisnõuded, protokolli kandmisele kuuluvad andmed, protokollile alla kirjutamise ja eriarvamuse fikseerimise kord sätestatakse audiitorkogu põhikirjas.

§ 15. Juhatuse esimees

(1) Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd ja esindab audiitorkogu kõigis õigustoimingutes.

(2) Juhatuse esimees sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud audiitorkogu töötajatega.

§ 16. Juhatuse liikmete vastutus

(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja audiitorkogu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Juhatuse liige vabaneb vastutusest audiitorkogu ees, kui ta ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

4. jagu

Audiitorkogu kontroll, aruandlus ja järelevalve

§ 17. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjon kontrollib audiitorkogu majandustegevust ning asjaajamist.

(2) Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatuse koosseisu ega olla töösuhtes audiitorkoguga.

(3) Revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks.

(4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega.

§ 18. Raamatupidamine

Audiitorkogu lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941), raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), teistest õigusaktidest ning audiitorkogu põhikirjast.

§ 19. Majandusaasta ja aruandlus

(1) Audiitorkogu majandusaasta on kalendriaasta.

(2) Juhatus esitab majandustegevuse aastaaruande revisjonikomisjonile läbivaatamiseks ja arvamuse andmiseks kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Revisjonikomisjon vaatab majandustegevuse aastaaruande läbi ja esitab arvamuse juhatusele kolme kuu jooksul.

(3) Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitab juhatus majandusaasta aruande koos revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks. 

§ 20. Audiitorkogu tegevuse riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusminister. Riiklik järelevalve seisneb audiitorkogu poolt seaduste ja teiste õigusaktide järgimise ning audiitorkogu põhikirja täitmise kontrollimises.

(2) Kõigist audiitorkogu üldkoosoleku otsustest saadetakse ärakirjad rahandusministrile. Rahandusministril on õigus nõuda muid audiitorkogu organite dokumente, välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente. Otsuse, kas audiitorkogu organi dokument sisaldab kutsesaladust, teeb audiitorkogu juhatus.

(3) Kui audiitorkogu organi otsus on vastuolus seadusega, on rahandusminister kohustatud esitama selle kohta halduskohtule protesti.

3. peatükk

AUDIITOR

§ 21. Audiitorile esitatavad nõuded

(1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik,:

1) kes on teovõimeline;

2) kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase;

3) kes on laitmatu reputatsiooniga;

4) kes omab audiitori kutsetegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust ja kolmeaastast praktilise töö kogemust audiitori juhendamisel;

5) kes on sooritanud eksami.

(2) Välisriigi kodanik, kellel on välisriigis omandatud audiitori kutse, võib Eestis tegutseda audiitorina, kui ta on sooritanud eksami Eestis kehtivate audiitori tööks vajalike õigusaktide tundmises vastavalt käesolevale seadusele ning tal on Eestis tööluba. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud nõudeid välisriigi kodanikule ei kohaldata.

(3) Audiitoriks ei või olla isik:

1) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse alusel;

2) kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes on pankrotivõlgnik;

4) kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitortavaga;

5) kelle reputatsioon on rikutud.

§ 22. Audiitori kutse saamine

(1) Audiitori kutse saamiseks tuleb selle taotlejal sooritada eksam. Eksami viib läbi kutsekomisjon.

(2) Isikule, kes on sooritanud eksami, väljastab kutsekomisjon pärast audiitori ametivande andmist ja audiitorite nimekirja kandmist audiitori kutsetunnistuse.

(3) Audiitori kutsetunnistuse vormi kehtestab rahandusminister.

§ 23. Kutsekomisjon

(1) Kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus üheksaliikmelisena kolmeks aastaks audiitorluse asjatundjatest.

(2) Kutsekomisjoni kuuluvad:

1) Riigikontrolli esindaja;

2) Eesti Panga esindaja;

3) kolm rahandusministri määratud esindajat;

4) neli audiitorkogu valitud esindajat.

