Teksti suurus:

Maareformi seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 25, 366

Maareformi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 537

§ 1. Maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvis 6:

1) lõike 3 viimane lause jäetakse välja;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Teed ja liinid, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel.»

(2) Paragrahvis 22:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Erastamisele kuuluv maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Erastamisele kuuluv põllumajandusmaa (edaspidi vaba põllumajandusmaa) erastatakse või antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse §-le 231. Põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka metsamaa ja sihtotstarbeta maa. Erastamisele kuuluv metsamaa (edaspidi vaba metsamaa) erastatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 232. Maa, mis jääb käesoleva seaduse §-de 231 ja 232 alusel või piiratud enampakkumisel erastamata ja rendile või kasutusvaldusesse andmata, erastatakse avalikul enampakkumisel.»;

2) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktides 2 kuni 4 sätestatud alustel;»;

3) lõike 4 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

(3) Paragrahvi 221 lõikes 3 asendatakse sõnad «4. lõike punktides 1 kuni 4 ja 6» sõnadega «4. lõikes».

(4) Paragrahvi 223 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites:

1) füüsiline isik ostueesõigusega erastatava elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest, ning aiandus- või suvilakruntide juurde kuuluva üldmaa eest, samuti põllumajandus-, metsa-, sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa eest;

2) isik piiratud enampakkumisega erastatava maa eest;

3) isik asunduspiirkonnas erastatava maa eest;

4) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, käesoleva seaduse § 221 22. lõike ning §-de 231 ja 232 alusel erastatava maa eest;

5) korteri- ja elamuühistu erastatava elamumaa eest;

6) isik põllumajandusliku tootmishoone maa eest.»

(5) Seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

«§ 231. Vaba põllumajandusmaa erastamine või kasutusvaldusesse andmine

(1) Valla- või linnavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.

(2) Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega.

(3) Valla- või linnavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa erastamise ja kasutusvalduse taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.

(4) Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Valla- või linnavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale.

(5) Üks isik võib erastada kuni 200 ha põllumaad. Kui ühele maatükile on esitatud nii erastamise kui ka kasutusvalduse taotlus, on maa saamise õigus erastajal. Kui ühe maatüki erastamist soovib mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, toimub nende vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui ühte maatükki taotleb kasutusvaldusesse mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab küsimuse maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul.»

(6) Seadust täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses:

«§ 232. Vaba metsamaa erastamine

(1) Valla- või linnavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ja piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.

(2) Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega.

(3) Valla- või linnavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja. Lähtudes erastamisele kuuluva metsamaa pindalast ja taotlejate arvust, määratakse keskmine ühele taotlejale erastatava metsamaa pindala. Koostöös taotlejatega koostatakse metsamaa jaotamiseks maakorralduskava, nummerdades vajaduse korral tükid uuesti. Nimekiri (maatüki number ja suurus, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade plaani ja nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.

(4) Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Valla- või linnavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale.

(5) Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, toimub nende vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.»

(7) Paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) 1940. aasta 16. juuni seisuga külakogukonna omandis olnud ühismaa, välja arvatud maa, mis kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele käesoleva seaduse §-des 6 kuni 10 sätestatud ulatuses.»

(8) Paragrahvis 31:

1) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) riigi äriühingute ja riigiasutuste põllumajandusmaa;»;

2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «sätestatud korras» sõnadega «, välja arvatud käesoleva seaduse § 341 lõikes 3 sätestatud juhul».

(9) Paragrahvi 341 täiendatakse lõigetega 11, 12, 3 ja 4 järgmises sõnastuses: 

«(11) Põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku kasuks seatakse kasutusvaldus kuni 20 aastaks.

(12) Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud käesoleva paragrahvi alusel, tasub esimesel viiel aastal ainult maamaksu, kasutusvalduse tasu maksmine algab viie aasta möödumisel kasutusvalduse lepingu jõustumisest. Kasutusvalduse tasu võib üle vaadata iga viie aasta järel. Kasutusvalduse tasu määramise aluseks on kohalik keskmine kasutusvalduse tasu.

(3) Isikul, kelle kasuks kasutusvaldus seati käesoleva paragrahvi 11. lõike alusel, on viie aasta möödumisel õigus tema kasutusvalduses olev maa välja osta. Maa väljaostul on maa müügihinnaks kehtiv maksustamishind ja ostjal on õigus tasumisel kasutada järelmaksu vastavalt käesoleva seaduse § 223 7. ja 8. lõikele.

(4) Maa kasutusvaldusesse andmise ning hilisema erastamisega seotud kulud kannab kasutusvaldaja.»

§ 2. Seaduse rakendamine

(1) Kui maa enampakkumisega erastamine on algatatud enne käesoleva seaduse jõustumist, viiakse see lõpule seni kehtinud alustel ja korras.

(2) Valla- või linnavalitsus selgitab välja vabad põllumajandusmaad ja metsamaad ning koostab maareformi seaduse §-des 231 ja 232 nimetatud plaanid hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kohalikul omavalitsusel on õigus koostada plaane piirkonniti, sõltuvalt maareformi käigust.

(3) Avaldusi vaba põllumajandusmaa erastamiseks või kasutusvalduse seadmiseks ja metsamaa erastamiseks võetakse vastu ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud plaanide avalikustamist.

(4) Maale kasutusvalduse seadmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmist finantseeritakse riigieelarvest.

(6) Maa erastamisel maareformi seaduse §-de 231 ja 232 alusel on õigus kasutada maareformi seaduse § 223 lõigetes 9 kuni 11 sätestatud soodustusi.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json