(3) Kutsekomisjoni töökorra kehtestab rahandusminister.

(4) Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt seitse komisjoni liiget.

(5) Kutsekomisjoni kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 24. Kutsekomisjoni pädevus ja ülesanded

Kutsekomisjon:

1) eksamineerib audiitori kutse taotlejaid ja audiitorkogu juhatuse poolt täiendavale eksamile suunatud audiitoreid;

2) võtab vastu audiitori ametivande ja väljastab audiitorile kutsetunnistuse;

3) võtab vastu otsuse täiendavale eksamile suunatud audiitori eksami sooritamise või mittesooritamise kohta;

4) kooskõlastab audiitorkogu juhatuse otsuse audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.

§ 25. Eksam

(1) Eksami sooritavad audiitori kutse taotleja ning täiendavale eksamile suunatud audiitor.

(2) Eksami tegemiseks esitatakse kutsekomisjonile:

1) avaldus;

2) isikut tõendava dokumendi koopia;

3) elulookirjeldus;

4) tööalase tegevuse kirjeldus;

5) haridust tõendava dokumendi koopia;

6) riigilõivu tasumist tõendav dokument;

7) kinnitus audiitorilt või audiitoritelt, kelle juhendamisel audiitori kutse taotleja praktiseeris.

(3) Eksam toimub eesti keeles ning koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud isik võib eksami sooritada inglise keeles.

(4) Eksami programmi kinnitab rahandusminister audiitorkogu juhatuse ettepanekul.

(5) Eksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamise tähtaja määrab kutsekomisjon.

(6) Eksamitulemuste protokolli koopia edastab kutsekomisjon audiitorkogu juhatusele.

§ 26. Audiitori ametivanne

(1) Audiitori kutse saamisel annab isik kutsekomisjonile kirjaliku ametivande:

«Tõotan kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks audiitori kutsetegevus mind kohustab. Tean, et audiitori kutsetegevusega kaasneb vastutus.»

(2) Vande andja kirjutab vandetekstile alla ja märgib vande andmise kuupäeva.

(3) Antud ametivande teksti edastab kutsekomisjon audiitorkogu juhatusele.

§ 27. Audiitori kutse säilitamine

(1) Audiitori kutse säilitamiseks peab audiitor esitama tegevusaruande audiitorkogu juhatusele vähemalt kord kolme aasta jooksul audiitorkogu juhatuse määratud ajal. Tegevusaruanne peab sisaldama audiitori kutsetegevuse põhjalikku ülevaadet, lähtudes heast audiitortavast.

(2) Kui audiitori tegevusest või tegevusetusest nähtub, et ta on minetanud audiitori tööks vajalikud kutseomadused, suunab audiitorkogu juhatus audiitori oma otsusega täiendavale eksamile. Juhatuse otsusega määratakse audiitorile tähtaeg täiendava eksami sooritamiseks.

§ 28. Audiitori kutsetegevuse peatamine ja taastamine

(1) Audiitori kutsetegevus Eestis peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega, kui isik:

1) ei saa tervislikul või muul põhjusel tegutseda audiitorina järjest üle kuue kuu;

2) on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas, mistõttu ei saa tegutseda audiitorina;

3) on juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile.

(2) Audiitori kutsetegevus Eestis taastatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud audiitorkogu juhatuse otsusega pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolu äralangemist.

(3) Täiendavale eksamile saadetud audiitori kutsetegevus taastatakse audiitorkogu juhatuse otsusega kutsekomisjoni protokolli alusel.

(4) Audiitor on kohustatud viivitamatult teatama kirjalikult audiitorkogu juhatusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud audiitorina töötamist takistavast asjaolust.

(5) Audiitorkogu juhatuse otsusega võidakse audiitori kutsetegevus peatada distsiplinaarkaristusena.

(6) Audiitori kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja.

(7) Kutsetegevuse peatamisel enam kui kaheks aastaks suunatakse audiitor audiitorkogu juhatuse otsusega täiendavale eksamile. Juhatuse otsusega määratakse audiitorile tähtaeg täiendava eksami sooritamiseks.

§ 29. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine

(1) Audiitori kutsetegevus lõpetatakse:

1) audiitori vastavasisulise avalduse alusel või

2) audiitori kutse-eetika või auditeerimise nõuete jämedal rikkumisel või

3) seadusevastase või ebaeetilise tegevusega audiitorite maine kahjustamisel või

4) valeandmete esitamisel audiitori kutse saamisel või audiitorite nimekirja kandmisel või

5) seadusega audiitorile kehtestatud nõuetele mittevastamisel või

6) süüdi mõistmisel tahtlikult toime pandud kuriteo eest või

7) mõjuva põhjuseta audiitorkogu liikme kohustuste täitmata jätmisel, sealhulgas audiitorkogu liikmemaksu tasumata jätmisel või

8) audiitorkogu juhatuse määratud ajal või ulatuses tegevusaruande esitamata jätmisel või

9) audiitorkogu juhatuse otsuses määratud ajaks täiendava eksami sooritamata jätmisel või

10) audiitori 70. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist või

11) audiitori surma korral.

(2) Audiitori kutsetegevuse lõpetamise otsustab audiitorkogu juhatus pärast asjassepuutuva materjali läbivaatamist ja võimalusel asjaosalise ärakuulamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhatuse otsus jõustub kutsekomisjoni kooskõlastusest.

§ 30. Audiitori kutsetegevuse lõpetamise tagajärjed

(1) Audiitori kutsetegevuse lõpetamisel kaotab isik õiguse tegutseda Eestis audiitorina.

(2) Audiitori kutsetegevuse lõpetamisel jäävad audiitori kutsetegevusega seotud dokumendid audiitorühingule. Kui audiitor, kelle kutsetegevus lõpetati, oli audiitorühingu ainus aktsionär või osanik või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana või lõpetatakse audiitorühingu tegevus, antakse nimetatud dokumendid üle audiitorkogu juhatusele.

(3) Audiitori kutsetegevuse lõpetamisel kuulub audiitori kutsetunnistus üleandmisele audiitorkogu juhatusele.

4. peatükk

AUDIITORÜHING

§ 31. Audiitorühing

(1) Audiitorühing võib tegutseda täisühingu, usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsina.

(2) Audiitorühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Aktsiaseltsina tegutsev audiitorühing võib välja lasta üksnes nimelisi aktsiaid. Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva audiitorühingu ühinguleping tuleb sõlmida kirjalikult.

(4) Vähemalt kolm neljandikku audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma audiitoritele või audiitorühingutele ning enamus juhatuse liikmetest peavad olema audiitorid.

(5) Audiitorühing võib tegutseda audiitorina üksnes juhul, kui ta on kantud audiitorite nimekirja.

§ 32. Audiitorühingu tegevuspiirang

(1) Audiitorühingu tegevusala võib olla vaid audiitori kutsetegevus ja sellega seotud tegevus ning audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.

(2) Audiitorühing esitab audiitorkogu juhatusele taotluse seisukoha saamiseks tegevusala vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1 enne audiitorite nimekirja kandmist või audiitorite nimekirjas tegevusala muutmist.

(3) Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul.

§ 33. Juhtivaudiitor

(1) Audiitorühing peab kliendilepingu (§ 43) sõlmimisel määrama audiitorühingus tegutsevate füüsilisest isikust audiitorite hulgast juhtivaudiitori.

(2) Järeldusotsusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla kliendilepingut täitnud audiitor või audiitorid ning juhtivaudiitor.

5. peatükk

AUDIITORITE NIMEKIRI

§ 34. Audiitorite nimekiri

(1) Audiitorkogu juhatus peab audiitorite nimekirja. Nimekiri on avalik.

(2) Füüsilisest isikust audiitori kohta märgitakse nimekirja:

1) audiitori nimi ja isikukood;

2) audiitori elukoht;

3) audiitori tegutsemiskoha aadress ja sidevahendite numbrid;

4) andmed audiitori hariduse kohta;

5) audiitori kutse andmise aeg;

6) audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ning lõpetamise aeg ja alus.

(3) Audiitorühingu kohta märgitakse nimekirja:

1) ühingu ärinimi;

2) ühingu registrikood;

3) ühingu asukoht ja aadress;

4) ühingu tegevusala(d);

5) ühingu juhatuse liikmete nimed ja elukohad;

6) ühingu aktsionäride (osanike) nimed ja elukohad või asukohad;

7) ühingu liik;

8) ühingus tegutsevate audiitorite nimed ja elukohad;

9) ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ning lõpetamine.

§ 35. Audiitori nimekirja kandmine

(1) Eksami sooritanud isik kantakse audiitorite nimekirja ühe kuu jooksul eksami sooritamisest kutsekomisjoni edastatud eksamitulemuste protokolli alusel.

(2) Audiitorite nimekirja kandmiseks esitab isik audiitorkogu juhatusele kahe nädala jooksul eksami sooritamisest avalduse, milles on ära näidatud isiku elukoht, tegutsemiskoha aadress ja sidevahendite numbrid, ning millele on lisatud järgmised dokumendid:

1) isikut tõendava dokumendi koopia;

2) elulookirjeldus;

3) kinnitus audiitorilt või audiitoritelt, kelle juhendamisel audiitori kutse taotleja praktiseeris;

4) haridust tõendava dokumendi koopia.

(3) Audiitorühing esitab audiitorite nimekirja kandmiseks avalduse, millele on lisatud järgmised dokumendid ja andmed:

1) äriregistri registrikaardi koopia;

2) põhikiri;

3) aktsiaraamatu või osanike nimekirja või ühingulepingu ärakiri;

4) äriühingus tegutsevate audiitorite nimed ja elukohad;

5) käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud audiitorkogu juhatuse seisukoht.

(4) Nimekirja kantud audiitor või audiitorühing peab tagama esitatud andmete õigsuse.

§ 36. Audiitori nimekirjast kustutamine

(1) Audiitor kustutatakse audiitorite nimekirjast audiitori kutsetegevuse lõpetamisel käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud kutsekomisjoni kinnitatud audiitorkogu juhatuse otsuse alusel.

(2) Kui audiitorühing ei vasta käesoleva seaduse §-le 31 ja teistele käesoleva seaduse nõuetele, kustutatakse ta audiitorite nimekirjast audiitorkogu juhatuse otsuse alusel.

6. peatükk

AUDIITORI KUTSETEGEVUS

§ 37. Audiitori kutsetegevuse alused

Audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu ning juhindub üksnes seadusest, auditeerimiseeskirjast, kutse-eetika nõuetest ning audiitorkogu organite otsustest ja soovitustest.

§ 38. Kutsesaladuse hoidmine

(1) Audiitor on kohustatud hoidma saladuses kutsetegevuse käigus teatavaks saanud andmeid. Nimetatud kohustus kehtib ka pärast audiitori kutsetegevuse lõpetamist ning laieneb kutsekomisjoni ja audiitorkogu juhatuse liikmele, audiitori abilisele, audiitorühingu ja audiitorkogu töötajale ning muule isikule, kellele on audiitori kutsesaladus teatavaks saanud töökohustuste täitmisel.

(2) Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist:

1) audiitorkogu juhatusele audiitori kutse säilitamiseks;

2) distsiplinaarmenetluses;

3) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel;

4) eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega.

§ 39. Audiitori tegevuspiirang

(1) Audiitor ei või tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea audiitortavaga.

(2) Audiitor esitab audiitorkogu juhatusele taotluse seisukoha saamiseks tegevusvaldkonna vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1.

(3) Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul.

§ 40. Audiitori varaline vastutus

(1) Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega süüliselt kliendile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest.

(2) Mitme audiitori või audiitorühingu poolt ühiselt süüliselt kliendile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutavad nad solidaarselt.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

§ 41. Audiitori kutsetegevusega seotud dokumendid

Audiitor ja audiitorühing säilitavad kutsetegevusega seotud dokumente seitse aastat.

§ 42. Audiitori kutsekindlustus

(1) Käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks on audiitor kohustatud kogu oma kutsetegevuse ajaks sõlmima kutsekindlustuslepingu.

(2) Kindlustussumma alammäära ja kutsekindlustuslepingu olulised tingimused kehtestab audiitorkogu juhatus.

(3) Kindlustusandjal on tagasinõudeõigus audiitori vastu, kui kindlustushüvis on välja makstud kahju hüvitamiseks, mis tekkis audiitori tahtliku õigusvastase teo tagajärjel.

§ 43. Kliendileping

Audiitor või audiitorühing sõlmib kliendiga kirjaliku lepingu, kus märgitakse lepingut täitev ning juhtivaudiitor, nende ülesanded, tasu vorm ja määr ning audiitori ja kliendi vastutus.

§ 44. Audiitori tegevuse järelevalve

(1) Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus.

(2) Audiitorkogu juhatusel on õigus kontrollida audiitori kutsetegevusega seotud dokumente ning saada audiitorilt kontrollimiseks vajalikku teavet.

§ 45. Audiitori distsiplinaarvastutus

(1) Käesoleva seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on audiitorkogu juhatusel õigus võtta audiitor distsiplinaarvastutusele.

(2) Distsiplinaarkaristused on:

1) märkus;

2) noomitus;

3) rahatrahv;

4) audiitori kutsetegevuse peatamine kolmest kuust kuni ühe aastani;

5) audiitori kutsetegevuse lõpetamine.

(3) Rahatrahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning suurem kui üks kaheteistkümnendik karistatava audiitori eelmise aasta sissetulek. Rahatrahv tasutakse audiitorkogule ja arvatakse audiitorkogu tuludesse.

(4) Distsiplinaarasja menetlus, distsiplinaarkaristuse kohaldamise ja vaidlustamise kord sätestatakse audiitorkogu põhikirjas.

7. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 46. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil.

§ 47. Audiitorkogu moodustamine

(1) Audiitorkogu moodustavad ja audiitorite nimekirja kantakse käesoleva seaduse jõustumisel audiitorid, kellel on kehtiv Audiitortegevuse Nõukogu poolt väljastatud audiitori kutsetunnistus.

(2) Audiitorkogu esimese üldkoosoleku kutsub kokku rahandusminister kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Esimene üldkoosolek valib audiitorkogu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed, kes astuvad ametisse valimise hetkest, ning esindajad kutsekomisjoni.

§ 48. Kutsekomisjoni moodustamine

Kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul pärast audiitorkogu loomist.

§ 49. Seaduse kohaldamine audiitoritele, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist

(1) Audiitorid, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist, esitavad käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastava tegevusaruande audiitorkogu juhatuse määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Audiitoritele, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist, ei laiene käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuded.

§ 50. Muudatus äriseadustikus

Äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1998, 91--93, 1500; 1999, 10, 155) §-st 328 jäetakse välja lõige 2.

§ 51. Muudatus riigilõivuseaduses

Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275) täiendatakse §-ga 1972 järgmises sõnastuses:

«§ 1972. Audiitori kutse taotlemine

Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.»

§ 52. Muudatus maksukorralduse seaduses

Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409) § 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) audiitorilt ja audiitori kutsetegevusega seotud isikult vastavalt audiitortegevuse seaduse § 38 lõikele 1.»

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json